‹ tagasi uudistesse

PRESSITEATED

d e t s e m b e r

27.12.1999 "Sajandi 100 suurkuju" kokkuvõttenäitus 14. märtsini 2000 on Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis avatud projekti "Sajandi 100 suurkuju" kokkuvõttenäitus. Ühisprojekti "Sajandi 100 suurkuju" hääletusvoorud on lõppenud ning valitud peatselt lõppeva sajandi sada väljapaistvat isikut Eestis. Projekti algatas Eesti Entsüklopeediakirjastus, sellega liitusid Eesti Päevaleht, raadio KUKU, TV 3 ning Eesti Rahvusraamatukogu, kes osales ettevõtmises näitusesarja ja bibliograafianimestike koostamisega. Eesmärk oli tutvustada lõppeval sajandil Eesti ühiskonna arengut kõige enam mõjutanud inimesi eri elualadelt. Kandidaatide põhinimekirja koostas Eesti Entsüklopeediakirjastus, nimekirja sai täiendada Interneti kaudu, kirja teel Eesti Päevalehele kirjutades või Rahvusraamatukogu näitust külastades. Käesoleval näitusel saate tutvuda suurkujude fotodega ning ülevaadetega nende elust ja tegevusest. Elulood on koostatud Eesti Entsüklopeedia artiklite, Eesti kirjarahva leksikoni (Tallinn, 1995), Eesti muusika biograafilise leksikoni (Tallinn, 1990), Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafilise leksikoni (Tallinn, 1996), Eesti kooli biograafilise leksikoni (Tallinn, 1998), EV Riigikogu andmebaasi ja väljaande Eesti TA liikmeskond II: 1938-1998 (Tallinn, 1998) põhjal. Suurürituse lõpetamine toimub 27., 30 ja 31. detsembril 1999 kell 19.00 Vabaduse väljakul meie kaasaegsete suurkujude austamistseremoonia ja laseretendusega. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

14.12.1999 "Võimatu vaikida. Vägivalla sajand. IV" Neljapäeval, 16. detsembril kell 15.00 esitleb Hilda Sabbo Rahvusraamatukogu kuppelsaalis enda raamatut "Võimatu vaikida. Vägivalla sajand. IV". Raamat "Võimatu vaikida. Vägivalla sajand. IV" on järg 1996. a. ilmunud kahele osale "Võimatu vaikida. I ja II" ja 1998. a. ilmunud "Võimatu vaikida. Eesti inventuur. III". Mahukas kogumikus on kasutatud Vene Föderatsiooni arhiividest hangitud koopiaid ja väljakirjutusi originaaldokumentidest, samuti materjale silmapaistvate uurijate ja ajaloolaste ning julgeolekuteenistuste ja arhiivide töötajate raamatutest, kes uurisid Nõukogude Liidu ajaloo "suure terrori" ajajärku. 1917. a. alanud surve karmistus vastavalt partei ja valitsuste korraldustele. Repressioonide kasv algas 1936. aastal, kõige suurem vägivallalaine leidis aset 1937.-1938. a. Raamatus on andmed 1927.-1939. a. ÜK(b)P Keskkomitee pleenumite osavõtjatest, kellest sõltus rahvaste saatus ja riigi autoriteet, loetletud on istungite sagedus ja arv jms. On toodud ka represseeritud eestlaste nimekiri, kes teenisid aastatel 1937-1938 komandöridena Punaarmees ning kellest enamik hukati. "Võimatu vaikida. Vägivalla sajand. IV" sisaldab hulgaliselt väärtuslikke ajaloolisi materjale neile, kes pole ükskõiksed mälestuste suhtes hukkunud inimestest ja rahvustest ning nende piinadest vanglates ja laagrites Nõukogude impeeriumi aastail. Hilda Sabbo on sündinud 29. aprillil 1930. aastal Põhja-Kaukaasias Uus-Eesti külas. Põlvnedes represseeritute perekonnast, on ta enda eesmärgiks seadnud tõe selgitamise eesti rahva sihikindlast hävitamisest kommunistide poolt. Töötades kaua aega Eesti Punase Risti organisatsioonides ja tegeldes päringutega, omandas ta dokumentide uurimise kogemusi. Tal on korda läinud see, mis ei ole õnnestunud suurtel riiklikust eelarvest finantseeritavatel organisatsioonidel. Ootame Teie toimetuse esindajat Hilda Sabbo tööd vääristama neljapäeval, 16. detsembril kell 15.00 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. Täiendav informatsioon Hilda Sabbolt, tel. 656 8481. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

14.12.1999 "Raamatuaasta kajastusi perioodikas 1935-1936" Teisipäevast, 14. detsembrist on Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis avatud näitus "Raamatuaasta kajastusi perioodikas 1935-1936", mis on Eesti Raamatu Aasta 2000-2001 avaürituseks Rahvusraamatukogus. 1935. a. sai 400-aastaseks Wanradti-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat. Selle tähtpäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta 24. 02. 1935 - 24. 02. 1935, mille avas 23. veebruaril 1935. a. riigivanem Konstantin Päts. Suurüritust kajastasid kõik eesti ajalehed. Näitusel on väljavõtted ajalehtedest "Päevaleht", "Vaba Maa", "Esmaspäev", "Postimees" ja "Uus Eesti" ning ajakirjadest "Eesti Kirjandus", "Looming", "Olion" jt. Näituse on koostanud Helle Remmelt ja kujundanud Tiiu Laur. Näitus on avatud 14. märtsini 2000. a. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

13.12.1999 Rahvusraamatukogu kunstnike näitus "Manu propria" Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis on avatud köite- ja nahakunstnike Sirje Kriisa ja Marje Kase loomingu näitus "Manu propria" (oma käega). Näitus on avatud 6. jaanuarini 2000. a. Eksponeeritud on kunstiliselt kujundatud raamatuköited, raamatuobjektid, kompositsioonid ja maalid. Eksponaadid on valmistatud paberist, papist, puust ja nahast. Kunstnike igapäevatöö on köitmine, milles peab arvestama eelkõige kliendi soovidega, näitus aga väljendab nende loomingulisust. Mäng materjalide ja ideedega, vaba piiridest ja kohustustest - see on üks inimolevuse naudingutest, mis annab olemisele mõtte ja väärtuse. Sirje Kriisa on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. a. nahakunstnikuna, töötanud Eesti Kunstiakadeemias, 1998. aastast töötab Rahvusraamatukogu köitmisosakonnas. Alates 1975. a. on Sirje Kriisa esinenud näitustel kodu- ja välismaal. Tema loomingu põhiosaks on saanud raamatuköide, mille alal on ta end täiendanud nii kodumaal kui võõrsil. 1999. aasta septembris osales ta Prantsusmaal V rahvusvahelisel raamatuköitekunsti biennaalil. Sirje Kriisa on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub Eesti Nahakunstnike Liitu ja asutas koos 6 kolleegiga 1996. a. Eesti Köitekunstnike Ühenduse, mille esinaine ta praegu on. Marje Kask on lõpetanud Kõrgemad Montaažirežissööride Kursused Moskvas GIKis, töötanud "Tallinnfilmis" ja "Reklaamfilmis", lõpetanud kaks kursust prantsusköite alal. 1992. aastast on Marje Kask Eesti Rahvusraamatukogu köiteosakonna köitja. "Manu propria" on tema esimene iseseisev ülesastumine kunstnikuna. Täiendav informatsioon Sirje Kriisalt (ERR), tel. 630 7283. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

13.12.1999 Rahvusraamatukogu kutsub raamatute jõulumüügile Aasta on märkamatult möödunud ning taas kätte jõudmas jõuluaeg. Et iga jõuluvana kingikotti jõuaks ka raamat, korraldab Eesti Rahvusraamatukogu 14.-18. detsembrini raamatukogu fuajees traditsioonilise RAAMATUTE JÕULUMÜÜGI. Üritus avatakse teisipäeval, 14. detsembril kell 13.00 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitusega "Kirjastuste menukaimad raamatud 1999. aastal", samas tehakse teatavaks Kirjastuste Liidu uus esimees. Juba kuuendat aastat toimuv raamatumüük on oma populaarsust ning vajalikkust tõestanud rohke külastatavuse ning meediahuviga. Tänavu ilmestab raamatumüüki Rahvusraamatukogu ja Kirjastuste Liidu ühiskorraldusel koostatud raamatunäitus kirjastuste selle aasta menukaimatest väljaannetest. Seekord pakub oma toodangut rekordarv, enam kui 40 Eesti kirjastust, kelle raamatuvalik peaks rahuldama igas eas, erinevate huvide ning kultuuritaustaga inimesi. Müügile tulevad teatmeteosed, ilukirjandus lastele ja täiskasvanutele, aime- ja õppekirjandus, kalendrid, postkaardid jpm. Traditsiooniliselt saab tavapärasest soodsamate hindadega osta lisaks varem ilmunule ka uusi väljaandeid, sest paljud kirjastused on trükiseid planeerinud spetsiaalselt aastalõpu kingituseks. Müüjateks on enamasti kirjastuste töötajad, kes on kindlasti kõige pädevamad raamatute valikul ning pühadeks sobiva kingituse ostmiseks asjatundlikku nõu andma. Külastajate palvel oleme pikendanud raamatumüügi lahtiolekuaega ning lisanud müügipäevadesse laupäeva. Raamatumüük on avatud: 14. detsembril 12.00-20.00 15.-17. detsembrini 10.00-20.00 18. detsembril 11.00-18.00. Ootame ajakirjanikke ürituse avamisele teisipäeval, 14. detsembril kell 13.00 raamatukogu peanäitusesaalis ning samuti kingikotti raamatuid valima! Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271, 252 82 100. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

08.12.1999 Eesti Iseseisvuspartei annab pressikonverentsi Neljapäeval, 9. detsembril kell 11.00 korraldab Eesti Iseseisvuspartei (Tuleviku Eesti Erakonna õigusjärglane) Rahvusraamatukogu kuppelsaalis pressikonverentsi, kus avalikkust teavitatakse muutunud geopoliitilisest olukorrast Lääne kultuuriruumis, informeeritakse ohtudest liitumisel Euroopa Liiduga ning tehakse uus algatus Venemaa poliitikas. Pakutakse välja alternatiivne Eesti arengutee. Pressikonverentsil esitletakse kahte uut dokumenti: 1. Eesti Iseseisvuspartei deklaratsioon riikliku iseseisvuse ja Venemaa küsimuses. 2. Eesti Iseseisvuspartei ning Liikumise Ei Euroopa Liidule avalik pöördumine eesti rahva ja kõikide eestimaalaste poole. Pressikonverentsil osalevad Eesti Iseseisvuspartei poliitilised toetajad Eesti Kristliku Rahvapartei esimees Aldo Vinkel, Liikumise Ei Euroopa Liidule esimees Uno Silberg ning sõltumatute rahvuslaste (endise Eesti Rahvuslaste Keskliidu esindaja) Tiit Madisson. Külalisena osaleb Leif Kalev. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Eesti Iseseisvuspartei peasekretärilt Vello Leitolt, tel. 255 85 332. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

03.12.1999 Austria kunstniku Peter Riederi maalide näitus Teisipäeval, 7. detsembril kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Austria kunstniku Peter Riederi maalide näitus, kus on eksponeeritud 20 õlimaali. Peter Rieder on sündinud 1940. a. Salzburgis. Aastatel 1968-1973 õppis ta lavakujundust Salzburgi Mozarteumi Ülikoolis. Kunstnik teeb koostööd Austria (Innsbruck, Salzburg, Linz), Saksamaa (Trier, Kassel, Neuwied, Pforzheim) ja Šveitsi (Winterthur, Chur, Soloturn) teatritega. Kunstniku ja graafikuna esines Peter Rieder esmakordselt näitusega Austrias Stansis 1976. a., tal on olnud 19 personaalnäitust, lisaks näitused koos teiste kunstnikega. Alates 1983. a. tegutseb Rieder vabakutselisena. 1990. aastast korraldab ta õpilastele ja üliõpilastele seminare ning Salzburgi Kunstnike Ühingu presiidiumi liikmena Salzburgi ja Leedu kunstnike vahetust. Näitus on avatud 8. jaanuarini 2000. a. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), tel. 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

02.12.1999 Rahvusraamatukogus avatakse Põhjamaade saal Kolmapäeval, 8. detsembril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu (RR) 5. korrusel renoveeritud Põhjamaade saal. Saal jätkab uuenenud ruumides ja täienenud koguga 1994. aastast Rahvusraamatukogus avatud Põhjamaade toa tegevust. Põhjamaade saali uksed on alates 9. detsembrist avatud kõigile taani, norra, soome, islandi, rootsi, aga ka Gröönimaa, Ahvenamaa ja Fääri saarte kirjandusest, ajaloost ja kultuurist huvitatuile. Enam kui 6000 trükisest koosnev kogu sisaldab ka teatmeteoseid ja keeleõppevahendeid. Saal on sisustatud moodsa multimeedia- ja audio-videotehnikaga, andes võimaluse otsida Internetist informatsiooni Põhjamaade kohta, vaadata riike tutvustavaid videofilme ning kuulata keeleõppekassette. Saal on avatud argipäeviti kella 12-18. Põhjamaade saali avamine saab teoks tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo, Taani, Norra, Soome, Islandi ja Rootsi Suursaatkonna ning Taani Kultuuri Instituudi toetusele. Saali avavad Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo juhataja Kalli Klement, Taani suursaadik Svend Roed Nielsen, Norra suursaadik Kai Olaf Lie, Soome suursaadik Pekka Oinonen, Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier ja Islandi suursaadik Kornelius Sigmundsson. Samal ajal on raamatukogu 5. korrusel väljas Eesti Põhjala Ühingu tegevuse 10. aastapäevaks korraldatud lastejoonistuste võistluse "Eesti – osa Põhjalast" parimad tööd. Olete oodatud Pōhjamaade saali pidulikule avamisele kolmapäeval, 8. detsembril kell 16.00 raamatukogu V korrusel. Täiendav informatsioon RRi Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7416. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse