RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
S E P T E M B E R  2002

30.09.2002

Eestikeelne kooliraamat Venemaal 1. oktoobrist 31. detsembrini on Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis avatud näitus “Eestikeelne kooliraamat Venemaal 1918-1937”. Käesolev näitus pakub ülevaadet kooliraamatust aastail 1918-1937, mille järgi tuli õppida Venemaa eestlastel. Raamatuväljapanekut illustreerivad ajastut iseloomustavad postkaardid ja fotod. Eestlaste massiline väljaränne Venemaale sai alguse 1850. aastate keskel Krimmi ja Samaara kubermangu, hiljem ka Taga-Kaukaasiasse, Kesk-Venemaa kubermangudesse, Volgamaale, Baškiiriasse, Siberisse ja Kasahstani. Kokku elas Venemaal suure väljarände lõpul 350 eesti asunduses umbkaudu 200 000 eestlast. Tartu rahulepingu alusel opteerus Nõukogude Venemaalt Eestisse 40 000 inimest. Venemaal elavad eestlased osutusid Eesti iseseisvumisega emamaast lahutatuks. Eestis ilmunud raamatud enam üle piiri ei pääsenud ja neid tuli hakata välja andma Venemaal. Petrogradis tegutsesid Eesti Kirjastuse Ühisus, kirjastus "Külvaja”, Riiklik Õppe- ja Pedagoogiline Kirjastus. Moskvas kirjastas eestikeelseid õpikuid NSV Liidu Rahvaste Keskkirjastus. Sisu järgi jagunes kirjandus: ühiskondlik-poliitiline ja propagandakirjandus 50%, kutsealane ja teaduslik kirjandus 36%, ilukirjandus 14%. Õppekirjanduse sisu puhul oli esmatähtsusega ideoloogiline meelsus, mistõttu õpikud olid ühekülgsed ja vaesed. 1930. aastate teisel poolel NSVLis alanud repressioonid lõpetasid pea täielikult igasuguse omakeelse kirjastustegevuse. Näituse koostasid Anne Ainz ja Helle Remmelt. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148, expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

25.09.2002

Rahvusraamatukogu sai UNIDROITi depooraamatukoguks Alates septembrist sai Eesti Rahvusraamatukogu Eraõiguse Ühtlustamise Rahvusvahelise Instituudi (The International Institute for the Unification of Private Law) depooraamatukogu staatuse. Eraõiguse Ühtlustamise Rahvusvaheline Instituut (UNIDROIT) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on uurida eraõiguse moderniseerimise ja harmoniseerimise vajadust eri riikides. Olulisimaks õigussüsteemide koostöö tulemuseks loetakse UNIDROITis välja töötatud ja 1994. a. avaldatud "Rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtteid" (Principles of International Commercial Contracts, PICC), mida rakendati ka Eesti võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse väljatöötamisel. Rahvusraamatukogu saab depooraamatukoguna tasuta ajakirja Uniform Law Review, UNIDROIT Proceedings and Papers ning teisi UNIDROITi väljaandeid ja CD-ROMe. Dokumendid ja väljaanded on inglise keeles. UNIDROITi väljaanded asuvad Rahvusraamatukogu VI korruse õiguskirjanduse saalis. Informatsiooni organisatsiooni kohta leiab aadressil: www.unidroit.org Siiani on Rahvusraamatukogu olnud depooraamatukogu järgmistel rahvusvahelistel organisatsioonidel: Euroopa Liit (EU), Lääne-Euroopa Liit (WEU), Euroopa Nõukogu (CoE), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (IBRD=WB), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE). Lisaks saab meilt järgmiste rahvusvaheliste kohtude teavikuid: Euroopa Inimõiguste Kohus (EN), Rahvusvaheline Kohus (ÜRO), Euroopa Ühenduste Kohus, Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Täiendav teave saabuvate publikatsioonide ja nendega tutvumisvõimaluste kohta: Karmen Visnapuu (RRi parlamendiinfo keskus), tel: 630 7250, e-post: karmen@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

24.09.2002

Näitus ja kalender “KAART&kaart. Eesti linnade postkaardid ja plaanid 1840–1940” Eesti Rahvusraamatukogu ja AS Regio koostöös on Eesti Rahvusraamatukogu kogudest valminud stendinäitus ja 2003. aasta kalender “KAART&kaart. Eesti linnade postkaardid ja plaanid 1840-1940”. Neljapäeval, 26. septembril kell 16.30 toimub Rahvusraamatukogu fuajees näituse avamine ning kalendri esitlus. Kalendris ja näitusel on esindatud valik aastatel 1840–1940 ilmunud, Rahvusraamatukogu postkaardi- ja kaardikogus olevaid Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnaplaane ning ajastu postkaarte. Trükitud linnaplaanide ajalugu saab meil alguse 19. sajandi teisel poolel. Esimene Tallinna plaan Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus pärineb 1856. aastast. Aktiivselt koostati ja avaldati linnaplaane aastatel 1918–1944, mil üllitatud linnaplaanid on huvitavad ja väärtuslikud mitte ainult linnade ajaloo, vaid ka territooriumi, tänavanimede ja -võrgu kujunemise seisukohalt. Eriti rohkesti ilmus plaane Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu kohta, kuid kõrvale ei jäänud ka väikelinnad. Postkaardi ajalugu Eestis algab 1. jaanuaril 1872. Esialgu olid lubatud vaid tavalised valged korrespondentskaardid. Kohalike linnavaadetega postkaardid tulid käibele 1894. aastal. Postkaartidele püüti esmajoones kujutada linna vaatamisväärsusi, eriti neid objekte, mis paelusid turisti pilku. Armastatud olid ka mälestusmärgid, esindushooned ja uusehitised. Eesti- ja ingliskeelse stendinäituse ja kalendri on koostanud kodu-uurija, sealhulgas Eesti postkaardi ajaloo uurija Valdeko Vende ning Rahvusraamatukogu kartograafiaspetsialist Margit Tohver. Huvitava pilkuköitva kujunduse tegi Jaana Kool. Tegemist on juba teise Rahvusraamatukogu ja AS Regio koostööprojektiga. Eelmisel aastal ilmus koostöös vanade Liivimaa kaartide kalender ja mapp “Livonia”. Rändnäitusena mõeldud stendinäitus “KAART&kaart. Eesti linnade postkaardid ja plaanid 1840–1940” on Rahvusraamatukogu fuajees avatud 3. oktoobrini. Näitusel on võimalik soodushinnaga (80 krooni) soetada ka kalender. Olete oodatud näituse avamisele ning kalendri esitlusele! Täiendav informatsioon RRi turundusjuhilt Triin Soonelt, tel (0) 630 7271. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

17.09.2002

Beatrice Tobiase illustratsioonide kogu nüüdsest Rahvusraamatukogus Eesti kirjanik, keeleteadlane ja diplomaat Aarand Roos (1940) andis täna hommikupoolikul Eesti Rahvusraamatukogule üle Beatrice Tobiase (1911-1998) raamatuillustratsioonide kogu. Helilooja Rudolf Tobiase tütar Beatrice Tobias sündis 1911. aastal Berliinis. Varases nooruses tegeles ta tantsimisega ning oli mõnda aega Berliini Riigiooperi balletitrupi liige. Kunstiõpinguid alustas ta 15aastaselt New Yorgis. Aasta hiljem ilmus temalt esimene illustreeritud lasteraamat. 1930ndatel aastatel nägid Eestis trükivalgust Beatrice Tobiase kirjutatud ja illustreeritud lasteraamat “Vahva poisu Kua-ko” ning õe Helen Tobias-Duesbergiga kahasse kirjutatud jutustus lastele “Mart ja Mari”. Beatrice Tobias illustreeris ka Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse ajakirja “Laste Rõõm” ning Karl-August Hindrey 1935. a. ilmunud romaani “Suremise eod”. Lisaks üllitati tema joonistusi ajalehtedes teatriarvustuste juures. Rahvusraamatukogule kingitud kogu sisaldab nii originaalillustratsioone kui ka väljalõikeid Ameerika ajalehtedest, kus ilmusid Beatrice Tobiase illustratsioonid. Aastaid oli ta tegev New York Timesi juures. Pärast hinnalise kultuuriloolise kingituse korrastamist saab Beatrice Tobiase personaalkoguga tutvuda Rahvusraamatukogu kunstisaalis. Muusikasaalis on juba olemas tema õe Helen Tobias-Duesbergi (1919) personaalkogu, mille helilooja 1993. aastal raamatukogule kinkis. See sisaldab ca 50 nooti, valdavalt koopiaid helilooja teoste nootidest. Täiendav informatsioon RRi kunstide teabekeskuse juhatajalt Katre Riisalult, tel. 630 7143. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

12.09.2002

Rahvusraamatukogus saab tutvuda uusima õiguskirjandusega Järgmisel nädalal, 16.-21. septembrini on kõigil õiguskirjanduse huvilistel põhjust külastada Eesti Rahvusraamatukogu (RR) õiguskirjanduse lugemissaalis avatud näitust "Uusimat õigusalast kirjandust". Raamatunäituse korraldab vahendusfirma Accendo OÜ. Ligi 200 väljaandest koosneval esinduslikul näitusel on esindatud rahvusvaheliselt tuntud kirjastused Kluwer, Sweet&Maxwell, Oxford University Press, Longman, Hart Publishing, West Group jt. Lisaks raamatuile on väljas kirjastuste õigusalaste raamatute kataloogid. Näituse ajal on kohal Accendo OÜ esindaja, kellelt saab täiendavat informatsiooni ning kelle vahendusel on võimalik raamatuid tellida. Huvi korral on võimalik tellida näitusel väljapandud raamatute nimekiri koos hindadega, et reserveerida endale soodushinnaga näituseeksemplar. Näitus on avatud raamatukogu üldistel lahtiolekuaegadel E-R 10-20, L 11-18. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Maarja Bärenklault (Accendo OÜ), tel. 611 5678 ning Ülle Talihärmilt (RR), tel. 630 7590 Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

11.09.2002

Rahvusvaheline vanaraamatukonverents Rahvusraamatukogus 12.-13. septembril toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis rahvusvaheline teaduskonverents “Omanikumärgid vanaraamatus: Ajalugu. Kirjeldamine. Atribueerimine”. Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkonna korraldatud teaduskonverentsil tulevad arutlusele vanaraamatutes ja ajaloolistes kogudes leiduvate omanikumärkide uurimise aspektid – suunad ja tulemused, kirjeldamine ja süstematiseerimine, elektroonilised andmebaasid, kataloogid. Esinevad tunnustatud vanaraamatu-uurijad Leedust, Lätist, Venemaalt, Soomest, Inglismaalt ja Eestist. Konverentsi töökeeled on eesti, inglise ja vene keel, tehakse sünkroontõlge. Kava leiate Rahvusraamatukogu koduleheküljelt aadressil: http://www.nlib.ee/textid/docs/exlib_kava.html Konverentsi korraldamist toetab Põhjamaade Teadusliku Informatsiooni Nõukogu (NORDINFO). Neljapäeval, 12. septembril kell 17.00 avatakse raamatukogu 6. korruse trepigaleriis Udo Ivaskile (1878-1922) pühendatud eksliibrisenäitus “Vanad eksliibrised Eesti Rahvusraamatukogus”, mis jääb avatuks 12. oktoobrini. Lisainfo Larissa Petinalt (RR), tel. 630 7305 või Ruth Hiielt (RR), tel. 630 7304. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.09.2002

Rahvusraamatukogu Põhjamaade saal saab täiendust Kolmapäeval, 11. septembril kell 15.00 annavad Norra suursaadik T.E. Per Kristian Pedersen ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo direktor Kalli Klement Rahvusraamatukogu peadirektorile Tiiu Valmile pidulikult üle raamatukingituse ning videoteegi, mis oluliselt täiendavad Rahvusraamatukogu Põhjamaade saali kogu. Seni Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroos asunud videoteek sisaldab ligi paarsada Põhjamaade mängu-, dokumentaal- ja vaatefilmi, mida huvilised saavad nüüdsest kasutada Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalis, kus hakkavad toimuma igakuised filmiõhtud. Kuningliku Norra Saatkonna raamatukingitus sisaldab norra väärtkirjandust, mille hulgas 16-köiteline rahvusentsüklopeedia Store Norske Leksikon, suur Norra atlas, norra rahvariiete antoloogia, raamat kroonprintsess Märtha Louise elust, sõnaraamatud ning ilukirjandus. Populaarsematest teostest väärib esiletoomist Põhjamaade Nõukogu 2002. a .kirjanduspreemiaga auhinnatud Lars Saabye Christenseni romaan Halvbroren (Poolvend). Raamatukogu 5. korrusel asuv Põhjamaade saal on avatud esmaspäevast neljapäevani 10-20 ning reedel ja laupäeval 11-17. Kõik huvilised on oodatud! Täiendav informatsioon Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7134. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.09.2002

Tänapäeva kooliõpikud Rahvusraamatukogus Reedel, 6. septembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korruse humanitaarteaduste saalis näituseseeria “Eesti kirjastusi” raames septembrikuu väljapanek “Tänapäeva Eesti kooliõpik”. Näitusel on arvukamalt esindatud suured õpikukirjastajad Koolibri, Avita ja TEA. Kirjastus Koolibri on aastaid olnud Eesti suurim õppekirjanduse väljaandja. Kirjastus Avita alustas võõrkeeleõpikutega, tänaseks on tähelepanuväärsel määral ilmunud ka muude ainete õpikuid ja töövihikuid. TEA Keelekeskusest välja kasvanud kirjastus TEA on keskendunud keelehuviliste vajadustele: tänaseks on välja antud üle 30 sõnaraamatu ning kümneid keeleõpikuid, töövihikuid, grammatikaid jms. Ka teised kirjastused on püüdnud pakkuda Eesti õpilasele ja õpetajale vajalikku kirjandust. Kirjastuselt Valgus, kellel on pikk traditsioon õpikute kirjastamise vallas, on näitusel väljas kooliõpikud keele, ajaloo, käsitöö ja astronoomia alalt. Kirjastuse Argo väljapaneku teeb lisaks kooliõpikutele huvitavaks täiendav kirjandus aineõpetuseks nii põhikooli lõpueksamiteks kui ka riigieksamiteks valmistujatele. Kirjastus Kunst on pakkunud näitusele Jaak Kangilaski raamatu “Üldine kunsti ajalugu” ja Ants Juske “Kaksipidi pildid”, mis on kasutatavad kooliõpikutena. Näitusel on eksponeeritud ka kitsamatele ainevaldkondadele spetsialiseerunud kirjastuste väljaandeid, näiteks kirjastuse Künnimees emakeeleõpikud, Eesti Loodusfoto bioloogiaõpik, Kiire ja Mathema matemaatikaõpikud, samuti abikoolide õpperaamatuid kirjastuselt Studium. Kirjastuse Regio ajaloo atlased on ajalookaartide täielik kogu, mis katab enamiku õpetatavatest teemadest ning sisaldab lisaks kaartidele illustratsioone koos selgitustega. Tänapäeva õpikut iseloomustab eelkõige innovatiivne suhtumine aineõpetuse metoodikasse, aitamaks kaasa õpetuse uuenemisele Eesti koolis. Näitus jääb avatuks septembri lõpuni. Olete oodatud! Täienav info Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.09.2002

Eesti Vabariigi põhiseadus Rahvusraamatukogus 5.–30. septembrini on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. aastapäeva tähistav näitus, mis toimub aastapäeva ürituste raames. Näitus annab ülevaate Eesti põhiseaduse ajaloost. Välja on pandud 1920., 1938. ja 1992. aasta põhiseadusega seotud dokumendid, fotod ja trükised, mis kajastavad Asutava Kogu (1919-1920), Rahvuskogu (1936-1937) ja Põhiseaduse Assamblee (1991-1992) tegevust ning põhiseaduse muutmise käiku aastail 1931-1933. Kasutatud on Riigiarhiivi, Filmiarhiivi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, Riigikogu arhiivi, kirjastuse SE&JS, Eesti Rahvusraamatukogu ja erakogu materjale. Näituse on koostanud Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus. Näituse pidulik avamine toimub 23. septembril. Kuni 30. septembrini on Rahvusraamatukogu VI korruse õiguskirjanduse saalis võimalik tutvuda teise näitusega, mis on pühendatud 1992. aasta põhiseadusele. Väljapanek võimaldab saada põhjaliku ülevaate aastatel 1991-2002 nii Eestis kui ka välismaal ilmunud teemakohastest raamatutest ja artiklitest. Lisaks näeb põhiseaduse 10. aastapäeva raames ilmavalgust esimene Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, ilmub eriväljaanne Juridica International 2002 ning 26. ja 27. septembril toimub Rotermanni Soolalaos rahvusvaheline konverents “Põhiseaduse kümme aastat” nii põhiseaduse loojatele kui ka sellega igapäevatöös kokku puutuvatele inimestele. Seni on põhiseaduse juubelit tähistatud aastapäevaaktusega Estonia kontserdisaalis, välja on antud postmark ja põhiseaduse raamat, korraldatud logonäitus ning kampaania “Põhiseadus igasse kodusse“. Täiendav informatsioon näituse kohta: Giina Kaskla (RR), tel. 630 7135, e-post: giina@nlib.ee Täiendav informatsioon toimunu ja toimuva kohta: Oliver Kask (Justiitsministeerium), tel. 620 8202, e-post: oliver.kask@just.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.09.2002

Heino Kersna juubelinäitus Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 5. septembril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Heino Kersna 80. sünnipäeva tähistav näitus “Ars libri. Tagasipilk”. Heino Kersna (s. 23.09.1922) on tuntud raamatugraafiku, kirjakunstniku ja laiemas tähenduses disainimeistrina. Viiekümne viie aasta jooksul on tema käe alt tulnud sadade väljaannete kujundusi, milles ta on loovalt arendanud eesti raamatugraafika traditsioone, arvestades ajastu muutuva maitse ja võimalustega. Heino Kersna on kujundanud raamatuid (“Eesti arhitektuuri ajalugu” (1965), “ENE” (1968-1978), “Vahva sõduri Švejki juhtumised” (1995), “Õigus hõlma all” (1997) jpt), raamatusarju (“Varamu” (1971), “Nobeli laureaadid” (1989) jpt), arvukalt nahkköiteid, auaadresse, diplomeid, laulupeomärke ja -medaleid, logosid (“Estonia” klaverid), näituseplakateid, katalooge, uusaasta- ja kutsekaarte jm. 1958. aastast kuulub Heino Kersna Eesti Kunstnike Liitu, 1983. aastal sai ta ENSV teenelise kunstniku aunimetuse. Ta on esinenud paljudel välisnäitustel (Leipzig, Berliin, New York jt), näitustega K. Raua majamuuseumis ja Rahvusraamatukogus tähistati tema 50. tööaastat. H. Kersna isiknäitused on toimunud Tartu Ülikooli Raamatukogus ja Viljandi Kultuurikolledzis. Paul Luhteina tsiteerides on Heino Kersna “eesti raamatugraafikute ühe dünastia viimane mohikaanlane”, s. t. kunstnik, kes on teinud oma kujundused algusest lõpuni käsitsi. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

02.09.2002

Rahvusraamatukogus esitletakse raamatut Šveitsi ja Eesti suhetest Teisipäeval, 3. septembril kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Šveitsi diplomaadi dr. Max Schweizeri kogumiku “Zwischen Tallinn und Zürich” (“Tallinna ja Zürichi vahel”) esitlus. Esitlusel esineb ettekandega “Dr. Max Schweizer, Šveitsi lugemissaal ja kultuuridiplomaatia” Saksa, Šveitsi ja Austria lugemissaali juhtiv koordinaator Irja Paurmann ja ettekandega “Zwischen Tallinn und Zürich/Schweiz” (“Tallinna ja Zürichi/Šveitsi vahel”) dr. Max Schweizer. Šveitsi diplomaat dr. Max Schweizer töötas aastatel 1995-2000 Šveitsi saatkonna nõunikuna Soomes ja Eestis. Dr. Max Schweizer huvitus sel perioodil ka Šveitsi–Eesti suhetest sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal. Tema initsiatiivil, Šveitsi saatkonna ja kultuurifondi Pro Helvetia toetusel avati Rahvusraamatukogus 1997. a. Šveitsi lugemissaal, mis tänaseks on vastavalt Rahvusraamatukogu teadus- ja tegevussuundade arengule kasvanud väikeseks Šveitsit tutvustavaks infokeskuseks. Aastatel 2000–2002 oli dr. Schweizer Šveitsi teadust ja haridust edendava Šveitsi Gebert-Rüf-Stiftungi Baltikumi esindaja. Lisaks teadussidemete arendamisele Šveitsi ja Baltikumi vahel andis dr. Schweizer välja viieosalise sarja “Schweizerische-Baltische Beziehungen” (“Šveitsi-Baltikumi suhted”), millest 2002. a. ilmunud raamat kannab pealkirja “Zwischen Tallinn und Zürich”. Raamatus käsitletakse Šveitsi ja Eesti suhteid nii sõjaeelses Eesti Vabariigis kui ka tänapäeval. Kogumikku on valitud nimekate Eesti ja Šveitsi poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, diplomaatide, sõjaväeatašeede jt. kirjutised (autoriteks Mihkel Martna, Lennart Meri, Matti Klaar, Mart Laanemäe, Andreas Oplatka, Adolf Gasser, Willi Gautsch, Rudolf Mumenthaler, Ulrich Knellwolf, Georg von Erlach,Willy Scheng jt.). Dr. Max Schweizer jätkab 1. oktoobrist 2002 diplomaatilist tööd Bagdadis. Täiendav informatsioon Irja Paurmannilt, tel. 630 7360. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999