RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
A U G U S T   2004

25.08.2004

Rahvusraamatukogus näeb Balti keti fotonäitust Tänasest 3. septembrini saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata fotonäitust kolme Baltimaad läbinud Balti ketist. Näitusel on eksponeeritud 30 fotot, millel on  jäädvustatud 15 aastat tagasi toimunud ajalooline sündmus – Balti kett. 23. augustil 1989. a. moodustasid inimesed Leedust, Eestist ja Lätist käsikäes seistes elava inimketi, mis ühendas Vilniuse, Riia ja Tallinna. Sellega näitasid kolme Balti riigi inimesed kindlat soovi taastada oma riikide iseseisvus, mis hävitati natsliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a. sõlmitud salaprotokollidega lepingu tagajärjel ning mille alusel okupeeriti ja jaotati teistehulgas Balti riigid. Leedu Vabariigi Seimi avalike suhete osakonna ettevalmistatud näituse on korraldanud Leedu Vabariigi Saatkond koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga. Olete oodatud! Täiendav info: Rita Enna (näituste osakond), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

23.08.2004

Kirjandusajakiri "Võšgorod" tähistab 10. sünnipäeva Teisipäeval, 24. augustil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste lugemissaalis Eesti Kultuurikeskuse kirjastuse Russkaja Entsiklopedija (Vene Entsüklopeedia) väljaandel ilmuva kirjandusajakirja Võshgorod (Võšgorod) 10. sünnipäeva tähistav näitus. Tegemist on teist aastat Rahvusraamatukogus toimuva näitusesarjaga "Eesti kirjastusi", kus tänavu oleme tähelepanu pööranud ka Eestis tegutsevaltele vene kirjastajatele. 1994. a. aprillis ilmus Tallinnas sõltumatu kirjandusliku ja ühiskondlik-poliitilise ajakirja Võshgorod (Võšgorod) esimene number. Ajakiri ilmub kuus korda aastas 600. eksemplaris. Peatoimetaja on Ljudmilla Gluškovskaja, autoriteks tuntud kirjanikud ja teadlased meilt ja mujalt, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli professorid, Lotmani koolkonna esindajad. Ajakirja eesmärk on eesti ja vene kultuuri koostöö ja dialoogi arendamine, võimaldamaks teineteisemõistmist ja vastastikust vääristamist. Olulisteks ülesanneteks on hoida vene kirjasõna kõrget staatust ning vaimset ja kõlbelist potentsiaali, taasavastada unustatud või vahepeal keelatud kirjanikke, filosoofe ja ühiskonnategelasi, taastada kadunud ajaloo- ja kultuuriväärtusi ning Eesti vene kogukonna intellektuaalset keskkonda. Ajakiri on tutvustanud aastatel 1918-1940 Eestis loodud vene kirjandust. Võšgorodi veergudel on avaldatud stalinistlikes laagrites hukkunud luuletajate ja prosaistide teoseid. Erilist huvi pakub eesti kirjanduse tõlkerubriik: see tutvustab nii tänapäeva eesti kirjandust kui ka klassikat, Eesti ajalugu, kunsti ja kultuuri. Ajakirja publikatsioonidest on saanud raamatud, esmatõlked vene keelde; nende seas on Jaan Kaplinski, Asta Põldmäe, Aino Perviku ja Oskar Lutsu looming. Tõlgetest väärib veel esiletoomist veerand sajandit Eestis elanud vene kirjaniku Boris Krjatško (1930-1998) kogumik Valitud proosa. Kümne aasta jooksul on töötatud mitme pikaajalise projektiga, mõni neist kestab tänapäevani: Pyskinskaja veha veka (Puškini tähis ajas), Arhipelag GULAG: estonskii ostrov (GULAGi arhipelaag: eesti saar), Mir perevoda - mir dialoga (Tõlkemaailm - dialoogi maailm). Kõigi tegevusaastate jooksul on ajakirja Võšgorod ja kirjastust Vene Entsüklopeedia toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Avatud Eesti Fond, Kultuurkapital, Integratsioonifond ja Avatud Ühiskonna Instituut (Venemaa Sorose fond). Programmi Puškinskaja biblioteka (Puškini raamatukogu) raames tellis Avatud Ühiskonna Instituut aastatel 1995-2000 osa ajakirja tiraazi, mis oli mõeldud jaotamiseks Eesti, Läti ja Leedu raamatukogudele. Näitus on avatud 11. septembrini. Täiendav info: Rita Enna (näituste osakond), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

16.08.2004

Õigusinfo vahendajad tulevad Tallinna Pühapäeval algas Helsingis Rahvusvahelise Õigusraamatukogude Ühingu (International Association of Law Libraries – IALL) aastakonverents. Täna, 17. augustil tullakse Tallinna, kus toimub istung Eestis Rahvusraamatukogus ning külastatakse Riigikogu. Konverentsil on üle 100 osavõtja, esindatud on 26 riiki. IALL on ülemaailmne organisatsioon, mille eesmärk on ühendada raamatukoguhoidjaid, raamatukogusid ning teisi isikuid ja institutsioone, kes tegelevad välisriikide ja rahvusvahelise õiguse alase informatsiooni kogumise ja vahendamisega. Ühing korraldab igal aastal aastakonverentsi raames täienduskursusi, kus kuulatakse loenguid aktuaalsetel teemadel ja tutvutakse korraldajariigi õigussüsteemiga. Suvekursus toimub 23. korda, esmakordselt kahes riigis. Täna Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis toimuval istungil on tähelepanu keskmes Eesti, esinevad Justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna, Riigikohtu liige Julia Laffranque ja Tartu Ülikooli Õigusinstituudi professor Heiki Lindpere. Priidu Pärna annab ülevaate pärast taasiseseisvumist teostunud õigusreformidest Eestis, Julia Laffranque tutvustab Eesti kohtusüsteemi ning vaatleb Riigikohtu praktika seoseid Euroopa õigusemõistmisega, Heiki Lindpere ettekanne käsitleb rahvusvahelist mereõigust. Kolmapäeval, 18. augustil esineb Helsingis Merit-Ene Ilja Õiguskeelekeskusest, kes räägib Eesti kogemusest õigusaktide tõlkimisel ja õigusterminoloogia arendamisel. Konverentsi siinne korraldaja on parlamendiraamatukogu ülesandeid täitev Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Riigikogu Kantselei ja Justiitsministeeriumiga. Konverentsi kohta lähemat infot leiab veebilehelt http://www.iall.org/iall2004/ Täiendav informatsioon: Giina Kaskla, RRi parlamendiinfo keskuse infospetsialist tel. +372 5615 4538 Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

16.08.2004

Teadusraamatukogude suveseminaril räägitakse elektroonilisest raamatukogust 16. ja 17. augustil toimub Rahvusraamatukogu korraldusel Pedasel järjekordne teadusraamatukogude suveseminar "Elektrooniline raamatukogu - juurdepääs informatsioonile". Teadusraamatukogud loovad ja haldavad oma igapäevases tegevuses suurt hulka andmebaase, elektronkatalooge, digiteeritud kogusid, e-näitusi jms. Erinevalt paljudest internetist leiduvatest andmekogudest on raamatukogude hallatavad andmebaasid põhjalikult kontrollitud, kirjeldatud ja varustatud metaandmetega. See loob võimaluse kasutada erinevaid infootsimeetodeid, kuid ammendava tulemuse saamiseks peab koostama mitu päringut ning tundma teadusraamatukogude pakutavaid teenuseid. Seminaril toimub arutelu, kuidas teadusraamatukogud võiksid pakkuda lugejatele mugavat ja lihtsalt käsitletavat ühist juurdepääsu oma inforessurssidele. Töö on jaotatud nelja sektsiooni, kus kuulatakse ettekandeid juurdepääsu organiseerimise teoreetilistest aspektidest, konkreetsetest lahendustest raamatukogudes ning infoportaalide loomise variantidest. Soome raamatukogude infoportaali kogemusi jagab Helsingi Ülikooli Raamatukogu projektijuht Ari Rouvari. Seminari lõpus toimuvad rühmatööd ja diskussioonid koondportaali loomise võimalustest Eesti teadusraamatukogude võrgus. Suveseminaride korraldamine on pikaaegne traditsioon, tänavune seminar on juba 18. Osaleb üle 50 infospetsialisti rahvus-, ülikooli- ja teistest teadusraamatukogudest ning Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonnast. Seminari tööd juhivad RRi tehnoloogiadirektor Mihkel Reial ja ELNET Konsortsiumi tegevdirektor Riin Olonen. Kava Juurdepääsu organiseerimise teoreetilised aspektid Virtuaalne kinnisvara Ene Loddes, M.A., RRi teenindusdirektor Digitaalraamatukogu inforessurssidele juurdepääsu majanduslikud ja õiguslikud aspektid e-õppekeskkonnas Silvi Metsar, M.A., TPÜ doktorant, RRi teadus- ja arendustegevuse peaspetsialist Elektroonilise raamatukogu  ressursside ja teenuste mõõtmisvõimalused Anu Nuut, M.A., RRi raamatukogunduse osakonna juhataja Bibliokirje funktsiooninõuded (FRBR) andmekogude organiseerimise kontekstis Janne Andresoo, M.A., TPÜ doktorant, RRi peabibliograaf, Aurika Gergeležiu, TPÜ magistrand, RRi kunstide teabekeskuse juhtiv spetsialist Elektrooniliste inforessursside kasutamise kogemused Ülevaade TTÜ publikatsioonidest, digitaalraamatukogu loomise kavast Jüri Järs, TTÜRi direktor Uurimus elektrooniliste inforessursside kasutamisest TPÜs Mai Põldaas, M.A., TPÜARi infotehnoloog Artiklite koondandmebaasi ISE kasutamisest ja kasutajatest Hela Ojasaar, TPÜ magistrand, RRi parlamendiinfo keskuse infospetsialist, Eva Lehtla, TPÜ magistrand, RRi parlamendiinfo keskuse infospetsialist Kasutatavuse mõningatest aspektidest: võimaluste loomine versus turustatav toode Heiki Epner, TÜRi tehnoloogiadirektor Infoportaalid Portaali funktsioonid ja selle loomise lähtekohad Elviine Uverskaja, M.A., TPÜ infoteaduste osakonna juhataja Eesti Panga virtuaalraamatukogu – üks võimalikest lahendustest Kersti Naber, Eesti Panga raamatukogu juhataja Raamatukogude infoportaalid Raamatukogude infoportaal Soomes (Library Information Portal in Finland) Ari Rouvari, Helsingi Ülikooli Raamatukogu projektijuht Raskustest portaali loomisel Anu Nestor, RRi Euroopa Liidu infokeskuse juhataja Raamatukogude infoportaali algatusest Eestis Meeli Kõlli jt. ELNET Konsortsiumi infoportaali töörühma liikmed Rühmatöö ja diskussioonid koondportaalist Täiendav informatsioon: RRi tehnoloogiadirektor Mihkel Reial, tel. 630 7377, 5680 7377 ELNET Konsortsiumi tegevdirektor Riin Olonen, tel. 630 7189, 5680 7189. Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

13.08.2004

Õigusinfo vahendajate suvekursus Helsingis ja Tallinnas Pühapäeval, 15. augustil algab Helsingis Rahvusvahelise Õigusraamatukogude Ühingu (International Association of Law Libraries – IALL) aastakonverents. Ühing korraldab igal aastal aastakonverentsi raames täienduskursusi, kus kuulatakse loenguid aktuaalsetel teemadel ja tutvutakse korraldajariigi õigussüsteemiga. Suvekursus toimub 23. korda, esmakordselt kahes riigis. Teisipäeval, 17. augustil tullakse Tallinna, toimub istung Eestis Rahvusraamatukogus ning külastatakse Riigikogu. Konverentsil on üle 100 osavõtja, esindatud on 26 riiki. IALL on ülemaailmne organisatsioon, mille eesmärk on ühendada raamatukoguhoidjaid, raamatukogusid ning teisi isikuid ja institutsioone, kes tegelevad välisriikide ja rahvusvahelise õiguse alase informatsiooni kogumise ja vahendamisega. Selleaastase konverentsi põhiteema on keskkonnaõigus, millele on pühendatud esimene konverentsipäev Helsingis. Soome Eduskunna roheliste parlamendirühma liige Tuija Brax käsitleb keskkonnaõiguse ja põhiõiguste seoseid, veel esinevad professor Erkki Hollo Helsingi Ülikoolist ja professor Timo Koivurova Lapimaa Ülikoolist Rovaniemist. Teisel konverentsipäeval, 17. augustil on tähelepanu keskmes Eesti. Istung toimub Tallinnas, Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis esinevad Justiitsministeeriumi kantsler Priidu Pärna, Riigikohtu liige Julia Laffranque ja Tartu Ülikooli Õigusinstituudi professor Heiki Lindpere. Priidu Pärna annab ülevaate pärast taasiseseisvumist teostunud õigusreformidest Eestis, Julia Laffranque tutvustab Eesti kohtusüsteemi ning vaatleb Riigikohtu praktika seoseid Euroopa õigusemõistmisega, Heiki Lindpere ettekanne käsitleb rahvusvahelist mereõigust. Kolmapäeval, 18. augustil esineb Helsingis Merit-Ene Ilja Õiguskeelekeskusest, kes räägib Eesti kogemusest õigusaktide tõlkimisel ja õigusterminoloogia arendamisel. Konverentsi siinne korraldaja on parlamendiraamatukogu ülesandeid täitev Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Riigikogu Kantselei ja Justiitsministeeriumiga. Konverentsi kohta lähemat infot leiab veebilehelt http://www.iall.org/iall2004/ Täiendav informatsioon: Giina Kaskla, RRi parlamendiinfo keskuse infospetsialist tel. +372 5615 4538 Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

13.08.2004

Rahvusraamatukogus näeb Ungari ajaloolisi kirikuid Esmaspäeval, 16. augustil kell 17.00 avatakse Ungari Vabariigi presidendi T. E. härra Ferenc Mádli Eesti-visiidi puhul Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees Miklós Gránitzi fotonäitus UNGARI AJALOOLISED KIRIKUD. Näitusel on eksponeeritud ligi poolsada värviküllast ning virtuooslikku fotot ungari tuntud fotokunstnikult Miklós Gránitzilt. Autor on esinenud isiknäitustel juba 1973. aastast alates ning võitnud preemiaid nii kodumaal kui ka kaugemal. Käesoleva näituse pildid annavad lisaks fotoelamustele suurepärase võimaluse tutvuda kirikuarhitektuuriga läbi sajandite. Romaani ajastust võib Ungaris näha vaid mõnda terviklikku või varemetes kirikut, kuid gootika on esindatud kogu rikkuses. Praeguses Ungaris on suuri gooti ehitisi vähe. Hiiglasuuri katedraale võib näha kunagisel Ungari alal, näiteks Slovakkias paiknevat Bratislava Püha Martini toomkirikut, mis oli Ungari kuningate kroonimiskirik, samuti Rumeenias asuvat Gyulafehérvári Püha Miikaeli katedraali. Keskaegse Ungari kirikuarhitektuuri meistritöid näebki peamiselt praeguste naaberriikide territooriumil, ajaloolise Ungari riigi nendes piirkondades, kuhu XVI–XVII sajandil valitsenud Türgi anastajate ülemvõim ei jõudnud. Kui XVI sajandi Ungari ja Transilvaania protestantlikus kirikuehituses avaldusid renessansi elemendid, siis XVII sajandi katoliikliku restauratsiooniga muutus valdavaks barokkstiil, millele iseloomulike külakirikuid võib leida sadades tänapäeva ungari külades. XIX sajandi kirikuarhitektuuris võib näha nii klassitsismi kui ka neogootika elemente. Näituse on vahendanud Ungari Suursaatkond ja see jääb avatuks 31. augustini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

10.08.2004

Euroülikooli üliõpilastööde näitus Rahvusraamatukogus 24. augustini on Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud Euroülikooli diplomitööde näitus. Näitus tutvustab Euroülikooli kujunduskunsti teaduskonna sisekujunduse ja moekunsti eriala 2004. a. bakalaureusetöid ning III ja IV kursuse üliõpilaste maale. Samuti on väljas valik keskkonnakaitse teaduskonna bakalaureuse- ja magistritöödest. Euroülikool on 1997. aastal asutatud eraõiguslik kõrgkool, kus saab õppida rahvusvaheliste suhete, ärijuhtimise, tõlkimise, keskkonnakaitse ning moekunsti ja sisekujunduse erialal. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

09.08.2004

Raamatukoguhoidjad saavad kokku Rõuges 10.-12. augustini toimub Võrumaal Rõuges Eesti Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeeriumi ja Võrumaa Keskraamatukogu ühiskorraldusel kahekümne neljas Eesti rahvaraamatukogude suveseminar-laager. Seminari avab Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, kes kõneleb ministeeriumi põhisuundadest ja prioriteetidest, riigieelarvest ning raamatukogude rahastamisest. Raamatukogunõunik Meeli Veskus räägib rahvaraamatukogude ühtse infosüsteemi loomisest ning riigi ja kohalike omavalituste koostööst rahvaraamatukogude tegevuse korraldamisel. Rahvusraamatukogu peadirektori Tiiu Valmi ettekanne käsitleb Rahvusraamatukogu rolli Eesti raamatukoguvõrgu sisulise juhi ja arendajana. Selle rolli paremaks täitmiseks loodi Rahvusraamatukogus teadus- ja arenduskeskus, mida seminarist osalejaile tutvustab keskuse juhataja Janne Andresoo. Raamatukoguhoidjate kutsestandardi rakendamisest ja kutsekomisjoni tööst kõnelevad Malle Ermel Tartu Ülikooli Raamatukogust, Ilmar Vaaro Viljandi Kultuuriakadeemiast ning Krista Talvi Eesti Rahvusraamatukogust. Lapse lugemisest räägib Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande. Soome kogemusi jagab Pälkase Raamatukogu juhataja Irma-Leena Forsten. Suvelaagris tähistatakse ka Võrumaa Keskraamatukogu 95. sünnipäeva ning külastatakse Võrumaa raamatukogusid. Täiendav informatsioon: Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus, tel. 514 8731 RRi täienduskoolituse peaspetsialist Krista Talvi, tel. 630 7129   Gerly Okkas RRi avalike suhete spetsialist, tel. 6307 260

04.08.2004

Michael Rogatchi “UNISTUSED, MÄLESTUSED, ARMASTUS” Rahvusraamatukogus Reedel, 6. augustil kell 15.00 avab Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes T. E. Shemi Tzur Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis Michael Rogatchi maalinäituse UNISTUSED, MÄLESTUSED, ARMASTUS (DREAM, MEMORY, LOVE). Suurejooneline näituseprojekt UNISTUSED, MÄLESTUSED, ARMASTUS, mida kunstnik nimetab ka maailmaturneeks, on rahvusvaheline heategevusüritus. Näitusega kaasnevad näitusekataloog ning postkaardid, mille müügitulu läheb heategevusele – laste ja vanurite ning hariduse ja kultuuripärandi toetuseks. Algus oli tänavu aprillis Poolas, kus näitus oli väljas Krakowi kultuurikeskuses ja Varssavi Ajalooinstituudis. Juunis võis näitusega tutvuda Vilniuses ning  juulis Riias. Eesti Rahvusraamatukogus jääb näitus avatuks 31. augustini. Pärast Tallinna rändab näitus Iisraeli, kus seda eksponeeritakse oktoobris ja novembris Jeruusalemmas ja Tel Avivis. Kõik sealsete ürituste tulud soovib kunstnik annetada lastest terroriohvritele. 2005. aastal ringleb näitus Itaalia linnades ning teistes Euroopa riikides. Turneel valmib Michael Rogatchist dokumentaalfilm, mille võtted toimuvad ka Baltimaades. Michael Rogatchi (1953) on lõpetanud Peterburi Ülikooli ja töötanud teadlasena Peterburi Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis. Peterburis alustas Rogatchi ka kunstiõpinguid, kus tema õpetajateks olid Mark Smirnov, Irina Bruni jt. 1980ndatel töötas ta kunstniku, lavakujundaja ja kostüümikunstnikuna mitmes Peterburi teatris. 1980ndate aastate lõpust elab kunstnik koos kirjanikust abikaasa Inna Rogatchiga Soomes, tegeledes aktiivselt kunsti ja heategevusega. Tema loomingut on eksponeeritud enam kui 25 korral Soomes, Suurbritannias, Poolas jm. Kunstniku töid leidub nii muuseumides kui ka erakogudes Iisraelis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal, Rootsis, Eestis jm. Aastail 1995-96 valiti Rogatchi ainsa väliskunstnikuna Suurbritannias toimuva The National Artist Event finalistide hulka ning pärjati Londoni juudi kunsti ühenduse Ben Uri Art Society eridiplomiga. 2004. a. on ta kutsutud osalema United Kingdom International Artists’ Award Eventil ja selle lõpunäitusel. Samuti on palunud Ben Uri Art Society Rogatchit oma töödega osalema Londoni olulisel kunstisündmusel Picture Fair. Kunstniku töid on valitud ka Londoni Museum of Arts püsikogusse. Rogatchid asutasid tuntud rahvusvahelise heategevusfondi Arts Against Cancer (AAC), mille auesimees oli Mstislav Rostropovitš, liikmete ja toetajate seas Maurice Bejart, Linda ja Paul McCartney, Taani kuninganna Margarethe, Barbara Bush jt. Praegupühendub perekond Rogatchi omanimelisele fondile, mille eesmärk on toetada haridust, ajaloo- ja vaimset pärandit.   Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Inna Rogatchi, tel. +358 40 748 2084, e-post inna.rogatchi@rpc.inet.fi Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post enna@nlib.ee Urve Pals avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

02.08.2004

Tänasest on avatud uuendatud üldlugemissaal Alates tänasest on pärast töö ümberkorraldamist ja kuu aega kestnud remonti taas avatud Rahvusraamatukogu 7. korruse üldlugemissaal. Lugejate paremaks teenindamiseks ühendati senine perioodika lugemissaal üldlugemissaaliga. 130 lugejakohaga saali avariiulitele on koondatud Eesti ja välisajalehed, Eesti ajakirjad, üldise sisuga välisajakirjad ning samuti raamatud, mis ei kuulu Rahvusraamatukogus seni loodud erialasaalide temaatikasse: haridus, põllumajandus, tervishoid, sport, kodundus jm. Lugejail on võimalus tellida hoidlast ajalehti, ajakirju, raamatuid, mikrofilme jt. teavikuid. Kaks lugejaarvutit on elektrooniliste ajalehtede lugemiseks ning andmebaaside kasutamiseks. Lugejaterminalid võimaldavad otsingut elektronkataloogis ESTER. Saalis on mikrofilmide ja mikrokaartide lugerid, lugemisaparaat vaegnägijaile, koopiamasinad. Paigaldati 40 internetiühendusega sülearvutitöökohta ning 2 lugejaarvutit. Nüüdseks on Rahvusraamatukogu lugemissaalides lisaks 48 lugejarvutile 69 sülearvutikohta. Peatselt laieneb ka traadita interneti WiFi leviala, mis praegu hõlmab raamatukogu konverentsi- ja kohvikukompleksi ning fuajeed. Täiendav info teenindusdirektorilt Ene Loddeselt, tel. 630 7107 ning laenuosakonna juhatajalt Sirje Roognalt, tel. 630 7420 Urve Pals avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999