RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
M Ä R T S  2004

 

29.03.2004

Rahvusraamatukogu eksponeerib Euroopa 17. sajandi sügavtrükigraafikat Teisipäeval, 30. märtsil kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse trepigaleriis näitus “Euroopa 17. sajandi sügavtrükigraafika Eesti Rahvusraamatukogus”. Avamisele eelneb kell 14.30 kunstiteadlase Jüri Haini loeng. 17. sajand tõi endaga suuri muudatusi nii estambis üldse kui ka graafiliste tehnikate kasutamises. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi. Seni domineerinud vasegravüüri kõrvale, kunstilises mõttes isegi ettepoole, astus oforditehnika. Näitusel eksponeeritakse Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogus leiduvat 17. sajandi sügavtrükigraafikat kahekümnelt meistrilt. Kunstnike hulgas on sellised tuntud nimed nagu prantslased Jacques Callot ja Claude Vignon, itaallased Salvatore Rosa ja Stefano della Bella jt. Valminud on näitusekataloog, mille eessõnas kirjutab koostaja Jüri Hain: “Kokkuvõttes annavad kahekümne ofortisti ja vasegravööri enam kui 160 estampi põgusa, kuid huvipakkuva viipe 17. sajandi graafikasse ja ka toonasesse kunstimaailma üldisemalt. Ja tuletavad veel kord meelde, et Eesti Rahvusraamatukogu pole mitte ainult raamatuvaramu, vaid eri rahvaste ning aegade vaimuilma mitmekülgselt kajastav kultuuritempel.” Täiendav info näituse kuraatorilt Jüri Hainilt, tel. 670 8062 ning Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

18.03.2004

Kunstitulmed Rahvusraamatukokku 2000-2004 13. aprillini on Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis väljas näitus raamatuillustratsioonide annetustest Eesti Rahvusraamatukogule “Raamatukujundus ja lasteraamatuillustratsioon. Tulmed Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogusse 2000-2004”. Rahvusraamatukogu raamatuillustratsioonide kogu näol on tegemist seni ainsa järjepidevalt täieneva kollektsiooniga, kuhu sihipäraselt muretsetakse eesti raamatukujundajate ja illustraatorite loomingut eesmärgiga väärtustada raamatukujundust kui kunstiliiki. Unikaalses kogus, mis koosneb nii raamatukujundustest kui ka illustratsioonidest, on praegu rohkem kui 5000 originaalillustratsiooni 650 raamatule. Aastatel 2000-2004 laekus kogusse kolm suuremat kingitust. 2001. aastal andis kirjastus “Tiritamm” raamatukogule üle ligi 200 raamatu illustratsioonid aastatest 1960-1980, näitus toimus 2001. aasta novembris. 2002. aastal kinkis graafik Ilmar Torni tütar raamatukogule oma isa raamatuillustratsioonide kogu aastatest 1956-1973. Samal aastal jõudsid Rahvusraamatukokku helilooja Rudolf Tobiase tütre Beatrice Tobiase 10 originaalillustratsiooni. Aastail 2003-2004 annetasid oma teoseid Eesti Rahvusraamatukogu 85. aastapäeva puhul Eesti Kujundusgraafikute Liidu raamatuillustraatorite sektsiooni liikmed. 2003. a. novembris täienes illustratsioonikogu seoses Tallinna I Illustratsioonitriennaaliga “Pildi jõud”. Juss Piho kui 2002. a. raamatukujunduskonkursi ühe võitja teosed (illustratsioonid E. Raua lasteraamatule “Karu maja”, Tallinn, 1999) ostis Eesti Rahvusraamatukogu samuti 2003. aastal. 2003. aastast on uurijate ja huviliste kasutada Rahvusraamatukogu digikogud, mis tutvustavad illustratsioone ja nende autoreid ning e-näitusi. Rahvusraamatukogus pandi illustratsioonide kogule alus 1960ndatel aastatel, kui osteti esimesed eesti kunstnike raamatuillustratsioonide originaalid. Nendeks olid Märt Laarmani illustratsioonid F. Tuglase teostele “Väike Illimar” (1962) ja “Valik novelle ja miniatuure”(1957) ning Aino Bachi illustratsioonid Mart Raua “Valitud luuletustele” (1946). Näitus harulduste kogu saalis on avatud E-R 10.00-18.00 ja L 12.00-19.00. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RRi näituste osakond), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

17.03.2004

Kata Kärkkäineni maale saab näha Rahvusraamatukogus 17.-31. märtsil on Rahvusraamatukogu V korruse galeriis avatud soome kunstniku, kirjaniku ja dramaturgi Kata Kärkkäineni ning tema poja Kasimiri maalide ja joonistuste näitus “EMA JA POEG”. Näituse vahendas Pärnu Uue Kunsti Muuseum. Kata Kärkkäinen tegeleb kirjutamise ja maalimisega, kuid kuulsaks sai ta 1988. a. esimese soomlannast Playboy modellina. Maalinud on ta paralleelselt kirjutamisega juba ammu. “Mulle meeldib inimesi välja mõelda ja neid lõuendile kanda…,” ütleb Kata Kärkkäinen, kelle esimene näitus toimus alles 2003. aasta veebruaris Helsingis. 2003. a. lõpus jõudis näitus “Ema ja poeg”, kus on eksponeeritud Kata ja tema poja Kasimiri teosed, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi. Tutvunud kunstniku ja tema pojaga, hämmastasid Mark Soosaart Kata poja Kasimiri joonistused. Soome telekanalitele seriaalide kirjutamist alustas Kata kaheksa aastat tagasi. Nüüd on nende aeg ümber saanud, tänaseks on ta juba kolme romaani autor (Mina ja Morrison, Vangista mind vabaks! ja Tulikärbsed). Täiendav informatsioon: Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee ja Mark Soosaar (Pärnu Uue Kunsti Muuseum), tel. 502 4947. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

16.03.2004

Raamatukujundus ja lasteraamatuillustratsioon. Tulmed eesti rahvusraamatukogu kunstikogusse 2000-2004 15. märtsist 13. aprillini on Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatud näitus raamatuillustratsioonide annetustest Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogusse “Raamatukujundus ja lasteraamatuillustratsioon. Tulmed Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogusse 2000-2004”. Eesti Rahvusraamatukogus pandi illustratsioonide kogule alus 1960ndatel aastatel, kui osteti esimesed eesti kunstnike raamatuillustratsioonide originaalid. Nendeks olid Märt Laarmani illustratsioonid F. Tuglase teostele “Väike Illimar” (1962) ja “Valik novelle ja miniatuure”(1957) ning Aino Bachi illustratsioonid Mart Raua “Valitud luuletustele” (1946). Tegemist oli silmapaistvaimate meistritega sõjajärgses raamatugraafikas. Rahvusraamatukogu raamatuillustratsioonide kogu näol on tegemist seni ainsa järjepidevalt täieneva kollektsiooniga, kuhu sihipäraselt muretsetakse eesti raamatukujundajate ja illustraatorite loomingut eesmärgiga väärtustada raamatukujundust kui kunstiliiki. Unikaalses kogus, mis koosneb nii raamatukujundustest kui ka illustratsioonidest, on praegu rohkem kui 5000 originaalillustratsiooni 650 raamatule. Aastatel 2000-2004 laekus kogusse kolm suuremat kingitust. 2001. aastal andis kirjastus “Tiritamm” raamatukogule üle ligi 200 raamatu illustratsioonid aastatest 1960-1980, teoste väljaandjaks oli tollal “Eesti Riiklik Kirjastus” või “Eesti Raamat”. Kingitud illustratsioonidest koostati ka näitus, mis toimus novembris 2001. a. 2002. aastal andis graafik Ilmar Torni tütar raamatukogule üle oma isa raamatuillustratsioonide kogu, mis koosnes 35le raamatule tehtud originaalillustratsioonidest aastatest 1956-1973. Samal aastal jõudsid Rahvusraamatukokku helilooja Rudolf Tobiase tütre Beatrice Tobiase 10 originaalillustratsiooni. Beatrice töötas aastaid Ameerikas ajalehe “New York Times´” juures. 2003-2004 annetasid oma teoseid Eesti Rahvusraamatukogu 85. aastapäeva puhul Eesti Kujundusgraafikute Liidu raamatuillustraatorite sektsiooni liikmed Sveta Aleksejeva, Heiki Ernits, Kersti Haarde, Kadri Ilves, Anu Kalm, Henno Käo, Anne Linnamägi, Ülle Meister, Tiia Mets, Piret ja Jüri Mildeberg, Naima Neidre, Piret Niinepuu, Viive Noor, Ede Peebo, Juss Piho, Kaisa Puustak, Veera ja Vladislav Staniševski, Vive Tolli, Regina Lukk-Toompere, Milvi Torim, Catherine Zarip, Maarja Undusk, Maarja Vannas-Raid ja Maara Vint. 2003. a. täienes illustratsioonikogu seoses novembris korraldatud Tallinna I Illustratsioonitriennaaliga “Pildi jõud”. Näitusel välja pandud illustratsioonid H. C. Anderseni muinasjutukogumikule kinkis Taani kunstnik Helle Vibeke Jensen Eesti Rahvusraamatukogule. Zürii liige Matti Kota (Soome) annetas Jaan Tammsaare illustratsiooni oma erakogust. Juss Piho kui 2002. a. raamatukujunduskonkursi ühe võitja teosed (illustratsioonid E. Raua lasteraamatule “Karu maja”, Tallinn, 1999) ostis Eesti Rahvusraamatukogu samuti 2003. aastal. Eelmisest aastast on uurijate ja huviliste kasutada ka e-näitus Rahvusraamatukogu kodulehel (www.nlib.ee) digiteeritud teosest, mis tutvustab kogus olevaid illustratsioone ning nende autoreid. Näitus harulduste kogu saalis on avatud E-R 10.00-18.00 ja L 12.00-19.00. Kontakt: Rita Enna (näituste osakond), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee

16.03.2004

Rahvusraamatukogus tuleb norra kirjanduse õhtu Neljapäeval, 18. märtsil kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalis sarjas TAGATOA JUTUD norra kirjanduse õhtu. Külas on tõlkija Elvi Lumet, kes räägib Herbjørg Wassmost ja tema teoste tõlkimisest eesti keelde. Esitletakse äsja “Eesti Raamatu” väljaandel ilmunud H. Wassmo teost “Seitsmes kohtumine”. Herbjørg Wassmo (s.1942) on norra tänapäeva silmapaistvamaid kirjanikke, kelle sulest on ilmunud 7 romaani. 1987. a. pälvis ta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Kirjandusõhtul on kaastegevad Variuse teatri näitlejad Luule Vara ja Indrek Sarapuu. Kirjandusõhtute sari saab teoks Rahvusraamatukogu koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis. Kõik on teretulnud! Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), tel. 630 7134. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

15.03.2004

Eesti õigusinfo jõuab veebi Eesti Rahvusraamatukogu avab veebis Eesti õigusbibliograafia andmebaasi Bibliographia Iuridica Estonica (bie.nlib.ee), mis on mõeldud nii juristidele, õppejõududele ja üliõpilastele kui ka kõigile teistele õigushuvilistele. Andmebaasi esitletakse homme, 16. märtsil kell 15 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis. Andmebaas kajastab alates 1991. aastast Eestis ilmunud õigusalast kirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunud kirjutisi, sisaldades õigusalaste raamatute, ajakirja- ja kogumikuartiklite ning bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde andmeid. Andmeid on ka trükiste kohta, mida Eesti raamatukogudes ei leidu. Seisuga märts 2004 sisaldab andmebaas enam kui 12 500 kirjet. 2005. aastal lisatakse kirjed aastate 1918-1940 kohta. Võimalik on kasutada lühi- või kompleksotsingut ning allika-, nime ja märksõnaloendit. Õigusalane sidusandmebaas põhineb samanimelisel trükiväljaandel. Õigusalaseid ajaleheartikleid leiab Eesti Rahvusraamatukogu koostatud humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna artiklite bibliograafilisest andmebaasist Index Scriptorum Estoniae (ise) aadressil ise.nlib.ee Olete oodatud esitlusele! Täiendav informatsioon: andmebaasi koostaja Maia Ruttu, tel. 630 7250, e-post bie@nlib.ee ning teenindusdirektor Ene Loddes, tel. 630 7107. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

12.03.2004

Põhjamaade filmiõhtul norra menufilm “Jonny Vang” Teisipäeval, 16. märtsil kell 18.00 näitab Põhjamaade filmiklubi Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis PÖFFil linastunud norra filmi “Jonny Vang” (2003). “Jonny Vang” on saanud auhindu festivalidel Berliinis, Brüsselis, Karlovy Varys, Montrealis. Filmi rezissöör on Jens Lien, stsenarist Ståhle Steinberg, osatäitjad Aksel Hennie, Laila Goody, Fridtjov Saheim jt. Kolm lapsepõlvesõpra on sattunud komplitseeritud suhtekolmnurka: Jonny püüab olla Magnuse parim sõber, Magnus üritab olla abielus Tuvaga ja Tuva on lähedastes suhetes Jonnyga. Probleeme on Jonnyl kuhjaga kaelas, ta üritab asutada vihmaussikasvandust, aga talu on võlgades ning keegi tundmatu kiusab Jonnyt igal võimalikul viisil. Selline olukord ei saa kaua kesta ning Jonny otsustab asjad korda ajada, enne aga juhtub midagi… Rünnakud Jonny vastu jätkuvad, sõprus ja abielu pannakse proovile, kuid Jonny Vang ei anna alla. Film on norra keeles, ingliskeelsete subtiitritega ja kestab 1t. 25 min. Kommenteerib Jaak Lõhmus, sissepääs tasuta. Põhjamaade filmiõhtu saab teoks Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis ja Norra Saatkonnaga. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), 630 7134. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

23.03.2004

Antakse välja Eduard Wiiralti kunstiauhind Kolmapäeval, 24. märtsil kell 16.00 avab kultuuriminister Urmas Paet Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees “Eesti nüüdisgraafika näituse”, kus antakse kolmandat korda üle Eduard Wiiralti auhind. Elutööpreemia pälvis Peeter Ulas ja noore autori preemia Virge Jõekalda. 2004. aastal laekus võistlusele 77 tööd, millest näitusel eksponeeritakse 65. Zürii koosseis: esimees Mai Levin, aseesimees Harry Männili esindaja Harry Liivrand, Martin Radevall, Jaan Elken, Avo Keerend, Helena Tedre ja Kersti Tiik. Peeter Ulas saab elutööpreemia tervikliku ansambli “Seepärast siis” (kuivnõel, metsotinto, 2004) eest, mis märgistab tema õigupoolest juba mõnda aastat kestnud come-back`i estampi ning on kujundikeele poolest tihedalt seotud tema 1990. aastate sürrealistliku joonistuslaadiga. Virge Jõekalda saab preemia lehtede “Minu aed, VI”, “Metsik aed I, II” (värviline kuivnõel, 2003) eest. Tema meelistehnikaks on olnud kuivnõel, mida ta käsitleb ühtaegu naiseliku tundelisuse ja mehise jõulisusega. Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäeval 20. märtsil 1998. a. pandi alus uuele kunstiauhinna traditsioonile Eestis. Idee autoriteks olid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu eesmärgiga arendada ja väärtustada eesti graafikakunsti. Preemia nimetati Eduard Wiiralti kunstiauhinnaks. Auhind koosneb peapreemiast ehk elutööpreemiast ning noore autori preemiast, mõlemad võrdse rahalise suurusega 2500 dollarit. Peapreemiale lisandub Eduard Wiiralti originaalteos. Sel aastal saab Henry Radevalli annetusena esmakordselt Wiiralti originaalteose ka noore autori preemia pälvinu. 1998. aastal arvati peapreemia vääriliseks Vive Tolli, noore autori preemia sai kunstnik Urmas Viik. 2001. aastal sai elutööpreemia Avo Keerend, noore kunstniku preemia läks kunstnikepaarile Ülle Marks ja Jüri Kass. Eduard Wiiralti kunstiauhinnast Rahvusraamatukogu kodulehel Näitus jääb avatuks 24. aprillini. Tere tulemast! Täiendav informatsioon: Kersti Tiik (RR), tel. 630 7150 ja Lea Hein (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.03.2004

Eesti keelekorraldusega saab tutvuda Rahvusraamatukogus Tänasest on Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Eesti keelekorraldus 1872-2003”. Näitusel on kirjandus Eesti keelekorraldusliku tegevuse kohta, õigekeelsussõnaraamatud, grammatikad, oskuskeelekorralduse käsitlused, valik uuemaid oskussõnastikke, raamatud nimekorralduse kohta, keelenõuande raamatud ja näited aegade vältel ilmunud keeleajakirjadest. Eesti keelekorralduse alguseks peetakse aastat 1872, kui Eesti Kirjameeste Seltsi president Jakob Hurt pidas seltsi teisel koosolekul ettekande “Eesti kirjakeelest, tema praegustest puudustest ja tema parandamisest edaspidi”, mille alusel selts tegi samal aastal esimesed kuus tähtsat keelekorraldusotsust. Ettekande teksti esitrükk on ka näitusel väljas. Näituse koostamisel oli abiks Tiiu Erelti raamat "Eesti keelekorraldus" (2002). Näitus on avatud 30. aprillini. Täiendav informatsioon: Signe Suursöödi (RR), tel. 630 7270. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.03.2004

Kärt Summataveti ehteid saab näha Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 4. märtsil kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees Eesti Kunstiakadeemia õppejõu, ehtekunstnik Kärt Summataveti näitus “Vana Tark Naine”. Näitusel eksponeeritud ehted on valminud doktorantuuri kunstnikuprojektina ning valiti Soomes viie innovatiivseima kunstidoktoritöö hulka. Kunstniku leiutatud ehtevalmistamise meetod võimaldab väärismetallist ehetele joonistada ning on registreeritud Eesti Patendiametis. Tehnoloogilisi uuendusi aitasid teostada Helsingi tööstuskunsti ja disaini kõrgkool, Protostudio ja Soome suurim kullassepafirma Kultakeskus OY. “Vana Tark Naine” on pühendatud neljale silmapaistvale naisele, kes on inspireerinud kunstnikku Siberis, Setumaal ja Kihnu saarel. Kunstnikuprojekt on kaitstud Helsingi Patendiameti galeriis toimunud näitusel 2003. aastal ning kirjaliku osa kaitsmine toimub käesoleva aasta lõpus Helsingis. Kärt Summatavet lõpetas Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna 1987. a. Tema ehteid ja graafikat on eksponeeritud USA, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Soome, Norra, Rootsi, Poola ja Slovakkia galeriides. 1998. aastast alates õpib ta Helsingi tööstuskunsti ja disaini kõrgkooli disaini osakonna doktorantuuris ja on Eesti esimene kunstidoktorant. Autori väitekirja kunstnikuprojekti eelmised näitused Lapsepõlv ja tüdrukuiga ning Noor naine. Emadus toimusid Rahvusraamatukogus aastatel 2000 ja 2001. Näitus on avatud 20. märtsini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999