tagasi uudistesse

PRESSITEATED

D E T S E M B E R  2000

19.12.2000
 

Tallinna raamatukogud aastavahetusel


Aasta lõpus töötavad Tallinna raamatukogud järgmiselt:

  • Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) on reedel, 22. detsembril avatud 10.00-18.00 ning laupäeval 23. detsembril kella 11.00-15.00. 27. ja 28. detsembril oleme avatud tavapärasel ajal kella 10.00-20.00. 24.-26. detsembrini ja 29. detsembrist 1. jaanuarini on Rahvusraamatukogu suletud. Üldinfo tel. 630 7611.
  • Eesti Akadeemiline Raamatukogu (Rävala pst. 10) on 22. detsembril avatud tavapärasel ajal 10.00-20.00. 27.-29. detsembrini teenindatakse lugejaid kella 12.00-20.00. 23.-26. detsembrini ja 30. detsembrist 1. jaanuarini on Akadeemiline Raamatukogu suletud. Üldinfo tel. 665 9401.
  • Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus (Liivalaia 30) on 27.-29. detsembrini avatud 11.00-18.00. 30. detsembril oodatakse lugejaid 11.00-16.00. 23.-26. detsembrini ja 31. detsembrist 1. jaanuarini on Lastekirjanduse Teabekeskus suletud. Info tel. 646 6488.
  • Tallinna Keskraamatukogu (Liivalaia 40) eesti- ja võõrkeelse kirjanduse osakond on 23. ja 30. detsembril avatud 11.00-17.00, samas asuv internetipunkt 11.00-16.00. Keskraamatukogu harukogud on 23. detsembril avatud 10.00-15.00, 30. detsembril on harukogud suletud. 24.-26. detsembrini ning 31. detsembrist 1. jaanuarini on Tallinna Keskraamatukogu ühes harukogudega suletud. Info tel. 660 7488.

Tallinna raamatukogud soovivad oma lugejaile rahulikku jõuluaega ning meeleolukat aastavahetust.

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
13.12.2000
 

UNHCRi 50nda aastapäevale pühendatud plakatinäitus Rahvusraamatukogus


UNHCRi, ÜRO Pagulasorganisatsiooni 50. aastapäeva puhul on 14. detsembrist 14. jaanuarini 2001 Eesti Rahvusraamatukogu õiguskirjanduse lugemissaalis avatud plakatinäitus, mis on pühendatud nii organisatsiooni viie aastakümne pikkusele humanitaartööle kui ka pagulaste kannatustele.
Eelmisel aastal põgenes umbes miljon inimest Kosovost Albaaniasse ja Makedooniasse. Traktorid olid sageli nende ainsaks allesjäänud varanduseks, nende uueks koduks, kus nad magasid ja lapsi varjasid. Turvatunde puudumine, surmahirm ning kannatused sunnivad inimesi põgenema.
Sarnane oli ka nende inimeste saatus, kes olid sunnitud põgenema Leedust, Lätist ja Eestist Teise maailmasõja lõpul. Rohkem kui 80 000 inimest pages Eestist ja ligi 30 000 neist asus elama naaberriiki Rootsi. Kuid enne tuli neil ületada Läänemeri, sageli väga rasketes ja ohtlikes tingimustes külma ja tormise merega.
Viiskümmend aastat tagasi 14. detsembril 1950. aastal loodi rahvusvahelise üldsuse algatusel UNHCR, kaitsmaks ja aitamaks inimesi, kes on põgenenud oma kodumaalt tagakiusu eest. Sellest ajast alates on konfliktide arv üle kogu maailma dramaatiliselt suurenenud ning miljonid inimesed on olnud sunnitud turvalisuse otsingutel põgenema üle piiride. Hetkel on üle kogu maailma umbes 22 miljonit UNHCRi hoole all olevat inimest. See arv on suurem paljude riikide rahvaarvust.
Sel aastal tähistab UNHCR oma 50. aastapäeva, kuid pidutsemiseks pole põhjust. UNHCR loodi eesmärgiga lahendada pagulasprobleem ning see, et UNHCRi on endiselt vajalik, on halb märk. Kõigest hoolimata on pagulased näidanud üles üleloomulikku võimet ellu jääda. Kui neile selleks võimalus antakse, suudavad nad saavutada samavõrra, kui mitte rohkem kui igaüks meist. Täna ei tähista me mitte UNHCRi, vaid pagulaste saavutusi - nende julgust, sihikindlust ja edu.
Osa nendest kannatustest ja saavutustest leiab kajastamist ajaloolises arhiivifoto-plakatinäitusel, mis on pühendatud UNHCRi 50 tööaastale. Iga plakat kujutab pagulaste kaitse ühte aastakümmet, keskendudes kõige olulistematele sündmustele alates Teise maailmasõja järgsete pagulaste abistamisest 1945. aastal kuni Ida-Timori pagulaste koju tagasipöördumiseni 1999. aastal ning ülesehitustöödeni Kosovos ja Bosnia Herzegovinas, samuti 1999. aastal. Nimetatud näitus juhib tähelepanu UNHCRi kestvale tegevusele ning mõningatele organisatsiooni saavutustele viie aastakümne jooksul.

Lisainformatsioon: Anu Potisepp (ÜRO Eesti esindus), tel: 631 1496

 

 
13.12.2000
 

Rahvusraamatukogus toimub Austria-teemaline seminar


Rahvusraamatukogu (RR) Austria lugemissaal ning Austria suursaatkond korraldavad reedel, 15. detsembril algusega kell 16.00 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis seminari "Austria ja Euroopa Liit. Eesti perspektiivid", kus põhiettekandega esineb Austria suursaadik dr. Michael Miess.
Austria ja Euroopa Liidu pingelised suhted on üldsuse ja meedia huviorbiidis olnud kogu selle aasta. Huvitava seminari avab Rahvusraamatukogu tehnoloogiadirektor Mihkel Reial tervitussõnavõtuga "Informeeritud ühiskond on hea koostööpartner". Järgneb Austria suursaadiku dr. Michael Miessi põhiettekanne "Austria ja Euroopa Liit. Eesti perspektiivid", mis tõlgitakse eesti keelde. Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli dotsent dr. Lembo Tanning räägib Austria ning Kesk- ja Ida-Euroopa majandusseostest ning Rahvusraamatukogu Saksa, Šveitsi ja Austria lugemissaali juhtiv koordinaator Irja Paurmann esitab põgusaid muljeid Austriast ja austerlastest.
Juba 1991. a. Toompeal avatud Austria saal oli esimene välisriigi kultuuri, majandust, poliitikat jm. tutvustav saal Rahvusraamatukogus. Teistkordselt avati Austria saal Salzburgi Ülikooli professori dr. Henn-Jüri Uibopuu, Helsingis asuva Austria saatkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöö tulemusena 1994. a. RRi uues hoones Tõnismäel. Saatkonna ja raamatukogu koostöö saali renoveerimiseks ning kaasajastamiseks jätkub.
Rahvusraamatukogu välisriikide lugemissaalid (Austria, Saksa, Šveitsi, Prantsuse, Ladina-Ameerika, Rootsi ja Põhjamaade saal) on korraldanud koostöös riikide saatkondade või kultuuriinstitutsioonidega neid riike tutvustavaid seminare, loenguid jmt. Nii on Saksa lugemissaal organiseerinud temaatilisi seminare globaliseerumisest, Saksamaa linnade ajalugu ja majandust tutvustavaid seminare koos filmiprogrammiga jpm. Šveitsi ja Prantsuse saal on korraldanud kohtumisõhtuid ja loenguid šveitsi ning prantsuse kirjanike ja kultuuritegelastega. Seminaridel on esinenud ettekannetega suursaadikud või saatkonna töötajad, kirjanikud, poliitikud, majandusteadlased, ajakirjanikud, RRi töötajad jpt.

Täiendav informatsioon Irja Paurmannilt, tel. 630 7360.

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
13.12.2000
 

Rahvusraamatukogu nõukogu istung


11. detsembri õhtul pidas Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu selle aasta viimase istungi. Päevakorras olid Rahvusraamatukogu kasutamiseeskirja muutmine, Rahvusraamatukogu seaduse muutmise parandused ning ülevaade tehnovõrkude olukorrast.
Nõukogu kinnitas “Eesti Rahvusraamatukogu kasutamiseeskirja”, mis jõustub 1. jaanuarist 2001. Uus kasutamiseeskiri määrab ära lugejaarvutite kasutamise sihtotstarbe. Lugemissaalide arvutid on ette nähtud infootsinguks ainult kuvaril defineeritud andmebaasides, mitte laiema interneti- ja elektronpostiteenuse kasutamiseks ja tekstitöötluseks, neid teenuseid pakub internetisaal.
Päevakorra teise punktina tutvus nõukogu Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille oli ette valmistanud töörühma juht, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, riigi- ja haldusõiguse õppetooli professor Kalle Merusk. Praegu kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus ei määratle adekvaatselt raamatukogu ülesandeid Eesti raamatukoguvõrgu kui kogu riiki hõlmava avaliku infosüsteemi toimimises. Samuti on seadus vaja viia vastavusse avaliku halduse organisatsioonis ja infoühiskonna õiguslikus regulatsioonis aset leidnud arenguga. Selgemat määratlust vajab seaduses ka Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku isiku finantseerimismudel. Nõukogu liikmed esitavad oma ettepanekud töörühmale 10. jaanuariks.
Päevakorra viimase punktina said nõukogu liikmed ülevaate Rahvusraamatukogu hoonete ja tehniliste süsteemide seisukorrast ning hädavajalikest renoveerimistöödest. Kuna Rahvusraamatukogu hoone on projekteeritud ja ehitatud nõukogude ajal kehtinud normide järgi, ei ole renoveerimiseta võimalik täita teavikute säilitamise ning personali ja lugejate töötingimustele esitatavaid tänapäevaseid nõudeid. Suuremat ümberehitust vajab elektrisüsteem: lugemissaalid on alavalgustatud, hoidlate energiakulu liialt suur, alajaamade töökindlus madal, ning ventilatsiooni- ja konditsioneerimissüsteem tervikuna väga ebatöökindel ja -efektiivne. Tunniajaline ringkäik andis nõukogu liikmetele ka visuaalse ülevaate hetkeolukorrast.

Täiendav informatsioon Tiiu Valmilt, tel. 630 7600.

Triin Soone
RRi turundusjuht, tel. 630 7271

 
12.12.2000
 

Tänasest algab Rahvusraamatukogus raamatute jõulumüük!


Tänasest laupäevani (12.-16. detsembrini) korraldab Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogu fuajees traditsioonilise RAAMATUTE JÕULUMÜÜGI.
Täna alanud jõulumüügil pakub oma toodangut ligi 50 Eesti kirjastust, kelle pakutud väljaannetest peaks iga inimene leidma soovitu. Müügil on teatmeteosed, ilukirjandus lastele ja täiskasvanutele, aime- ja õppekirjandus, kartograafiaväljaanded, kalendrid, postkaardid jpm. Traditsiooniliselt on paljud kirjastused osa oma uudistrükiseid planeerinud just jõuluajaks, niisiis saab osta lisaks varem ilmunule ka uusi väljaandeid.
Raamatumüügi ajal toimuvad fuajees kohtumised autoritega. 13. detsembril kella 13.00-15.00 on autogrammitund kirjastuse TEA väljaandel ilmunud raamatu “Ooper ja operett” autori Tiit Madega ning sama päeva õhtul kella 17.00-17.30 kirjastuses Kunst ilmunud raamatu “Eesti hõbe” autori Kaalu Kirmega.
Neljapäeval, 14. detsembril kell 16.00 esitleb kirjastus Ilmamaa suures konverentsisaalis Andreas Oplatka raamatut “Lennart Meri - Eestile elatud elu”.

Jõulumüük on avatud:
12. detsembril 12.00-20.00
13., 14. ja 15. detsembril 10.00-20.00
16. detsembril 11.00-18.00

Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271. Olete oodatud!

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
11.12.2000
 

Rahvusraamatukogus koolitatakse kultuuriväärtuste säilitajaid


12.-14. detsembrini toimub Rahvusraamatukogus (RRis) Kultuuriministeeriumi raamatukogude, muuseumide ning arhiivide kultuuriväärtuste säilitamise nõukogu täiendkoolituse kursus “Raamatuvarade kahjustuse liigid ja nende identifitseerimine”.
Kursusel osalevad raamatukogude, muuseumide ja arhiivide säilituse ning ennistusega tegelevad töötajad, omandamaks aastatel 1998-2000 UNESCO toetusel Eestis toimunud esimese suurema raamatukogude kultuuriväärtuste säilitamise ühisprojekti THULE alaprojekti “Kultuuriväärtuste seisund Eesti suuremates raamatukogudes” käigus välja töötatud metoodikat. Eesmärk on ühtlustada kahjustusliikide identifitseerimist ja dokumenteerimist.
Tasuta koolitus koosneb teoreetilisest õppusest ja konservaatorite praktilisest väljaõppest. Kursuse läbijad saavad kultuuriväärtuste säilitajate täiendkoolituse tunnistuse.
Kursuse kava:
12.detsembril suures konverentsisaalis “Raamatuvarade kahjustuste liigid”. Lektor Kurmo Konsa Tartu Ülikoolist.
13. detsembril kuppelsaalis “Paberi materjalide ja tehnoloogia mõju säilivusele. Raamatuvarade füüsiliste kahjustuste praktiline identifitseerimine”. Lektorid prof. Urve Kallavus Tallinna Tehnikaülikoolist; Mari Siiner Rahvusraamatukogust ja Jaan Lehtaru Rahvusarhiivist.
14. detsembril on Rahvusraamatukogu säilitus- ja ennistusosakonna õppeklassis praktilised õppused konservaatoritele. Lektorid prof. Urve Kallavus Tallinna Tehnikaülikoolist, Jaan Lehtaru Rahvusarhiivist ning Mari Siiner ja Kairi Kriisa Rahvusraamatukogust.

Täiendav informatsioon RRi säilitus- ja ennistusosakonna juhatajalt Mari Siinerilt, tel. 630 7245

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
07.12.2000
 

Rahvusraamatukogu kutsub raamatute jõulumüügile!


Aasta on märkamatult möödumas ning taas on kätte jõudmas jõuluaeg. Et iga jõuluvana kingikotti jõuaks ka raamat, korraldab Eesti Rahvusraamatukogu 12.-16. detsembrini raamatukogu fuajees traditsioonilise RAAMATUTE JÕULUMÜÜGI, mille eesmärk on pakkuda kirjastajatele võimalust reklaamida ja müüa oma väljaandeid ning kaeda konkurentide tegemisi. Külastajatele annab raamatute jõulumüük hea ülevaate Eesti raamatuturust ning võimaluse soodsamalt trükiseid osta.
Juba seitsmendat aastat kaks korda aastas - kevadel ja jõulude ajal Rahvusraamatukogus toimuvad raamatumüügid on oma populaarsust ja vajalikkust tõestanud rohke külastatavuse ning meediahuviga.
Seekordsel jõulumüügil pakub oma toodangut üle 40 Eesti kirjastuse, kelle raamatuvalik peaks rahuldama igas eas, erinevate huvide ning kultuuritaustaga inimesi. Nagu eelnevail aastail, tulevad müügile teatmeteosed, ilukirjandus lastele ja täiskasvanutele, aime- ja õppekirjandus, kartograafiaväljaanded, kalendrid, postkaardid jpm. Traditsiooniliselt saab tavapärasest soodsamate hindadega osta lisaks varem ilmunule ka uusi väljaandeid. Müüjateks on enamasti kirjastuste töötajad, kes on kindlasti kõige pädevamad raamatute valikul ning pühadeks sobiva kingituse ostmiseks asjatundlikku nõu andma.

Jõulumüük on avatud:
12. detsembril 12.00-20.00
13., 14. ja 15. detsembril 10.00-20.00
16. detsembril 11.00-18.00

Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271.
Olete oodatud kingikotti raamatuid valima!

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
05.12.2000
 

Rahvusraamatukogus saab tutvuda uusima teaduskirjandusega


Neljapäeval, 7. detsembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu 5. korruse kataloogisaalis teaduskirjanduse näitus MAAILM EESTISSE V. Näitus jätkab uue teaduskirjanduse tutvustamise traditsiooni, mis sai alguse 1996. aastal. Seekordsel, juba viiendal näitusel on välja pandud ligi 300 nimetust teaduskirjandust, mis on hangitud Saksa firma HELFERICH L.P.B. vahendusel.
Eesti Rahvusraamatukogu saab firma HELFERICH L.P.B. kaudu hankida keskmiselt 30%-lise hinnasoodustusega teaduskirjandust enam kui 180 juhtivalt teaduskirjanduse kirjastuselt, nagu Cambridge University Press, Oxford University Press, Yale University Press, Academic Press, Routledge, Wiley & Sons Ltd., Kluwer Academic Publishers Group, E.J. Brill N.V., Thames & Hudson, Nomos Verlagsgesellschaft, Macmillan, Beck Verlag, Peter Lang AG jt.
Teaduskirjanduse komplekteerimisel on lähtutud Eesti Rahvusraamatukogu ülesannetest parlamendi- ning teadusraamatukoguna humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Komplekteerimisvaliku on teinud oma ala asjatundjad - hangitavate valdkondade eest vastutavad referendid.
Aastatel 1996-1999 komplekteeris Rahvusraamatukogu teaduskirjandust raamatuprojekti Lange&Springer raames. Sellest aastast jätkub koostöö tänu projekti Saksamaa-poolse juhi Hr. Peter Helferichi isiklikule huvile ja vastutulelikkusele abistada Eestit väärtusliku teaduskirjanduse hankimisel.

Ootame toimetuse esindajat näituse avamisele neljapäeval, 7. detsembril kell 16.00 raamatukogu 5. korrruse kataloogisaalis.
Avamisel osaleb ka projekti juht hr. Peter Helferich Saksamaalt.
Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini 2001. a.
Täiendav informatsioon Ülle Talihärmalt (RRi kogude arendamise osakond), tel. 630 7590 ja Rita Ennalt (RRi näituste osakond, tel. 630 7148).

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
05.12.2000
 

Eesti Haldusjuhtimise Instituut ja Eesti Rahvusraamatukogu hakkavad koos koolitama


Kolmapäeval, 6. detsembril kell 11.00 kirjutavad Eesti Haldusjuhtimise Instituudi (EHI) direktor Ülle Purga ja Eesti Rahvusraamatukogu (RR) peadirektor Tiiu Valm alla koostöölepingule, mis annab võimaluse asutuste käsutuses oleva teabe paremaks vahetamiseks ja töötajate täienduskoolituse korraldamiseks.
Lepingu kohaselt osutab Rahvusraamatukogu Eesti Haldusjuhtimise Instituudile kaasabi õppe- ja loengumaterjalide ettevalmistamisel ning koolitusürituste korraldamisel.
Eesti Haldusjuhtimise Instituut kaasab tema korraldatavate koolituste lektoritena Rahvusraamatukogu spetsialiste, peamiselt Euroopa Liidu Infokeskuse ja Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskuse töötajaid riigiametnike koolitusel.
Eesti Haldusjuhtimise Instituut võimaldab Rahvusraamatukogu töötajatel soodustingimustel osaleda Eesti Haldusjuhtimise Instituudi korraldatavatel koolitustel.
Koostööleping jõustub allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni 31. detsembrini 2001. a.
Eelmine Eesti Haldusjuhtimise Instituudi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööleping sõlmiti 5. juulil 1999. aastal.

Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 ning EHI direktori nõunikult Enn Uusilt, tel. 626 8103.
Ootame teie toimetuse esindajat 6. detsembril kell 11.00 Rahvusraamatukogu kuppelsaali!

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 
01.12.2000
 

Sally Stuudio õpilaste tööd näitusel Rahvusraamatukogus


4. detsembrist on Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis avatud Sally Stuudio õpilaste tööde näitus TALLINNA PUNANE RAAMAT.
Näitusel on esindatud õpilaste uurimused, skulptuurid, maalid jms., mis on tehtud projekti TALLINNA PUNANE RAAMAT raames. Projekt juhib tähelepanu väärtuslikele ja huvitavatele asjadele, inimestele ja nähtustele meid ümbritsevas linnakeskkonnas. See on laste ja noorte sotsiaalne seisukohavõtt ning soovitusjuhend neile, kes langetavad meid puudutavaid otsuseid.
TALLINNA PUNASESSE RAAMATUSSE kantakse kõik ohustatud ja haruldased arhitektuuri-, kultuuri- ja loodusväärtused, inimesed teod ja tunded, mida on kriitiliselt vähe. Vanalinnapäevade ajaks püstitati postkast, kuhu kõik linnakodanikud ja -külalised võisid panna oma arvamuse, mis ja/või kes on Tallinnas ohustatud ja vajab kaitset. Näitusel saab tutvuda inimeste arvamuste kokkuvõttega.
Projekti toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning see kuulub Eesti Raamatu Aasta programmi.

Täiendav informatsioon Annely Kösterilt (Sally Stuudio), tel. 631 3267 ja Kersti Tiigilt (RR), tel. 630 7150.

Annika Kuusik
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

tagasi uudistesse