RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
A U G U S T  2003

29.08.2003

Euroinfo telefon käsitleb mittekodanike, väiketalunike ja madalapalgaliste küsimusi Teisipäevast neljapäevani, 2., 3. ja 4. septembril kella 13.00-15.00 vastavad ametnikud ja spetsialistid küsimustele teemadel, mida on tasuta euroinfo telefonile 0 800 3330 kõige enam esitatud. Teisipäeva, 2. septembri teemal “Kuidas mõjutab liitumine töötuid, mittekodanikke ning Eesti idapiiri muutumist Euroopa Liidu välispiiriks?” on sagedamini esitatud küsimusi Kirde- ja Kagu-Eestist. Vastavad Rahvastikuministri nõunik Aarne Veedla, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli ning Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marge Niit. Kolmapäeva, 3. septembri infopäeval on kõne all Lõuna- ja Lääne-Eestist kõige sagedamini esitatud küsimused teemal “Kuidas mõjutab liitumine väikeettevõtlust, maapiirkondi ning Eesti lõunapiiri muutumist ELi sisepiiriks?”. Helistajatele vastavad Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Madis Kaldmäe, Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marge Niit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialist Anne Jürgenson ning Põllumajandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna nõunik Ants Laansalu. Neljapäeval, 4. septembril vastavad Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor teemal “Sotsiaalküsimused ja EL: kas liitumisega kaasneb palga ja/või hinnatõus?”, mis on helistajaid huvitanud läbi euroinfo telefoni kolme tegutsemisaasta. Euroinfo telefonile helistamine on tasuta nii laua- kui ka mobiiltelefonidelt. Telefon töötab esmaspäevast reedeni kella 10.00-18.00. Küsimusi oodatakse ka koduleheküljele www.eurotelefon.ee . Lisainformatsioon Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt telefonil (0) 630 7450. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

28.08.2003

Pedasel peetakse teadusraamatukogude suveseminari 28. ja 29. augustil toimub Rahvusraamatukogu korraldusel Pedasel järjekordne teadusraamatukogude suveseminar Kvaliteedijuhtimine: Teenused ja teenuste turg. Raamatukogud pole enam ammu pelgalt raamatute kogumise ja säilitamise kohad vaid pigem kasutajale-lugejale orienteeritud infoteenuste pakkujad. Turundus kui tarbijakeskne mõtlemine pole midagi uut ka raamatukogudes. Teenindusasutustena on alati tähelepanu pööratud teeninduskvaliteedile, analüüsitud kliendi rahulolu ning teenuste turgu. Raamatukogunduse standardimine ja standardite rakendamine ning tulemusjuhtimise printsiipidest lähtumine esitab raamatukogudele üha uusi nõudeid, mistõttu kvaliteedijuhtimise põhimõtete tundmine ja rakendamine raamatukogutöös on väga oluline. Seminaril räägitakse kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja kvaliteedi standarditest ning kvaliteedijuhtimise mudelite rakendusvõimalustest organisatsioonis, samuti teenuste turundusest ja turunduse strateegiast avalikus sektoris ning turundusest raamatukogunduses. Kuulatakse ettekandeid ning arutletakse kvaliteedijuhtimise ja turundusteoreetiliste aspektide üle ning vahetatakse kogemusi. Kava Kvaliteedijuhtimine * Kvaliteedijuhtimine ja hindamine, kvaliteedi standardid Rauno Vinni, TJO Konsultatsioonid, arendusjuht * Raamatukogud avastamas tasakaalus tulemuskaarti (Balanced Scorecard) Aira Lepik, TPÜ infoteaduste osakond, raamatukogunduse õppetooli prof. * Enesehindamine, ühtne hindamismudel (CAF – Common Assessment Framework – Ühtne hindamismudel) Rauno Vinni, TJO Konsultatsioonid, arendusjuht * Enesehindamise mudeli rakendamisest Eesti Rahvusraamatukogus Tiiu Valm, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor * Töösoorituse hindamisest Tartu Ülikooli Raamatukogus Tiina Kuusik, üld- ja arendusala juhataja Teenused ja teenuste turg * Teenuste turundus, turunduse strateegia Algis Perens, Helvetia Balti Partnerid * Turundus kui väljakutse raamatukogudele Aira Lepik, TPÜ infoteaduste osakond, raamatukogunduse õppetooli prof. * Turundus ja suhtekorraldus: 10 aastat praktilist kogemust Eesti Rahvusraamatukogus Triin Soone, Eesti Rahvusraamatukogu turundusjuht * Sõnavõtud teenuste turu korraldusest Tartu Ülikooli Raamatukogus (Mare Nelli Ilus), Tallina Pedagoogikaülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Kai Kalvik) ja Tallinna Tehinikaülikooli Raamatukogus (Aiki Tibar). Suveseminaride korraldamine on pikaaegne traditsioon, tänavune seminar arvult juba 17. Osaleb üle 40 raamatukoguhoidja rahvus-, ülikooli- ja teistest teadusraamatukogudest. Täiendav info RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 056 807 600 ning RRi raamatukogunduse osakonna juhatajalt Anu Nuudilt, tel. 630 7126, 052 80 416. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

26.08.2003

Ukraina margid Rahvusraamatukogus 27. augustil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees Ukraina iseseisvuspäevale pühendatud filateelianäitus. Ukraina iseseisvuse 12. aastapäeva tähistati 24. augustil. Näituse postmarkidest kui iseseisva riigi sümbolitest on vahendanud Ukraina Suursaatkond. Iseseisvusaastate jooksul on Ukrainas välja antud umbes 500 ajaloo-, kultuuri- ja spordisündmustele pühendatud postmarki, mis ühtlasi annavad teavet maa igapäevaelu, teaduse ja tehnika arengu ning looduse kohta. Lisaks sellele trükitakse aastas kuni 60 dekoratiivpostmarki, esitletakse 100 margiga varustatud ümbrikku ja umbes 26 margistatud postkaarti. Igal aastal ringleb kuni 21,3 miljonit dekoratiivseid ja 488 miljonit temaatilisi postmarke ning 425 000 plokki. Aastane margistatud ümbrike ringlus on 106 miljonit. Ukraina filateeliatoodang, mis hõlmab selliseid populaarseid teemasid nagu floora, fauna, transport, kunst ja sport, pakub laialdast huvi margikogujatele üle kogu maailma. Projekti täiendab Eesti-Ukraina ühismark Kaubatee muinasajal mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, mis ilmub 17. septembril 2003, väärtusega 2 x 6.50 krooni, kunstnikud Oksana Ternavskaja ja Jaan Saar. Näitus jääb avatuks 6. septembrini 2003. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Irina Kurolenkolt (Ukraina Suursaatkond), tel. 601 5815 ja Lea Heinalt (RR), tel. 730 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

25.08.2003

Naisteajakirju läbi aegade saab näha Rahvusraamatukogus Tänasest alates on Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis avatud näitus Eesti esimestest naisteajakirjadest, mis ilmusid möödunud sajandi I poolel. Näitusel on võimalus tutvuda ka ajakirjade olulisemate toimetajate Lilli Suburgi ja Helmi Mäelo tegevusega. Esimeseks eesti naistele mõeldud ajakirjaks sai Linda (ilm. 1887-1905). Asutaja, väljaandja ning tegevtoimetaja oli Viljandi tütarlastekooli juhataja Lilli Suburg, kelle soov ning eesmärk oli äratada ja harida naiste vaimu. Eeskujuna pidas ta silmas saksa naisteajakirju (Gartenlaube jt.) Kahjuks polnud eestlannad veel vaimu harimiseks valmis ja L. Suburg oli sunnitud ajakirja müüma. Järgmised toimetajad (H. Prants, J. Tõnisson, A. Jürgenstein) muutsid oluliselt ajakirja sisu ja Linda muutus praktiliseks, kõigile sobivaks perekonnaleheks. Naisteajakirjade laiem levik algas XX sajandil. Nii ilmusid 1911-1927 Naisterahva Töö ja Elu ning Käsitööleht; 1923-1935, 1937 Naisterahva Elu; 1924-1940 Eesti Naine (toimetaja Helmi Mäelo); 1927-1940 Taluperenaine; 1929 Moodne Kodu; 1932-1933 Maanaise Kodu, 1934-1938 Kaunis Kodu, 1935-1940 Maret; 1938-1940 Kodutööstus, 1940 Zurnaal Naisele. Ühiskondlik-poliitilistest ajakirjadest ilmusid aastatel 1926-1932 Naiste Hääl; 1927-1936 Naistööline ja Talunaisterahvas (Leningrad); 1930 Naistööline; 1923-1924 Naisterahva Soov; 1936-1940 Vallatu Magasin. Toimetajatest-tegijatest paistsid silma Lilli Suburg, Helmi Mäelo, Hilda Ottenson, Anni Varma, Linda Puusepp jpt. Näitus on avatud 30. septembrini. Täiendav informatsioon: Helle Remmelt (RR), tel. 630 7341, e-post: hell@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

22.08.2003

Euroinfo telefonile helistanute arv mitmekordistus Täna, 22. augustil on viimast korda Eesti telekanalites eetris tasuta euroinfo telefoni 0 800 3330 reklaam. Kolme nädala vältel näidatud reklaamklipp kuuekordistas telefonile helistanute arvu. Kui seni on euroinfo telefonile kuus helistanud keskmiselt 170 inimest, esitades ühtekokku umbes 300 küsimust, siis tänu telereklaamile esitas 10 tööpäeva jooksul 542 inimest kokku ligi 1100 küsimust. Kuuendik küsimustest esitati euroinfo telefoni kodulehelt www.eurotelefon.ee elektrooniliselt. Peamiselt huvitasid küsijaid rahvahääletuse korralduslik pool, toimumisaeg ja -kohad, eelhääletuse võimalused jms., samuti võimalikud muutused hindades ja palkades, töötajate ja isikute vaba liikumine jpm. Jätkuvalt on suurem osa helistajatest vanemad inimesed, kes sageli soovivad diskuteerida päevapoliitilistel teemadel. Aktiivset telereklaami euroinfo telefon rahvahääletuse eel rohkem ei kavanda. Infoteenindust jätkatakse tavapäraselt esmaspäevast reedeni kella 10.00-18.00, vahetult enne rahvahääletust pikendatakse tööaega. Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juures tegutsev tasuta euroinfo telefon 0 800 3330 on Euroopa Liidu alast teavet jaganud juba enam kui kolm aastat. Täiendav info Euroopa Liidu infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt, tel, 630 7450, ja euroinfo telefoni projektijuhilt Õnne Metsalt, tel. 630 7441. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

21.08.2003

PALJU ÕNNE, ELLINOR! Homsest, 22. augustist on Rahvusraamatukogu sisehoovis avatud Eesti Kunstnike Liidu auliikme keraamik Ellinor Piipuu 90. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud näitus “Palju õnne, Ellinor!”. Käesoleval juubelinäitusel on välja pandud ligi 20 skulptuuri, mis pärinevad Tarbekunstimuuseumist ja E. Piipuu erakogust. Näitus on valminud Eesti Keraamikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna ning Eesti Kultuurkapitali rahastatuna. Näituse kujundasid Aigi Orav ja Tiiu Laur. Ellinor Piipuu on sündinud 18. oktoobril 1913. a. Riias. Ta on õppinud Riigi Kunsttööstuskoolis keraamika ja skulptuuri erialal, töötanud Soome portselanitehases “Arabia” ning OÜ “Kodukäsitöö” keraamika õppetöökoja juhatajana. 1945. aastast on Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1951. a. vabakutseline kunstnik. Teda on tunnustatud rahvusvahelistel keraamika- ja skulptuurinäitustel, samuti on E. Piipuu pälvinud ENSV teenelise kunstniku ja Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse ning Kristjan Raua nimelise aastapreemia. Ellinor Piipuu on esinenud alates 1939. aastast näitustel Tallinnas, Tartus, Riias, Moskvas, Helsingis, Prahas, Genfis, Ostendes jm. Ellinor Piipuu töid leidub Eesti Tarbekunstimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseumi, Palamuse muuseumi kogudes ja muuseumides raja taga. Näitus jääb avatuks 22. oktoobrini. Täiendav informatsioon Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee või Aigi Orav, tel. 055 445 23, e-post: asuurkeraamika@hot.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

14.08.2003

Riederid Rahvusraamatukogus Homme, 15. augustil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse galeriis Austria kunstnike Peter Riederi graafika- ja Regina Riederi fotonäitus, mida saab näha 2. septembrini. Peter Riederil on olnud oluline osa Eesti ja Austria kunsti- ja kultuurisidemete vahendajana Austrias. Reisihimulisele kunstnikule, kelle elu- ja loometee on teda Põhja-Itaaliast läbi Šveitsi ja Saksamaa Balti riikideni viinud, tähendab ajalugu seda, mis peale keelte inimesi ja kultuure kõige rohkem kujundab. Ajaloost innustatud teemad läbivad niidina Riederi töid. Tema eriline uurimisobjekt on olnud langobardide ajalugu. Ajavahemikul 1986-2001 on Peter Rieder olnud Salzburgi Kujutava Kunsti Kutseorganisatsiooni juhatuse liige. Tema roll Salzburgi ja Vilniuse kunstnike kohtumiste organiseerimisel on olnud hindamatu. Alates aastast 2002 on tihenenud sidemed ka Eesti ja Läti kunstnikega. Peter Riederil on olnud arvukalt näitusi Austrias, Saksamaal, Šveitsis, Itaalias, Ungaris, Leedus, Lätis ja Eestis. Regina Riederi kaamera leiab silmapaistmatuid detaile, hoomates ilu inetuses ja poeesiat labasuses. Linnas ja maastikul otsib ta vaikseid nurki ning leiab neid hoolimata turistide rohkusest ning argipäevamelust. Fotograafi pilk avastab hetki mängleva kergusega, ilma poosi ja sättimiseta. Autoril on olnud näitusi Austrias, Saksamaal ja Leedus. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

11.08.2003

Nelijärvel peetakse 40. rahvaraamatukogude suveseminar 12.-14. augustil toimub Harjumaal Nelijärve Puhkekeskuses rahvaraamatukogude 40. suveseminar, kus osaleb 50 rahva- ja teadusraamatukoguhoidjat üle Eesti. Suveseminaride toimumine on traditsioon, esimene korraldati juba 1963. aastal. Tööküsimustest arutatakse raamatukoguhoidja kutsestandardit, mis tuleneb kutseseadusest, raamatukogustatistika standardit ja raamatukogunduse päevaprobleeme üldiselt. Seminaril esinevad Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus, Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm, Harju Maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok, Rahvusraamatukogu raamatukogunduse osakonna juhataja Anu Nuut ja vanemkonsultant Margit Jõgi. Mitmeid probleeme arutatakse töörühmades. Seminaridel on alati ühendatud töö ja puhkus. Tutvutakse Kõrvemaa maastikukaitsealaga, külastatakse Kolga mõisa, Viinistut ja sealset kunstimuuseumi ning raamatukogusid Aegviidus, Anijal, Kaberneemes ja Loksal. Puhkeõhtut aitab sisustada setu rahvalaule esitav Tallinna leelokoor "Siidisõsarõ", kus laulab ka Anija raamatukogu juhataja Ilme Haavalo. Suveseminar saab teoks Kultuuriministeeriumi, Rahvusraamatukogu ja Harju Maakonnaraamatukogu ühisel ettevõtmisel. Täiendav informatsioon Krista Talvilt (RR), tel. 630 7129. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260.

08.08.2003

Ingliskeelsete väljaannete bibliograafiline sidusandmebaas katsetusel 31. augustini on Rahvusraamatukogus võimalik katsetada kirjastuse "K. G. Saur" ja British Library koostööna valminud ingliskeelsete väljaannete bibliograafilist sidusandmebaasi “English Language Bibliography 1945 to the Present (ELB)” ning British Library kogude raamatute üldkataloogi “British Library General Catalogue of Printed Books to 1975 (BLC)” English Language Bibliography 1945 to the Present (ELB) Kord nädalas täiendatav kataloogandmebaas sisaldab ingliskeelseid monograafiaid ja seeriaväljaandeid 1945. aastast tänaseni ning koosneb järgmistest kataloogidest: 1. Briti rahvusbibliograafia - British National Bibliography (BNB) 2. Kolm British Library kataloogi: 2.1. British Library Document Supply Centre Monographs (DSC Monographs) 2.2. British Library Science Reference and Information Service Current Catalogue (SRIS) 2.3. British Library Humanities and Social Sciences Current Catalogue 3. Kaks Library of Congress kataloogi: 3.1. Library of Congress English Books since 1968 3.2. Library of Congress English Serials since 1978 British Library General Catalogue of Printed Books to 1975 (BLC) Üldkataloog sisaldab British Library kogude eri riikides ja keeltes ilmunud raamatuid 15. sajandist 1975. aastani. Andmebaase saab testida aadressil: http://www.elb.saur.de, sisestades kasutajanime ja parooli, mida saate küsida konsultantidelt. Tagasiside on oodatud aadressil marik@nlib.ee

04.08.2003

”InSEA on SEA” Rahvusraamatukogus 5.-25. augustini on InSEA Euroopa kunstihariduse kongressi ”InSEA on SEA” raames Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees avatud Eesti Kunstiakadeemia 2003. a. lõputööde näitus “Kokkuvõte” ning V korruse galeriis laste ja noorte maalitööde konkurss-näitus “Leitud tagahoovist”. 2.-8. augustini 2003 toimub rahvusvaheline InSEA Euroopa kunstihariduse kongress ”InSEA on SEA”. Kongress on Eesti, Soome ja Rootsi rahvuslike ühingute koostööprojekt, organiseeritud reisina Stockholm–Helsingi–Tallinn. 6.-7. augustil ollakse Tallinnas Rahvusraamatukogus. Kongressi peateemaks on “InSEA merel –mereteede avastamine, kunstiõpetaja kui uuenduste elluviija koolis, muuseumis, ühiskonnas”. Näitus “Kokkuvõte” on valik juuni alguses Rotermanni soolalaos eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia 2003. aasta lõpetajate töödest. Pealkiri seostub kunstikõrghariduse lõpueksami kui aastate jooksul õpitu veatu sooritamise püüdega. Väljas on ideelt ja vormilt tugevad teosed, mis suudavad tehnilistesse lõksudesse langemata edasi anda jõulist küpset mõtet. Palju otsitud põlvkondlikkus jääb ka sellel näitusel leidmata, vaatamata ühisele koolile ja lõpetamisaastale . Konkurss-näitusel “Leitud tagahoovist” osalevad 7-17aastased Eesti koolide õpilased. Ideeks on tagahoov kui mõiste elupaiga intiimsemast ja varjatud poolest, tagahoov kui pere traditsioonide ja esemete alal hoidmise paik, mis ei ole mõeldud eksponeerimiseks, tagahoov kui sära ja hiilguseta, hüljatud nurk elupaigast, tagahoov kui lapsepõlve mängude mäletaja. Mered, teed ja aiapiirded - kas naabrite sidujad või lahutajad? Täiendav informatsioon Jana Jüriselt (InSEA), tel. 052 106 48 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999