RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
A P R I L L  2004

 

27.04.2004

Eesti kauneimad raamatud Pariisis Tänasest 10. maini on Eesti Instituudi toel Pariisis Põhjamaade Raamatukogus üleval Eesti Rahvusraamatukogu rändnäitus “25 kaunimat Eesti raamatut 2003” ja “5 kaunimat Eesti lasteraamatut 2003”. 12. maist eksponeeritakse näitust Prantsuse Rahvusraamatukogus (Bibliothèque nationale de France), kellele trükised ka kingitakse. Näitus on sissejuhatus 10.-17. maini Pariisis toimuvale festivalile “(Muinas)jutt iga kandi pealt”. Eksponeeritud on 2004. a jaanuaris Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud 2003. aasta 25 kauneima Eesti raamatu ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööd. Eesti Rahvusraamatukogu koostatud rändnäitusega võis tutvuda veebruaris Rahvusraamatukogus ja märtsis Narva Muuseumis. Võitnud trükiseid eksponeeritakse maikuus Balti raamatumessil Saku Suurhallis, sügisel Frankfurdi raamatumessil ja talvel maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis. Lähem info: Eesti Instituut Pariisis estonie@estonie.info Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

20.04.2004

Eesti kullassepatööstus tähistab 80 aastapäeva Homme, 21. aprillil tähistavad Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi ja näitusega 80. aastapäeva Väärismetallasjade ja Märkide Tehas Roman Tavast OÜ ning OÜ Juveel. Kell 14.00 algab suures konverentsisaalis aastapäevakonverents, mille avab Tööstuskoja president Toomas Luman. Sõna võtavad OÜ Juveel juhatuse liige Svein-Erik Amundsen, ettevõtte juhatuse esimees Raul-Roman Tavast, peadirektor Mihkel Pukk, Riigikantselei Sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu, Leedu Vabariigi Peaministri nõunik ja faleristika ekspert Vilius Kavaliauskas, Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Mart Puusepp ning TPÜ professor Kaalu Kirme. Kell 17.30 avatakse harulduste osakonna näitusesaalis esinduslik väljapanek tehase 80 aasta toodangust. 1923. a asutas kullassepp ja kunstnik Roman Tavast ettevõtte Kunstgraveerimise, -emaileerimise ja -pressimise Tehas Roman Tavast, mis 1940. aastaks arenes juhtivaks kullassepatööstuseks. Hiljem sai ettevõte nimeks Metallmärk, siis Tallinna Juveelivabrik ning Tallinna Juveelitehas. Teenetemärgid on märgikunsti kõrgeim klass. Enne sõda valmistas Roman Tavast ainuüksi riiklikke teenetemärke üle 8000, juubelinäitusel on esitatud kõik põhilised ennesõjaaegsed ordenid. Kaasajal valmistab Roman Tavast OÜ koostöös OÜ Juveeliga Valgetähe Riigivapi, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärke ning nende miniatuure. Väljapaneku ühe osa moodustavadki Riigikantselei poolt Eesti Rahvusraamatukogusse hoiule deponeeritud riiklikud teenetemärgid. Samuti on välja pandud kollektsioon erakogudest nii enne sõda kui ka tänapäeval valmistatud Kaitseliidu, Noorkotkaste, kaitseväe, tuletõrje jt. organisatsioonide mundriaumärkidest. Samuti on näitusel esindatud lai valik Roman Tavasti väärismetalltooteid, hõbedast, kullast, hõbekristallist ja tinast tarbeesemeid ning Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärinevad unikaalsed hõbedast auhinnad (autorid Eduard Järve ja Günter Reindorff). OÜ Juveelilt on näitusel lauahõbe, ehted ja raha. 1970ndatel aastatel kujundasid Juveeli kunstnikud palju kauneid kohvi-, tee- ja veiniserviise ning lauariistade komplekte (autorid Liidia Elken, Urve Küttner ja Kersti Rosenstrauch), tutvuda saab ka tänapäeval enammüüdava lauahõbedaga. Hõbeehete tootmist taasalustati 1978. a. OÜ Juveeli rahapajas vermiti 1991. a. esimesed Eesti Vabariigi mündid – 10 sendised. 1996. aastani valmistati ka 5, 10, 20 ja 50 sendiseid ning 1 ja 5 krooniseid münte. Näitus jääb avatuks 21. maini. Olete oodatud! Täiendavi nformatsioon: Raul-Roman Tavast (VMT Roman Tavast OÜ), tel. 501 3302, 699 7143 ja Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

19.04.2004

Vanu eesti ajalehti saab veebis lugeda Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuusemi Arhiivraamatukogu ning Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilise Raamatukogu koostöös on valminud vanemate eesti ajalehtede veebipõhine andmebaas DIGITEERITUD EESTI AJALEHED DEA (dea.nlib.ee). Andmebaasi esitletakse kolmapäeval, 21. aprillil kell 15 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis. DEA on üks esimesi suuremaid ja mahukamaid kollektsioonipõhiseid digiteerimisprojekte Eestis, sisaldades valikut aastatel 1857-1920 ilmunud ajalehtedest "Perno Postimees ehk Näddalileht", "Postimees", "Päewaleht", "Sakala", "Tallinna Teataja", "Vaba Maa" jm. ning nende kaasannetest. Vanade ajalehtede digiteerimine on viimastel aastatel üks populaarsemaid, kuid samas keerulisemaid ja tehniliselt komplitseeritumaid valdkondi maailma raamatukogudes ja infotöötlusega tegelevates asutustes. Vajadus ajalehtede digiteerimiseks tuleneb sellest, et raamatukogudes säilitatavate eesti ajalehtede ja ajakirjade paberoriginaalid aastatest 1766-1945 on hapra paberi ja intensiivse kasutuse tõttu hävimisohtlikus seisundis ning neid ei saa lugejatele-uurijatele laenutada. Tagamaks ajalehtedes sisalduva informatsiooni pikaajalist säilivust, on raamatukogud asunud ajalehti mikrofilmima. Nende laialdaseks ja mugavaks kasutamiseks alustas Rahvusraamatukogu 2001. aastal projekti MIDAS, töötamaks välja vanade ajalehtede mikrofilmide digiteerimise tehnoloogia. 2003. aastal digiteeriti Rahvusraamatukogus esimestena ajalehed "Perno Postimees" 1857-1885, "Postimees" 1886-1920 ja "Päewaleht" 1905-1912. Tänavu ühinesid projektiga Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja TPÜ Akadeemiline Raamatukogu. Seisuga aprill 2004 on digiteeritud enam kui 65 000 lehekülge. Andmebaasi täiendatakse uute nimetuste ja aastakäikudega. 2004. aasta sügisel lisatakse andmebaasi TPÜ Akadeemilises Raamatukogus digiteeritud väliseesti ajalehed alates 1944. aastast. Plaanis on digiteerida ja siduda DEAga eesti ajakirjandust aastani 1944 kajastav analüütiline kaartkartoteek, mille tulemusel saab veebikeskkonnas otsida artikli teema, isiku- või kohanime järgi ja jõuda sealt digiteeritud ajaleheni. DEA loodi tänu Kultuuriministeeriumi ja ELNET Konsortsiumi toetusele ning raamatukogude ja Sirvi OÜ (nüüdse OÜ Tarkvarastuudio) koostööle. Täiendav info projektijuht Krista Kiisalt (RR), tel. 630 7184. Olete oodatud andmebaasi esitlusele! Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

13.04.2004

Prosaist, luuletaja ja kriitik Jaan Oks 31. maini on arhiivkogu galeriis avatud raamatunäitus “Prosaist, luuletaja ja kriitik Jaan Oks”. Jaan Oks sündis 28. veebruaril 1884. a. Saaremaal koolmeistri pojana. Õppis Kaarma õpetajate seminaris, mille lõpetamise järel töötas Hiiumaal Pühalepa vallas kooliõpetajana. Hiljem täiendas end Haapsalus pedagoogilistel kursustel, omandades ministeeriumikooli õpetaja kutse. Töötas Läänemaal Massus ja Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses. Maailmasõja puhkedes võeti sõjaväkke, kuid haiguse tõttu rindele ei saadetud. Luutuberkuloosi põdev Oks suri Tallinna priihospidalis 25. veebruaril 1918 ja maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Oksa loomingu intensiivsem periood langeb aastaisse 1906-1910, kuid suurem osa teostest jäi eluajal avaldamata ning käsikirjad on hävinud. F. Tuglase ja A. Adsoni tegevuse tulemusena ilmus osa teoseid postuumselt: “Tume inimeselaps” (1918), “Neljapäev” (1920), “Kriitilised tundmused” (1918), “Kannatamine” (1920). Hiljem on tema teoseid mitmel pool kirjastatud. Olulisemad on I. Grünthali koostatud “Kogutud teosed” Stockholmis (1957) ja “Otsija metsas” kirjastuselt “Ilmamaa” (2003). Täiendav informatsioon Helle Remmeltilt (RR), tel. 630 7341, e-mail hell@nlib.ee

07.04.2004

Saksamaa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis Täna, 7. aprillil kell 16.00 avab Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Hr. Jürgen Dröge Rahvusraamatukogu V korruse galeriis näituse “Saksamaa ÜROs”. 18. septembril 2003 oli Saksamaa ÜRO liikmeks astumise 30. aastapäev. Sündmuse tähistamiseks koostas Saksamaa Välisministeerium lähiajalugu ja tänapäeva poliitikat tutvustava rändnäituse. 26 stendist koosnev fotode ja dokumendikoopiatega illustreeritud näitus annab ülevaate 1946. aastal loodud ÜRO ülesehitusest ja tegevusvaldkondadest, kaheks jaotatud Saksamaa teekonnast täieõiguslikuks liikmeks ning Saksamaa aktiivsest tegevusest riikide ühenduse valdkondades (inimõigused, rahumissioonid, desarmeerimine, turvalisus, keskkonnapoliitika jm.). 2004. aastal on Saksamaa ÜRO eesistujariik. Näituse vahendas Eestisse Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis ja see on avatud 29. aprillini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999