PRESSITEATED

O K T O O B E R  2000

26.10.2000

Raamatukogude infotund Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 16.00 toimub Rahvusraamatukogu (RR) väikeses konverentsisaalis raamatukogude infotund. Infotunnis räägib RRi teenindusdirektor Ene Loddes kogude komplekteerimisest ja teenindusest raamatukoguvõrgus ning RRi tehnoloogiadirektor Mihkel Reial lugejateenindusest raamatukoguvõrgu infotehnoloogilises keskkonnas. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande tutvustab lähemalt oma asutust ning Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm räägib Tallinna rahvaraamatukogudest. Infotunni lõpus näidatakse videofilmi Eesti Rahvusraamatukogust. Oodatud on kõik huvilised! Täiendav informatsioon RRi turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

20.10.2000

Ungari rahvuspüha tähistatakse Rahvusraamatukogus Ungari rahvuspüha tähistatakse Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 23. oktoobril kell 10.00 toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis konverents 1956. a sügis Budapestis ja Tartus. Kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu fuajees avatud Ungari 1956. aasta revolutsioonile pühendatud fotonäitus Jäägu sellest märk. 23. oktoober on Ungari rahvuspüha, 1956. aasta revolutsiooni alguspäev. Konverentsi avavad Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar ja Ungari Vabariigi suursaadik Eestis Béla Jávorszky. Konverentsil käsitlevad revolutsioonisündmusi Ungaris ja selle tagamaid Budapestis tegutseva XX Sajandi Instituudi teadlased. Millist vastukaja Budapestis toimunu tekitas Eesti vastupanuliikujate seas ja milliste tagajärgedeni see viis, kõnelevad Viktor Niitsoo, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja Indrek Jürjo. 1956. a. oktoobris toimunud Ungari rahva revolutsioon kommunistliku režiimi ja vabadussõda Nõukogude okupatsiooni vastu näitasid, et näiliselt tugev kommunistlik diktatuur on haavatav ja selle kõige ägedamad vastased on sama režiimi ajal kooliharidust omandavad noored. Budapesti 1956. a sündmustest sai alguse kommunistliku süsteemi aeglane lagunemine Kesk- ja Ida-Euroopas, mis lõppes Berliini müüri lammutamisega 1989. aastal. Rahvuspüha tähistavad Ungari Instituut ja Ungari Suursaatkond Täiendav informatsioon konverentsist Ungari Instituudist, tel. 644 0817, http://www.suri.ee/uke ja näituse kohta Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

17.10.2000

Nõupidamine ja pressikonverents lastele pakutavatest raamatukoguteenustest Tallinnas Neljapäeval, 19. septembril kell 10.00 toimub Rahvusraamatukogu kuppelsaalis nõupidamine, mille eesmärk on arutleda lastele pakutava raamatukoguteenuse hetkeolukorra ja perspektiivide üle Tallinna raamatukoguvõrgus. Nõupida-misele järgneb kell 11.30 pressikonverents. Nõupidamisel osalevad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Tallinna Linnavalituse ja Linnavolikogu esindajad, Eesti Rahvusraamatukogu juhtkond ja nõukogu liikmed, Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esinaine Krista Talvi ja UNICEFi Eesti Rahvuskomitee tegevdirektor Toomas Palu. Olete oodatud pressikonverentsile neljapäeval, 19. oktoobril kell 11.30 RRi kuppelsaalis. Täiendav informatsioon Triin Soonelt (RR), tel. 630 7271 ja Reet Weidebaumilt (Kultuuriministeerium), 628 2262. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

16.10.2000

Eesti Rahvusraamatukogu rändnäitus Moskvas 16.–29. oktoobrini on Venemaa Riigiraamatukogus Moskvas eksponeeritud raamatunäitus “25 kaunimat 1998”. Eesti Raamatu Aasta ürituste kavas olev väljapanek koosneb traditsioonilisel konkurss-näitusel valitud 1998. a. Eestis ilmunud 25 kaunimalt kujundatud trükisest ja 5 kujunduskonkursi võitnud lasteraamatust. Konkursside korraldaja on Eesti Kujundusgraafikute Liit (EKGL) koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga. 30. oktoobril kingib Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor pr. Tiiu Valm näitusel väljapandud trükised Venemaa Riiklikule Väliskirjanduse Raamatukogule. Näituse eksponeerimist välismaal on toetanud Eesti Vabariigi Välisministeerium ja Eesti Saatkond Moskvas. Täiendav informatsioon Kersti Tiigilt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

13.10.2000

Rahvusraamatukogude direktorid kommenteerivad Rahvusraamatukogu nõukogu otsust 12.-13. oktoobrini toimub Rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents “Rahvusbiblio-graafia uuenevas infokeskkonnas”. Konverentsi külalistena viibivad Eestis ka Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome rahvusraamatukogu direktor Esko Häkli ja Kuningliku Raamatukogu, Rootsi rahvusraamatukogu direktor Tomas Lidman, kes olid nõus kommenteerima Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsust lõpetada uuest aastast alla 16aastaste teenindamine. Esko Häkli sõnul on rahvusraamatukogude ülesanne kultuuriväärtuste (rahvusteavikute) säilitamine ning kättesaadavaks tegemine. Rahvusraamatukogud on teadusraamatukogud, kasutades ja pakkudes oma kollektsioone uurimis- ja teadustööks ning luues selleks sobivaid tingimusi. Soome rahvusraamatukogus on eraldi olemas küll lastekirjanduse kollektsioon, kuid see ei ole lastele avatud, vaid kasutatakse ainult uurimistööks. Hiljuti ilmus trükist raamatukogu koostatud lastekirjanduse bibliograafia. Laste infovajadused rahuldavad Helsingi Linnaraamatukogu ja haruraamatukogud. Ehkki Soome rahvusraamatukogu on praegu kõigile avatud (varem oli vanusepiirang 18 aastat), ei saa tavalugeja kõiki nende kollektsioone ja teenuseid kasutada. Näiteks on Soome rahvusraamatukogus suur muusikaarhiiv, kuid see ei ole avatud isegi täiskasvanutele lihtsalt lõbu pärast muusika kuulamiseks, vaid teadus- ja uurimistööks. Rootsi rahvusraamatukogu direktori Tomas Lidmani sõnul on sama olukord enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides, s-h. Rootsi rahvusraamatukogus. Nad ootavad lugejaid oma majja mitte vaba aega veetma, vaid tõsise uurimustöö pärast. Lapsi teenindavad hästi varustatud rahvaraamatukogud. Maades, kus ei ole välja kujunenud raamatukoguvõrku (teadus-, rahva- ja kooliraamatukogud), kannavad rahvusraamatukogud paratamatult ka nende kohustusi,. olles s.h vaba aja keskused. Reeglina on rahvusraamatukogus kõige paremad kogud ja töötingimused, seetõttu minnaksegi kõigepealt sinna. Nii Rootsis kui ka Soomes on väga hästi välja kujundatud rahvaraamatukoguvõrk, nii et noortel ei tarvitsegi rahvusraamatukokku minna. Nad eelistavad linna- ja rahvaraamatukogusid, kust saavad sama informatsiooni ning kus neil on mugavam (nt. Rootsi rahvusraamatukogul on väike hoone). Samasugust lahendust vajab kindlasti ka Eesti. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

11.10.2000

Rahvusraamatukogu lõpetab 1. jaanuarist alla 16aastaste lugejate teenindamise 10. oktoobri õhtul pidas Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu selle aasta neljanda istungi. Päevakorras olid Eesti Rahvusraamatukogu 2001. a. eelarvekavaga seotud küsimused, humanitaar- ja sotsiaalteadlastele raamatukoguteenuse väljaarendamine tuleval aastal ning ettevalmistustööd Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmiseks. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2001. a. riigieelarveprojektis Rahvusraamatukogu toetus neljandat aastat 55,982 miljonit krooni. Selline rahastamine seab Rahvusraamatukogu kriitilisse olukorda, enam ei ole võimalik toime tulla üha sagenevate avariidega ja tagada teenuste kvaliteeti. Eelarve külmutamine toob kaasa osa teenuste likvideerimise ja raamatukogu lahtiolekuaegade lühendamise. Seetõttu kannatavad lisaks lugejatele ka sajad teised raamatukogud, kes kasutavad oma igapäevatöös Rahvusraamatukogu bibliograafilisi ja infotehnoloogilisi teenuseid. Rahvusraamatukogu on tänaseks välja töötanud nn ellujäämise eelarvekava riigieelarvelise toetusega 62,949 miljonit krooni. See eelarve ei võimalda täita seadusjärgseid ülesandeid täies mahus ega taga arengut, kuid väldib Rahvusraamatukogu lahtiolekuaja ja osutatavate teenuste drastilise piiramise. Samas pole välistatud, et Rahvusraamatukogu hoone aastaid remontimata ja amortiseerunud tehnosüsteemide suurenenud avariiohtlikkus võib tuleval aastal kaasa tuua sagedasi ja pikemaajalisi hoone sulgemisi. Rahvusraamatukogu ei saa taganeda oma põhiülesande täitmisest, milleks on rahvusteaviku kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Nõukogu võttis Rahvusraamatukogu eelarvekava teadmiseks, hindas kujunenud olukorda kriitiliseks ja arutas võimalusi 62,949 miljoni kroonise eelarvekava realiseerimiseks Riigikogus 2001. aasta riigieelarve menetlemisel. Teises päevakorrapunktis oli kõneaineks Rahvusraamatukogu juhtiv roll humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguteenuste väljaarendamisel. Rahvusraamatukogu sihtrühmadeks on sotsiaal- ja humanitaarvaldkondade teadlased, spetsialistid ja üliõpilased. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpilased on teretulnud konkreetsete uurimistöödega. Eraldi sihtrühmana tuleb käsitleda Riigikogu ja teisi põhiseaduslikke institutsioone, kellele osutatavate teenuste maht ja iseloom erineb tavapärasest infoteenindusest. Rahvusraamatukogu ei ole kohustatud täitma teistele raamatukogudele pandud ülesandeid. Eriti problemaatiline on Tallinnas rahva- ja kooliraamatukogude olukord, kus lugejatel polegi õiget kohta lugemiseks. Rahvusraamatukogu ei ole rahvaraamatukogu, kes peaks teenindama lugejaid lasteaiast peale. Nõukogu võttis vastu Rahvusraamatukogu lugemissaalide ja infoteenuste ümberkorralduskava. Alates 1. jaanuarist 2001 lõpetatakse nõukogu otsusega alla 16aastaste lugejate teenindamine. Noorematele lugejatele väljastatud piletid hakkavad kehtima vanuse täitudes, soovi korral ostame lugejapileti tagasi. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu istungit juhatas nõukogu esinaine Sirje Endre, osalesid Küllo Arjakas, Marju Lauristin, Ivi Eenmaa, Heiki Sibul, Priit Pirsko, Arvo Ott ja Anne Valmas. Rahvusraamatukogu poolt esines ettekandega peadirektor Tiiu Valm. Täiendav info RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

10.10.2000

Rahvusvaheline rahvusbibliograafiakonverents Rahvusraamatukogus 12.-13. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis raamatuaasta raames konverents “Rahvusbibliograafia uuenevas infokeskkonnas”, mille korraldamise ajendas ühelt poolt eesti raamatu juubeliaasta, teisalt kiiresti muutuv infokeskkond. Aktuaalseim probleem rahvusbibliograafias on uute infokandjate bibliograafiline arvestus, mille osas on Põhjamaadel arvukalt kogemusi. Seetõttu on kogemusi ja ideid kutsutud jagama Soome, Rootsi ja Norra asjatundjad. Kontaktid naabritega mistahes vallas annavad alati hea võimaluse võrrelda ning oma tegemisi hinnnata, mistõttu on konverentsile palutud esinema ka kolleegid Lätist, Venemaalt ja Tšehhist. Eesti rahvusbibliograafia koostamisega seotud teemadel esinevad oma ala tundjad Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eesti Akadeemilisest Raamatukogust, Eesti Kirjastuste Liidust ning Eesti Rahvusraamatukogust. Trükist on ilmunud konverentsi ettekannete teesid. Töö toimub neljal istungil: I ISTUNG. Rahvusbibliograafia uued ülesanded II ISTUNG. Sundeksemplar ja rahvusbibliograafia III ISTUNG. Rahvusbibliograafia arengusuunad IV ISTUNG. Retrospektiivne rahvusbibliograafia Konverentsi toetavad rahaliselt NORDINFO, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Raamatuaasta Peakomitee. Täiendav informatsioon Anu Nuudilt (RR), tel. 630 7126, anu@nlib.ee ja Janne Andresoolt (RR), tel. 630 7104, janne@nlib.ee. Lisa: Konverentsi kava Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

06.10.2000

Rahvusraamatukogu avatakse esmaspäeval hiljem Esmaspäeval, 9. oktoobril avatakse Rahvusraamatukogu kell 12.00 seoses elektrialajaama remondiga. Remondiga seoses ei ole elektrit lugemissaalides ega hoidlates. Raamatukogu on avatud tavapäraselt 20.00ni. Järgenevatel päevadel on Rahvusraamatukogu avatud nagu alati esmaspäevast reedeni 10.00-20.00, laupäeval 11.00-18.00. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu haldusdirektorilt Mati Kibinilt, tel. 630 7504. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

06.10.2000

Helsingi linnaplaneerimine Rahvusraamatukogus Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees linnaplaneerimisnäitus “HELSINGI 2000”. Näitus “HELSINGI 2000” valgustab linnaplaneerimise positsiooni keskkonnamuutuste juhtimisel. Väljapanek annab ülevaate aktuaalsetest linnaplaneerimise ülesannetest: üldplaneering räägib maakasutuse ja transpordi kavandamisest, ehitiste kaitse valgustab ehitatud keskkonna väärtuste säilitamise eesmärki ning projektide abil esitletakse tähtsamaid planeerimisobjekte ja -teemasid. 1964. a. asutatud Helsingi linnaplaneerimisameti tegevus kujunes välja põhjamaise heaoluühiskonna ülesehitamise tingimustes: loodi piirkondlike keskuste süsteem, ehitati metroo, projekteeriti rajatisi endistele sadama- ja laoaladele. Viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud säästva arengu põhimõttele. Uue aastatuhande väljakutseks on leida uusi elamuehitusalasid, loobumata linnaehituse traditsioonilisest avarusest. Käesoleva näituse korraldasid Helsingi linnaplaneerimise amet, Helsingi linnakantselei avalike suhete büroo, Helsinki Metropolitan Development Corporation ja Eesti Rahvusraamatukogu. Näituse juhataja on Tuomas Rajajärvi, teostajad Riitta Salastie ja Ilmari Tawastjerna, digitaaltehnika Matti Knaapilt. Näitus jääb avatuks kuni 28. oktoobrini. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Ootame teie toimetuse esindajat teisipäeval, 10. oktoobril kell 17.00 Rahvusraamatukogu fuajeesse näituse avamisele! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

06.10.2000

FRIDTJOF NANSEN Rahvusraamatukogus Reedel, 6. oktoobril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis näitus FRIDTJOF NANSENIST, ühest kuulsamast norralasest maailmas. Näitusel on välja pandud infostendid, fotod, originaaldokumendid, koopiad ning Nanseniga seotud esemed. Samas on võimalus vaadata videofilmi Fridtjof Nansenist. Oma aja silmapaistev Norra teadlane, poliitik, diplomaat ja kirjanik Fridtjof Nansen elas aastatel 1861-1930. Tähelepanuväärne on Nanseni panus paljudesse teadusharudesse: polaaralade uurimisse, okeanograafiasse, zooloogiasse, neuroloogiasse jm. I maailmasõja lõpus korraldas ta Rahvasteliidu ülesandel sõjavangide kodumaale saatmist ja Armeenia põgenike abistamist. Nansenilt pärineb idee anda kodakondsuseta isikutele passi asendav dokument (nn Nanseni pass). Elu lõpuaastatel tutvustas ta heategevust kui uut religiooni, ülimat kõigist väärtustest. Näituse vahendas Eestisse Kuninglik Norra Saatkond. Näitus jääb avatuks 28. oktoobrini Ootame teie toimetuse esindajat reedel, 6. oktoobril kell 16.00 Rahvusraamatukokku! Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.10.2000

Ilmunud on LÜHIKE EESTI RAAMATU AJALUGU Raamatuloolaste professor Mare Loti ja dotsent Aile Möldre koostatud “Lühike eesti raamatu ajalugu” on Eesti Raamatu Aasta väljaanne ning tutvustab eesti raamatu lugu alates esimestest teadetest 1525. aastast tänapäevani. Väljaanne on ilmunud eesti ja inglise keeles. Kuna teksti illustreerib rohkelt värvilisi fotosid eesti raamatust läbi aegade, sobib raamat nii õppematerjaliks, silmaringi laiendamiseks kui kinkimiseks. Samuti pakub väljaanne lugejaile vanade lemmikute äratundmisrõõmu nendega aastate möödudes uuesti kohtudes. Raamatut saab tellida Eesti Rahvusraamatukogust tel. 630 7260, 630 7520, e-post info@nlib.ee või järgnevalt tellmislehelt Tellimishind nii eesti- kui ka ingliskeelsel väljaandel 158 krooni koos käibemaksuga. Täiendav informatsioon Triin Soonelt (RR), tel. 630 7271. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

03.10.2000

SADA-PADA + ÜKS Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 5. oktoobril kell 16.oo avatakse Rahvusraamatukogu siseõues Enn Johannese isiknäitus “SADA-PADA + ÜKS”. Näituse eksponaatideks on Hiiumaalt kogutud vanad pajad, mida kunstnik on kasutanud toormaterjalina. On tsaariaegseid, vanu vaskplekiga lapituid, malmist, vasest ja alumiiniumist padasid ning sõjaaegseid kiiverpadasid. Enn Johannes (s. 1936) on õppinud TPIs (1955-1957) ja ERKIs (1964-1969), töötanud peamiselt vabakutselisena, kuid ka ERKI õppejõuna (1981-1984). Aastast 1973 on E. Johannes Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on loonud monumentaalseid skulptuurkompositsioone, kavandanud ehispannoosid ja keraamilisi õõnesvorme. E. Johannes on Eesti silmapaistvaimaid medalikunstnikke. Kunstnik on esinenud näitustel Krakovis, Budapestis, Helsingis, Pariisis ja Tallinnas ning osa võtnud Baltimaade medalikunstitriennaalidest, kus on saanud auhindu. Näitus on avatud 5. novembrini. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), tel. 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

02.10.2000

Pilvi Ojamaa “Vastu valgust” Rahvusraamatukogus Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Pilvi Ojamaa klaasikunstinäitus “Vastu valgust”. Näitusel on eksponeeritud Pilvi Ojamaa vaasid, karahvinid, klaasid ja karikad aastatest 1956-2000. Kunstnik kasutab tehnikatena joongraveeringut, lõike- ja lihvimistehnikat, liivasöövitust jpm. P. Ojamaa töid on Eesti Tarbekunstimuuseumis, Eesti Ajaloomuuseumis ning paljudes erakogudes (USAs, Inglismaal, Šotimaal, Austraalias). Pilvi Ojamaa (s. 1930) on õppinud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis klaasierialal, töötanud Leningradis ja Tallinnas, viimati Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, on Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. P. Ojamaa on saanud autasusid kodu- ja välismaal. Isiknäitused on toimunud aastail 1989 ja 1991 Tallinnas. Kunstnik on osalenud klaasikunstinäitustel Šotimaal, Venemaal, Belgias ja Eestis. Näitus on avatud 28. oktoobrini. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), tel. 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse