RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
O K T O O B E R  2003

 

31.10.2003

Tiritamme raamatud Rahvusraamatukogus Laupäevast, 1. novembrist on Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste lugemissaalis avatud näitus sarjast "Eesti kirjastusi", kus seekord eksponeerib oma väljaandeid Tiritamm. TIRITAMM on laste- ja noortekirjandust väljaandev kirjastus, mis asutati 1. oktoobril 1991 vabariigi valitsuse määruse alusel väikeettevõttena kui kirjastuse Eesti Raamat laste- ja noorsookirjanduse toimetuse õigusjärglane. TIRITAMM on eesmärgiks seadnud välja anda lastekirjanduse paremikku ning tutvustanud lugejaile eesti laste- ja noortekirjandust, teiste hulgas Ernst Enno, Jakob Kõrvi ja Oskar Lutsu ning tänapäeva lastekirjanduse tippautorite Heljo Männi, Ellen Niidu, Aino Perviku ja Eno Raua loomingut. Ka uustulnukate heatasemelised teosed on kirjastuse kaudu lugejateni jõudnud. Mahult suurima osa kirjastuse toodangust moodustavad tõlked: maailma laste- ja noortekirjanduse klassika, aga ka tänapäeva autorid (Lloyd Alexander, Donald Bisset, Tjorbjørn Egner, Michael Ende, Tove Jansson, Astrid Lindgren, Ottfried Preussler, Annie M. G. Schmidt, J. R. R. Tolkien, P. Pullman). Kirjastus pole unarusse jätnud ka kodu- ja välismaist folkloori (näit. on ilmunud eesti, vallooni ja flaami muinasjutud). Illustraatoritena on TIRITAMM kasutanud oma- ja välismaise raamatukunsti kõrgklassi kuuluvaid autoreid (Björn Berg, Ülle Meister, Jaan Tammsaar, Edgar Valter, Ingrid Vang-Nyman, Ilon Wikland), aga ka eesti noorte raamatugraafikute (Regina Lukk, Juss Piho, Piret Raud, Reti Saks, Anne Linnamägi) loomingut. Tänu nende tööle on kirjastuse raamatud pälvinud tunnustuse nii siin kui ka raja taga. Näitus on avatud 30. novembrini. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee

30.10.2003

Rahvusraamatukogus toimub rahvusvaheline õiguskonverents Reedel, 31. oktoobril kell 10.00 algab Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis rahvusvaheline konverents Riigiõigusteadlase, õigusfilosoofi Hans Kelseni (1881-1973) teooria aktuaalsus 21. sajandil. Eesti juristide koostöösidemed Hans Kelseniga. Konverentsi korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Saksa, Šveitsi ja Austria lugemissaal koostöös Saksamaa Liitvabariigi, Austria Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni suursaatkonna ning Akadeemia Nord õigusteaduskonnaga. Õiguspositivism kui juristide maailmavaade omab olulist rolli nii 20. sajandil kui ka praegu. Eesti juristkond võib olla uhke, et 19. sajandi lõpus tegutses Tartu Ülikoolis selle suuna üks suuri teoreetikuid Karl Bergbohm. Eesti riikluse ajalugu kuulub Euroopas sellesse lainesse, mida nimetatakse 1918. aasta murranguks. Koos omariiklusega hakkas end üles ehitama ka eesti õigusteadus ja meie juristkonna sügavam õigusteoreetiline mõtlemine. 1920. aastate keskel õppisid paljud eesti noorema põlvkonna juristid Euroopa olulistes õigusteaduskeskustes, s-h. Viini Ülikooli õigusteaduskonnas. Tunnustatud eesti juristid professorid Artur–Tõeleid Kliimann, Juhan Vaabel ja Ilmar Tammelo said innustust Viini Ülikooli professorilt Hans Kelsenilt, kes nendel aastatel arendas välja nii puhta õiguse teooria kui ka lõi oma kuulsa õigusteaduskoolkonna. Prof. Kliimann innustas sellest teooriast praktiliselt kogu nooremat eesti juristkonda. Professor Peeter Järvelaidi sõnul võime öelda, et enamik eesti juriste on ka täna oma mõtlemise põhitüübilt kaudselt taandatavad kelseniaanideks. Seni on Eestis puudunud diskussioon selle õigusteoreetilise voolu ajaloost, hetkeolukorrast ja tulevikust. Tipptasemel rahvusvahelisel konverentsil on nii poliitikutel, tegevjuristidel kui ka õigusteadlastel, õigus- ja riigiteaduse ning politoloogia üliõpilastel, samuti avalikkusel võimalik saada kompaktselt teavet, mis aitab mõista meie õigussüsteemis toimuvat hoopis laiemas filosoofilis-õigusteoreetilises kontekstis. Konverents koosneb kolmest osast Esimene Kelsen ja õiguspositivism annab ülevaate õiguspositivismi arengust 20. sajandil. Ettekandega esinevad ning diskuteerivad üks tunnustatumaid saksa õigusajaloolasi prof. Dietmar Willoweit (Würzburgi Ülikool) ja praegu maailma tunnustatuim Kelseni asjatundja prof. Stanley L. Paulson (USA, Washingtoni Ülikool, St. Louis, 2003 Saksamaal Kieli Ülikooli külalisprofessor). Teine osa Kelseni õigusteooria aktuaalsus tänapäeval toimub Austria kolleegide juhtimisel, sest H. Kelsen kuulub lahutamatult Austria Vabariigi õigusajalukku ning tema vaadetel on tänaseni Austrias suur praktiline rakendus. Ettekannetega esinevad prof. Theo Öhlinger, prof. Thomas Olechowski, dr. Klaus Zeleny ja dr. Meinrad Handstanger. Kolmas osa, Kollaboratsioon ja vastupanu, on Šveitsi ja Eesti õigusteadlaste kanda. 20. sajand on andnud meile palju mõtteainet kodaniku ja juristi suhetest võimuga ning vähemuse ja enamuse teemal. Baltisaksa päritolu prof. Jürgen von Ungern-Sternberg (Baseli Ülikool) analüüsib kollaboratsiooni ja vastupanu teemat antiigist tänaseni. Baseli Ülikooli prof. J. Picard käsitleb vähemuste eestkoste arengut Euroopas. Prof. Peeter Järvelaid ja dr. Lauri Mälksoo viivad konverentsitemaatika Eestisse, analüüsides meie õigusteadlaste suhteid Hans Kelseni ja Carl Schmittiga. Ettekanded on eesti ja saksa keeles (sünkroontõlge). Täiendav info: prof. Peeter Järvelaid, tel 0 5645 2476, Irja Paurmann, RRi Saksa, Šveitsi ja Austria saal, tel. 630 7360 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

23.10.2003

Pedagoogikaülikool ja Rahvusraamatukogu sõlmivad koostöölepingu Homme, 23. oktoobril kell 16.00 allkirjastavad Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) rektor Mati Heidmets ja Eesti Rahvusraamatukogu (RR) peadirektor Tiiu Valm koostöölepingu. Lepingu kohaselt kaasatakse raamatukogu spetsialiste ülikooli õppetöösse ning võimaldatakse üliõpilastele erialapraktikat RRis, samuti saavad ülikooli õppejõud ja teadustöötajad osaleda RRi projektides. Pooled kavandavad ühistegevust ka infotegevust reguleerivate normdokumentide (sh. infoteaduse õppekavade) uuendamisel, elektrooniliste andmebaaside ning teiste inforessursside hankimisel, samuti kogude komplekteerimisel ja laenutamisel. Koostöö raames on kavas korraldada ka raamatukogutöötajate täienduskoolitust, konverentse ja näitusi. Koostööleping sõlmitakse neljapäeval, 23. oktoobril kell 16.00 TPÜ peahoones (Narva mnt. 25), ruumis 223. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: TPÜ teadus- ja arendusprorektor Peeter Normak, tel. 640 9103, e-post: pnormak@tpu.ee, RRi peadirektor Tiiu Valm, tel. 630 7600, e-post: Tiiu.Valm@nlib.ee Katrin Maack TPÜ suhtekorralduse osakonna juhataja, tel. 640 9142 Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

20.10.2003

Tulge tutvuma Rahvusraamatukogu uue teaduskirjandusega Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 15.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse galeriis uut teaduskirjandust tutvustav näitus MAAILM EESTISSE VIII. Näitusel on välja pandud ligi 300 nimetust maailma juhtivatelt teaduskirjanduse kirjastustelt, nagu C. H. Beck, Cambridge University Press, E. J. Brill N. V, Elsevier Science, John Benjamins Publishing Company, Kluwer Academic Publishers, Oxford University Press, Palgrave Macmillan, Peter Lang AG, SAGE Publications, Taylor & Francis,Yale University Press, Wiley jt. Väljapanek koosneb humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondade (majandus, õigus, poliitika, ajalugu, kultuur, keele- ja kirjandusteadus, psühholoogia, kunst, muusika, religioon, filosoofia, teatri- ja filmialane kirjandus jm.) võõrkeelsetest raamatutest, mis hangiti Eesti Rahvusraamatukokku Saksa firma Helferich L.P.B. (Libraries Publishers Booksellers) vahendusel. Tänavune näitus on arvult juba kaheksas. Traditsiooni alustati 1996. a., kui külastajaile olid vaatamiseks–tutvumiseks esimesed Peter Helferichi firma vahendusel ostetud raamatud. Näitus on avatud 30. oktoobrini. Avamisel osaleb ka firma Helferich L.P.B. president hr. Peter Helferich. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Marika Kuldkepp (RR), tel. 630 7351, e-post: Marika.Kuldkepp@nlib.ee, Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

09.10.2003

Postimees ja Rahvusraamatukogu teevad koostööd 7. oktoobril sõlmisid AS Postimehe peadirektor Erik Roose ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm koostöölepingu rahvuslike inforessursside kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise valdkonnas. Lepingus sätestatakse koostöö väljaannete mikrofilmimise, digiteerimise, elektrooniliste väljaannete pikaajalise säilitamise ja neile juurdepääsu tagamise ning avalike suhete valdkonnas. Rahvusraamatukogu mikrofilmib ja digiteerib varasemaid Postimehe väljaandeid aastani 1940, et kasutada neid lugejate teenindamisel ning tagada informatsiooni pikaajaline säilitamine. Samuti luuakse väljaannete digitaalne arhiiv pikaajalise juurdepääsu tagamiseks. Rahvusraamatukogu kogub, registreerib ja arhiveerib Postimehe võrguväljaanded, indekseerib artiklid ja kirjeldab need andmebaasis ISE, kus luuakse ka lingid artiklite täistekstide arhiiviga. Täiendav informatsioon Maire Miroljubovilt (AS Postimees), tel. 666 2302, ja RRi tehnoloogiadirektorilt Mihkel Reialit, tel. 630 7377. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

08.10.2003

Rahvusraamatukogu näitab Põhjamaade filme Neljapäeval, 9. oktoobril kell 18. 00 alustab Põhjamaade filmiklubi Rahvusraamatukogu kuppelsaalis taas filminäitamist. Esimesena linastub Aki Kaurismäki Mees ilma minevikuta (Mies vailla menneisyyttä, Soome 2003). Filmi kommenteerib kriitik Jaak Lõhmus. Provintsist pärit töötu mees sõidab Helsingisse sooviga leida tööd. Südametu linn võtab ta kohe oma raudsesse haardesse. Mees jõuab vaevalt rongilt maha astuda, kui ta kallaletungi ohvriks langeb. Pääsenud eluga, avastab ta end hoopis teistsuguses Helsingis. Saatus on andnud talle uue võimaluse… Peaosades Markku Peltola ja Kati Outinen. Filmi kestvus on 97 minutit. Film on soome keeles, eestikeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta! Põhjamaade filmiõhtute korraldajateks on Eesti Rahvusraamatukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo. Täiendav info: Külli Ummer, tel. 630 7134 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

07.10.2003

Tiibeti kunsti näitus Teisipäeval, 7. oktoobril kell 16. 00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna vahendatud Tiibeti kunsti näitus. Nimetatud mahukas rändnäitus on saabunud Eestisse tänu Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Hiina Rahvavabariigi Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud kultuurivahetuslepingule. Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis eksponeeritud ligi sadakond kunstieset tutvustavad Tiibeti ajalugu, etnograafiat ning budistlikku kultuuripärandit. Paljud eksponeeritud esemed on ajaloolises perspektiivis unikaalsed ning väärtustaksid iga kollektsiooni maailmas. Eksponeeritud on nii tiibetlaste argielusse kuuluvaid etnograafilisi igapäevatarbed kui ka kloostritest ning templitest pärit rituaalse tagapõhjaga esemed. Näituse pilku köitvaim osa on aga kahtlemata Tiibeti kullasseppade looming, kelle virtuoosne meisterlikkus ulatub meieni kauge tervitusena minevikust. Praeguse Hiina Rahvavabariigi osa, Tiibeti Autonoomset Regiooni, mis asub Tiibeti platool Hiina edelaosas ja katab 1,2 miljoni km² suuruse pindala keskmise kõrgusega 4000 meetrit, tuntakse kui "maailma katust". Tiibetis elab 2,44 miljonit inimest, kellest 95 % on tiibetlased. Tiibetit on õnnistatud suurepäraste mägede ja maastikega, iidse ajaloo ning rikka kultuuri ja kunstiga. Tiibetlastel kujunes oma keel VII sajandi paiku. Tubo kuningriigi rajamine (692-842) pani aluse Tiibeti traditsioonilise kultuuri tekkimisele. Alates IX sajandist sündis tänu budismi arengule viie aastasaja jooksul rikas rahvuslik kultuur. XV sajandil saabus Tiibetis suur õitsengu ajajärk, mida iseloomustasid peenemaitseline poeesia, unikaalne arhitektuur, joonistused ja skulptuurid ning ka teatri-, laulu- ja tantsukunst. Tiibeti käsitöölised valmistasid meisterlikke, haruldasi ja dekoratiivseid käsitööesemeid, näiteks Jiangzi vaipu, Lazi nuge, Renbu nefriite ning Lhasa ja Xigaze kuld- ja hõbeesemeid. Näitus on avatud 25. oktoobrini. Täiendav info: Lu Yi, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonnast, tel. 601 5830 Lea Hein, RRi näituste osakond, tel. 630 7148 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

07.10.2003

Kroonikate ja rüütlite aeg Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis vanemat Balti ajalookirjandust tutvustav näitus “Kroonikate aeg” ning esitletakse Rahvusraamatukogu 2004. aasta kalendrit “Rüütlite aeg”. Näitus on pühendatud Rahvusraamatukogu 85. ja haruldaste raamatute osakonna 25. aastapäevale. Balti ajalookirjutus sai alguse XII/XIII sajandi vahetusel Henriku kroonikaga. Järgnevaks viieks sajandiks jäi kroonika Balti ajalookirjanduses valitsevaks zhanriks, kuid ilmus ka teistlaadi ajalookäsitlusi: poliitilisi traktaate, kohaajalugusid, genealoogiaid jm. Ka läbisõitnud rännumehed panid oma tähelepanekud kirja. Viimaseks suureks Balti kroonikaks peetakse Johann Gottfried Arndti Liivimaa kroonikat (1. osa 1747; 2. osa 1753). Näitusel eksponeeritavad 111 raamatut, 5 käsikirja ja 4 XVIII sajandist pärit dokumenti peegeldavadki kroonikate ajastul Baltimaades toimunut - s. t. ajajärku XII sajandist XVIII sajandi keskpaigani. Trükiste ilmumisajad katavad perioodi XVI sajandist XIX sajandi 40. aastateni. Väljapandu hulgas on tõelisi uunikume. Nimetada võiks Henriku kroonika XVII sajandist pärit ümberkirjutust, mida eri aegadel on kasutanud kroonika saksa keelde tõlkijad Johann Gottfried Arndt ja Eduard Pabst; punases sametköites Hiiumaa Käina kiriku kroonikaraamatut, millesse tehti sissekandeid rohkem kui sajandi vältel; Anna Ivanovna ning Jelizaveta Petrovna aegseid kalligraafiliselt kirjutatud ning pitseritega varustatud pärgamentdokumente. Raamatutest tuleks kindlasti tähelepanu pöörata Balti kroonikate esitrükkidele, Saksa ordu rikkalikult illustreeritud ajalugudele, Liivi sõja ja Põhjasõja kajastustele Euroopa trükisõnas jm. Lisaks ajalooraamatutele on välja pandud seadusekogumikke, millest üks tähendusrikkamaid on aadliprivileegide käsikiri XVII sajandi lõpust Corpus privilegiorum nobilitatis Livoniae, mis määras pikka aega elukorraldust Baltimaades. Näitusesaali arvuti vahendusel saavad külastajad lähemalt tutvuda kümne olulise Balti ajalooraamatuga, Elektrooniliselt “lehitsedes" demonstreeritakse illustratsioone, endiste omanike sissekirjutusi, köiteid jm. detaile, mis muidu jääksid näitusekülastajale varjatuks. Rahvusraamatukogu koduleheküljel www.nlib.ee on virtuaalnäitus, kus on esitatud ka eksponeeritavate teoste bibliograafia. Ajaloolist ilmet lisavad näitusele Ajaloomuuseumist laenatud 28 käsitsi maalitud Balti aadlivappi seintel (kunagi kaunistasid need Rüütelkonna hoone saali) ning raudrüü kiivriosa. Näituse koostas Sirje Lusmägi, kujundas Tiiu Laur. Avatud 10. jaanuarini, E-R 10-18, L 12-19. Kalendri “Rüütlite aeg” pildid on pärit preisi ajaloolase Christoph Hartknochi (1644–1687) rikkalikult illustreeritud teosest “Alt und Neues Preussen oder Preussischer Historien...” (Vanad ja uued preislased ehk Preisimaa ajalugu...; Frankfurt-Leipzig, 1684), mille üht eksemplari säilitatakse RRi harulduste kogus. Teatavasti oli keskaja maailm rangelt hierarhiline ning illustratsioonidel kujutati peamiselt kõige tähtsamaid rüütleid – ordumeistreid. Neid ja nende vappe näeb ka meie kalendri piltidel. Igaüks võib veenduda, et Saksa ordu kõrgmeistritel olid olemas kõik rüütlitele vajalikud atribuudid – raudrüü, ristiga mantel, kilp, mõõk ning vaprus südames. Kalendri kujundas Jaana Kool. Olete oodatud Rahvusraamatukokku! Täiendav info: Sirje Lusmägi, tel. 630 7303. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

06.10.2003

Rahvusraamatukogus saab kaeda Ungari karjusekultuuri Tänasest on Rahvusraamatukogu 5. korruse galeriis avatud ungari foto- ja etnograafi László Kunkovácsi fotonäitus “Ungari karjused”. Vabakutselise ajakirjaniku ja fotoreporterina töötavat László Kunkovácsi (s. 1942) huvitavad eelkõige traditsioonilised elatusalad ja eluviisid. Aastakümneid on ta pühendunud etnograafilisele uurimistööle, jäädvustanud palju väärtuslikku materjali kaluritest, karjustest, talumeestest, šamaanidest, arhailistest ehitistest ja paljust muust põnevast, mida on eksponeeritud näitustel alates 1983. aastast. Välitöödel on ta käinud nii Ungari eri paigus kui ka Siberis ja Sise-Aasias, pildistades arhailist argielu elavaid rahvaid. Nii on Kunkovács saanud piisavalt ainest kõrvutada Ungari pärandikultuuri taiga- ja stepirahvaste iidsete visuaalsete märkide ja kaljujoonistega. Kunkovácsi meelisteemaks on Ungari pusta karjuste elu, millele ta on leidnud palju huvitavaid paralleele Euraasia stepirahvaste karjapidamisest. Tänaseks on kunstnikult ilmunud ka kolm raamatut. 24. oktoobrini Rahvusraamatukogus avatud näitust “Ungari karjused” on aprillis eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis ning augustis Järvamaa Kultuurikeskuses. Ungari Instituudi korraldatud näitus kuulub 14.-19. oktoobrini toimuvate järjekordsete hõimupäevade kavasse. Hõimupäevad on soome-ugri maailma tähtsaim regulaarne kultuurisündmus, mis sai Eestis alguse juba 1929. aastal. Täiendav info: Kadi Raudalainen (Ungari Instituut), tel. 052 89200 Lea Hein (RR), tel. 630 7148 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

06.10.2003

Kirjastuse SILD väljaanded Rahvusraamatukogus Esmaspäevast, 6. oktoobrist on Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis 7. korrusel avatud järjekordne näitus seeriast “Eesti kirjastusi”. Sel kuul eksponeerib oma trükiseid kirjastus SILD. Näitusel on väljas kirjastuse nelja aasta töö tulemus. Alustati Prisma Prindi Kirjastusena, 2001. aastal omanik vahetus. Leiti nimi SILD, mille Andres Tali märgiks vormistas. Algusest peale lähtuti põhimõttest häid raamatuid kaunilt kujundatuna välja anda. Sageli see ka õnnestus, tunnustuseks auhinnad kaunimate raamatute konkurssidelt. Eriline tähelepanu kuulus laste- (parimad näited Janno Põldma ja Heiki Ernitsa “Lepatriinude jõulud” ning Viivi Variksaare koostatud ja Juss Piho illustreeritud “Lahe leksikon”) ja kunstiraamatutele (Mart Kalmu “Eesti 20. sajandi arhitektuur”, Krista Kodrese “Ilus maja, kaunis ruum” jt.). Viljakaks kujunes koostöö Leelo Tunglaga, kelle raamatute väljaandmine oli kirjastuse sõnul sulaselge rõõm. Kirjastajatel oli õnn suhelda paljude huvitavate autoritega ja töötada tõeliselt heade raamatukujundajatega. Täna, sügisel 2003, SILD enam raamatuid ei kirjasta. Täiendav info: Rita Enna (RR), tel. 630 7148, expo@nlib.ee Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

02.10.2003

Modern Language Association (MLA) International Bibliography 19. oktoobrini saab kirjastuse Gale kaudu Rahvusraamatukogus katsetada bibliograafilist andmebaasi Modern Language Association (MLA) International Bibliography. MLA tagab juurdepääsu keele- ja kirjandusteaduse ajakirjade artiklite, raamatute ja väitekirjade bibliograafilisele informatsioonile alates 1963. aastast. Aadressil http://infotrac.london.galegroup.com/itweb/nlest on MLA kättesaadavaks tehtud kahel viisil: 1. Raamatukokku alates sellest aastast tellitud kirjandusandmebaasi Literature Resource Center - LRC lisamoodulina. Siin on MLA artiklid seotud kirjandusandmebaasis LRC leiduvate e-ajakirjadega ja arhiivajakirjade andmebaasiga JSTOR, mille tõttu on võimalik leidumuse korral lugeda bibliografeeritud artiklite täistekste. LRC e-ajakirjade loetelu http://www.galegroup.com/servlet/HTMLFileServlet?region=9&imprint=000&fileName=catalog/title.htm Vali Literature Resource Center, LRC Journals linked to MLA JSTORi ajakirjade loetelu http://www.jstor.org/about/collection.list.html Vali kollektsioonid Arts and Sciences II, Language and Literature 2. MLAle on tagatud ligipääs ka iseseisva andmebaasina. Siin on otsingusse seotud ka elektrooniline inglise keele sõnaraamat Merriam-Webster's Collegiate Dictionary ja entsüklopeedia Merriam-Webster's Encyclopedia of Literature. Mõlemal juhul saab MLAs bibliografeeritud ajakirjade kohta täiendavat informatsiooni andmebaasi lisa MLA Directory of Periodicals kaudu. Kasutustingimused: 1. Mõlemal viisil MLA andmebaasile ligi pääsedes saab sellist i-ikooni kohates lehekülje aadressi salvestada Bookmarki. Ülal toodud ikoon näitab, et lehekülje aadress on püsiv. 2. MLAs on lubatud artiklite kirjeid printida ja elektrooniliselt edastada. 3. Samuti on lubatud kirjandusandmebaasis LRC leiduvaid täistekste printida ja elektrooniliselt edastada. 4. Kui aga satute täistekstilingiga arhiivajakirjade JSTOR lehele, siis siin on artiklite elektrooniline edastamine keelatud. Üksikuid artikleid on lubatud printida. Tagasiside on oodatud 20. oktoobriks e-postkasti: marik@nlib.ee Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

01.10.2003

Kathleen Caillieri maalid ilmestavad Rahvusraamatukogu Neljapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees oma näituse “Olemise hetked” (“Moments of Being”) Prantsuse päritolu maalikunstnik Kathleen Caillier. Kunstnik on sündinud Ameerika Ühendriikides Louisianas. Maalimisega alustas ta juba lapsepõlves. “See oleks nagu Saatanast. Mina ei saa siin midagi kontrollida. Värvid ja pintslilöögid juhivad mind,” on kunstnik öelnud Jaapani ajalehe The Daily Yomiuri ajakirjanikule (23. juuni 1995). Viimase kaheksa aasta jooksul on Caillieri töid eksponeeritud Jaapanis, Iisraelis ja Eestis, kus ta on elanud viimased neli aastat. Käesoleval näitusel, mis on juba üheksas Eestis, saab vaadata kunstniku 25 viimase aja tööd. Elu mitmekesisus lubab tal kajastada avastusiha, olemisrõõmu ja õnne maalida elu igavest ja efemeerset ilu mitte ainult maastike kaudu, vaid ka portreedes, aktides, natüürmortides ja abstraktsetes maalides. Peatudes mõnel süzheel, näiteks loodusel, eksperimenteerib Caillier õli, akrüüli, akvarelli, tuši ja pastelliga. Tema töödel võib leida kaks erinevat allkirja. Esimene on klassikaline, teine jäädvustatud Kanji templiga (Hiina hieroglüüfides) stiilis, mida James Whistler kasutas palju aastaid tagasi. See tempel on hääldusvorm sõnast Caillier (prantsuse perekonnanimi) jaapani ja hiina keeles ning tähendab "maalide keskel". Kunstnik kasutab seda templit allkirjana, kui talle tundub, et tema töö väljendab jaapani vaimu, kas siis meeleolus või väljenduslaadis. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini. Täiendav informatsioon: Kathleen Caillier, tel. 058 054 762 Rita Enna, RRi näituste osakond, tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999