PRESSITEATED

N O V E M B E R  2000

27.11.2000

Kafka Rahvusraamatukogus 25. novembrist 20. detsembrini on Rahvusraamatukogu 5. korruse trepigaleriis avatud Austria Suursaatkonna vahendatud näitus "Franz Kafka (1883-1924)", kus on eksponeeritud dokumentaalne ülevaade juudi päritolu austria kirjaniku elust ja tööst. Näituse pidulik avamine toimub 28. novembril. Rikkalik dokumentaalmaterjal tutvustab Kafka vanemaid, õdesid, klassikaaslasi ja sõpru, õpinguid ülikoolis, tema töökohti, osalemist kirjanduslikes ringkondades ja väljaannetes, Kafka joonistusi jmt. Väljas on katkendeid Kafka käsikirjadest ja artiklitest, lehekülgi tema päevikust ning kirjavahetusest, kirjaniku kaasaegsete retsentsioone, Franz Kafka teoste esmatrükkide katkendeid ja tiitellehti jpm. Prahas sündinud ning enamiku elust seal veetnud Franz Kafka peamiselt postuumselt ilmunud looming, mis on saanud tuntuks ja maailmakirjanduses mõjukaks alles pärast II maailmasõda, kuulub ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile, kus humanistlik maailmataju on ühinenud meeleheitega ja ajastu kriisi tunnetamisega. Väliselt realistlikus miljöös heitlevad abitud inimesed groteskseis olukordades, kus tõelus seguneb fantastika ja unieluga. Franz Kafka loomingust on tuntumad jutustused Otsus (1916), Metamorfoos (1916) ja Karistuskoloonias (1919) ning romaanid Protsess (1925), Loss (1926) ja Ameerika (1927). Lugupeetud toimetus! Ootame Teie esindajat näituse pidulikule avamisele teisipäeval, 28. novembril kell 16.00 RRi 5. korruse trepigaleriis. Täiendav informatsioon Lea Heinalt RRi näituste osakonnast, tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

24.11.2000

Rumeenia raamatunäitus Rahvusraamatukogus 27. novembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu 7. korruse lugemissaalis Rumeenia raamatunäitus. Näitus on esimene suurem Rumeenia raamatunäitus Eestis. Rumeenia Rahvusraamatukogu kingituse vahendasid ning näituse korraldasid Rumeenia aukonsul Eestis pr. Veronika Palandi ja Rumeenia Saatkond koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga. Näitusel on eksponeeritud: - Rumeenia raamatukingitus Eesti Rahvusraamatukogule: ligikaudu 300 raamatut Rumeenia ajaloost, etnograafiast, kirjandusloost, tuntud rumeenia kirjanike teoseid, entsüklopeediaid ning sõnastikke - valik Rumeenias välja antud raamatutest Rahvusraamatukogu kogudes, sealhulgas rumeeniakeelse piibli 300. aastapäeva väljaanne - Rumeenia kirjanduse tõlked eesti keelde - vanemaid raamatuid Rumeenia ajaloost. Näitus on avatud 6. jaanuarini 2001. Täiendav informatsioon Rita Ennalt RRi näituste osakonnnast, tel 630 7148 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

22.11.2000

LASTEKAITSE LIIDU KONVERENTS “MEIE LAPSE MURED - ETTEVALMISTUS ISESEISVAKS ELUKS ?” Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 23. novembri Eestil Rahvusraamatukogu konverentsisaalis traditsioonilise konverentsi “Meie lapse mured” alapealkirjaga “Ettevalmistus iseseisvaks eluks?”. Konverentsil tõstatatakse küsimus, millised on iga lapse/noore (sh erinevate probleemidega noorte, erivajadusega noorte) võimalused kutse (ja) hariduse omandamiseks. Milline on tema valmisolek konkureerida tööturul? Konverentsi eesmärk on välja selgitada ja kaardistada põhilised probleemid, mis takistavad noortel kutsehariduse omandamist ning leida neile probleemidele ka konkreetsed lahendused. Konverentsil esinevad teoreetikud ja praktikud, kes on (kutse)haridusega seotud probleeme uurinud ning puutuvad ka igapäevaelus nendega kokku. Ettekannetega esinevad Ülo Vooglaid, Peeter Kreitzberg, Mati Kask, Tõnu Ots, Arkadi Varusk, Reelika Leetmaa, Tarmo Kriis, Mati Ilisson, Mait Klaassen jt Konverentsile on oodatud inimesed, kes on konverentsi teemaatikast huvitatud ning nõus kaasa rääkima. Konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda posterite väljapanekuga. Posterid tutvustavad Lastekaitse Liidu programmi “Laps koolis” raames tegutsevaid projekte, mis pakuvad võimalusi alternatiivseteks õppevormideks ja kooliväliseks tegevuseks probleemidega lastele eesmärgiga ennetada koolist väljalangemist. 20.-30. novembril on Rahvusraamatukogu I korrusel eksponeeritud Ülo Josingu fotonäitus “Anna mulle võimalus”, pildistatud Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuses, Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis ja Haapsalu Väikelastekodus. Konverentsi korraldab Lastekaitse Liit koostöös Rootsi lastekaitseorganisatsiooniga Rädda Barnen seoses ÜRO “Lapse õiguste konventsiooni” aastapäevaga. Konverentsi “Meie lapse mured - Ettevalmistus iseseisvaks eluks?” päevakava ja kaaskiri on avaldatud Lastekaitse Liidu koduleheküljel www.lastekaitseliit.ee Pressiteate koostas Kärt Käesel 6311128; 055 688025

 

17.11.2000

Tallinna Linnavalitsus ei kiitnud heaks koostöölepingut Rahvusraamatukoguga 15. novembril toimunud Tallinna Linnavalitsuse istungil ei kiidetud heaks Rahvusraamatukogu esitatud Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöölepingu projekti. Koostöölepingu eesmärk oli sätestada mõlemapoolsed meetmed ja vahendid Tallinna elanike raamatukoguteenuse korraldamiseks. Rahvusraamatu-kogu oleks loonud infosüsteemi, mis oleks teinud meie andmebaasid kättesaadavaks Tallinna rahvaraamatukogudele, laiendanud neile raamatukogudevahelise laenutuse teenust humanitaar- ja sotsiaalteaduste osas ning igakülgselt tutvustanud eri tüüpi raamatukogude teenuseid. Linnavalitsuselt oodati nimetatud infosüsteemi loomiseks 1, 5 miljoni kroonist toetust. Tallinna ühtse raamatukoguteeninduse väljaarendamise ning Rahvusraamatukogu andmebaaside Tallinna rahvaraamatukogudele avamise projekti ühes eelarvega esitas Rahvusraamatukogu Tallinna Linnavalitsusele juba tänavu aprillis. Lepingu sõlmimist, mis võimaldaks Rahvusraamatukogu inforessursse kasutada igas Tallinna rahvaraamatukogus, peeti oluliseks arenguks raamatukogudevahelises koostöös ka 1. novembril toimunud laste ja noorte raamatukoguteeninduse alasel nõupidamisel, kus osalesid esindajad Kultuuri- ja Haridusministeeriumist, Tallinna Linnavalitsusest, UNICEFist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusest, Tallinna Keskraamatukogust, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidust, Eesti Rahvusraamatukogust ning Rahvusraamatukogu nõukogust. Koostööleppe sõlmimist toetasid ka Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuuri- ning lastekaitsekomisjon. Rahvusraamatukogu kurvastab Tallinna Linnavalitsuse otsus, mis ei toeta infolevi avardamist ja on vastuolus kõigi elanikerühmade huvidega saada vajalikku teavet kõige lähemast raamatukogust. Samuti väljendab Rahvusraamatukogu muret 15. novembril uudisteagentuuri ETA vahendusel ilmunud Tallinna Linnavalitsuse avalikkust eksitava teate ning abilinnapea Liisa Pakosta raadiointervjuu pärast, kus väideti, et mainitud koostöölepingu projekt on vastuolus linna arengukavaga ning et Tallinna linn on Rahvusraamatukogu tänavu juba toetanud 700 000 krooniga. Peame kahetsusega märkima, et varasematel aastatel üha tihedamaks muutunud koostöö Tallinna Linnavalitsusega on tänavu saanud tõsise tagasilöögi, ehkki üle 70% Rahvusraamatukogu inforessursside kasutajaist on tallinlased. Tänavu aprillis esitas Rahvusraamatukogu Linnavalitsusele taotluse 700 000 krooni eraldamiseks, et remontida raamatukogu ülekäiguteed, mida kasutavad kõik linnaelanikud. Linna lisaaeelarvest eraldati 490 000 krooni Tallinna Kommunaalametile, kes selle raha eest remontis üle Rahvusraamatukogu hoone kulgevat tänavalõiku Tõnismäe ja Toom-Kuninga tänava vahel. Sisulise koostöö vastu on huvi taandunud. Rahvusraamatukogu leiab jätkuvalt, et vajalik on mõlemapoolselt kasulik koostöö linnaelanikele raamatukoguteenuste osutamisel. Täiendav info Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

15.11.2000

Sotsiaalminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees vastavad Euroinfo telefonil sotsiaalpoliitika küsimustele 22. novembril on kõigil huvilistel kella 11.00–14.00 võimalik helistada tasuta telefoninumbril 0 800 3330 ning esitada küsimusi sotsiaalministrile Eiki Nestorile ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Toomas Vilosiusele. Sotsiaal-ministeeriumist vastavad avalikkuse küsimustele veel ministeeriumi nõunik Lauri Leppik, sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ning sotsiaalkindlustuse ja -toetuste osakonna juhataja Merle Malvet. Käsitletav temaatika on Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika ning selle mõju Eestile pärast liitumist Euroopa Liiduga. Küsida võib kõike, mis puudutab - pensione ja sotsiaaltoetusi Euroopa Liidus - töötajate vaba liikumist Euroopa Liidus ning töötajate kaitset ja õigusi - Eesti läbirääkimisi sotsiaalpoliitika peatükis Euroopa Liiduga - milliseid oma norme hakkab Euroopa Liit meile ette kirjutama või on seda juba teinud. Rahvusraamatukogu Euroinfo telefon 0 800 3330 on tasuta infotelefon, mille vahendusel vastatakse Euroopa Liidu teemalistele küsimustele, vahendatakse infoväljaandeid ja teabelehti. Telefon töötab esmaspäevast reedeni kella 10.00–18.00, muul ajal on võimalik jätta küsimused telefoni automaatvastajale. Helistajate küsimustele vastatakse hiljemalt 48 tunni jooksul. Küsimustele vastavad Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse infospetsialistid. Tänaseks on Euroinfo telefonil vastatud ligi 850 küsimusele, millest väga suure osa moodustavad just sotsiaalvaldkonda puudutavad teemad. Taolisi üritusi, kus helistajate küsimustele vastavad Euroopa Liidu temaatikas pädevad riigiametnikud, on kavas korraldada ka edaspidi. Euroinfo telefoni avamisel selle aasta 4. mail vastasid helistajate küsimustele teemal “Miks, kas, millal ja kuidas Eesti liitub Euroopa Liiduga?” Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ning Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. Täiendav informatsioon Euroinfo telefoni projektijuhilt Külli Kaselt, tel. 630 7441, Euroopa Liidu Infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt, tel. 630 7450 ning Euroinfo telefoni koduleheküljelt http://www.eurotelefon.ee Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

10.11.2000

HULKUR RASMUS. Põhjamaade laste- ja noorteraamatute näitus Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 13. novembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis Põhjamaade laste- ja noorteraamatute näitus HULKUR RASMUS. Näitus on korraldatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna. Väljapanek koosneb aastatel 1945–2000 ilmunud Põhjamaade lasteraamatute rändnäitusest ja enne 1945. a. ilmunud kirjanduse valikust. Rändnäituse on Tallinna vahendanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo ning koostanud Tartu Linna Keskraamatukogu Annelinna harukogu Põhjamaade tuba. Välja on pandud üle 100 eesti keelde tõlgitud Soome, Rootsi, Norra ja Taani autori teose. Tutvumiseks on esmatrükke ja viimaste aastate kordusväljaandeid. Esindatud on populaarsed kirjanikud Selma Lagerlöf, Astrid Lindgren, Tove Jansson, Hans Christian Andersen, Jostein Gaarder jpt. Väljapaneku varasem osa on valitud Eesti Rahvusraamatukogu kollektsioonist. Esimesed eksponeeritavad tõlked pärinevad 19. saj. viimastest kümnenditest (soome muinasjutud ning H. C. Anderseni muinasjutud). Näitus on pühendatud 13.-19. novembrini toimuvale neljandale Põhjamaade raamatukogunädalale. Tänavuse raamatukogunädala “Laps Põhjalas” teema on laps ja teda ümbritsev maailm, tema suhted sõprade, perekonna ning teiste täiskasvanud inimestega. Näitus jääb avatuks 13. detsembrini. Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), tel. 6307 542 ja Rita Ennalt (RR), tel. 6307 148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

06.11.2000

Iisraeli lätted Rahvusraamatukogus Homme, 7. novembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis fotonäitus Iisraelist “Lätted”. Käesolev näitus tutvustab meid 30 ajaloolis-usuliste sündmustega seotud paigaga. Eriline tähelepanu on pööratud kristlaste pühapaikadele, sest on algamas kristluse kolmas aastatuhat. Fotode autor on Hanan Isachar. Umbes 1800. a enne Kristust lahkus Aabraham kodust, et alustada pikka teekonda Kaananisse ehk Tõotatud Maale, mis tänapäeval tuntud Iisraeli nime all. Ta talitas nõnda Jumala käsul. Monoteism oli sündinud. Mõnisada aastat hiljem, täites kümmet käsku, juhtis Mooses israeliidid Tõotatud Maale. Möödus enam kui aastatuhat ja Jeesus sündis Petlemmas. Jutlustades Geneetsareti järvel ja Jeruusalemmas, kinkis ta maailmale kristluse. Islamiga tutvus maailm 7. sajandi alguses, kui Hira mäel Loode - Mekas esines oma ettekuulutusega prohvet Muhamed. Laiadel avarustel Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise jõe ning Egiptuses Niiluse jõe vahel nägid ilmavalgust kolm monoteistlikku usundit: judaism, kristlus ja islam. Kui need religioonid kinnistusid ja pühitsetud paigad leidsid tunnustust, algasid palverännakud Iisraeli. Palverändamine võis tekkida kui religioosne kohustus, mille sihtpunktiks kujunes Jeruusalemma Tempel. Kristlastest palverändurid saabusid Jeruusalemma 2. sajandil, kuid tõelise hoo saavutas palverännak alles 4. sajandil pärast seda, kui Jeruusalemmas oli käinud Bütsantsi imperaatori Constantinus Suure ema Püha Helena. Pärast seda ehitas Constantinus Pühale Hauale basiilika. Kirik tähistab Jeesuse ristilöömise kohta, mille Püha Helena Kolgataks nimetas. Muhameedlased pühitsesid Jeruusalemma VII sajandi lõpus, siis kui Templimäele ehitati kuppelkirik.Islami pärimuses on see koht, kust Muhamed tõusis taevasse. Näituse on vahendanud Iisraeli Suursaatkond. Näitus on avatud 21. novembrini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

01.11.2000

Omandireformi käsitlev pressikonverents Rahvusraamatukogus Reedel, 3. novembril kell 11.00 toimub Rahvusraamatukogu kuppelsaalis pressikonverents teemal “Omandireformi uued ja vanad probleemid” Päevakord: 1. Uuel aastal mitmekordistub erastamata maa hind 2. Uus “küüditamine” Mähel ja olukorra võimalikud lahendid 3. Korraldustoimkonna ettepanekud probleemide lahendamiseks Pressikonverentsil esinevad Tallinna Omandireformiameti juhataja Vladimir Viires, Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma, Eesti Üürnike Liidu juhatuse esinaine Helle Kalda, Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuse liige Robert Vill, Seltsi “Mähe Kodu” juhatuse esinaine Lii Vilo ning Mähe Kinnistuomanike Seltsi juhatuse esimees Arvo Treier. Täiendav info korraldustoimkonna liikmetelt Robert Villilt, tel. 050 41 828 ning Lii Vilolt, tel. 608 5335. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

01.11.2000

Eesti Leedulaste Ühing tähistab 20ndat tegevusaastat kunstinäitusega Homme, 2. novembril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse trepigaleriis Eesti Leedulaste Ühingu 20ndat tegevusaastat tähistav kunstinäitus “Teekond”. Oma töid eksponeerivad Reda Marks, Rosita Raud, Viktorija Pileckaite-Lillemets, Vello Lillemets, Jolanta Barauskaite, Len Girin ning LAURENTSIUS & A. D. Näitus jääb avatuks 25. novembrini. Täiendav informatsioon RRi näituste osakonnast Katrin Männilt, tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

01.11.2000

Antiikaja aarded esmakordselt Eestis 4. novembrist on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud näitus "Antiikaja aardeid. Etruskide ja roomlaste kunst ning käsitöö maailmakuulsast Berliini antiigikogust". Näituse organisaatorid on Preisi Kultuurivaramu Fond ja Berliini Riigimuuseumi Antiigikogu, koostajad Berliini Riigimuuseumi Antiigikogu direktor Prof. Dr. Wolf-Dieter Heilmeyer ja Berliini Riigimuuseumi nooremteadur Dr. Christof Berns. Rahvusraamatukogus on väljas ligi sada eksponaati, mis on valitud vanadele etruskidele ja roomlastele kuulunud kunsti- ja käsitööesemete hulgast. Eksponeeritud on ka raamatuid antiikkunstist. Kui meenutada, et antiikne Rooma kujutas endast üht kõige võimsamat poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ühendust kogu Euroopa ajaloos, on selge, et sel näitusel on oma sõnum ka tänapäeva eurooplasele. Berliini antiigikogu võib tagasi vaadata juba rohkem kui kolme sajandi pikkusele ajaloole. Kogu alguseks loetakse 1698. aastat, mil Preisi kuningas Friedrich I ostis Rooma arheoloogi Giovanni Pietro Bellori (1613-1696) kollektsiooni, et kaunistada sellega oma lossi ruume. Aja jooksul kogu aina kasvas ja 1830. aastal avati kuningalossi vastas Lustgarteni platsi ääres spetsiaalne muuseumihoone. Sellest nn. Vanast Muuseumist (Altes Museum) kujuneski kuningliku antiigikogu kõige tähtsam eksponeerimispaik. 19. sajandi lõpus, kui Berliini hakkas saabuma rohkelt materjali sakslaste korraldatud arheoloogilistelt väljakaevamistelt, tuli asuda mõtlema antiikarhitektuuri muuseumi rajamisele. See saigi teoks 1930. aastal, kui avati arhitekt Alfred Messeli projekteeritud Pergamoni Muuseum (Pergamonmuseum). Teine maailmasõda oli Berliini muuseumidele tõeline katastroof. Hävis suur osa kogusid. Ka antiigikogu jagunes Ida- ja Lääne-Berliini vahel, sest selle osad olid sõja ajal evakueeritud eri kohtadesse. Kogu taasühendamine sai alata alles 1993. aastal, kui hakati muistiseid tagasi tooma nende põlisesse asukohta, Vanasse Muuseumi. Nüüdseks on seal avatud Vana-Kreeka osakond, kuid etruski ja rooma kollektsioon pannakse välja alles pärast muuseumihoone rekonstrueerimise lõppu. Näitus on avatud raamatukogu peanäitusesaalis tööpäeviti 10-20, laupäeviti 11-18. Huvilised saavad antiikkunstiga tutvuda 31. jaanuarini 2001. Ilmunud on näituse saksa- ja eestikeelne kataloog ning voldik. Lugupeetud toimetus! Ootame teie esindajat reedel, 3. novembril kell 15.00 Rahvusraamatukogu peanäitusesaali ekspositsiooni tutvustavale pressikonverentsile, kus osalevad Berliini Riigimuuseumi Antiigikogu direktor Prof. Dr. Wolf-Dieter Heilmeyer ja Berliini Riigimuuseumi nooremteadur Dr. Christof Berns, ning sellele järgnevale näituse avamisele! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

01.11.2000

Toimus jätkunõupidamine lastele pakutava raamatukoguteenuse teemal Täna toimus Eesti Rahvusraamatukogus jätkunõupidamine teemal "Lastele pakutava raamatukoguteenuse hetkeolukord ja perspektiivid Tallinna raamatukoguvõrgus". Nõupidamisel osalesid esindajad Kultuuri- ja Haridusministeeriumist, Tallinna Linnavalitsusest, UNICEFist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust, Tallinna Keskraamatukogust, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusest, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidust, Rahvusraamatukogust ja Rahvusraamatukogu nõukogust. Osavõtjad esitasid nii sarnaseid kui ka vastakaid ettepanekuid ja arvamusi lasteteeninduse korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi, UNICEFi ja Õpilasomavalitsuste Liidu esindajad arvasid, et Rahvusraamatukogu peaks jätkama ka põhikooliõpilaste teenindamist ning leidma vajalikud vahendid. Raamatukoguhoidjate Ühingu, Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tallinna Keskraamatukogu esindajad leidsid, et peab suurendama kooli- ja rahvaraamatukogude rolli ning muutma nende teeninduse kasutajasõbralikumaks. Avalikkust, eriti õpilasi ja õpetajaid tuleb teavitada lugemisvõimalustest Tallinna rahvaraamatukogudes. Toetust leidis Rahvusraamatukogu nõukogu ettepanek, et Eesti Rahvusraamatukogu teenindab põhikooliõpilasi kuni Tallinna Keskraamatukogu hoone remondi lõppemiseni. 1. jaanuarist 2002 teenindab Rahvusraamatukogu lugejaid alates keskkooli- ja gümnaasiumiõpilastest. Põhikooliõpilasi teenindatakse õpetaja kirjaliku ettepaneku alusel. Heakskiidu leidis ka ettepanek, et Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu sõlmivad enne 1. jaanuari 2001. a. koostöölepingu, milles sätestatakse mõlemapoolsed konkreetsed meetmed ja vahendid Tallinna elanike raamatukoguteenuse korraldamiseks. Lepingus sätestatakse eraldi põhimõtted ja tuuakse välja vahendid, mis puudutavad Tallinna põhikooliõpilastele osutatavat raamatukoguteenust Rahvusraamatukogus. Kuna laste ja noorte vaba aja veetmise võimaluste, sealhulgas raamatukoguteenuse pakkumine Tallinnas on jätkuvalt aktuaalne korraldab Rahvusraamatukogu 2001. aasta alguses laialdase diskussiooni kooli- ja rahvaraamatukogude arengusuundade leidmiseks. Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. RRi avalike suhete osakond, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse