Näitus “Teater põhjavalguses” kajastab Eesti, Ungari ja Soome teatrisuhteid
Homme, 1. oktoobril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Ungari Széchényi-nim. Rahvusraamatukogu, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Rahvusraamatukogu ühisnäitus “Teater põhjavalguses”.
Eesti, Ungari ja Soome teatrialaseid sidemeid 19. sajandi lõpust tänapäevani tutvustavat rändnäitust eksponeeritakse lisaks Eesti Rahvusraamatukogule 2005. aasta kevadel Helsingis ja sügisel Budapestis.
Ungari Rahvusraamatukogu ekspositsioon on kolmeosaline. Esimene osa vaatleb kolme hõimurahva teatrisuhteid alates esimestest külalisesinejatest ja -teatritest aastani 1949. Eestist oli esimeseks külalisesinejaks Ella Ilbak, kes aastail 1922-1935 tantsis menukalt Ungari lavadel. Kaalukas osa väljapanekust kajastab “Kalevala” lavaelu, esitledes nii erinevaid žanre kui ka perioode aastail 1940-2001. Viimane osa tutvustab eesti ja soome näidendite lavastamist Ungaris. Esimene eesti näidend – August Kitzbergi “Libahunt” – esietendus 1938, järgnesid Hella Wuolijoe “Niskamäe naised” (1941, 1942, 1948) ja August Jakobsoni “Võitlus rindejooneta” (1949). Järjepidevamalt ja sagedamini hakatakse eesti autorite teoseid Ungaris lavastama 1970. aastast alates: Juhan Smuuli “Polkovniku lesk” (1970) ja “Kihnu Jõnn ehk Metskapten” (1972), Jaan Krossi, Mati Undi ja Enn Vetemaa näidendid. Lisatud on eesti ja soome näidendite lavastuste kronoloogia 1880. aastast tänaseni.
Eesti Rahvusraamatukogu ning Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud väljapaneku esimene osa peegeldab muusikalavastusi, millest mahukaim osa kajastab ungari heliloojate Imre Kálmáni, Ferenc Lehári ja Pál Ábrahámi operette “Estonias” ja “Vanemuises”. Näeme suurepäraseid fotojäädvustusi meie säravatest operetitähtedest. 1960. aastaist on Eesti teatrite muusikakultuuri märkimisväärselt mõjutanud Béla Bartóki balletid “Võlumandariin” (1968) ja “Puuprints” (1969), samuti Zoltán Kodály ja Sándor Szokolay muusika.
Väljapaneku teine osa tutvustab ungari näidendite lavastusi. Ferenc Molnár on olnud läbi aegade kõige mängitavam ungari autor Eestis. 1940.-1960. aastail ungari draama taandus Eesti lavalt, kuid alates 1971. aastast teatrisuhted tihenesid taas. Üksteise järel esietendusid Imre Madáchi “Inimese tragöödia” ja István Örkény “Tót, major ja teised”, Károly Szakonyi, Ákosz Kertészi, György Spiró ja Gábor Görgey näidendid. Kolme hõimurahva koostöös on sündinud “Kalevala” (1980) Eesti Draamateatris.
Näituse avamisel osalevad Ungari Rahvusraamatukogu peadirektor Istvan Monok ja näituse kuraator Ildikó Sirató. Eestist on näituse koostajaiks Mare Mauer Eesti Rahvusraamatukogust ning Kalju Haan ja Simmo Priks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist.
Näitusega kaasneb Ungari Rahvusraamatukogus välja antud eestikeelne kataloog.
Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini.
Olete oodatud!
Täiendav informatsioon:
Mare Mauer (RRi teatri- ja filmisaal), tel. 630 7147
Lea Hein (RRi näituste osakond), tel. 630 7148
Gerly Okkas
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260
RR avalehele 
21.09.2004