‹ tagasi uudistesse

PRESSITEATED

s e p t e m b e r

01.10.1999 Nikolai Roerichi 125. sünniaastapäevale pühendatud näitus 4. oktoobril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Nikolai Roerichi 125. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Eksponeeritud on reprod kunstniku töödest ning fotod ja raamatud, mis tutvustavad perekond Roerichit. Nikolai Roerich (09.10.1874–13.12.1947) on tunnustatud vene maalikunstnik, ajaloolane, filosoof, kirjanik, ühiskonnategelane ja rändur. Tema kaalukaim algatus oli nn. Roerichi pakt aastast 1935, mille põhjal sõlmiti 1954. a. kõigi maade ja rahvaste kunstipärandi kui inimkonna ühisvara kohta Haagi konventsioon. Selle nimel, et inimkond teadvustaks kultuuriväärtuste kaitsmise vajadust, töötas kunstnik peaaegu pool sajandit. Ajastu Hääl, Kultuuri Juht – nii määratlesid Roerichit tema kaasaegsed. Roerichi ligi 7000 maali on mööda maailma laiali, osa neist erakogudes. Kunstniku loomingut mõjutasid kõik tema perekonnaliikmed, eriti filosoofist abikaasa Jelena Roerich, kelle nn. elava eetika õpetus tähtsustas kunsti kui inimkonna vaimse arengu olulisimat tegurit. Roerichi varasemas loomingus valdas rahvusromantiline laad, hiljem tulid sümbolistlikud üldistavad kompositsioonid India, Tiibeti ja Mongoolia müütide ning pärimuste ainetel. Roerichi looming on humanistlik ja elujaatav ning kajastab makro- ja mikrokosmose ehk inimese ühtsuse ideed. Roerich on korduvalt viibinud Eestis: Tallinnas, Haapsalus, Narvas, Petseris. Tänavu suvel paigaldati Eesti Roerichi Seltsi algatusel Haapsallu mälestustahvel, tutvustati kunstniku elutööd Narvas Hermanni linnuses ja Haapsalus Läänemaa muuseumis. Oktoobri lõpuni on avatud näitus Kohtla-Järvel Valges Saalis. Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Roerichi Seltsi koostööna avatav näitus "ROERICH 125" on juubeliaasta tippsündmus Eestis. Näitus on avatud 30. oktoobrini. Olete oodatud näituse avamisele esmaspäeval, 4. oktoobril kell 16.00 Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis. Täiendav informatsioon Kira Moltšanovalt (Eesti Roerichi Selts), tel. 494 319. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

30.09.1999 foto- ja raamatunäitus "RIHO PÄTS 100" Esmaspäeval, 4. oktoobril kell 10.15 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis foto- ja raamatunäitus “RIHO PÄTS 100”, mis annab ülevaate Riho Pätsi loomingust ja tema kirjutatud raamatutest ning on illustreeritud fotodega. Samas toimub ka 1999. a. ilmunud R. Pätsi mälestusteraamatu ja bibliograafia ning Ellen Niidu sõnadele kirjutatud laulude kogu “Midrimaa” esitlus. Riho Päts on eesti koolimuusika alusepanija ja lauluõpikute autor. Päts võttis kasutusele Euroopa silmapaistvate heliloojate, koolimuusika uuendajate Z. Kodaly ja C. Orffi ideed, mille lähtepunktiks on oma maa rahvamuusika. Tema kirjutatud on üks esimesi klaveriõpetuse õpikuid Eestis. Riho Päts tegutses aktiivselt ka muusikakriitiku ja heliloojana, pöörates põhitähelepanu lastemuusikale (laulikud, klaverimuusika, ooper "Kaval-Ants ja Vanapagan"). Professor Riho Päts pani aluse muusikapedagoogika osakonnale Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Tema põhimõtete alusel töötab Eesti Muusikaakadeemia Koolimuusika Instituut. Näituse peaorganisaator on Tallinna Pedagoogikaülikool koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridusministeeriumi, Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Näitus jääb avatuks 30. oktoobrini. Täiendav informatsioon professor Maie Vikatilt (TPÜ), tel. 660 1832, Inge Raudsepalt (Haridusministeerium), tel. 628 1322 ning Leelo Kõlarilt, tel. 430 934. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

28.09.1999 Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents 30. septembril ja 1. oktoobril toimub Eesti Rahvusraamatukogu auditooriumis Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) 13. nõupidamine Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (CENL) on sõltumatu assotsiatsioon, mis ühendab Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide rahvusraamatukogude juhte. Praegu kuulub CENLi 40 liiget 38 Euroopa riigist. Viimane aastakonverents toimus mullu Prahas. CENL tegeleb Euroopa rahvusraamatukogude integreerumisprojektidega, sest rahvusraamatukogud peavad tugevdama oma positsiooni, loomaks vaba ja takistamatu juurdepääs korrastatud, usaldusväärsele ning võimalikult täiuslikule informatsioonile. Et rahvusraamatukogudesse on koondunud Euroopa kultuuripärand, siis just nemad sobivad kultuuri ja teaduse edendaja rolli. Rahvusraamatukogud täidavad üha enam ka keskset rolli võrgukeskkonnas. Infovõrkude ajastul ei ühti riigipiirid raamatukogude teeninduspiiridega, seega on oluline ühtsete standardite rakendamine. Selle kõrval tuleb järk-järgult arendada ühistööd arenguprotsesside ning raamatukoguteenuste pakkumise alal. Eraldi projekt on elektrooniliste võrgulehekülgede arhiveerimise ja eelkõige nende kasutusõiguse omamise kohta. Visuaalsena on teostunud Euroopa rahvusraamatukogude kodulehekülg Gabriel (http://linnea.helsinki.fi/gabriel/), mille viimase saavutusena võib mainida rahvusraamatukogudes leiduvate rariteetide eksponeerimist. Eesti Rahvusraamatukogu tutvustab seal 5 rariteetset trükist. Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ELNET koostöös on selle aasta algul käivitunud raamatukogudevaheline elektronkataloog. Kavandatakse mitut dokumentide digiteerimise ja arhiveerimise projekti. Need infotehnoloogilised muudatused loovad eelduse ühineda ka Euroopa Rahvusraamatukogude andmevahetuse projektidega. Neljapäeval, 30. septembril kell 9.30 RRi auditooriumis algaval CENLi konverentsil tulevad arutlusele järgmised teemad: Euroopa rahvusraamatukogude kodulehekülje Gabriel juhtimine ja arendus; autoriõigus ja Euroopa Liidu uued direktiivid; töö tulemuslikkuse näitajad rahvusraamatukogudes; teavikute, s-h. audiovisuaalse pärandi kaitse ja hoid, teavikute säilitamine ja konserveerimine, kogude digiteerimine; koostööprojektid. Esinduslikul nõupidamisel osalevad CENLi nõukogu esimees Hollandi Kuningliku Raamatukogu direktor dr. Wim van Drimmelen, äsja uue hoone saanud Taani Rahvusraamatukogu peadirektor dr. Erlend Kolding Nielsen, Helsingi Ülikooli Raamatukogu direktor prof. Esko Häkli, Venemaa Rahvusraamatukogu direktor dr. Vladimir Zaitsev jpt. Euroopa rahvusraamatukogude direktorid ning nende esindajad. Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 või 250 87 056. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

16.09.1999 Rahvusraamatukogu (RR) nõukogu 16. septembril kogunes Rahvusraamatukogu (RR) nõukogu järjekordsele koosolekule, mille päevakorra põhipunktiks oli Rahvusraamatukogu 2000. aasta eelarve kava ning raamatukogus kavandatavad ümberkorraldused. 2000. aasta eelarve koostamisel ning kulude kavandamisel on lähtutud Rahvusraamatukogule seadusega pandud ülesannete täitmiseks minimaalselt vajalikust ning maksimaalsest vahendite säästmisest. Kulutuste kasv on planeeritud raamatukogu funktsioneerimise elutähtsates valdkondades: teavikute soetamine, infotehnoloogia, majandamine ning minimaalsed investeeringud. Nõukogu kinnitas esitatud eelarve kava 63 349 330 krooni, millest toetus riigieelarvest on 59 213 300 kr. ning omatulud 4 136 000 kr. Nõukogu kuulas ära Tiiu Valmi, kes andis informatsiooni personalipoliitikast ja Rahvusraamatukogus kavandatavatest muudatustest töökorralduses, mis vastaksid paremini uuele infotehnoloogiale üle viidud teenindusprotsessile, vähendaksid dubleerimist ning võimaldaksid tõhusamat tööjõu kasutamist. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

15.09.1999 Teabepäev "Õigusinfo Rahvusraamatukogus" Esmaspäeval, 27. septembril korraldab Rahvusraamatukogu (RR) parlamendiinfo keskus Tallinna tudengitele teabepäeva "Õigusinfo Rahvusraamatukogus", mis toimub raamatukogu konverentsisaalis kella 15.00-17.15. Eesti Rahvusraamatukogust on tänaseks kujunenud rikkaliku kogu ja infoallikatega raamatukogu, mis pakub oma kasutajatele tänapäevaseid infotarbimise võimalusi. Raamatukogu eesmärk on muutuda lugejasõbralikumaks ning areneda ja kasvada koos oma kasutajatega. Meie igapäevane töö on näidanud, et informatsioon raamatukogu võimaluste kohta ei ole siiski piisav ning lugejad ei tea, mida meilt oodata ja loota. Selleks, et pealinnas õigusteadust õppivad tudengid teaksid, kuidas Rahvusraamatukogust vajalikku informatsiooni kätte saada korraldame õigusalase teabepäeva, kus tutvustame õigusinfo otsinguvõimalusi, meil leiduvaid andmebaase ning käesoleva aasta algusest käivitunud raamatukogudevahelist elektronkataloogi. Käsitlemist leiab Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu infokeskuse teave. Teabepäeva kava: 15.00-15.05 Avasõna Triin Soone, Rahvusraamatukogu (RRi) turundusjuht 15.05-15.20 Sissejuhatus infoallikatesse Giina Kaskla, RRi parlamendiinfo keskuse juhtiv spetsialist 15.20-15.40 Eesti raamatukogude elektronkataloogi tutvustus Mai Põldaas, TPÜ raamatukogu infotehnoloog 15.40-16.00 Eesti õigusinfo allikad Külli Solo, RRi parlamendiinfo keskuse vanembibliograaf 16.00-16.20 Välisriikide õigusinfo allikad Maia Ruttu, RRi parlamendiinfo keskuse vanembibliograaf 16.20-16.40 Rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentatsioon Jane Makke, RRi parlamendiinfo keskuse grupijuht 16.40-17.00 Euroopa Liidu õigusalased dokumendid Marje Lillimägi, RRi Euroopa Liidu Infokeskuse spetsialist 17.00-17.15 Euroopa Nõukogu õigusalased dokumendid Helle Martis, RRi Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskuse suhtekorraldaja Täiendav informatsioon RRi turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271 ning parlamendiinfo keskuse juhatajalt Marju Ristilt, tel. 630 7308. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

10.09.1999 PAKRI ROOTSLASED. AJALUGU JA RAHVAKULTUUR Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis avatakse esmaspäeval, 13. septembril kell 16.00 Harjumaa Muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ühisnäitus PAKRI ROOTSLASED. AJALUGU JA RAHVAKULTUUR. Rootsi asustus Pakri saartel tekkis 13.-14. sajandil. 1345. aastal müüs Padise klooster Suur-Pakri saare igaveseks ajaks rootslastele nn. rootsi õiguse alusel. Pakri rootslaste ajalugu läbib pidev võitlus oma õiguste ja vabaduse eest, kaitset on käidud otsimas Rootsi kuningate ja hiljem Vene keisri juures. Alates 18. sajandist mõjutas saarte elu Vene impeeriumi grandioosne plaan ehitada Väike-Pakri saarele ja Pakri poolsaarele võimsad kindlused, lahte sulgev muul ja suur sõjasadam. Peeter I alustatu viis sünge lõpuni Stalin. Kuue sajandi jooksul välja kujunenud rikkalike traditsioonidega eripärasele rahvakultuurile sai saatuslikuks 1940. aasta, mil saared baaside lepingu tagajärjel elanikest tühjendati. Pärast sõda kasutas Nõukogude armee saari pommiharjutusteks nii laevadelt kui lennukitelt. Tänapäeval on inimtühjad Pakri saared osa Paldiski linnast. Maade tagastamine endistele pakrilastele on takerdunud. Eesti Rahva Muuseumis säilitatakse ligi 700 unikaalset eset Pakri saartelt, sh. kunagise Pakri rahvamuuseumi (1935-40) varasid. Valikut neist eksponeeritakse Rahvusraamatukogus. Täiendavat materjali on saadud paljudest Eesti ja Rootsi muuseumidest ning arhiividest. Rahvakultuuri väljapaneku on koostanud Piret Õunapuu Eesti Rahva Muuseumist ja ajaloolise osa Aivar Põldvee Harjumaa Muuseumist. Näituse on kujundanud Krista Lepland ja Rein Seppius. Väljapanekut ilmestab filmiprogramm kaadritega pakrilaste argi- ja pidupäevadest 1930. aastatel, lahkumisest Rootsi ning praegusest olukorrast saartel. Näituse aukülaliseks on Rootsis tegutseva Pakri ühingu esimees Arnold Lindgren. Endisi pakrilasi ja nende järeltulijaid liitev ühing on osa Eestirootsi Haridusseltsist (SOV), mille asutamisest möödus tänavu 90 aastat. Näitus, mida on Harjumaa Muuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja Saaremaa Muuseumis külastanud üle 15 tuhande inimese, jääb Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis avatuks 30. septembrini. Täiendav informatsioon Aivar Põldveelt (Harjumaa Muuseum), tel. 678 1668 Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

07.09.1999 Muumiad ja savitahvlid Eesti Rahvusraamatukogus 7.-29. septembrini võib Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis tutvuda ungarlase Sándor Vály uuemate leidudega Kesk-Aasia muinaslinna Talazüek Ob Uzuki maa-alusest templist Kipandum. Kesk-Aasias, Tjan-Šani mägedes asunud muinaslinn Talazüek on seni suhteliselt tundmatu. Esimesed andmed selles linnas elanud talzüki rahvast pärinevad umbes 100. a. e.m.a. Hiina allikatest, kus neid mainitakse seoses kirgiisidega. Kirgiiside ja talzükkide ajalugu kattubki kuni 9. sajandini, seejärel siirdusid talzükid elama Kirgiisia äärealadele Põhja-Hiina piiri lähedal. Talazüeki linna õitseaeg jäi 12.–13. sajandisse, kuid aastast 1210, ilmselt mongoli-tatari vallutusretkede tagajärjel ei ole linnast ega rahvast enam mingeid jälgi. 19. sajandi keskpaiku alustas selles piirkonnas väljakaevamisi ja uurimistöid prof. Jenõ Henrik Schimfeld. 1903. a surnud professori poolelijäänud töö vajus keerulise ajaloolis-poliitilise olukorra tottu unustusehõlma ning seda on alles käesoleval aastakümnel jätkanud uurimisrühm ungari noorema põlvkonna teaduri Sándor Vály juhtimisel. Kipandum on üks Talazüek Ob Uzuki üheksast maa-alusest templist-raamatukogust, mis avastati 1995. a. Väljakaevamistel on ilmsiks tulnud hulgaliselt haruldasi kirjalikke mälestisi, mis annavad tunnistust talzükkide iidsest tarkusest ja kõrgest vaimukultuurist ning on võtmeks mitme selle unustuse hõlma vajunud maaga seotud saladuse lahendamisel. Seni on mälestasi eksponeerinud Soome Rahvusmuuseum, Jyväskylä Galleria Pinacotheca jpt, käesoleva aasta lõpus saab teoks suurem väljapanek Aboa Vetus – Ars Nova muuseumis Turus. Tallinnas tutvustatakse peamiselt 1998. a väljakaevamisel tehtud leide, s-h muumiaid ning savitahvleid tekstidega talzükkide muinaseeposest Korgaj. Ungari Kultuuriesinduse vahendatud näituse avab teisipäeval 7. septembril kl. 16.00 Eesti Ajaloomuuseumi direktor Toomas Tamla. Avamisel osaleb ja lähemat teavet leidudest jagab Sándor Vály. INFO: Ungari Kultuuriesindus / Kadi Raudalainen Tel/fax 6440817, GSM 252 89 200

‹ tagasi uudistesse

07.09.1999 Eesti Rahvusraamatukogu näitusesari "SAJANDI 100 SUURKUJU" "Teadlased" Kolmapäeval, 8. septembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korrusel näitusesarja kuues näitus "Teadlased". Eesti Päevaleht, Raadio Kuku, TV 3, Eesti Entsüklopeediakirjastus ning Eesti Rahvusraamatukogu alustasid möödunud aastal ühisprojekti "Sajandi 100 suurkuju", et rahvaküsitluse kaudu selgitada lõppeva sajandi tipptegijaid Eestis. Rahvusraamatukogu roll on koostada suurkujukandidaatide bibliograafianimestikud projekti kodulehekülje tarvis Internetis ning läbi aasta kestev näitusesari. Sarja kuuendal näitusel "Teadlased" on eksponeeritud 54 Eesti Entsüklopeediakirjastuse esitatud kandidaadi fotod ja elulood ning tegevuse lühiülevaade. Lisatud on täiendavalt pakutud teadlaste nimekiri. Iga kandidaadi puhul on esitatud tema tööd ning elu ja tegevust käsitlevad raamatud ja ajakirjaartiklid. Näitus kajastab ühtlasi selle sajandi Eesti teaduse arengut isikute kaudu. Eksponeeritud on enam kui 250 raamatut Rahvusraamatukogu kogudest. Vitriinides on välja pandud teaduslikke raamatuid sajandi algupoolest, paljudel on autori pühendus (nt. Hans Kruus, Ludvig Puusepp, Ernst Öpik jt.). Näitusel on midagi pakkuda nii tõsiteaduslike raamatute huvilisele kui inimesele, kes soovib teadlasest kui isiksusest teada saada. Nagu eelnevate näituste puhul, on ka nüüd külastajatel võimalus anda oma hääl lemmikkandidaatidele. Selles voorus valitakse 20 teadlast. Näitus on avatud 24. oktoobrini. Täiendav informatsioon näituse koostajalt Rita Ennalt, tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse