PRESSITEATED

J U U N I   2001

12.06.2001

Leedu, Läti ja Eesti rahvusraamatukogu peavad suveseminari 26.-29 .juunini toimub Lõuna-Eestis Sangaste lossis Balti riikide (Leedu, Läti ja Eesti) rahvusraamatukogude suveseminar LiLaEst 2001 teemal Rahvusraamatukogud elektroonilises infokeskkonnas ja rahvusraamatukogu missioon infoühiskonnas. Töö toimub kolmes rühmas, kus arutletakse rahvusraamatukogude olulisi probleeme, nagu juhtimine ja strateegiline planeerimine; raamatukoguterminite standardimine; kogude säilitamine, restaureerimine ja digiteerimine; infotehnoloogia arengusuunad; raamatukogu haldus, turundus ja kommunikatsioon. Põhjamaade rahvusraamatukogudest on kutsustud külalisesinejateks Rootsi Kuningliku Raamatukogu direktor Tomas Lidman ja Taani Kuningliku Raamatukogu säilitusosakonna juhataja Jonas Palm. Raamatuvarade säilitamisest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetooli doktorant Kurmo Konsa. Seminari ühisarutelu tulemusena tehakse ettpanekuid septembris Riias toimuvale Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsile (CENL). LiLaEsti seminaride korraldamine on pikaaegne traditsioon, viimase 33 aasta jooksul on see kujunenud Balti riikide rahvusraamatukogude koostöö lahutamatuks osaks. Rahvusvahelised suveseminarid on koostöö ja kogemuste vahetamise avatud foorumiks ning aidanud kaasa ühisprojektide algatamisele. Esimene suveseminar toimus tolleaegse Läti NSV Riikliku Raamatukogu initsiatiivil 1968. a. Jurmalas. Tänavuse, arvult 27 suveseminari korraldab Eesti Rahvusraamatukogu. Eelmine seminar teemal Rahvusraamatukogud muutuste ajastul toimus 1999. aastal Leedu Rahvusraamatukogu korraldusel Pakretuones. Järgmine suveseminar LiLaEst 2003 jääb Läti Rahvusraamatukogu korraldada. Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 ning raamatukogunduse osakonna juhatajalt Anu Nuudilt, tel. 630 7126. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

20.06.2001

Rahvusraamatukogu uueneb suvel 2.-15. juulini on Rahvusraamatukogu suletud lugemissaalide ümberkorraldamise ja remonditööde tõttu. Töötab Endla t. ajalehtede saal, mis on avatud esmaspäevast reedeni 12-19. Lugejate paremaks teenindamiseks luuakse kaks uut lugemissaali - humanitaarteaduste saal ja ühiskonnateaduste saal. Avarama ruumi saab Šveitsi saal. Pärast põhjalikke ümberehitus- ja remonditöid avatav humanitaarteaduste saal spetsialiseerub kirjandus- ja keeleteaduse, ajaloo, filosoofia, usuteaduse ning psühholoogia valdkonnale. Avariiulitele on paigutatud teatmeteosed, monograafiad ja perioodika. Kuus lugejaarvutit võimaldavad iseseisvalt andmebaasides infot otsida, uudisteagentuuride materjale lugeda jpm. Keeleõppijaile sisustatakse vajaliku tehnikaga varustatud töökohad. Senine teatmesaal on alates 1. septembrist muudetud ühiskonnateaduste saaliks, valdkondadeks majandus- ja poliitikateadused, statistika, sotsioloogia ja kodanikuühiskond ehk nn. kolmas sektor. Esmakordselt on Rahvusraamatukogus rakendatud avatud hoidla põhimõtet – avariiulite osakaalu on suurendatud saali kõrval paikneva hoidla alusel. Endiselt on saalis lugejaile kättesaadav üldteatmekirjandus: entsüklopeediad, aastaraamatud, leksikonid jmt. Ülejäänud teatmekirjandus paigutatakse erialasaalide ja üldlugemissaali avariiuleile. Üldlugemissaalis suurendatakse lugejakohtade arvu ja vähendatakse avariiulite mahtu. Väljaanded, mis vastavalt raamatukogude spetsialiseerumisele ei kuulu Rahvusraamatukogu prioriteetide hulka (loodus- ja täppisteadused, keskkonnakaitse, sotsiaaltöö, tervishoid, pedagoogika, põllumajandus, kodundus ja sport), on edaspidi kättesaadavad üldlugemissaali avariiulitel. Seoses renoveerimistöödega on ainsana pikemat aega, 25. juunist 15. septembrini suletud humanitaarsaal, lugejaid teenindatakse üldlugemissaalis. Seoses ümberkorraldustega võib trükiste kättesaamisel tekkida tõrkeid. Lisaks teostatakse 2.-15. juulini alajaamade ja elektrikilpide profülaktiline remont, renoveeritakse peavestibüüli tualettruumid ning ehitatakse serveriruumi. Rahvusraamatukogu alustab lugejate teenindamist 16. juulil, mil oleme avatud tavapärasel suveajal esmaspäevast reedeni 12-19. Täiendav informatsioon RRi teenindusdirektorilt Ene Loddeselt, tel. 630 7107 ja haldusdirektorilt Mati Kibinilt, tel. 630 7504. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

12.06.2001

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu kinnitas Rahvusraamatukogu arengukava aastani 2010 ning 2002. a. eelarve projekti Rahvusraamatukogu nõukogu istungi päevakorra põhipunktideks olid Rahvusraamatukogu arengukava aastani 2010 ja Rahvusraamatukogu 2002. aasta eelarve projekti arutelu ja kinnitamine. Eesti Rahvusraamatukogu (RR) arengukava (http://www.nlib.ee/rr/akava.html) on koostatud, pidades silmas Rahvusraamatukogu rolli ja kohta Eesti ühiskonnas ning vajadust anda oma panus eesti rahva, rahvuskultuuri ja omariikluse säilimiseks ning arendamiseks koos Euroopa teiste riikide ja rahvastega. Arengukavas on esitatud Rahvusraamatukogu arenduseesmärgid aastani 2010 ning eeldusel, et lähimail aastail puuduvad nende realiseerimiseks materiaalsed võimalused, ka jätkusuutlikkuse kava aastaiks 2002-2003. Eraldi peatükkidena on välja toodud Eesti Rahvusraamatukogu ja ühiskonna suhted, arendusülesanded rahvus-, parlamendi- ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste erialaraamatukoguna, teadus- ja arendustegevust, organisatsiooni ja juhtimist ning haldustegevust puudutavad arendusülesanded. Lisadena on esitatud konkreetsed projektid arendusülesannete täitmiseks. Rahvusraamatukogu lähiaastate prioriteetideks on: Eesti trükise kui rahvusliku kultuuripärandi säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, mis teostub projektiga THULE – “Rahvustrükise säilimise tagamine Eestis” Eesti raamatukoguvõrgu väljaarendamisele suunatud teadus- ja arendustegevus Elektroonilise raamatukoguteenuse väljaarendamine. Rahvusraamatukogu 2002. a. eelarve projekti aluseks on Eesti Rahvusraamatukogu jätkusuutlikkuse kava aastaiks 2002-2003, mille eesmärk on raamatuvarade kvaliteetne säilitamine, arenguvalmidus ning sihtrühmadele osutatavad teenused. Eelarve prioriteetideks on rahvustrükise säilitamine, kultuurimälu järjepidevuse hoidmine ja informatsiooni kättesaadavuse tagamine elektroonilisel teel. Nõukogu kinnitas riigieelarvelise sihtfinantseerimise taotluse 70 126 000 krooni, milles tegevuskulud on 60 469 000 krooni ehk 2001. aasta tase. Ülejäänud summa jaguneb investeeringuteks ja infotehnoloogia kuludeks, et alustada rahvustrükise säilitamise ja elektroonilise raamatukogu programme. Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

12.06.2001

Assürioloogia on Rahvusraamatukogus 11.–29. juunini on Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud näitus “Assürioloogia Eestis”. Näitus käsitleb muistse Lähis-Ida kultuuride ja keelte uurimise ajalugu tänapäeva Eestis. Eksponeeritud on esemeid ja raamatuid Tartu Ülikooli Kunstimuuseumist ning Tartu Ülikooli Raamatukogust, samuti valik Uku Masingu käsikirju. Assürioloogiale pühendatud näitus Eestis on esmakordne ning leiab aset seoses Helsingis toimuva 47. rahvusvahelise assürioloogiakongressiga, mille väljasõiduistung toimub 4. juulil Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses. Näituse korraldavad Uku Masingu nimeline Vana Lähis-Ida Filoloogia ja Muinasteaduse Uurimiskeskus ning Eesti Assürioloogia Selts koostöös Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja Uku Masingu Kolleegiumiga. Uurimiskeskus tegutseb Tartu Ülikooli usuteaduskonna juures ning tegeleb akkadi, sumeri, babüloonia, assüüria jt. muistse Lähis-Ida keelte ja kultuuride õpetamise ja uurimisega. Eesti Assürioloogia Selts on 1998. aastal asutatud ühiskondlik-teaduslik organisatsioon, mis ühendab nimetatud alade uurijaid, õppejõude, üliõpilasi ning asjahuvilisi. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

01.06.2001

Sajand eesti heliplaati! Esmaspäeval, 4. juunil kell 13.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu muusikasaalis näitus “Sada aastat eesti heliplaati”. Sada aastat tagasi sai eesti kultuur jälle ühe tahu võrra rikkamaks – ilmus esimene eestikeelne heliplaat. See annab ka põhjust sajandi jooksul ilmunud heliplaatidele tagasi vaadata. Rahvusraamatukogu heliülesvõtete kogusse on plaate järjepidevalt muretsetud viimase neljakümne aasta jooksul ning sellele kogule toetudes antakse näitusel ülevaade ilmunust. Näitusel on eksponeeritud murdosa heliplaaditoodangust, kuid välja on toodud olulisemad turul tegutsenud plaadifirmad. Eesti ajaloo üldine kulgemine 20. sajandil liigendab ka näituse neljaks – enne Teist maailmasõda ja nõukogude perioodil ilmunu, väliseestlaste salvestised ning 1990ndate aastate toodang. Esimene eestikeelne heliplaat ilmus 1901. aastal Peterburis ning selle ainueksemplar on säilinud Teatri- ja Muusikamuuseumis. Plaadil laulab Peterburi konservatooriumi tudeng M. Goltisson tuntud skulptori August Weizenbergi kirjutatud laulukest Paistab sügisel ka päikene. Sajandi esimeste kümnendite heliplaate on säilinud vähe ning Rahvusraamatukokku on nad sattunud juhuslikult, kuid näitusel on esindatud siiski peamised tegutsenud firmad, nagu His Master’s Voice, Bellaccord-Electro, Beka, Odeon, Columbia jt. Kokku plaadistasid eri firmad ligemale 2000 nimetust. Tänu Heino Pedusaare koostatud heliplaatide koondkataloogile aastatest 1901-1939 on meil olemas terviklik ülevaade produktsioonist. Nõukogude perioodil salvestati eesti muusikat ja interpreete üleliidulise firma Melodija filiaalina tegutsenud Tallinna Heliplaadistuudios. Kohapeal valmistatud fonogrammid ja plaadiümbriste maketid saadeti läbivaatamiseks Moskvasse. Karmile tsensuurile vaatamata helindati materjali kokku ligi 1000 plaadi tarvis. Aasta kohta tegi see keskmiselt 35 nimetust. Üleliidulistel konkurssidel said auhinnalisi kohti nii meie helirežissöörid kui ka plaadiümbriste kujundajad. Iseloomulik on mitme sarja, nagu Eesti pop, Eesti orelid jt. ilmumine. Suurima läbimüügiga oli populaarseim lasteplaat Entel-tentel. 1990ndate aastate alguses, seoses üleüldiste muutustega majanduses ja poliitikas, muutus ka olukord heliplaaditurul. Monopoolne suurfirma lõpetas tegevuse, asemele tulid väiksemad ning turul asendusid vinüülplaadid laserplaatidega. Läbimurdeaastaks eesti laserplaaditurul oli 1994. Esimeseks suure müügieduga plaadiks oli R. Tobiase Motetid Eesti Projekti Kammerkoori esituses – esimesed 500 CDd realiseeriti kahe kuu jooksul. Kui varasematel kümnenditel on põhirõhk olnud süvamuusikal, siis viimaseid aastaid iseloomustab levimuusika osa suurenemine. Lisaks kohalikele firmadele (Forte, Eesti Raadio, Aidem Pot, HyperElwood, Hitivabrik jt) salvestavad eesti muusikat ka välismaised plaadikompaniid – Antes, Finlandia Records, ECM jpt. Eesti muusika ja interpreetidega salvestisi ilmub aastas üle 300. Täiendav informatsioon kunstide teabekeskuse juhataja Katre Riisalult, tel. 630 7143. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse