RR avalehele PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
D E T S E M B E R  2003

 
16.12.2003
 

Eesti Rahvusraamatukogu peab sünnipäeva

Alanud nädalal tähistab Eesti Rahvusraamatukogu 85. sünnipäeva. Nädalasse on planeeritud hulgaliselt üritusi, mis kulmineeruvad 18. detsembril. Sel päeval ilmub Eesti Posti väljaandel Rahvusraamatukogu eritempliga ümbrik, "Variuse" näitlejad etendavad lugejaile "Hetki eesti kirjandusloost", peetakse meeles praegusi kui ka endisi töötajaid. Sünnipäevameeleolu loovad neli näitust: "EILE, TÄNA, HOMME", "KUNST KUULUB RAHVALE", "KREUTZWALD TEATRILAVAL" ning Ave Nahkuri "MEIE KÜLA EIDED LOEVAD KAH VAHEL".
21. detsembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus asutada Eesti Rahvusraamatukogu eelkäija Riigiraamatukogu. Algselt oli selle kogudes umbes 2000 õigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikku raamatut ning raamatukogu esimesed lugejad olid Riigikogu liikmed. Raamatukogu käsutuses oli kaks väikest ruumi Toompea lossi tiivas.
Iseseisvas Eesti Vabariigis arenes ja kasvas Riigiraamatukogu kiiresti. 1919. aastast sai raamatukogu kõigi Eesti trükiste sundeksemplari. 1935. aastal loodi Riigiraamatukokku eesti trükiste arhiivkogu ning algas süstemaatiline Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse komplekteerimine. 1930ndail muutus Riigiraamatukogu enamaks kui parlamendiraamatukogu – kogudes oli umbes 50 000 trükist ning lugejate seas silmapaistvad haritlased, kultuuri- ja avaliku elu tegelased.
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal nimetati raamatukogu Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis täitis avaliku raamatukogu ülesandeid ning mida juhiti vastavalt nõukogulikele raamatukogueeskirjadele. Töö sisu muutus pôhjalikult: katkesid sidemed välisriikide ja sealsete raamatukogudega, domineerima hakkas venekeelne trükis, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.
1953. aastal anti raamatukogule Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist. 1980ndail Baltimaades alanud vabadusliikumine ning iseseisva Eesti Vabariigi taaskehtestamine 20. augustil 1991 muutsid oluliselt ka raamatukogu rolli. 1988. aastal nimetati F. R. Kreutzwaldi nimeline Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, 1989. aastal taastati õigusjärgselt Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus.
Tallinnas Tõnismäel asuv spetsiaalselt raamatukogule projekteeritud hoone ehitati aastatel 1985–1993. Maja arhitekt on Raine Karp ning sisekujundaja Sulev Vahtra. Kaheksakorruseline hoone, millel kaks korrust maa all, on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, kus on 24 lugemissaali 900 lugejakohaga, suur konverentsisaal, teatrisaal ning arvukalt näitusepindu. Raamatukogu hoidlad mahutavad kuni 5 miljonit köidet.
Tänane Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb 1998. aastal Riigikogus vastu võetud ning 2002. aastal muudetud ja täiendatud Rahvusraamatukogu seaduse ja oma põhikirja alusel.
Eesti Rahvusraamatukogu on
- rahvusraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud sõltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISSN, ISBN ja ISMN Eesti keskus;
- parlamendiraamatukogu, mille ülesanne on tagada Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse ja riigiasutuste infoteenindus;
- teadusraamatukogu, mis vahendab teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning pakub mitmekülgset infoteenindust;
- raamatukogunduse arenduskeskus, mis vahendab raamatukogu- ja infoteadusalast infot, koordineerib erialast teadus- ja arendustööd ning raamatukogunduse standardimist, korraldab täiendõpet, kirjastab raamatukogunduse ja raamatuteaduse alaseid infomaterjale ja erialaajakirja “Raamatukogu”, on trükitoodangu ja raamatukogustatistika riiklike vaatluste korraldaja ning osaleb aktiivselt rahvusvahelises raamatukogundusalases koostöös;
- kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinäitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiõhtuid jm. kultuuriüritusi.

SÜNNIPÄEVANÄDALA ÜRITUSED:
* Esmaspäeval, 15. detsembril avati Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näitus KREUTZWALD TEATRILAVAL.
Teatrisaalis esietendub “Variuse” esituses näidend “Doktor Kreutzwald Võrust”. Fuajeed ilmestab Ave Nahkuri
meeleolukas pildinäitus MEIE KÜLA EIDED LOEVAD KAH VAHEL
* Teisipäeval, 16. detsembril avatakse näitused EILE, TÄNA, HOMME ja KUNST KUULUB RAHVALE.
Avamine algab kell 16.00 5. korruse galeriis, kus on välja pandud Rahvusraamatukogu minevikku ja olevikku ning kunstnike raamatuteemalisi tulevikuvisioone tutvustav näitus EILE, TÄNA, HOMME. Neljast nišist koosnev galerii annab hea võimaluse väljendada raamatukogu olulisi ajalooetappe: Riigiraamatukogu ja F. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riikliku Raamatukogu ajajärku ning Eesti Rahvusraamatukogu tänast päeva. Ajastu meeleolusid peegeldavad nii Riigiraamatukoguaegsed ja 60ndate aastate mööbliesemed, köited, raamatud, kataloogikaardid, dokumendid, töövahendid kui ka fotod. Rahvusraamatukogu nüüdisaegsetest võimalustest saab külastaja ülevaate raamatukogu kodulehe, andmebaaside ja esitlusprogrammide vahendusel.
Peanäitusesaalis näidatav KUNST KUULUB RAHVALE on kena tagasivaade Rahvusraamatukogu maja sünniloo juures olnud autorite loomingule. Aeg muutub, aga kunst on olnud ja jääb ühendavaks sidemeks ajastute, riigikordade ning mõtlemisviiside vahel. Oma töid eksponeerivad Enn Põldroos, Eino Mäelt, Sulev Vahtra, Tiiu Laur, Rein Kelpman, Rait Prääts, Maire Morgen-Hääl ja Mare Mikoff.
Näitused jäävad avatuks 31. detsembrini 2003
* Neljapäeval, 18. detsembril
9.30-15.30 on fuajees Eesti Posti vahendusel võimalik soetada Rahvusraamatukogu eritempliga ümbrik
Teater Varius etendab HETKI EESTI KIRJANDUSLOOST:
10.00 fuajee treppidel: Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald
11.00 teatmesaalis: Eduard Vilde, Friedebert Tuglas
12.00 kunstisaalis: Marie Under, Ants Laikmaa
13.00 humanitaarteaduste saalis: Marie Under, Friedebert Tuglas, Henrik Visnapuu, Anton Hansen Tammsaare
14.00 5. korruse galerii näitusel: Marie Under, Henrik Visnapuu
Raamatukogu on sel päeval avatud 10-18.

Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 ning turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271.

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhtaja, tel. 630 7260

15.12.2003
 

Peaminister vastab euroinfotelefonil

Homme, 16. detsembril kella 15.00-16.30 vastavad helistajate küsimustele teemal “Millise Euroopa Liiduga Eesti liitub?” tasuta euroinfo telefonil 0 800 3330 EV peaminister Juhan Parts (kl. 15.00-15.45) ja Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi asejuhataja Keit Kasemets.
Peaminister ja Euroopa Liidu sekretariaadi asejuhataja tutvustavad põhiseadusliku lepingu projekti, selgitavad valitsustevahelise konverentsi sõlmpunkte ja vastavad küsimustele eelseisvatest muudatustest Euroopa Liidu institutsioonides ja poliitikas ning Eesti esindatusest ja osakaalust liikmesriigina.
EV peaminister osales 12.-13. detsembril toimunud Euroopa Liidu Ülemkogu ja ELi põhiseaduslikku lepingut väljatöötava valitsustevahelise konverentsi istungil. Tagamaks põhiseadusliku lepingu kvaliteeti ning leidmaks kõigile liikmesriikidele sobivad lahendused, otsustati põhiseadusliku lepingu arutelu jätkata 2004. aastal.
Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse euroinfo telefonile 0 800 3330 saab tasuta helistada tööpäeviti kella 10.00-18.00. Vastatakse Euroopa Liidu teemalistele küsimustele ja vahendatakse infomaterjale. Küsimusi saab esitada ka koduleheküljelt www.eurotelefon.ee

Lisainformatsioon Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt, tel. 630 7450.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

15.12.2003
 

Kreutzwald Rahvusraamatukogus

Täna, 15. detsembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse galeriis näitus KREUTZWALD TEATRILAVAL. Teatrisaalis esietendub “Variuse” esituses näidend “Doktor Kreutzwald Võrust”. Rahvusraamatukogu pühendab need peatselt lõppevale Kreutzwaldi aastale.

Kreutzwaldi eluajal tema teosed lavale ei jõudnudki. Alles 1892. a. tõi draama “Tuletorn” lavale karskusselts “Karskuse Sõber”, aasta hiljem ka “Vanemuine”.
Kõige suuremat tähelepanu on teatritegijate silmis pälvinud “Kalevipoeg”. Esimest korda oli eepos laval “Vanemuises” 1919. a. Kõige enam on Kalevipoja teemat käsitletud aga balletilaval (E. Kapi “Kalevipoega” on lavastatud Estonias 1948, 1953, 1961 ja 1986, Vanemuises 1950 ja 1985). Viimasena, novembri lõpus tõi šveitsi näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Markus Zohner koostöös VAT Teatriga välja oma versiooni “Kalevipojast”. Vahepealsetel aastatel äratas meie rahvuseepos ka nukulavastajate huvi. Ka Kreutzwaldi muinasjutu- ja jutulooming on pälvinud Eesti teatrilavastajate tähelepanu.
Kreutzwaldi enda isik on mitmel korral lavale toodud. Kõige enam tähelepanu väärivad kaks näidendit, mis põhinevad Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusel (A. Adsoni “Lauluisa ja Kirjaneitsi”, 1930 ja A. Undla-Põldmäe kiridraama “Viru laulik ja Koidula”, esietendus 1967). Hiljem on teemat kajastanud K. Süvalepa “Emajõe ööbik” ja Andrus Kivirähki “Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis”, samuti on käsitletud Kreutzwaldi ja Faehlmanni suhteid (V. Vahing ja M. Kõiv).
Näituse koostamisel on kasutatud meeleolukaid fotosid lavastustest, etenduste kavasid, arhiivimaterjale Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist ning Eesti teatritest.

Olete oodatud!
Näitus on avatud 15. jaanuarini 2004.
Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

12.12.2003
 

Grove Music Online nüüd kättesaadav ka Eestis

Rahvusraamatukogus, Muusikaakadeemia Raamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus ja Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilises Raamatukogus on võimalik kasutada maailma tuntuima muusikaentsüklopeedia võrguversiooni http://www.grovemusic.com

Andmebaas sisaldab enam kui 50 000 artiklit ning koondab senised trükiväljaanded “The New Grove Dictionary of Music and Musicians”, “The New Grove Dictionary of Opera” ja “The New Grove Dictionary of Jazz”. Tegemist on väga lihtsalt kasutatava andmebaasiga, mida pidevalt täiendatakse ning kus üheaegselt entsüklopeediaga on juurdepääs loodud suurele hulgale heli- ja noodinäidetele, illustratsioonidele ning rohkem kui 3000 internetilingile.
Esialgu on andmebaasi kasutusõigus ELNET Konsortsiumi vahendusel ostetud üheks aastaks.
Lisaks on Rahvusraamatukogus kättesaadavad rahvusvahelised andmebaasid, mis sisaldavad viiteid muusikaajakirjades ilmunud artiklitele ja artiklite täistekste. Nii avab International Index of Music Periodicals (IIMP) üle 400 muusikaajakirja kogu maailmast. Tänu sellele andmebaasile on võimalik elektrooniliselt lugeda rohkem kui 60 muusikaajakirja, mida seni Eesti raamatukogudesse tellitud ei ole (näit. Current Musicology, International Journal of Music Education, Perspectives of New Music, Psychology of Music, Jazz Education Journal, Rock and Rap Confidential jt.). Andmebaasi on koostatud alates 1996. aastast, kuid paljud ajakirjad on avatud ka tagasiulatuvalt. Täpsema nimekirja andmebaasis sisalduvatest ajakirjadest leiab aadressilt http://iimpft.chadwyck.com/. Andmebaas International Index to the Performing Arts (IIPA) avab üle 200 regulaarselt ilmuva teatri- ja filmiajakirja ning sisaldab viiteid ka artiklite kohta (näit. Opera, Opera Journal, The Opera Quarterly, BBC Music Magazine).

Täiendav informatsioon kunstide teabekeskuse juhtivalt spetsialistilt Aurika Gergeleziult, tel. 630 7159.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

08.12.2003
 

PÕHJAMAADE FILMIKLUBI Rahvusraamatukogus

Kolmapäeval, 10. detsembril kell 18.00 näidatakse Rahvusraamatukogu kuppelsaalis norra 2003. a. menukomöödiat “Köögilood” ("Salmer fra kjøkkenet"). Filmi rezissöör on Bent Hamer.
“Köögilood” pajatavad 1950ndatel aastatel tehtud eksperimendist, kus köökide paremaks kavandamiseks saadeti majapidamistesse nn. köögivalvureid, kes istusid vaikides kööginurgas ja pidasid askelduste üle päevikut. Sealjuures ei tohtinud köögivalvurid ise mingil juhul sekkuda vaatlusaluse tegevusse ega temaga rääkida. Bent Hamer keerab kummalisele eksperimendile veelgi vinti peale ja paneb nii vaatlusalusteks kui ka vaatlejateks poissmehed.
Film on norra keeles, ingliskeelsete subtiitritega ja kestab 95 minutit.
Sissejuhatuse teeb Jaak Lõhmus.

Sissepääs on tasuta!
Olete oodatud!
Korraldajad on Eesti Rahvusraamatukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), tel. 630 7134.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.12.2003
 

Rahvusraamatukogus avatakse Sirje Kriisa köitenäitus

Esmaspäeval, 8. detsembril kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis nahakunstnik Sirje Kriisa raamatuköite- ja objektinäitus "Raamatute raadiuses".
Näitusel eksponeeritud objektid ja raamatuköited on läbilõige autori loomingust 1980ndate aastate algusest tänapäevani. Sirje Kriisa loomingut ilmestab väga erinevate tehnikate kasutamine. Leidub intarsiat, vooli, batikat, kuldamist, klišeed ja aplikatsioone. Ta on kavandanud ka ehisvorme, seinapannoosid ja nahkrõivaid.
Sirje Kriisa on Eesti Köitekunsti Ühenduse asutajaliige ja esimees ning rahvusvahelise köitekunstinäituse "Scripta manent" üks algatajatest.
Sirje Kriisa lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastast ning on aastast 1985 Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on töötanud Kunstiakadeemia nahkehistöökateedri meistrina, tehnoloogiaõppejõuna ning alates 1998. aastast Eesti Rahvusraamatukogu köitekoja kunstnikuna.

Näitus jääb avatuks 13. detsembrini.
Olete oodatud!
Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

02.12.2003
 

Eesti Rahvusraamatukogu ühineb toetusstreigiga

Eesti Rahvusraamatukogu töötajad korraldavad 4. detsembril k.a ühepäevase toetusstreigi, milles osaleb eeldatavalt 241 Rahvusraamatukogu töötajat. Streigipäeval lugejaid lugemissaalides ei teenindata.
Miks toetusstreik? Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, seega oleksid Eesti Rahvusraamatukogu tööandjate esindajad pidanud olema kaasatud palgaläbirääkimistesse. Kuna RRi tööandjate esindajad palgaläbirääkimistel ei osalenud, siis saavad RRi töötajad Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse järgi korraldada vaid toetusstreigi.
Toetusstreigis osalejad toetavad Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO
4. detsembril 2003. a. korraldatava streigi nõuet, et kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga, oleks võrdne Eesti keskmise palgaga, mis prognooside kohaselt on 2004. aastal 7362 krooni.
Toetusstreiki juhib Eesti Rahvusraamatukogu ametiühingu juhatus eesotsas usaldusisikuga.

Täiendav informatsioon:
 Usaldusisik Made Viljur-Voit, tel. 630 7373, e-post: Made.Viljur@nlib.ee
AÜ pressiesindaja Ene Riet, tel. 630 7128, e-post: Ene.Riet@nlib.ee
Ene Riet
Eesti Rahvusraamatukogu ametiühingu juhatuse liige

01.12.2003
 

Heljo Männi uut lasteraamatut esitletakse Rahvusraamatukogus

Teisipäeval, 2. detsembril kell 13.30 esitlevad UNICEF ja kirjastus TEA Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Heljo Männi uut lasteraamatut “Jänese-Juta pühadepabin”, mis ilmub nii traditsioonilise kui ka kuulamisraamatuna CDdel. Samas tuleb esitlemisele ka Mõmmi lugemiku äsja ilmunud kuulamisraamat CDdel.
Armastatud lastekirjaniku Heljo Männi uus teos Jänese-Juta pühadepabin alustab sarja Mõmmi ja sõbrad. Raamatut kaunistavad tänavu kevadel ilmunud Mõmmi lugemikust tuntud kunstnik Epp Marguste armsad ja detailirohked retrostiilis pildid. Kolmest CDst koosneva kuulamisraamatu teeb erakordseks tõsiasi, et teksti on lugenud suurepärane jutuvestja Heljo Mänd ise.
Raamatus tegutsevad lastele ammu tuntud Karulaane elanikud. Seekord on peategelasteks energiline ja tujukavõitu Jänese-Juta ning tema asjalik ja mõtlik pojake Jänku-Janku. Tantsijakarjääri lõpetanud Juta leiab uue meelepärase tegevuse luuletamise näol, Janku aga soovib küll olla oma ema väike sõber, kuid ihkab ka rohkem iseseisvust. Raamatut läbivad teemad on ema ja lapse suhted, loomingurõõm, iseenda vajalikuna tundmine, pühadeootus ning sõprus ja vastastikune austus. 18 peatükist koosneva raamatu sisse on põimitud 14 lustakat luuletust.
Samal ajal tuleb müügile neljast CDst koosnev komplekt Mõmmi lugemik, mille on lugenud muidugi Mõmmi ise ehk Ivo Eensalu.
Muretsedes endale selle raamatu või CD, teevad ostjad UNICEFi kaudu heateo Eesti lastele.
Olete oodatud Heljo Männi raamatu esitlusele teisipäeval, 2. detsembril kell 13.30 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis.

Täiendav informatsioon Karel Zovalt (TEA Kirjastuse vastutav toimetaja), tel. 645 9206, 055 529 134.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

01.12.2003
 

Kirjastus TUUM Rahvusraamatukogus

3.-31. detsembril on Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste lugemissaalis avatud 2002. aastal alustatud sarja "Eesti kirjastusi" järgmine väljapanek kirjastuse TUUM raamatutest.
Tutvuda saab mitme Eesti kirjandusmaastikul olulise nüüdisautori loominguga. Kirjastusel on kokku ilmunud üle 60 valitud teose.
1992. a. asutatud Tuuma kui väikekirjastuse tunnusmärgiks on alati olnud kvaliteet. Avaldatud on ennekõike väärtkirjandust, viimastel aastatel rõhuasetusega nüüdisaegsel eesti kirjandusel. Tuum peab avaldamiseks sobilike teoste valikul silmas nii uuenduslikkust kui ka nende olulisust eesti kirjanduse jaoks. Tuuma strateegia on olnud anda välja suhteliselt vähe raamatuid, kuid seda enam range valiku alusel. Ühe liinina püüab Tuum leida intrigeerivaid ja perspektiivikaid noorautoreid, et neid eesti kirjanduspilti tuua. Võib märkida, et seni pole valikuid kahetsetud. Tuuma kirjastatud raamatud on saanud kriitikutelt soosivaid arvustusi ja pälvinud arvukaid kirjandusauhindu (Balti Assamblee kirjandusauhind, mitu Eesti Kultuurkapitali aastapreemiat).
Tuum on olnud mitme eesti kirjanduse murrangulise tähtteose avaldaja (Emil Tode "Piiririik" ja Tõnu Õnnepalu "Hind", Jüri Ehlvesti "Krutsiaania", Hirami "Mõru maik", Leo Kunnase "Sõdurjumala teener", Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni"). Tuum on kirjastanud ka rohkesti luulekogusid, nende hulgas Juhan Viidingu "Kogutud luuletused", Ene Mihkelsoni luulekogud, Kalev Kesküla, Karl Martin Sinijärve, Elo Viidingu, Triin Soometsa, Sven Kivisildniku, Jürgen Rooste teosed.
Kirjastuse Tuum kohta on kirjutatud ka bakalaureusetöö "Kirjastus Tuum 1990. aastate eesti kirjandusväljal", autoriks Mare-Mai Kõnno (Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool, 2002).

Täiendav informatsioon: Rita Enna, 630 7148, expo@nlib.ee ja Piret Viires (kirjastus Tuum), tel. 627 6427, tuum@ekl.ee

RR avalehele PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999