‹ tagasi uudistesse

PRESSITEATED

o k t o o b e r

29.10.1999 Aarne Vasara akvarellinäitus 2. novembril kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Aarne Vasara akvarellinäitus. Näitus jääb avatuks 12. novembrini. Aarne Vasar (18.10.1949–06.06.1994) sündis Tallinnas artistide perekonnas. Joonistamist ja maalimist õppis omal käel ning ERKI ettevalmistuskursustel. 1971-1982 töötas Vasar "Tallinnfilmis" kunstnik-animaatorina, 1982-1987 tegutses vabakutselise kunstnikuna, 1987-1994 oli "Tallinnfilmi" kunstnik ja reþissöör. Kuulus Eesti Kinoliitu, Eesti Ajakirjanike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. Aarne Vasar on tuntud ka karikaturistina. Karikatuure hakkas ajakirjanduses avaldama paralleelselt animaatori tööga "Tallinnfilmis". 1993. a. valmis Vasaral esimene ja paraku viimane joonisfilm "Setu vurle küüsis", inspireerituna Andrus Kivirähki följetonist. Aarne Vasar on esinenud Eestis korraldatud karikatuurinäitustel alates 1976. aastast, personaalnäitusi on korraldatud 16 korral Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal. Vasar on võitnud preemiaid ja auhindu nii kodu- kui ka välismaal, viimasena parima filmi preemia 1991. a. rahvusvahelisel joonisfilmide festivalil "KROK" filmiga "Me lendame". Ootame Teie toimetuse esindajat näituse avamisele teisipäeval, 2. novembril kell 17.00 Rahvusraamatukogu VI korrusel. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), tel. 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

28.10.1999 "Sportlased" Reedel, 29. oktoobril kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korrusel näitusesarja viimane näitus "SPORTLASED". Eesti Päevaleht, Raadio Kuku, TV 3, Eesti Entsüklopeediakirjastus ning Eesti Rahvusraamatukogu alustasid möödunud aastal ühisprojekti "Sajandi 100 suurkuju", et rahvaküsitluse kaudu selgitada lõppeva sajandi tipptegijaid Eestis. Rahvusraamatukogu roll on koostada suurkujukandidaatide bibliograafianimestikud projekti kodulehekülje tarvis Internetis ning läbi aasta kestev näitusesari. Sarja viimasel näitusel "SPORTLASED" on välja pandud 36 Eesti Entsüklopeediakirjastuse esitatud kandidaadi fotod ja lühielulood peamiste sportlike saavutustega. Iga kandidaadi puhul on esitatud tema elu ja sportlikku tegevust käsitlevad raamatud ja ajakirjaartiklid ning ülevaatlikke Eesti spordi ajalugu ja tänapäeva käsitlevaid trükiseid. Raamatud on Rahvusraamatukogust ning Tallinna Malekooli kogust. Väljapanek vitriinides juhib tähelepanu Eesti spordi mineviku suurkujudele: Georg Lurichile, Georg Hackenschmidtile, Kristjan Palusalule ja Paul Keresele, kelle auhindu ja raamatuid tutvustame. Eksponeeritud on läbi mitme aastakümne tulemusrikast tööd teinud korvpallurite, treenerite ja pedagoogide Joann Lõssovi ning Ilmar Kullami hõbemedalid Helsingi olümpiamängudelt 1952. a., mis võideti NSV Liidu korvpallivõistkonnas. Eesti Entsüklopeediakirjastuse pakutud kandidaatide nimekirja on täiendanud Eesti Päevalehe lugejad, internetikasutajad ning näitusekülastajad. Oma lemmiku saab valida kõigi pakutud kandidaatide seast. 100 Eesti suurkuju hulka valitakse 10 sportlast. Näitus on avatud 29. novembrini. Meeldivat vaatamist ning aktiivset hääletamist! Ootame Teie toimetuse esindajat näituse avamisele reedel, 29. oktoobril kell 17.00 Rahvusraamatukogu VII korrusel. Täiendav informatsioon näituse koostajalt Rita Ennalt, tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

28.10.1999 USA suursaadiku raamatukingitus 27. oktoobril külastas USA suursaadik Melissa Wells Eesti Rahvusraamatukogu ning andis üle raamatukingituse. Visiidi käigus avastas suursaadik Rahvusraamatukogu plaadikogus oma ema Miliza Korjuse plaadi, millest ta enne teadlik ei olnud. Ameerika Ühendriikide valitsus eraldas Eesti raamatukogudele raha raamatute ostmiseks. Rahvusraamatukogu 70 raamatu seas on kunsti-, filmi-, majandus-, filosoofia- ja psühholoogiakirjandust Ameerika kirjastustelt. Melissa Wellsi võõrustas Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm, kes tutvustas rahvusvahelist koostööd ning sidemeid Ameerika Kongressi Raamatukoguga. Proua Wellsile meeldisid Rahvusraamatukogu imposantne hoone ja selle kunstinäituste korraldamise võimalused. Suursaadik külastas näitusi ning lugemissaale, peatudes pikemalt muusikasaalis. Proua suursaadik huvitus väga Rahvusraamatukogus avatud Eduard Wiiralti Galeriist ning Roerichi ja ennistatud kultuuriväärtuste näitusest. Melissa Wells avaldas tunnustust eestlaste väga heale arvutikasutusoskusele, tundes huvi internetisaali vastu, mis on Eestis esimesena avatud interenetipunkt. Muusikasaalis köitis suursaadiku tähelepanu plaadikogu. Tema ema Miliza Korjuse plaatide ja emast kirjutatud artiklite nimekirjast leidis proua Wells plaadi "The Great Waltzes", millest ta enne teadlik ei olnud. Rahvusraamatukogu on selle plaadi ostnud 1976. aastal. Rahvusraamatukogu loodab jätkuvale koostööle Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Eestis. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu välissuhete juhilt Mari Kannusaarelt, tel. 630 7503. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

27.10.1999 Rahvusraamatukogu kingib Keila SOS Lastekülale raamatuid 28. oktoobril antakse Rahvusraamatukogus Keila SOS Lastekülale üle raamatukingitus, mis sisaldab 832 nimetust ja 1520 eksemplari. Kingitust tuleb vastu võtma SOS Lasteküla direktor Jüri Alter.

‹ tagasi uudistesse

27.10.1999 fotonäitus "Hiina Rahvavabariik - 50" 27. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Hiina Rahvavabariigi 50. aastapäeva puhul fotonäitus, mille on vahendanud Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond. Näitus jääb avatuks 6. novembrini. Näitusel on eksponeeritud kuuskümmend fotot uudiste, maastike, portreede, rahvakunsti, arhitektuuri ja muudest valdkondadest. Kasutades erinevaid tehnikaid ja vaatenurki, väljendavad kunstnikud oma tundeid ning kajastavad Hiina arengut ja muutusi. Hiina valitsus peab fotokunsti väga tähtsaks ning fotograafide ühinguid asutatakse enamikus Hiina provintsides ja linnades. Näituse on korraldanud Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond Eestis, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu. Olete oodatud näituse avamisele kolmapäeval, 27. oktoobril kell 16.00 Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

21.10.1999 Rahvusraamatukogu fuajees avati võõrkeelse kirjanduse kauplus Rahvusraamatukogu fuajees avati võõrkeelse kirjanduse kauplus, kus on müügil viimasel ajal ilmunud vene- ja ingliskeelne kirjandus. Raamatuvalikus on teatme-, õppe-, ajaloo- ja ilukirjandust ning sõnastikud. Praegu on müügil vaid vene- ja ingliskeelsed raamatud, tulevikus lisandub kindlasti kirjandus teistes võõrkeeltes. Kauplus on avatud tööpäeviti 10.00-18.30, laupäeval 11.00-16.00. Täiendav informatsioon Virve Tibarilt (AS Lugemisvara LMS), tel. 630 7481. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

19.10.1999 Üleriigilised raamatukogupäevad "Raamatukogu ja raamatukoguhoidja kiiresti muutuvas ajas" 20.-30. oktoobrini toimuvad Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) korraldatavad üleriigilised raamatukogupäevad juhtmõttega "Raamatukogu ja raamatukoguhoidja kiiresti muutuvas ajas". Avaürituseks on 20. oktoobril traditsiooniline ettelugemise päev "Raamat – mu arm" raamatukogudes, koolides ja mujal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELT) eestvedamisel. Raamatukogupäevad avatakse 21. oktoobril kell 11.00 Põltsamaa kiriklas. 21. oktoobril võistlevad raamatukogutöötajad kirjanduse tundmises ja tähistatakse Põltsamaa raamatukogu 85. aastapäeva. 25. oktoobril toimub Rahvusraamatukogus teabepäev raamatukoguhoidjaile, kus räägitakse Eesti Raamatu Aastast ja autoriõigusest raamatukogus. 26. oktoobril kogunevad Rahvusraamatukogus väikesed erialaraamatukogud, et luua ERÜ juurde oma sektsioon. 27. oktoobril on Tartu Ülikooli Raamatukogus võistluse "Infootsing Internetist" lõppvoor. 28.-29. oktoobril toimub Rahvusraamatukogus seminar "Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika". Raamatukogudesse on koondunud kultuuripärand, just nemad sobivad kultuuri ja teaduse edendaja rolli. Rahvaraamatukogu loob tingimused enesetäiendamiseks ja meelelahutuseks igale inimesele – ka seal, kus muud kultuuritarbimise võimalused puuduvad. Üha enam täidavad raamatukogud keskset rolli ka võrgukeskkonnas. Näiteks võimaldab Eesti üheksa teadusraamatukogu ühine arvutikataloog lugejatel sooritada otsingut kõigi üheksa raamatukogu andmebaasis. Raamatukogupäevade eesmärk on avada raamatukogu olemust ja teadvustada tema tähtsust ühiskonnas. Täiendav informatsioon: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine Krista Talvi, tel. 6307129 www.nlib.ee/ERY/teoksil.html Reet Olevsoo ERÜ büroo juhataja, tel 450 929

‹ tagasi uudistesse

18.10.1999 “Traditsioonilisest digitaalsesse raamatukokku” 18. ja 19. oktoobril korraldab Eesti Rahvusraamatukogu (RR) NORDINFO toetusel raamatukogu auditooriumis rahvusvahelise seminari “Traditsioonilisest digitaalsesse raamatukokku” (From Traditional to Digital Library), kus käsitletakse tehnoloogilisi ja autoriõiguslikke probleeme digitaalraamatukogude loomisel ning digitaalse informatsiooni arhiveerimisel ja kasutamisel. Teema on äärmiselt aktuaalne, sest üha enam väljaandeid ilmub üksnes elektroonilisel kujul ja see kultuuripärand vajab samasugust säilitamist tulevastele põlvedele nagu traditsioonilised trükiväljaanded. Seminaril osaleb ligi 65 infospetsialisti Norra, Rootsi, Soome, Leedu, Läti ja Eesti rahvusraamatukogust ning teistest Eesti teadusraamatukogudest. Seminari töökeel on inglise. Eesti Rahvusraamatukogu peab väga oluliseks muuta teeninduskeskkond infotehnoloogiat arendades kliendisõbralikumaks, et lugeja saaks oma infopäringule kiire, usaldusväärse ja ammendava vastuse. 1. jaanuaril 1999 avati lugejaile elektronkataloog, mis haarab endasse üheksa Eesti teadusraamatukogu varasid ning võimaldab sidusotsingut. Eesmärk on luua keskkond, milles oleks võimalik leida digitaalsel kujul täistekste vanadest trükistest, artiklitest jne. See eeldab aga uue keskkonna loomist digitaalse informatsiooni arhiveerimiseks. Praegu ei ole meil piisavalt võimalusi ega vahendeid, et luua digitaalne raamatukogu laiemas tähenduses. Seda olulisem on saada informatsiooni teiste riikide raamatukogudelt, kes töötavad juba aastaid ulatuslike digitaalse raamatukogu projektidega. Rahvusraamatukogus on alustatud pilootprojekte, selgitamaks raamatukogu võimalusi töötada uues keskkonnas. Projekti ARES (Artiklite elektrooniline süsteem) eesmärk on luua süsteem, mis võimaldaks artiklite analüütiliste kirjete andmebaase siduda algallikate täistekstidega. Projekt hõlmab autorikaitse all olevaid materjale, mistõttu vajab lepinguliste suhete loomist väljaandjate ja autoritega. Pilootprojekti teeme koos ajakirjade "Teater. Muusika. Kino." ja "Horisont" väljaandja ning toimetustega. Tulemused peaksid rahuldama mõlemat osapoolt. Rahvusraamatukogu võtab enda kanda elektrooniliste artiklite arhiveerimise, mis tagab nende säilimise ning annab lugejaile võimaluse kataloogiotsingul lugeda ka artiklite täistekste. 1998. aastal alustati projekti "Rahvuslike kultuuriväärtuste säilitamine", mille eesmärk on luua ühine tehniline baas kultuuriväärtust omava paberkandjal oleva info säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. Selle projekti tulemusena valmib mikrofilmide arhiiv. Projekti MIDAS (Mikrofilmide digiteerimise ja arhiveerimise süsteem) eesmärk on kasutada mikrofilme ka digitaalsete koopiate valmistamiseks. Täiendav informatsioon seminari peakorraldajalt Krista Kiisalt (RR), tel. 630 7184. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

14.10.1999 Saksamaa Liidupäev tegi Rahvusraamatukogule järjekordse raamatukingituse Täna hommikul andis Eestis visiidil viibiv Saksamaa Liidupäeva delegatsioon eesotsas Erika Simmiga Riigikogu aseesimehele Tunne Kelamile üle järjekordse Eesti Rahvusraamatukogule mõeldud Saksamaa Liidupäeva raamatukingituse. Suure ja hinnalise (ligi 23 000 DEMi) kingituse hulgas on palju teatmeteoseid, s-h. 24-köiteline Brockhausi Entsüklopeedia ja muid väärtuslikke raamatuid, mis on oma suunitluselt eelkõige mõeldud Riigikogu liikmete infoteeninduseks. Tegemist on kolmanda Liidupäeva raamatukingitusega Eesti Rahvusraamatukogule kui parlamendiraamatukogule. Kohtumisest võtsid osa Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm, Rahvusraamatukogu nõukogu esimees ja Riigikogu liige Sirje Endre, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri ning Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Gerhard Enver Schrömbgens. Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

13.10.1999 Balti- ja Põhjamaade muusikaraamatukogude konverents Rahvusraamatukogus 14.-16. oktoobrini toimub Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses Balti- ja Põhjamaade muusikaraamatukogude konverents, mille avavad 14. oktoobril kell 14.30 Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm, Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Assotsiatsiooni (IAML) president Pamela Thompson Londonist ning konverentsi rahvusvahelise organiseerimiskomitee juht ja IAMLi eelmine president Veslemöy Heintz Stockholmist. Konverentsi eesmärk on tõhustada kontakte Balti- ja Põhjamaade raamatukoguhoidjate vahel ning integreerumise kaudu rahvusvahelisse erialategevusse aidata kaasa muusikaraamatukogude arengule Balti riikides. Arutlusele tulevad tehnoloogia arengust tingitud elektroonilise meedia üha suurenev osakaal, elektrooniline kirjastamine ja muusika, autoriõigus, muusikaraamatukoguhoidjate erialane ettevalmistus ja täiendkoolitus jpm. See on esimene muusikakogude probleeme käsitlev konverents Baltikumis. Konvererentsile on registreerunud üle 130 osavõtja, neist 90 välisriikidest. Muusikaraamatukogude rahvusvahelisel koostööl on pikaajalised traditsioonid. Rahvusvaheline Muusikaraamatukogude Assotsiatsioon (IAML) loodi 1951. a. Pariisis, sellel on tänaseks ligikaudu 2000 liiget 59 maal. Baltimaadest on kõige aktiivsemalt ja tulemuslikumalt rahvusvahelisse muusikaraamatukogundusse lülitunud Eesti, kes on IAMLi konverentsidel järjepidevalt esindatud alates 1992. a. 1991. aastal loodud Eesti Muusikakogude Ühendus on IAMLi rahvuslik sektsioon. Konverentsi raames on Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis 11.-20. oktoobrini avatud näitus "Noodiharuldusi Eesti Rahvusraamatukogus". 14.-16. oktoobrini tutvustavad ja müüvad RRi auditooriumis oma toodangut Eesti muusikakirjastajad, samuti Balti- ja Põhjamaade Muusika Infokeskused. Olete oodatud! Konverentsi kohta saab lisainformatsiooni Interneti aadressil www.utlib.ee/Fonoteek/EMKY/konverents.html. Täiendav informatsioon Aurika Gergeležiult ja Katre Riisalult (RR), tel. 630 7143. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

12.10.1999 "Igaühele midagi – raamatukogud ja infoühiskond" 14.-15. oktoobril toimub Kopenhaagenis rahvaraamatukogude rahvusvaheline konverents “Igaühele midagi – raamatukogud ja infoühiskond”. Konverentsi ülesanne on mõjutada ning suunata Euroopa raamatukogupoliitikat. Arutusele tuleb rahvaraamatukogude roll demokraatia, majanduse, elukestva õppimise ning kultuuri edendamisel kiiresti arenevas infoühiskonnas. Konverentsi korraldab PubliCA – Euroopa Liidu rahvaraamatukogude tegevusprogramm. Võttes kasutusele nüüdisaegse infotehnoloogia saavutused suudaksid raamatukogud märkimisväärselt parandada elukvaliteeti. Laia kasutajaskonnaga üle 40 000 Euroopa raamatukogu peaksid suutma tagada tasuta ning kõigile võrdse juurdepääsu teabeallikatele. Konverents kutsub üles kõiki Euroopa maid välja töötama riiklikku infopoliitikat vastavalt, millele rahvaraamatukogust kujuneks selline koht. Konverentsil osaleb üle 100 osavõtja 31 Euroopa riigist. Paljude prominentsete esinejate hulgas on Taani kultuuriminister Elsebeth Gerner Nielsen. Eestist sõidavad konverentsile PubliCA koordinaator ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) esinaine Krista Talvi ning ERÜ juhatuse aseesimees Katrin Niklus. Informatsiooni konverentsi kohta võib saada Interneti aadressidel www.croydon.gov.uk/publica/ ja www.aakb.dk/invitation/. Täiendav informatsioon PubliCA koordinaatorilt Krista Talvilt, tel. 630 7129. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

11.10.1999 PAVEL MIKUŠEVI maalide näitus Teispäeval, 12. oktoobril kell 16.00 avatakse uurali rahvaste traditsiooniliste hõimupäevade raames Rahvusraamatukogu fuajees komi kunstniku PAVEL MIKUŠEVI maalide näitus. Hõimupäevad toimuvad 12.-17. oktoobrini, näitus jääb avatuks 25. oktoobrini. Paša Mikuševi looming kuulub soome-ugri rahvaste perestroikale järgnenud ärkamisaega. Nii komi, mari, udmurdi kui ersa kunstis on levinud ekspressiivne rahvuslikul traditsioonil põhinev mütoloogilise sisuga maalikunst, milles kasutatakse ohtrasti vanu rahvuslikke sümboleid, kujundeid, kirju või märke. Paša Mikuševi on inspireerinud komide esimene ning soomeugrilaste ainus oma tähestik, mille koostas 15. sajandil vene misjonär Permi Stefan. Samas on kunstniku iidse mäluga maalid äärmiselt nüüdisaegse hingega. Eestis on sama kunstivoolu esindajad Navitrolla, Gulk, Allik, Kruusamäe. RRis on eksponeeritud 10 maali aastatest 1994-97. Paša (dokumentides Pavel) Mikušev on sündinud 1962. aastal Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris. Ta on seitsmelapselise pere noorim. Komimaal pärib peremärgi noorim poeg ja nii on Pavel Mikuševi kunstnikusigneeringu Paša esimene täht isalt saadud peremärgi stiliseering. Paša Mikušev on lõpetanud 1990. aastal Komimaal kunstikõrgkooli. Praegu töötab ta õpetajana kunstikallakuga elitaargümnaasiumis ning Komi kultuuriajakirja ART peakunstnikuna. Koos kunstnik Juri Lisovskiga kujundab Mikušev komi mütoloogia entsüklopeediat. Kunstinäitustega on ta esinenud nii kodumaal kui ka teistes soome-ugri maades, sealhulgas Eestis. Näituse on vahendanud MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Täiendav informatsioon Jaak Prozeselt, tel. 644 5119. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

06.10.1999 Väärtuslik raamatukingitus Põhjamaade saalile Neljapäeval, 7. oktoobril kell 10.40 annab Riigikogu esimehe Toomas Savi kutsel Eestis ametlikul visiidil olev Norra parlamendi (Stortinget) president Kirsti Kolle Grøndhal Eesti Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalile üle väärtusliku raamatukingituse. Tseremooniale järgneb samas V korrusel Põhjamaade saalis Kirsti Kolle Grøndhali ja Toomas Savi pressikonverents. Üle 40 raamatust koosnev kingitus sisaldab mitut väärtteost, nagu nahkköites originaalillustratsioonidega Põhjamaade skaldi Snorri Sturlasoni Norra kuningate saaga "Heimskringla" Norra ajaloo kõige varasemast perioodist ning monograafia "The Viking Discovery of America", samuti 55 000 artikli ja 5000 illustratsiooniga Norra entsüklopeedia koondköide. Norra keele õppijaid rõõmustavad inglise–norra ja norra-inglise sõnaraamat, norra keele käsiraamat ning keeleõpikud ühes kassettidega. Esiletoomist väärib veel 30köiteline norra klassikute sari, kus on esindatud Bjørnstjerne Bjørnsoni, Sigrid Undseti, Knut Hamsuni, Henrik Ibseni, Dag Solstadi, Herbjørg Wassmo jpt. teosed. Kingitud raamatutega saab tutvuda peatselt avatavas renoveeritud Põhjamaade saalis. Olete oodatud kingituse pidulikule üleandmisele ning sellele järgnevale pressikonverentsile neljapäeval, 7. oktoobril kell 10.40 Rahvusraamatukogu V korrusel Põhjamaade saalis. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu Põhjamaade ja Rootsi saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7416. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

05.10.1999 Balti- ja Põhjamaade konserveerimis- ja restaureerimisalane konverents-näitus 6.-9. oktoobrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus Balti- ja Põhjamaade konserveerimis- ja restaureerimisalane konverents-näitus. 6. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ning harulduste kogu näitusesaalis Eesti konservaatorite ühisnäitus "Ennistatud kultuuriväärtused". Kolmapäeval, 6. oktoobril kell 10.00 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis algav rahvusvaheline konverents kannab alapealkirja "Konservaator kui uurija". Lisaks uurimistööde tutvustustele antakse ülevaade konservaatorite koolitusest ning konserveerimise Euroopa standarditest. Toimuvad ka workshopid Kunstimuuseumi restaureerimisosakonnas, Ennistuskojas Kanut ning RRi säilitus- ja ennistusosakonnas. Siiani pelgalt Baltimaade restauraatoreid haaranud konverents-näitus on laienenud ning hõlmab tänavu ka Põhjamaid. Eelmine konverents-näitus toimus 1996. aastal Riias. Tänavuse, 5. konverents-näituse peakorraldaja on Ennistuskoda Kanut, kaaskorraldajad ning rahastajad Eesti Rahvusraamatukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Kultuuriministeerium. Näitusel osaleb üle 70 konservaatori Tallinnast ja Tartust. Esindatud on säilitus- ja konserveerimisosakonnad üheksast asutusest: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv, Ajaloo Instituut, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Vabaõhumuuseum ja Ennistuskoda Kanut. Eksponeeritud on 85 objekti, millele lisanduvad infostendid fotode ja kirjeldustega. Konserveeritud objekte tutvustavad infostendidel RRi auditooriumis ka teised osalevad maad. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini. Täiendav informatsioon Ennistuskoja Kanut juhatajalt Tannar Ruubenilt, tel. 631 3935 ning RRi säilitus- ja ennistusosakonna juhatajalt Mari Siinerilt, tel. 630 7245. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

05.10.1999 Toomas Huigi fotonäitus "33 päevaga ümber Eesti" 5.-16. oktoobrini on Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis avatud ajalehe "Postimees" fotograafi Toomas Huigi fotonäitus 33 päevasest ringreisist ümber Eesti. Nelikümmend üks rohkem või vähem tavalist inimest alates Prangli saare postiülemast Heino Kahrost ja lõpetades president Lennart Meriga peegeldavad sügisehaku Eestimaad nii, nagu seda nägid oma 33-päevasel rännakul Toomas Huik ning Postimehe ajakirjanikud Juhani Püttsepp ja Toomas Sildam. Täiendav informatsioon Toomas Sildamilt (Postimees), tel. 646 0056 Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse