RR avalehele PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
O K T O O B E R  2002

24.10.2002
 

Austria Vabariigi aastapäev Rahvusraamatukogus

Reedel, 25. oktoobril kell 15.00 korraldavad Austria Vabariigi suursaatkond Tallinnas ja Rahvusraamatukogu Austria lugemissaal Rahvusraamatukogu kuppelsaalis seoses Austria Vabariigi aastapäevaga seminari teemal “Austria ja Eesti: paljutõotav partnerlus”.
Tervitussõnavõtt Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, ettekandega esinevad Austria Vabariigi suursaadik dr. Jakub Forst-Battaglia “Austria ja Eesti uuenevas Euroopas”, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent dr. Lembo Tanning “Austria – Euroopa Liidu kandidaatriikide tähtsaim kaubanduspartner”, RRi Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaali juhtiv koordinaator Irja Paurmann “Mõtteid Austria identiteedist ja omapärast” ning kunstiajaloolane dr. Friederike Forst-Battaglia “Austria aaretekamber: Viini Hofburgi keiserlikud kunstiaarded”.

Täiendav informatsioon Irja Paurmannilt (RR), tel. 630 7360.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

23.10.2002
 

Peder Stougaardi maalid Rahvusraamatukogus

24. oktoobrist 15. novembrini on Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis avatud Taani kunstniku Peder Stougaardi maalinäitus “Kujutlused”. Näituse on vahendanud Taani Kultuuriinstituut.
Peder Stougaardi suurtel akrüülmaalidel ja miniformaadis joonistustel on emotsioone ja elus talletatud kogemusi. Tihti kohtab tema piltidel nägu, tegelikult maski, mis sümboliseerib ümbritsevat maailma. Tema tööde eesmärk on ergutada vaataja kujutlusvõimet. See võib meenutada tuttavat, olla tegelaskuju loetud raamatust jne. Oma töödele ei pane kunstnik allkirju, otsekui kartes rikkuda vaataja fantaasiat ning emotsionaalset sidet pildiga. Kunstniku motoks võiks olla: Kui sinus on kujutlusvõimet, on elu elamist väärt.
Peder Stougaard (s. 1946) on õppinud Holbaeki Kunstikolledzis ja Arhusi Kunstiakadeemias, ta on Taani Kunstnike Liidu liige. Alates 1969. aastast on Stougaard korraldanud arvukalt näitusi, tema töid on ostnud koolid, muuseumid, pangad, eraisikud jpt. Põhiliselt tegeleb kunstnik joonistamise ja maalimisega, kuid ta on ka illustreerinud raamatuid, kujundanud postkaarte ja postreid.

Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

18.10.2002
 

Rahvusraamatukogu kutsub Põhjamaade filmiõhtule

Rahvusraamatukogu ootab kõiki huvilisi tutvuma Põhjamaade tänapäeva filmikunstiga. Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 18.00 linastub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis Rootsi rezissööri Colin Nutley film ”Päikese all” (”Under solen”, 1998). Filmi kommenteerib ja Rootsi tänapäeva filmikunstist räägib filmikriitik Jaak Lõhmus.
Filmi tegevus toimub 1956. aastal Rootsis. Peategelane Olof elab üksi oma talus. Ühel päeval otsustab ta panna kohalikku lehte tööpakkumiskuulutuse majapidajanna leidmiseks...
Peaosades Rolf Lassgård, Helena Bergström ja Johan Widerberg. Film on rootsi keeles ning varustatud eestikeelsete subtiitritega, pikkus 118 minutit. Sissepääs tasuta.
Põhjamaade filmiõhtuid on kavas korraldada ka edaspidi.

Olete oodatud Rahvusraamatukokku filmiõhtule!
Täiendav info RRi Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7134

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

18.10.2002
 

Rahvusraamatukogu uus teaduskirjandus näitusel

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 14.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis uut humanitaar- ja sotsiaalteaduste alast kirjandust tutvustav näitus MAAILM EESTISSE VII.
Näitusel on eksponeeritud ligi 300 nimetust enam kui 180 maailma juhtivalt teaduskirjanduse kirjastuselt. Esindatud on kirjastuste Academic Press, Beck Verlag, Cambridge University Press, E.J. Brill N.V, Kluwer Academic Publishers Group, Macmillan, Nomos Verlagsgesellschaft, Oxford University Press, Peter Lang AG, Routledge, Thames & Hudson, Yale University Press, Wiley & Sons Ltd. jt raamatutoodang.
Näitus jätkab Rahvusraamatukogus oleva uue teaduskirjanduse tutvustamise tava, mis sai alguse 1996. aastal. Seekordsel, juba seitsmendal näitusel eksponeeritud raamatud on hangitud 2002. a. Saksa firma HELFERICH L.P.B. vahendusel.

Näituse avamisel osaleb HELFERICH L.P.B. juhataja hr. Peter Helferich.
Näitus jääb avatuks 2. novembrini.
Kõik huvilised on oodatud!
Täiendav informatsioon Ülle Talihärmilt (RR), tel. 630 7590.

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

15.10.2002
 

Rahvusraamatukogu 2003. aasta eelarve võib viia kriisini

Oma viimasel istungil arutas Rahvusraamatukogu nõukogu ühe küsimusena Rahvusraamatukogu 2003. aasta eelarve
projekti, mis hetkel on riigi 2003. aasta eelarve projektis juba kolmandat aastat järjest 0% kasvuga. Jätkuva alafinantseerimise tõttu on Rahvusraamatukogus lähiaastatel tekkimas sügav kriis nii säilitustingimuste loomisel kui ka lugejateeninduses.
Kriitilise olukorra lahendamiseks kinnitas RRi nõukogu käesoleva aasta kevadel raamatukogu 2003. aasta eelarve projekti 11,856 miljoni suuruse kasvuga, mis jaguneb:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3,595 milj.krooni
- teavikute ostuks 3,956 milj. krooni
- rahvustrükise säilitamise projektiks 4,305 milj. krooni.
2003. aasta riigieelarve eelnõus ei ole aga avalik-õigusliku Rahvusraamatukogu eelarvelise toetuse kasvu vähimalgi määral võimalikuks peetud. See seab ohtu RRi põhiülesannete täitmise, mille sisuks on kogu Eesti raamatukoguvõrgu terviklik arendamine, rahvusteavikute registreerimine ja säilitamine ning inforessursside rahvale kättesaadavaks tegemine. Uue suuremahulise ülesandena on hädavajalik alustada hävimisohus olevate trükiste kui kultuuriväärtuste digiteerimist. Tuginedes arengukavale “Rahvusraamatukogu arendusprojektid ja infotehnoloogia arengukava aastateks 2002-2006”, tõdes nõukogu, et oma seadusjärgse põhitegevuse katkematuks jätkamiseks on vaja igal aastal
investeerida raamatukogu infotehnoloogia arengusse vähemalt 3,5 miljonit.
Rahvusraamatukogu rolli eduka täitmise eelduseks on infotehnoloogilise infrastruktuuri pidev arendamine. Rahvusraamatukogu eelarves ette nähtud 1 miljon krooni infotehnoloogiale suudab aga katta ainult tarkvara kasutusõigusega seotud maksud. Arendusraha puudumise tõttu on raskenenud olemasoleva infosüsteemi elus hoidmine. Arvuteid, millest 2/3 pärineb aastast 1998 või veel varemast ajast, ei suudeta enam remontida ning lugejate arvutikohtade puudus süveneb iga aastaga üha enam. Rahvusraamatukogul on juurdepääs 68 litsentseeritud andmebaasile, kuid 880 lugejakohast on vaid 44 varustatud arvutiga, millest pooled on omakorda ainult tekstirežiimis töötavad terminalid. Normaalne oleks, et igal viiendal lugejakohal saab töötada arvutiga.
Et Rahvusraamatukogu nõukogu pidas olukorda küllaltki tõsiseks juba pool aastat tagasi, on raamatukogu juhtkond pöördunud korduvalt abi saamiseks kultuuriministri poole. Raamatukogude rahakriis oli hiljuti arutusel ka Riigikogu kultuurikomisjonis, kuid väljapääsu pole seni leitud.
Täiendav info Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 ning tehnoloogiadirektorilt Mihkel Reialilt, tel. 630 7377.

Triin Soone
RRi turundusjuht, tel. 630 7271

15.10.2002
 

Eesti raamatukogud teostasid rahvusvahelise automatiseerimisprogrammi

17.–19. oktoobril toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Andrew W. Melloni Fondi Ida-Euroopa riikide raamatukogude automatiseerimist käsitlev rahvusvaheline konverents “Conference on Union Catalogs”, kus osaleb ligi 100 infospetsialisti 14 riigist.
Konverentsi initsiaator ja peakorraldaja on Melloni Fondi Ida-Euroopa programmi juht, Princetoni Ülikooli
emeriitprofessor Richard Quandt, kelle eestvedamisel raamatukogude automatiseerimisprogramm aastatel 1990-2001 teoks sai.
Konverentsi toimumine Eesti Rahvusraamatukogus on R. Quandti sõnul tunnustus Eesti teadusraamatukogudele, kes on olnud üks edukaimad Melloni projekti teostajad.
Andrew W. Melloni Fond, kes põhiliselt tegeleb kõrghariduse arendamise ja rahastamisega USAs, spondeeris 1990. aastatel suurejoonelist teadusraamatukogude automatiseerimise programmi Ida-Euroopas ning Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Poolas, Eestis ja Lätis hangiti ning juurutati kümnetes teadusraamatukogudes integreeritud infosüsteemid ja loodi elektronkataloogid. Enamik Melloni abiprogrammis osalevaid raamatukogusid ühinesid infosüsteemi ja elektronkataloogide loomiseks territoriaalselt nn. konsortsiumideks. Programmi üks olulisemaid eesmärke on olnud lugejatele parimate otsivõimaluste loomiseks
ühendada raamatukogude elektronkataloogid ühtseks võrgupõhiseks koondkataloogiks.
Eestis loodi Melloni Fondi toel 1996. aastal raamatukoguvõrgu konsortsium ELNET, mis praegu ühendab 13 Eesti suurt raamatukogu. Konsortsiumi raamatukogud kasutavad integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC ja haldavad ühist elektronkataloogi ESTER.
Käesoleval konverentsil käsitletakse Melloni Fondi programmis osalenud riikide kogemusi ning tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi lahendusi koondkataloogide loomisel ja kasutamisel. Üritatakse leida ühisjooni, mis iseloomustavad edukaid ja hästi toimivaid süsteeme. Igast Ida-Euroopa riigist on 3-4 esinejat, lisaks ettekanded Lääne-Euroopa ja USA tuntud raamatukogundusspetsialistidelt.
Konverentsi programm.

Täiendav informatsioon RRi tehnoloogiadirektorilt Mihkel Reialit, tel. 630 7377.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.10.2002
 

Rahvusraamatukogus toimub Andrés Bellole pühendatud konverents

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 11.00 avavad Venetsueela suursaadik Dr. José Eugenio López Contreras ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm Rahvusraamatukogu kuppelsaalis 19. sajandi Ladina-Ameerika ühe silmapaistvama mõtleja, teadlase ja riigimehe Andrés Bello elutööle pühendatud konverentsi, mille korraldavad Rahvusraamatukogu Ladina-Ameerika saal ja Arnold Roostna Fond.
Ettekandega esinevad:
* Prof. Helmut Piirimäe (Tartu Ülikool)
* Prof. Aare Ruth Mörner (Rootsi)
* Prof. Sirje Krikk de Mateo (Tartu Ülikool)
* Prof. Magnus Mörner (Rootsi)
* Dr. Jorge Céspedes-Curé (Ramsey Laboratory, USA)
Rahvusraamatukogu Ladina-Ameerika saalis VII korrusel on väljas raamatunäitus Andrés Bello teostest.
Konverentsil osalevad Brasiilia suursaadik hr. Luiz Henrique Pereira Fonseca ning Suurbritannia ja Tšiili saatkonna esindajad.
Andrés Bello (1781–1865) sai tuntuks kui filosoof, poeet, filoloog, valgustaja, seadusandja ja riigimees eelkõige Ventsueelas ja Tšiilis, kuid ka teistes Ladina-Ameerika maades. Aastail 1810–1829 oli Andrés Bello Venetsueela, Tšiili ja Kolumbia diplomaatiline esindaja Londonis. 1829. a. võttis ta vastu Tšiili välisministri ametikoha ja lahkus Euroopast. Ta oli 1842. aastal loodud Tšiili Ülikooli üks asutajaist ja esimene rektor. Aastail 1835–1855 töötas välja esimese Ladina-Ameerika tsiviilkoodeksi, mis sai aluseks Tšiilis, Kolumbias ja Ecuadoris.
Diplomaatilise töö kõrval kirjutas A. Bello raamatuid rahvusvahelisest õigusest, filosoofiast, geograafiast, sotsioloogiast, kirjandusest ja filoloogiast.
Konverentsil annab Mehhiko suursaadik pr. María de la Garza Sandoval Rahvusraamatukogu peadirektorile Tiiu Valmile üle 250 raamatust ja CD-ROM-st koosneva raamatukingituse ja El Salvadori suursaadik dr. Byron Fernando Larios López raamatukingituse. Venetsueela suursaadik dr. José Eugenio López Contreras kingib Tartu Ülikooli Raamatukogule Andrés Bello “Kogutud teosed”.
Konverentsi töökeelteks on hispaania ja eesti keel.

Olete oodatud!
Täiendav informatsioon Monika Rändilt (RR), tel. 630 7129, e-post: Monika.Rand@nlib.ee

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.10.2002
 

Rahvusraamatukogus vaadatakse Victor Hugo’d eestlaste pilgu läbi

2002. aastal tähistatakse üle maailma Victor Hugo 200. sünniaastapäeva.
Reedel, 11. oktoobril algusega kell 14.00 toimub Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis tasuta üritus “VICTOR HUGO EESTLASTE PILGU LÄBI”. Ettekandega esinevad Kaia Sisask, Rein Veidemann ja Lore Listra. Aariaid ooperitest “Rigoletto” ja “Hernani” esitavad Angelika Mikk ja Aare Saal. Väike Gavroche Trevor Tart laulab katkendeid muusikalist “Les Misérables”. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased loevad Victor Hugo luulet. Ürituse korraldavad Rahvusraamatukogu Prantsuse saal ja Prantsuse Keele Õpetajate Ühing, rahastab Prantsuse
Kultuurikeskus.

2002. aasta on Prantsusmaal kuulutatud Victor Hugo aastaks. Toimub palju üritusi, mis avavad ta isiksuse ja loomingu
mitmepalgelisuse. Victor Hugo viljeles kõiki kirjanduszhanre: avaldas romaane ja näidendeid, oode ja kõnesid, reisikirju ja ajaloouurimusi, pamflette ja esseesid. Samuti oli Hugo andekas kunstnik ning vabariikliku ideaali söakamaid kaitsjaid. Victor Hugo eesmärk oli kirja panna uus Piibel, «mitte jumalik, vaid inimlik Piibel», mis võtaks kokku XIX sajandi. Vähemalt mahu poolest täitis kirjanik oma eesmärgi mitmekordselt – tema kogutud teosed võtavad enda alla 14 köidet tihedat teksti, kokku üle 12 000 lehekülje.
Eesti keelde hakati Hugo loomingut vahendama väga varakult. Veel kirjaniku eluajal, 1876. aastal ilmus Tartus Laakmanni kulu ja kirjadega 74-leheküljeline rahvaraamat «Notre-Daame kellalööja ehk ilus Mustlasetüdruk: Üks kole lugu, mis Pariisi linnas sündinud. Rahvale rõõmuks ja õpetuseks jutustanud J. Permann». Tänaseks on ümber pandud suurem osa Hugo romaaniparemikust. Samuti on ilmunud tõenäoliselt parim Hugo elulookäsitlus, inglase Graham Robbi põhjalik teos «Victor Hugo» (Varrak, 2001).
Eesti Rahvusraamatukogus korraldati Victor Hugo juubeliaasta puhul frankofiilidele loeng «Victor Hugo ja Euroopa». Oli ju V. Hugo aktiivne Euroopa Ühenduse propageerija. VII korruse humanitaarteaduste saalis on raamatunäitus «Victor Hugo 200», kus saab tutvuda kõigi meil kirjastatud V. Hugo teostega. Lisaks võib näha prantsuskeelseid raamatuid ning ajakirju, mida hiljem on võimalik Prantsuse saalist laenata. Prantsuse saali galeriis on üleval plakatinäitus «1802–Hugo–1885»
Reedese ürituse «Victor Hugo eestlaste pilgu läbi» kava:
14.00-16.00
- Trevor Tart – katkendeid muusikalist «Les Misérables» (Gavroche)
- «Victor Hugo kui sajandite legend». Kaia Sisask, Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud
- «Victor Hugo kui romantilise Eesti õpetaja». Rein Veidemann, Tartu Ülikooli professor
- «Ookean Himaalaja». Lore Listra, Eesti Instituudi direktor
- Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased loevad Victor Hugo luulet.
16.30-17.15
Angelika Mikk ja Aare Saal – aariaid ooperitest «Rigoletto» ja «Hernani»

Olete oodatud!
Täiendav informatsioon RRi Prantsuse saali juhatajalt Tiia Nurmelaidilt, tel. 630 7507 v. 630 7380.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

08.10.2002
 

Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalile kingiti
mahukas Taani entsüklopeedia

Esmaspäeval, 7. oktoobril andis Taani suursaadik T.E. hr. Jørgen Munk Rasmussen Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorile Tiiu Valmile üle 20köitelise Taani rahvusleksikoni – Gyldendali Suure Taani Entsüklopeedia (Den Store Danske Encyklopædi).
Entsüklopeedia koos Taanis valmistatud spetsiaalse raamaturiiuliga annetas Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalile Taani–Eesti Selts. Kingituse üleandmisel Taani Kuninglikus Saatkonnas viibisid seltsi liikmed Ulrik Mondorf ning Kjeld Hillingsø. Huvilised saavad väärtusliku teatmeteosega tutvuda Rahvusraamatukogu 5. korrusel asuvas Põhjamaade saalis, mis on avatud esmaspäevast neljapäevani 10–20 ning reedel ja laupäeval 11–17.

Täiendav informatsioon Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7134.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.10.2002
 

Valija tahab võimu

Praeguses saadikukeskses esindusdemokraatias on valijatel tavaks anda saadikule kolme- või nelja-aastane täisvolitus enda nimel poliitilise võimu teostamiseks, kusjuures see täisvolitus on lisaks tagastamatusele anonüümne.
Nüüdseks on aga ilmunud välja valijad, kes ei soovi enam anda saadikule anonüümset tagastamatut täisvolitust – s.t. ei taha oma demokraatlikke õigusi (s-h. poliitika teostamise võimutäiust ehk blankovekslit) "esindajale" loovutada. Need valijad on kodanikualgatuse korras algatanud valijakeskse esindusdemokraatia idee ning valijakogude tegevuskava selle idee realiseerimiseks.

Nii idee kontseptsiooni ennast kui ka selle rakendamist 2002. a. kohalike omavalitsuste ja 2003. a. Riigikogu valimistel
esitlevad asjaosalised esmaspäeval, 7. oktoobril kell 12 Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimuval "Saadiku Sidumise" teemalisel pressikonverentsil.
Pressikonverents koosneb neljast osast:
1) saadiku sidumise idee kontseptsioon (ettekandja Jaanus Raim);
2) saadikukandidaadi algatus saadiku sidumise idee praktiline teostus 2002. a. kohalike omavalitsuste valimistel Pirita linnaosas (ettekandja: Robert Vill);
3) valijate algatus saadiku sidumise idee praktiline teostus 2002. a. kohalike omavalitsuste valimistel Paikuse vallas (ettekandja Andro Roos valijate liidust "Maarahva Elujõud");
4) saadiku sidumise idee teostamise muud võimalused ning tegevuskava Riigikogu valimisteks 2003. a.
Saadiku sidumise idee on esitatud publikatsioonis "Saadikuühiskonnast kodanikuühiskonda"
(http://www.otsedemokraatia.ee/Saadik.htm) ning seda on refereeritud artiklis "Valijakeskne esindusdemokraatia"
(http://www.otsedemokraatia.ee/valija.html).

Täiendav info Robert Villilt, tel. 050 41 828 ning Jaanus Raimilt, tel. 051 995 507.
Olete oodatud!

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.10.2002
 

Rahvusraamatukogus saab näha Eestit linnulennul

Esmaspäeval, 7. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis Endel Grensmanni õhufotode näitus "Linnu Eesti".
Näituse puhul on tegu vaheülevaatega suurest kogu Eestit hõlmavast tööst. Pildistatud on nii motodeltaplaanilt, kaugjuhitavalt õhupallilt, väikelennukilt kui ka majakatuselt. Näitus jääb ainsaks korraks, mil Eesti Instituudi projektina Eestit välismaal tutvustama mõeldud fotonäitust siin näha õnnestub.
Endel Grensmann on ise öelnud, et fotograafina meeldib talle keeruline tehniline töö ning teda paneb imestama publiku suur huvi õhufoto vastu. "Kas siin ei kuma läbi see igavene linnulennu igatsus? Täiesti uus nägemus kahedimensioonilise maailma muutumisest kolmedimensiooniliseks maailmaks?"

Näitus on Rahvusraamatukogus avatud 27. oktoobrini.
Täiendav informatsioon Peeter Helmelt, tel. 631 4355, 055 666 499.
Olete oodatud!

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.10.2002
 

Šveitsi lüpsipink Rahvusraamatukogus

Esmaspäeval, 7. oktoobril kell 17.00 avab Šveitsi Konföderatsiooni aukonsul Eesti Vabariigis härra Matti Klaar Rahvusraamatukogu fuajees Šveitsi plakatinäituse “Lüpsipink”.
Näitusel on esindatud nii kuulsate disainerite (Ross Lovegrove, Denis Santachiara, Konstantin Grcic) kui ka Lausanne`i Kunsti- ja Disainikõrgkooli ECAL üliõpilaste 45 variatsiooni lüpsipingist. Inspiratsiooniallikas on olnud Šveitsis sajandeid kasutusel.
Väljapanek sai sooja vastuvõtu Londonis, Milanos, Pariisis, Lausanne`is ja Helsingis.
Näituse on korraldanud Šveitsi saatkond Helsingis ja Rahvusraamatukogu Šveitsi lugemissaal ning see jääb avatuks 26. oktoobrini.

Täiendav informatsioon Irja Paurmannilt, tel. 630 7360.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

02.10.2002
 

Rahvusraamatukogus avatakse Tiit Jaansoni maalinäitus

Homme, 3. oktoobril kell 14.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Tiit Jaansoni maalinäitus "Peidetud", mis jääb vaadata 31. oktoobrini.
Tiit Jaanson (sünd. 1961) lõpetas Eesti Kunstiinstituudi maalikustnikuna. Tsiteerides Anu Purret: Tiit Jaanson on autor, kes maaliks justkui koostöös päikesega, passides kordumatuid hetki, mil see libamisi põnevatele pindadele langeb. Muul ajal on need hetked peidetud. Ta jäädvustab koorunud värvi teravaid varjumustreid, pleekinud ristkülikuid vanadelt, kümneid kordi üle värvitud majadelt, püüab kaadrisse plankude ja rauduste graafilised kriimustused. Seejärel maalib neid. Siis pakib maali musta kilesse ja pildistab uuesti.
Peidetud pilt on nüüd kaetud uue, dünaamilise kujundimänguga, teravnurksete varjudega, mis kohati maaliliselt omavahel kokku sulavad. Nagu veenvalt kujundatud raamatukaas, mis tekitab väljakannatamatu uudishimu, kutsudes ärevalt seda raamatut lugema.

Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.
Olete oodatud!

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

03.10.2002
 

Hispaania nüüdiskunst Rahvusraamatukogus

Reedel, 4. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Hispaania nüüdiskunsti näitus "Suite Europa 2002". Avamisel osaleb Hispaania suursaadik Helsingis T.E. hr. Fernando Carderera Soler.
Näitusel eksponeeritud 18 autori tööde põhjal on võimalik tutvuda tänapäeva Hispaania ja Ladina-Ameerika kunstiga. Koostajad ei ole piirdunud ühe koolkonna loominguga. Tutvuda võib eri põlvkondade autorite töödega erinevates graafikatehnikates. Eksponeeritud on ka akvarellmaale ja kriidijoonistusi, mis valdavalt valminud perioodil 1999-2001. Näitusega tutvudes hoomame tänapäeva tehnikasaavutusi kasutava graafika kõrget taset, mis toob plastilise kunsti meie igapäevaelu konteksti.
Hispaania nüüdiskunsti näituse Suite Europa 2002 on kavandanud Hispaania Välisministeerium programmi Cultural Action Abroad (Kultuuritegevus välismaal) raames ning pühendatud Hispaania asumisele Euroopa Liidu eesistujamaa rolli. Lisaks Hispaania ja Ladina-Ameerika kunsti levitamisele sümboliseerib käesolev näitus tugevaid Hispaania, Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika sidemeid. Näitust Suite Europa 2002 eksponeeritakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ning Euroopa Liitu pürgivates maades, mis on märk Hispaania soovist liitu laiendada.

Näitusega kaasneb kataloog.
Näituse on vahendanud Hispaania saatkond Helsingis ning see jääb avatuks 31. oktoobrini.
Täiendav informatsioon Hispaania aukonsulilt Toomas Sildmäelt, tel. 640 7444 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

01.10.2002
 

TAGATOA JUTUD Rahvusraamatukogus

Neljapäeval, 3. oktoobril kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu V korrusel Põhjamaade saalis kirjanduslik pärastlõuna ”Birger Sjöbergi lood ja laulud”, millega jätkuvad eelmisel hooajal alanud “Tagatoa jutud”.
Rootsi trubaduuri Birger Sjöbergi elu ja loomingut tutvustab Anu Saluäär. Loevad Haide Männamäe, Toomas Tross, Indrek Sarapuu ja Andres Liivak. Laule esitab Peeter Kaljumäe, tšellol Mati Leibak. Kava seadis kokku Heidi Sarapuu.
Iga kuu esimesel neljapäeval kell 17.00 toimuvad Rahvusraamatukogu V korrusel Põhjamaade saalis kirjanduslikud pärastlõunad, mis said alguse 2002 aasta alguses. Sarja “Tagatoa jutud” autor on Heidi Sarapuu, esinevad teater “Variuse” näitlejad.

Kõik on oodatud!
Täiendav informatsioon Heidi Sarapuult, tel. 056 654 469.

Annika Kubja
RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999