RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
J U U N I - J U U L I  2002

31.07.2002

Keraamika Rahvusraamatukogu murul Reedel, 2. augustil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu siseõues Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus “Keraamika murul”. Näitus annab läbilõike eri põlvkondade aiakeraamikast. Esindatud on nii keraamikute liidu vanimad liikmed kui ka Kunstiakadeemia üliõpilased. Töid on kokku 20 autorilt. Kunstnikest esinevad Helle Videvik, Naima Uustalu, Aigi Orav, Jaana Kormashov jt., üliõpilastest Mari Ait, Marie Soosaar jt. Dekoratiivne aiakeraamika, mis oli väga populaarne 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel, vajus hiljem unustusse. Viimastel aastatel on aga tänu põletamisvõimaluste mitmekesisemaks muutumisele kunstnikel taas tärganud huvi suuremõõtmeliste dekoratiivvormide vastu. Näituse kujundaja on Urmas Puhkan ja kuraator Aigi Orav. Näitus jääb avatuks 28. septembrini. Täiendav informatsioon Aigi Oravalt, tel. 646 4096 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

19.07.2002

Hiina akvarellid Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 22. juulil kell 16.00 avab Hiina RV suursaadik Eestis T.E. pr. Cong Jun Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees Hiina akvarellinäituse, mille on Eestisse vahendanud Hiina RV suursaatkond Eestis. Käesoleval näitusel eksponeerivad oma tööd 35 praegu tegutsevat tuntud hiina akvarellisti. Tegemist on hiina tänapäeva akvarellmaali paremikuga, mis loodetavasti annab külastajaile ettekujutuse ka hiina akvarellmaali traditsioonist. Kõik sellel näitusel esindatud kunstnikud on saavutanud märkimisväärseid tulemusi nii maalikontseptsiooni kui tehnika vallas, ulatudes konkreetsest realistlikust lähenemisest selliste kunstiliste väljendusvormideni nagu liialdus, transfiguratsioon, dekoratiivsus ja abstraktsioon. Siin väljapandud teoseid on eksponeeritud nii Hiina Rahvavabariigis kui ka mujal maailmas, andmaks tõetruud pilti tänapäeva Hiinast. Nüüdisaegne akvarellmaal on pärit Euroopast, Hiinasse jõudis see enam kui sada aastat tagasi. Akvarell erineb traditsioonilisest hiina tušimaalist tehnikavõtete ja kontseptsiooni poolest, kuigi mõlema puhul kasutatakse ka palju samasuguseid maalimisvahendeid ja meetodeid. Seetõttu muutus akvarellmaal nii hiina kunstnike kui ka rahva seas kiiresti populaarseks. Näitus on avatud vaid 29. juulini, esmaspäevast reedeni kella 12-19. Täiendav informatsioon Kersti Tiigilt (RR), tel. 630 7150, expo@nlib.ee Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

27.06.2002

Rahvusraamatukogu suleb kaheks nädalaks uksed 1.-14. juulini on Rahvusraamatukogu renoveerimis- ning remonditööde tõttu suletud. Töötab Endla tänava ajalehtede saal, mis on avatud tööpäeviti kella 12-19. Kahte nädalasse on planeeritud hulgaliselt müra- ja tolmurikkaid töid, mida pole võimalik teha, kui raamatukogu on avatud. Seoses põhjalike renoveerimistöödega on 5. augustini suletud 5. korruse ühiskonnateaduste saal, mille lugejaid teenindatakse Euroopa Liidu infokeskuses. Ühiskonnateaduste saal saab pärast lae ja seinte sanitaarremonti uue sisustuse (lugejalauad, raamatu- ja ajakirjariiulid, arvutilaud, konsultantide töökohad, uudiskirjanduse näituse mööbel, lugeja- ja teenindajatöökohad hoidlas), vaipkatte ja valgustid. Ehitatakse ümber elektri- ja nõrkvoolukaabeldus. Senisele kolmele lugejaarvutile lisandub kolm, luuakse sülearvutiga töötamise võimalused. Täielikult uuendatakse raamatukogu peasissekäigu juures olev info- ja registreerimislett, tagamaks teeninduse ladusamat korraldust ning teenindajate paremaid töötingimusi. Jätkub Rahvusraamatukogu teatrisaali väljaehitamine. Lisaks teostatakse alajaamade ja elektrikilpide profülaktilist remonti, pestakse vaipkatteid jpm. Rahvusraamatukogu alustab täies mahus lugejateenindust 15. juulil. 31. augustini oleme avatud tavapärasel suveajal esmaspäevast reedeni 12-19. Töötaja puhkuse tõttu on ainsana 28. juulini suletud internetisaal. Täiendav informatsioon RRi teenindusdirektorilt Ene Loddeselt, tel. 6307107 ja haldusdirektorilt Mati Kibinilt, tel. 6307504. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

26.06.2002

Rahvusraamatukogus saab põhjaliku ülevaate Eesti põhiseadusest Tänasest on Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse õiguskirjanduse saalis avatud näitus “Eesti põhiseadus 10”. Näitusel on välja pandud nii Eestis kui ka mujal ilmunud raamatud ja artiklid 1992. a. rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusest. Esitatud teavikud hõlmavad ajavahemikku Põhiseaduse Assamblee loomisest 1991. aastal kuni põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu koostamiseni 2002. aastal. Huvilistel on konsultandi vahendusel võimalik tutvuda bibliograafiaga ning kasutada teemamappi. Näituse koostas RRi parlamendiinfo keskuse õigusinfo töörühma infospetsialist Maia Ruttu. Näitusega saab tutvuda 30. septembrini. 1.-14. juulini on raamatukogu remondi- ja renoveerimistööde tõttu suletud. Töötab Endla t. ajalehtede saal, mis on avatud tööpäeviti 12-19. Täiendav informatsioon näituse koostajalt Maia Ruttult, tel. 630 7250 või maia@nlib.ee. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

17.06.2002

Tippametnikud vastavad Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele Neljapäeval, 20. juunil kella 11.00–13.00 vastavad tasuta EUROINFO TELEFONIL 0 800 3330 helistajate küsimustele teemal EESTLASTE HÄÄL EESTI LIITUMISEL EUROOPA LIIDUGA Riigikogu aseesimees TUNNE KELAM (osaleb ürituse esimesel tunnil), Põhiseaduskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni liige LIIA HÄNNI, Justiitsministeeriumist ministri nõunik ÜLLE MADISE ja avaliku õiguse osakonna juhataja OLIVER KASK. Infopäeval soovitakse anda avalikkusele võimalus küsida otse tippametnikelt ja spetsialistidelt Eesti põhiseaduse muutmise kohta seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga ning rahvahääletuse toimumise ja korra kohta. Küsimusi saab esitada nii tasuta Euroinfo telefoni 0 800 3330 kui kodulehekülje www.eurotelefon.ee kaudu. Infopäevad said alguse Euroinfo telefoni avamisega 4. mail 2000. Seekordne on juba üheksas, varem on käsitletud sotsiaalpoliitikat, ühisraha, põllumajandust ja Euroopa Liidu abiprogrammi SAPARD, maksupoliitikat ning keele- ja kultuuriküsimusi. Rahvusraamatukogu Euroinfo telefon 0 800 3330 on tasuta infotelefon, mille vahendusel vastatakse Euroopa Liidu teemalistele küsimustele, vahendatakse infoväljaandeid ja teabelehti. Telefon töötab tööpäeviti kell 10.00-18.00, muul ajal on võimalik jätta küsimused telefoni automaatvastajale. Küsimustele vastavad Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse spetsialistid hiljemalt 48 tunni jooksul. Täiendav informatsioon Euroopa Liidu infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt, tel. 630 7450. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

13.06.2002

Uued võimalused Rahvusraamatukogu e-teeninduses Reedel, 14. juunil kell 13.00 ootab Rahvusraamatukogu kõiki huvilisi 5. korruse kataloogisaali Rahvusraamatukogu e-teeninduse, teemavärava ning artiklite andmebaasi ISE tutvustusele. Tänapäeva raamatukogu ei kujuta endast enam kaugeltki vaid trükiväljaannete kogumis- ja laenutuskohta. Infoühiskond on muutnud meie tööd tundmatuseni. Eesti Rahvusraamatukogu tegeleb aktiivselt elektroonilise vahendusinformatsiooni loomisega võrgukeskkonnas, et meie lugejad saaksid oma infopäringule kiire, usaldusväärse ja ammendava vastuse nii raamatukogus kohapeal kui ka koduarvutist. Põhjalikul uuenemisel on Rahvusraamatukogu kodulehekülg (www.nlib.ee), kus raamatukogu kirjeldamine asendub teenuste pakkumisega interneti teel n.ö. virtuaal- ehk e-raamatukoguga. Nüüdseks on Eesti Rahvusraamatukogu avanud oma koduleheküljel artiklite andmebaasi ISE ja Rahvusraamatukogu teemavärava. ISE on internetipõhine Eesti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna artikleid kajastav bibliograafiline andmebaas, mida Eesti Rahvusraamatukogu koostab Eestis ilmuva enam kui 80 ajalehe, 100 ajakirja ning artiklikogumike põhjal. Andmebaas sisaldab andmeid Eesti trükiajakirjanduses (s-h. võõrkeelses) ja erialakogumikes ilmunud artiklite, kõnede, intervjuude, retsensioonide jms. kohta järgmistes valdkondades: * Majandus, poliitika, õigus * Kunst, muusika, teater, film * Euroopa Liit * Varia 2002. aasta sügisel lisanduvad: * Kirjandus, kirjandusteadus * Raamatukogundus Andmebaasi täiendatakse iga päev. Võimalik otsida lühi- ja kompleksotsinguna ning kolme loendi kaudu: nimeloend, allikaloend ning märksõnaloend. Programmi kirjutas Rahvusraamatukogu süsteemiadministraator Martin Jalakas. Rahvusraamatukogu teemavärav on süstematiseeritud ja märksõnastatud otsisüsteem, mille kaudu on leitavad humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonna internetileheküljed, andmebaasid (nii tasulised kui ka tasuta), mitmesugused elektroonilised tekstid ning vabalt kättesaadavad elektroonilised ajakirjad, valik raamatukogusid ja nende katalooge. Mahuka tööna valminud Rahvusraamatukogu teemavärav kujutab endast kiirteed usaldusväärse informatsioonini internetis, seda täiendatakse pidevalt. Reedesel esitlusel räägib Rahvusraamatukogu e-teenindusest teenindusdirektor Ene Loddes. Artiklite andmebaasi ISE ning Rahvusraamatukogu teemaväravat tutvustavad projektijuhid Triin Soone ja Kristina Pihlau. Täiendav informatsioon RRi teenindusdirektorilt Ene Loddeselt, tel. 630 7107 ning turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271. Olete oodatud Rahvusraamatukokku! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.06.2002

Urmas Otil valmis raamat Erika Salumäest Homme, 11. juunil kell 16.00 toimub Rahvusraamatukogu kohviku banketisaalis Erika Salumäe 40. sünnipäeval tema isikuraamatu "Erika Salumäe. Surplace" esitlus. Raamatus on kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe pikk eluloointervjuu Urmas Otile ja Aare Kreilise koostatud ainulaadne ülevaade "Aeg ja Elu", ilmestamiseks on kasutatud palju fotosid, millest osa avaldatakse esmakordselt. Raamatu tiraaž on 1100 eksemplari ja maht 304 lehekülge, millest fotomaterjal hõlmab 90 lehekülge. "Erika Salumäe. Surplace" antakse välja koostöös kirjastusega “SE&JS”. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Oleg Vareselt, (SA Erika Salumäe Fond), tel. 601 0314, 056 409 73. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.06.2002

Tiiu Lauri vaibad Šveitsi Majas Homsest 28. juunini saab Tallinnas Šveitsi Maja aatriumis /Roosikrantsi 11/ vaadata tekstiilikunstnik Tiiu Lauri vaibaloomingut. Eksponeeritud on kümmekond vaipa autori kahest viimasest loomeaastast. Vaipade tõsine-lihtne meeleolu ja diskreetne värvivalik rõhutavad autori taotlust luua nappide vahenditega mõjuvat ruumiaktsenti. Vaibad on põimetehnikas, kombineeritud käsitelgedel kudumite ja tikandiga. Tiiu Laur on lõpetanud ERKI tekstiillieriala 1972. aastal ja kuulub Eesti Kunstnike Liitu 1980. aastast. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt, tel. 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

07.06.2002

Kahe uue represseerimist käsitleva teose esitlus Rahvusraamatukogus Teisipäeval, 11. juunil kell 16.00 esitleb Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon oma kahte uut publikatsiooni “Population Losses 1940-1941: Citizens of Jewish Nationality” ja “Eesti rahvastikukaotused II/1. Saksa okupatsioon 1941-1944. Hukatud ja vangistuses hukkunud”. Nimestiku “Population Losses 1940-1941: Citizens of Jewish Nationality” on koostanud Vello Salo. 24 leheküljel on esimese Nõukogude okupatsiooni ajal represseeritud Eesti Vabariigi juudi rahvusest kodanike nimekiri, mis sisaldab 415 nime, isikuandmeid ja bibliograafiat. Tegemist on vahenimestikuga andmete kontrollimiseks ja lünkade täitmiseks. “Eesti rahvastikukaotused II/1. Saksa okupatsioon 1941-1944. Hukatud ja vangistuses hukkunud” nimestiku koostaja on Indrek Paavle. 316 leheküljel on isikuandmed 7798 hukkunu-hukatu kohta (ainult Eesti Vabariigi piires). Nimestikku on koondatud andmed kõigist praegu kättesaadavatest allikatest. Sellest selgub, et umbes 73 % ohvritest olid eestlased, 15 % venelased ja 12 % juudid. Raamat on välja antud koostöös Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusega. Täiendav informatsioon ORURKi tegevesimehelt Peep Varjult, tel. 631 6080 ja Vello Salolt, tel. 605 5040. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

07.06.2002

Rahvusraamatukogus saab tutvuda jaapani tarbekunsti ja ikebanaga Esmaspäeval, 10. juunil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus "Nüüdisaegne jaapani tarbekunst", mis jääb avatuks 28. juunini. Rahvusraamatukogu fuajees on võimalik 15. juunini tutvuda Jaapani saatkonna ja Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni koostatud ikebanaväljapanekuga. Jaapani tarbekunst on välja kujunenud sajandite jooksul ning seda on tugevasti mõjutanud hiina ja korea kunst, mis jaapani kunstiruumi sulandudes on märkamatult muutunud ehtjaapanliku esteetika osaks. Tarbekunsti pikaajalised traditsioonid, vanad vormi- ja dekoratiivsuspõhimõtted on elujõulised ka tänapäeva Jaapanis, isegi tingimustes, mil ühiskonnas toimub kiire läänestumine. Käesolev näitus käsitleb jaapani nüüdisaegset tarbekunsti kogu tema mitmekesisuses ja üritab vaataja tähelepanu juhtida mõningatele iseloomulikele tunnustele, mille alusel näitusele välja pandud 64 tööd on jagatud 6 kategooriasse. 1. Efektsus - erksate värvide, kulla ja hõbeda kasutamine. Üks peamisi jaapani tarbekunsti iseloomustavaid jooni on silmatorkavate värvide, ka kulla ja hõbeda sage kasutamine. 2. Rafineeritud ilu saavutamine looduslike materjalide abil. 3. Vastandina erksate värvide, hõbeda ja kulla kasutamisele on jaapani tarbekunstile omane ka materjali loomulike omaduste rõhutamine. 4. Selgejoonelisus - tugev vorm ja värv. Taishô ja Shôwa ajastul (1920-30ndad aastad) toimus jaapani tarbekunsti märkimisväärne areng. Sel perioodil hakati tarbekunsti suhtuma kui moodsa kunsti vormi, mida mõjutasid Euroopast pärit art deco ja konstruktivism. 5. Elegantselt viimistletud detail. Sageli öeldakse, et filigraansed detailid on jaapani tarbekunsti peamine tunnusjoon. 6. Vormi taotluslik moonutamine kui iluideaal. Veel üks jaapani tarbekunsti oluline eripära on esemete, näiteks vaagnate kuju taotluslik moonutamine. 7. Lillede ja lindude kujutamine ornamentides. Rändnäituse on koostanud Tokyo Rahvusliku Moodsa Kunsti Muuseumi Tarbekunstigalerii ning Eestisse vahendanud Jaapani Fond ja Jaapani Suursaatkond. Näitus jääb avatuks 28. juunini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Taimi Paveselt (Jaapani saatkond), tel. 631 0531 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.06.2002

Ilmus raamat Eesti Muusikaakadeemia professoritest Reedel, 7. juunil kell 15.00 toimub Rahvusraamatukogu VIII korruse muusikasaalis Heino Rannapi raamatu “Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919-2001” esitlus ja juubelinäituse “Muusik ja pedagoog Heino Rannap 75” avamine. Eesti Rahvusraamatukogu väljaandel on ilmunud professor Heino Rannapi aastatepikkuse töö tulemusena raamat “Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919-2001”. Heino Rannap tähistab 9. juunil 2002. a. oma 75. sünnipäeva ning enamik nimetatud professoreid on olnud tema õpetajad, kolleegid või õpilased. Fotodega illustreeritud väljaandes tutvustatakse 80 aasta jooksul meie muusikakõrgkoolis töötanud sadu pedagooge alates Jaan Tammest, kes sai professori kutsenimetuse juba Peterburi Konservatooriumis, ja lõpetades Ene Üleojaga, kes on professor aastast 2001. Elulugudega antakse ülevaade õppejõudude teest muusikasse ning tegevusest kultuuri- ja koolipõllul. Pealkiri viitab teatmeteosele, kuid raamat erineb tavalistest entsüklopeedilistest väljaannetest vabama käsitluslaadi ning üldinimlike seikade poolest. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Muusikaakadeemia. Heino Rannapi 75. sünnipäevale pühendatud näitus annab ülevaate tema mitmekülgsest tegevusest muusiku, pedagoogi ja teadlasena. Viimase kahekümne aasta jooksul on ta avaldanud ligi 150 publikatsiooni. Näitusel on väljas valik H. Rannapi kooliajaloo uurimustest, sealhulgas staažikate pedagoogide elu ja tegevuse käsitlused. Eraldi on välja toodud tema doktoritöö teemaga seonduvad artiklid, mis annavad ajaloolise ülevaate muusika õpetamisest koolis. Olete oodatud! Täiendav informatsioon professor Heino Rannapilt, tel. 659 4913, ning näituse koostajalt Katre Riisalult, tel. 630 7143. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.06.2002

Ungari Instituut kutsub Rahvusraamatukokku Neljapäeval, 6. juunil kell 16.00 avab Ungari Instituudi direktor Urmas Bereczki Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis ungari kunstniku ZSUZSA DEÁKi tekstiilinäituse ja lõpetab Ungari Instituudi kevadhooaja. Peamiselt kujundus- ja reklaamigraafikuna tegutsenud Zsuzsa Deák avastas enda jaoks tekstiilikunsti vôimalused, kui sai mõni aastad tagasi tellimuse suurte seinapindade dekoreerimiseks. Töö andis inspiratsiooni edasiseks loominguks. Kunstniku loodusteemalised tekstiilimontaažid valmivad eri materjalist (kanep, pits, nöör, kangatükid ja lõngad) detailide ühendamisel ning neid iseloomustab ühelt poolt range ja läbimôeldud kompositsioon, teisalt aga tundeküllane koloriit. Zsuzsa Deák on sündinud Ungaris, maa kõige kaunimas osas Pécsis, õppinud Pécsi Kunstigümnaasiumis ja 10 aastat töötanud näitusi korraldavas firmas reklaamigraafikuna. Alates 1974. aastast on ta Ungari kunstnike organisatsiooni liige ja vabakutseline kunstnik, teenides elatist kodumaiste ning rahvusvaheliste näituste kujundamise ja teostamisega. Ta on osalenud näitustel nii Ungaris kui ka välismaal (Horvaatias, Austrias, Itaalias, Saksamaal, Soomes), kokku on isiknäitusi olnud üle viiekümne. Tema tegevust kujundusgraafikuna on auhinnatud I preemiaga rahvusvahelisel kujunduskonkursil, Dunantúli ülevaatenäituse graafikaauhinnaga ja Baranya maakonna preemiaga kujundustööde eest. Näitus jääb avatuks 27. juunini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Viia-Kadi Raudalainenilt (Ungari Instituut), tel. 644 0445 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.06.2002

Kirjastuse “Varrak” väljaannete näitus ja müük Kolmapäeval, 5. juunil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korruse humanitaarteaduste saalis kirjastuse “Varrak” väljaannete näitus ning fuajees toimub kella 11.00-18.00 raamatumüük. Näitus on avatud 31. augustini. Kirjastus "Varrak" asutati 1991. aastal ning on kujunenud üheks suuremaks kirjastajaks Eestis. Juba päris alguses pööras kirjastus tähelepanu ajalugu käsitlevatele teostele, avaldades näiteks W. Churchilli "Tormihoiatuse". Praegu kirjastatakse "Varrakus" 130-150 nimetust aastas ning raamatute hulk on kasvanud just ajalugu, sotsiaalteadusi ja filosoofiat käsitlevate teoste tõttu. Sarjas "Ajalugu. Sotsiaalteadused" on muu hulgas ilmunud sellised teosed nagu G. Duby "Guillaume le Marechal", C. Ginzburgi "Juust ja vaglad", G. Dumezil’ "Indoeurooplaste jumalad ja müüdid", T. Todorovi "Ameerika vallutamine", ilmumas on M. Sahlinsi "Saared ajaloos". "Varrak" on avaldanud H. Kissingeri "Diplomaatia" ja "Kommunismi musta raamatu", mille omamoodi mõttelise järjena ilmuvad veel sel aastal J. Keegani "Esimene maailmasõda" ja Soome Talvesõda käsitlev raamat. Alguse on saanud kaks biograafiasarja: "Inimene ja ajalugu" (F. McLynni "Napoleon", tulemas F. Wheeni "Karl Marx" ja S. Sebag Montefiore "Potjomkin: vürstide vürst") ning "Inimene ja looming" (R. Brandoni "Sürreaalsed elud", tulemas P. Ackroydi "Thomas More"). Sarjaga "Roheline raamat" on "Varrak" püüdnud täita lünka loodusteaduslike raamatute avaldamises. Sari "Moodne aeg" annab ülevaate tänapäeva maailmakirjanduses tähelepanu pälvinud teostest ning "XX sajandi klassika" tutvustab selliseid suurteoseid, mis ei ole seni eesti lugejani jõudnud (F. Kafka lühiproosa, J. Joyce’i "Kunstniku noorpõlveportree" jm.). Poliitilist olukorda tänapäeva maailmas on tutvustanud säärased tuntud autorid nagu T. G. Ash, M. Ignatieff ja R. Kaplan. Kirjastusel "Varrak" on tulevikus kavas suurendada nii nimetuste arvu kui ka mitteilukirjanduse ja teatmeteoste osakaalu. Praegu väljaantav kirjandus hõlmab kõiki žanre ajaviiteraamatutest väärtkirjanduse ja mahukate teatmeteosteni. Näitusel on esindatud eelnimetatud sarjad, kirjastuse kõige huvipakkuvamad ja menukamad romaanid, luulekogud, teatmeteosed, käsiraamatud, õpikud ja lastekirjandus. Käesolev näitus on Eesti kirjastusi tutvustavast seeriast juba viies, eelnevalt on end tutvustanud “Ilmamaa”, “Kupar”, “Kunst” ja Rahvusraamatukogu, kavas on veel välja panna “Eesti Raamatu”, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Tartu Ülikooli Kirjastuse ning Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastuse trükised. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999