RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
V E E B R U A R  2004

 

25.02.2004

Homme toimub Rahvusraamatukogus II infopoliitika FOORUM Seekordse FOORUMI märksõnad on riiklik/rahvuslik infopoliitika, rahvuslik inforessurss, rahvusliku digitaalse inforessursi loomine/tootmine, kogumine, vahendamine ja pikaajaline säilitamine; rahvuslik digitaalne inforessurss seostatuna teadmusühiskonna ning Eesti teaduse, majanduse ja riigi konkurentsivõimega, demokraatia arendamisega, avaliku, era- ja kolmanda sektori tegevusega. Ettekandega esinevad valitsuse arendusnõunik Raul Malmstein, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, TPÜ riigiteaduste osakonna juhataja Anu Toots, Eesti Teaduste Akadeemia ja Riigikogu liige Peeter Tulviste, AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik, TELE2 meedia ja sisuteenuste juht Andres Jõesaar ning Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. FOORUMI moderaator on välis- ja julgeolekupoliitika kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Marianne Mikko. Osalejatel on võimalus kuulata ettekandeid, esitada ja saada vastuseid teemakohastele küsimustele, diskuteerida ning kaasa aidata foorumi lõppotsuse ja riikliku infopoliitika kujundamisele. FOORUM lõpeb paneeldiskussiooniga, kus osalevad Eesti Väitlusseltsi juhatuse liige Kajar Kase, Eesti ENIC/NARIC keskuse spetsialist Liia Tüür, TPÜ nüüdiskultuuri uurimiskeskuse vanemteadur Indrek Tart ning Andmekaitse Inspektsiooni nõunik Valdo Praust. Aasta tagasi toimus esimene infopoliitika FOORUM "Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?", mis analüüsis infoühiskonna arendamise riiklikku strateegiat ja selle vastavust ühiskonna vajadustele ning käsitles informatsiooni sisutööstuse probleeme. Täiendav informatsioon Silvi Metsarilt (RR), tel. 630 7368. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

23.02.2004

Rahvusraamatukogus räägitakse taas TAGATOA JUTTE Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu Rootsi saalis Johan August Strindbergi sünniaastapäevale pühendatud kirjandusõhtu sarjast “TAGATOA JUTUD”. Tänavu täitus 155 aastat suure rootsi kirjaniku, väljapaistva maailmakirjanduse esindaja Johan August Strindbergi (22.01.1849 - 14.05.1912) sünnist. Tema looming hõlmab ühiskonnakriitikat, naise ja mehe vahelist võitlust, pihtimusi ja ajalookäsitlusi. Tunnustuse võitis Strindberg romaaniga “Punane tuba” (1879), mis pani aluse rootsi naturalismile. Tema novellikunst saavutas haripukti kogus “Abielu” (1884-1886), milles valdav naistevihkamise teema sai hilisemas loomingus tähtsaimaks. 1907. aastal asutas Strindberg “Intiimteatri”, millele kirjutas kammerlikke ekspressionistlikke näidendeid “Ahervare”, “Kummitussonaat” jt. Neljapäevasel kirjandusõhtul esineb teemal “Strindbergi lavastused Eestis” Irja Vaher Teatri- ja Muusikamuuseumist. Strindbergist räägib tema teoste tõlkija, Linnateatri kirjandusala juhataja Ülev Aaloe. Vaatame videokatkendeid Strindbergi lavastustest Rootsis. OLETE OODATUD! Täiendav informatsioon Külli Ummerilt, tel. 630 7134. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

20.02.2004

Rahvusraamatukogus toimub II Infopoliitika FOORUM Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Konverentsid koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Pedagoogikaülikooliga korraldavad 26. veebruaril algusega kell 9.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Infopoliitika FOORUMI (IPF II) "Riiklik infopoliitika - müüt või tegelikkus?". Seekordse foorumi märksõnad on riiklik/rahvuslik infopoliitika, rahvuslik inforessurss, rahvusliku digitaalse inforessursi loomine/tootmine, kogumine, vahendamine ja pikaajaline säilitamine; rahvuslik digitaalne inforessurss seostatuna teadmusühiskonna ning Eesti teaduse, majanduse ja riigi konkurentsivõimega, demokraatia arendamisega, avaliku, era- ja kolmanda sektori tegevusega. Foorumi moderaator on välis- ja julgeolekupoliitika kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Marianne Mikko. Osalejatel on võimalus kuulata Eesti arvamusliidrite ettekandeid, esitada ja saada vastuseid teemakohastele küsimustele, diskuteerida ning kaasa aidata foorumi lõppotsuse ja riikliku infopoliitika kujundamisele. Foorumile on oodatud inforessursside loojad, kogujad, vahendajad, säilitajad; valitsuse, riigikogu, ministeeriumide, riigiametite, erakondade, haridus-, kultuuri- ja infoasutuste; kirjutava meedia, raadio ja televisiooni ning mittetulundussfääri esindajad – kõik, kes tahavad kaasa mõelda info- ja telekommunikatsiooni arengutendentside, seega infoühiskonna oleviku ja tuleviku üle. Aasta tagasi toimus esimene infopoliitika foorum "Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?", mis analüüsis infoühiskonna arendamise riiklikku strateegiat ja selle vastavust ühiskonna vajadustele ning käsitles informatsiooni sisutööstuse probleeme. Täiendav informatsioon Silvi Metsarilt (RR), tel. 630 7368. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

20.02.2004

Soomepoisid tähistavad võitlustee 60. aastapäeva Reedel, 20. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajees foto- ja raamatunäitus Soomepoisid 60 ning esitletakse väikeses konverentsisaalis Raul Kuutma raamatut “Kolmas tee”. II maailmasõja ajal põgenes Soome ligi 3500 Eesti noormeest, et saada sõjalist väljaõpet ja lahingukogemusi võitluseks kodumaa vabaduse eest. Fotonäitus tutvustab lisaks sõjasündmustele veteranide tänapäeva. Näituse avamisel esitleb Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse aseesimees Raul Kuutma raamatut “Kolmas tee”, mis annab soomepoiste saatuste kaudu ülevaate nende tegevusest Eesti iseseisvuse taastamiseks Saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. Info: Raul Kuutma, tel. 623 8744 ja Lea Hein (RR), tel. 630 7148 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

19.02.2004

Rahvusraamatukogu tegevus on suunatud e-teenuste ja infoteeninduse arendamisele Rahvusraamatukogu nõukogu istungil kinnitatud RRi 2003. aasta tegevusaruande ning käesoleva aasta eelarve ja tegevusplaani põhisuunad on e-raamatukogu arendamine ja infotoodete loomine, rahvustrükise säilitamine ning Eesti informatsioonialase õigusruumi täiustamine. Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhikohus on täita rahvusraamatukogu, parlamendiraamatukogu ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu ülesandeid. Viimaste aastatel on peasuunaks olnud humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase infoteeninduse ning e-teenuste arendamine. Praeguseks on avatud 9 erialasaali, kuhu on koondatud kõik nende valdkondade teavikud ning kus lugejaid teenindavad kvalifitseeritud infospetsialistid. Lugejate hea hinnangu on pälvinud RRi veebilehel (www.nlib.ee) avatud infotooted – artiklite andmebaas ISE, elektroonilisi inforessursse koondav Teemavärav, Rahvusraamatukogu e-väljaanded jt. 2004. märtsis avanevad veebis rahvusbibliograafia ja õigusbibliograafia andmebaas ning digiteeritud eesti ajalehtede kogu DEA. Viimastel aastatel on erilist rõhku pandud elektroonilise informatsiooni hankimisele – tänaseks on RRil juurdepääs olulisematele humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna andmebaasidele ning üle 12 000 täistekstilisele e-teadusajakirjale. RRi veebilehe külastatavus suurenes 2003. aastal 0,5 miljonilt 1 miljonile, samal ajal on lugemissaalide külastatavus (~260 000 aastas) jäänud samale tasemele. Aktiivseid lugejaid oli 2003. aastal 41 430, uusi lugejaid registreeriti 5 298. Kõige enam kasutavad RRi teenuseid üliõpilased (13 699), järgnevad juhid, spetsialistid (10 643) ja õpilased (8 532), loomeinimesi ning teadustöö tegijaid on 1700. Teine oluline suund on rahvustrükise säilitamine. 2003. aastal analüüsiti kogude hooldamist ja säilitamist ning koostati Säilitusvaldkonna analüüs ja tegevuskava aastateks 2004-2007. Kuna eesti trükiste olukord on halb ning hoiutingimused ei vasta tänapäeva nõuetele alustati möödunud aastal säilitushoidlate renoveerimist viie miljonilise pangalaenu abil. Temperatuurilt, niiskuselt ja õhukoostiselt nõuetele vastavad säilitushoidlad valmivad 2004. aastal. Riigikogu ning teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteeninduses oli põhirõhk õigusalasel ning Euroopa Liidu ja NATOga seotud temaatikal, aasta jooksul vastati ligi 5000 päringule. Edukalt töötas euroinfo telefon, mille tippkoormus langes referendumi eelsele ajale. Laienes ka teenindussaalide võrk, lisaks Toompea lossile ja Presidendi Kantseleile alustati teenindust Kaitsejõudude Peastaabis ning tehti ettevalmistusi Õiguskantsleri Kantseleile raamatukogu- ja infoteenuste osutamiseks. Nii 2003. kui jätkuvalt ka 2004. aastal on Rahvusraamatukogu suurim probleem investeeringute puudumine IT-infrastruktuuri uuendamisse ja arendamisse. Pooled arvutitest on soetatud 1998. aastal või varem. Suur puudus on lugejaarvutitest, mille olemasolu tänapäeva raamatukogus on elementaarne nõue. Samuti valmivad tarkvaralahendused “põlve otsas”, mis ei taga aga kõrge kasutuskoormuse ajal töökindlust. Kuna raamatukogu eelarve on jäänud viimastel aastatel samaks (v.a. Valitsuse ja TALO kokkulepetele põhinevad palgatõusud), loodetakse tänavu probleemi leevendada lisaeelarvest taotletava 2,8 miljoni suuruse investeeringuga. Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 Triin Soone Rahvusraamatukogu turundusjuht, tel. 630 7271

19.02.2004

Põhjamaade filmiõhtul linastub komöödia “Wilbur tahab ennast tappa” Neljapäeval, 19. veebruaril kell 18.00 näitab Põhjamaade filmiklubi Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Taani ja Suurbritannia ühistööna 2002. aastal valminud komöödiat “Wilbur tahab ennast tappa”. Filmi rezhissöör on Lone Scherfig, kelle film "Itaalia keel algajatele" võitis 2000. aasta Berliini filmifestivalil Hõbekaru. Filmis "Wilbur tahab ennast tappa" mängivad briti näitlejad - peaosades Jamie Sives, Shirely Henderson, Adrian Rawlins, kuid taanlased peavad filmi hoolimata näitlejate kõneldavast keelest ikkagi oma kinokunsti auks ja uhkuseks, nagu ka Lars von Trieri "Dogville´i". Lugu on 30aastastest üksildastest inimestest, kahest vellest, kellele isa on pärandanud raamatuantikvariaadi. Ühel vennal on vastupandamatu himu endalt elu võtta, kuid alatasa asi äpardub. Haiglas tutvub Wilbur naisega, kellest võiks saada tema elu esimene tõeline armastus... Südamlik romantiline komöödia viib meid sümpaatsete harilike inimeste elusündmuste leebesse keerisesse. Film on ingliskeelne ja kestab 105 minutit. Kommenteerib Jaak Lõhmus. Sissepääs tasuta! Põhjamaade filmiklubi üritusi korraldab Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis. Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), tel. 630 7134. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

16.02.2004

Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu teevad koostööd 13. veebruaril kirjutasid Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm ja Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei direktor Egle Käärats alla koostöölepingule, mille eesmärk on õigusinformatsiooni ja õigusküsimuste alase koostöö arendamise kaudu mõlema poole seadusjärgsete ülesannete senisest kvaliteetsem ja efektiivsem täitmine. Lepingu kohaselt teevad pooled koostööd inforessursside komplekteerimisel ja sellealase tegevuse koordineerimisel ning kaasavad teist poolt teda huvitavatesse projektidesse. Õiguskantsleri Kantselei annab eksperthinnanguid Rahvusraamatukogu õigusteavikute kogu kohta ning teeb ettepanekuid selle täiendamiseks, samuti annab oma pädevuse piires eksperthinnanguid ja soovitusi raamatukogu seadusjärgsete õigusalaste ülesannete lahendamisel. Rahvusraamatukogu arvestab eelarve piirides õigusinformatsiooni hankimisel Kantselei vajaduste ning eksperthinnagute ja ettepanekutega, samuti tagab sobivaimal viisil kokkulepitavas korras Kantselei töötajaile õigusinformatsiooni kasutamisvõimaluse ning infoteeninduse. Leping on sõlmitud üheks aastaks. Täiendav informatsioon: Õiguskantsleri Kantselei direktor Egle Käärats, tel. 693 8420 ning Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm, tel. 630 7600. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

13.02.2004

Leedu iseseisvuspäeva tähistatakse näitusega Rahvusraamatukogust Esmaspäeval, 16. veebruaril kell 14.00 avatakse Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis Leedu Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud Juozas Polise fotonäitus Leedu, minu kodumaa. Näitusel on eksponeeritud kolmkümmend Leedu loodust, arhitektuuri ja rahvuslikke sümboleid tutvustavat fotot. Presidendipalee, valged liivaluited Palangas, Trakai loss, suurvürst Gediminase monument, Püha Anna kirik Vilniuses jpt. tuntud Leedumaa sümbolid on kunstiobjektidena autori objektiivi paelunud. Fotod on valminud 1980. ja 1990. aastatel. Näituse on vahendanud Leedu Vabariigi Suursaatkond Eestis. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Nijole Liiv (Leedu Suursaatkond), tel. 631 4030 ning Lea Hein (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

03.02.2004

Rahvusraamatukogus avatakse näitus Gorist 9. veebruarist 31. märtsini on Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis avatud näitus “Gori – karikaturist ja vestekirjanik”. Gori (kodanikunimega Georg Tõnisson, alates 1935. a. Vello Agori), karikaturist ja vestekirjanik, sündis 20. veebruaril 1894. a. Pärnus kojamehe pojana. Õppis aastatel 1911-1913 graafik Rudolf Lepiku juures joonistamist. 1913. a. asus Tallinna, teenides elatist ajakirja “Leek” toimetuses. I maailmasõja ajal võitles tsaariarmees, sattudes sakslaste kätte vangi. 1919. a. naases Tallinna tehes kaastööd pilkelehtedele “Sipelgas” ja “Meie Mats” ning ajakirjale “Odamees”. Aastatel 1920-1938 töötas kirjastuses “Vaba Maa”. 1938-1940 joonistas karikatuure ajalehtedele “Rahvaleht”ja “Sirp ja Vasar”. Saksa okupatsiooni ajal tegi Gori kaastööd ajalehele“Eesti Sõna”, sattudes mõneks ajaks oma satiiriliste joonistuste pärast ka vangi. Nõukogude okupatsiooni ajal läks 7. oktoobril 1944 vabasurma. Gori esimeseks loominguliseks eeskujuks oli tunnustatud Müncheni karikatuurileht “Simplicissimus”. Hiljem muutusid teemad ja pildid mitmekesisemaks. Gorile oli iseloomulik kiire reageerimine päevasündmustele. Ta pilkas nii riigi siseelu väärnähtusi kui ka harimatust, moraalitust ja tõusiklikkust. Gorile olid iseloomulikud kindlad karakteersed tüübid – eesti taat, saksa mõisnik, vene karu jt. Gorilt ilmusid lasteraamatud “Sõdur-Sass” (1919) ja “Jänes-Koljat” (1920). 1928. a. avaldas karikatuuri- ja vestekogumiku “Knock-out”. Karikatuurisarjadest on tuntumad “Eesti ajalugu” (Vaba Maa, 1930-1931) ning “Peremees ja sulane” (Rahvaleht, 1939-1940). Gori töid on eksponeeritud Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Berliinis ja Stockholmis. Täiendav info Helle Remmelt (arhiivkogu osakond) tel. 630 7341, Rita Enna (näituste osakond) tel. 630 7148, expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

03.02.2004

Soome diplomaadi fotonäitus Rahvusraamatukogus Homme, 4. veebruaril kell 16.00 avab Soome suursaadik T. E. hr. Jaakko Blomberg Rahvusraamatukogu fuajees Soome diplomaadi Aarne Wuorimaa (1892-1975) fotonäituse “Saadiku Eesti”. Näituse koostas Tuula Lyytikäinen. Aarne Wuorimaa oli Soome saadik Tallinnas aastatel 1928-1933. Diplomaat Wuorimaa oli innukas ja osav fotograaf. 2001. a. andis tema tütar Marja Estlander oma isa fotoarhiivi kopeerimiseks Tuglase Seltsile. Kokku skaneeriti ligi 700 fotot, käesolevale näitusele on neist valitud 40. Fotod jutustavad elust 1920.-1930. aastate Eestis. Piltidel on näha tolleaegse Eesti mitu nägu, Wuorimaa pildistas nii argi- kui ka pidupäevi, nii linnavaateid kui ka maapiirkondi. Aarne Wuorimaa osales 1930. a Soome delegatsiooni koosseisus Rahvasteliidu 11. täiskogu istungil Genfis, 1933-1939/40 oli saadik Berliinis ning 1940-1944 Budapestis ja Sofias. Aastatel 1950-1951 töötas Wuorimaa Soome Välisministeeriumis ning 1951-1959 saadiku ja suursaadikuna Haagis ja Lissabonis. Wuorimaa on kirjutanud mälestusteraamatud Minu mälestuste Ungari (1947), Saadikuna Hitleri Saksamaal (1967) ja Mida tähendab diplomaatia? (1949). Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Ants Puusepp (Soome Suursaatkond), tel. 610 3225, e-post: Ants.Puusepp@formin.fi, Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

02.02.2004

Eesti Rahvusraamatukogu raamatukujunduse eriauhinna "Kuldraamat" said Jüri Kaarma ja Urmas Viik Eesti Rahvusraamatukogu andis konkursi "25 kaunimat Eesti raamatut ja 5 kaunimat Eesti lasteraamatut" raames välja kunstnik Maire Morgen-Hääle kujundatud eriauhinna "Kuldraamat". Edaspidi antakse eriauhinda välja igal aastal. Tänavu pälvis "Kuldraamatu" *** Jüri Kaarma Juhan Maiste, Kadi Polli ja Mariann Raisma teose "Alma Mater Tartuensis" kujunduse eest (Eesti Keele Sihtasutus, 2003) >> *** Urmas Viik Kerttu Soansi raamatu "Olivia ja esimene maailm" kujunduse eest (Väike Vanker, 2003) >> *** Siima Škopi elutööd lasteraamatute illustreerimisel märgiti Kadi Kuremaa kujundatud Eesti Rahvusraamatukogu tänukaardiga.

02.02.2004

Rahvusraamatukogus saab näha riiklikke teenetemärke Tänasest on Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatud traditsiooniline näitus “Eesti riiklikud teenetemärgid”. Käesoleval aastal möödub 85 aastat Eesti Vabadusristi teenetemärgi asutamisest. Poolesaja teenetemärgi seas on välja pandud kõik Vabadusristi üheksa erineva liigi ja järgu ordenit. Sel aastal möödub ka 75 aastat omaaegse Kaitseliidu teenetemärgi, Kotkaristi teenetemärgi esmakordsest korralisest andmisest. Tutvuda saab ka dokumentidega ainulaadsest juhtumist, mil kõrge Eesti autasu anti Verdun’i linnale Prantsusmaal. Samuti materjalidega, mis annavad teada noore riigi probleemidest Eesti Vabadusristide tellimisel ja valmistamisel. Näitusel on võimalik vaadata videoülevaadet teenetemärkide valmistamisest ja tänavaküsitlusest, millest selgub, kui palju teab tavakodanik Eesti riiklikest teenetemärkidest. Riigikantselei, Rahvusarhiivi ja Rahvusraamatukogu korraldatud näitus on avatud veebruari lõpuni. Täiendav informatsioon: Lea Hein (RR), tel. 630 7148, Ekskursioonide tellimine: Ivo Manfred Rebane (Riigikantselei), tel. 693 5922. Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999