‹ tagasi uudistesse

PRESSITEATED

J U U N I  2000

30.06.2000

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse Leedu suurvürstide privileege Teisipäeval, 4. juulil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis ajaloo- ja dokumendinäitus "Leedu suurvürstide privileegid”. Väljas on ka viimase 10 aasta jooksul Leedus välja antud metallrahad. Näitus on valminud Leedu Vabariigi Suursaatkonna, Eesti Rahvusraamatukogu ja Leedu Rahvusraamatukogu koostööna. Kõik eesõiguste pärgamendid, mida sellel näitusel demonstreeritakse, on kirjutatud ladina, poola või slaavi keeles, mida kasutati tolleaegses Leedu suurvürstiriigis kantseleikeeltena. Leedu riigi auväärne ajalugu peegeldub tema valitsejate ürikutes. Vana Leedu riiki nimetati Leedu suurvürstiriigiks ja tema valitsejaid suurvürstideks. Leedu riik tekkis 13. sajandil ja eksisteeris selle nimetuse all 1569. aastani, mil ühineti üheks riigiks Poolaga ning Leedu suurvürstid olid ühtlasi Poola kuningad. Hiilgeajal 14.-15. sajandil ulatusid Leedu riigi piirid lõunas Musta mereni ja idas peaaegu Moskvani. Nelikümmend viis Leedu suurvürstide privileegi moodustavad ühe osa pärgamentide kogust, mida säilitatakse Leedu Vabariigi Martynas Ma˛vydase nim. Rahvusraamatukogu käsikirjade osakonnas. Need on Leedu suurvürstide ja Poola kuningate Kazimieras Jogailaitise (valitses 1440-1492), Aleksandrase (1492-1506), ˇygimantas Vana (ˇygimantas Senasis 1506-1548), ˇygimantas Augustase (1529-1572), Steponas Batorase (1576-1586), Zigmantas Vaza (1588-1632), Jonas Sobieskise (1674-1696), Augustas II (1697-1706 ja 1709-1733) ja Augustas III (1733-1763) eesõigused. Privileegid määrasid maavaldused ja vabastasid Vilniuse elanikud maksukohustustest, kinnitasid Vilniuse linna piirid ning gildide ja kolleegiumite õigused, tunnustasid õigeusklike ja katoliiklaste võrdseid õigusi riigiametisse astumisel ja maa omamisel, kinnitasid maahaldusi, kloostrite ja reformaatorite eesõigusi ning hoidsid jõus eelkäijate kehtestatud privileege. Säilitatavate käsikirjade kogus on üle 140 pärgamendi. Näitus on avatud 7. juulini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

22.06.2000

Helga Jõerüüdi monotüüpiad Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 26. juunil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Helga Jõerüüdi akvarellmonotüüpiate näitus. Helga Jõerüüt on sündinud ja kasvanud Tartus arsti perekonnas, lõpetanud Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi, õppinud “Pallases” skulptuuri prof. A. Starkopfi ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis maali prof. A. Vabbe õpilasena ning lõpetanud ERKI 1951. aastal. H. Jõerüüt tegutseb vabakutselisena tänaseni, 1958. aastast on ta Kunstnike Liidu liige. Ta on loonud illustratsioone paljudele lasteraamatutele ja ajakirjale “Täheke”, samuti viljelenud maastiku- ja lillemotiividega akvarellmonotüüpiat. Helga Jõerüüt on esinenud personaalnäitustega üle Eesti, osalenud vabariiklikel näitustel, Baltimaade akvarellitriennaalidel, Soomes, Jaapanis ja Moskvas. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), tel. 630 7138, 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

16.06.2000

Rahvusraamatukogu nõukogu istung 13. juuni õhtul pidas Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu selle aasta kolmanda istungi. Päevakorras oli “Eesti Rahvusraamatukogu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra” ning Eesti Rahvusraamatukogu 2001. a. eelarvekava kinnitamine. Nõukogu otsustas kinnitada “Eesti Rahvusraamatukogu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra”. Rahvusraamatukogule kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei laiene kõik riigivara seadusega ettenähtud kitsendused. Raamatukogu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine tugineb Rahvusraamatukogu seaduse sätetele. Korra väljatöötamisel arvestati kehtivatele õigusaktidele vastavat Rahvusraamatukogu struktuuri ja varade haldamisel välja kujunenud korda. Rahvusraamatukogu 2001. aasta eelarve projekt, seotuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätestatud rahvus-, parlamendi- ja teadusraamatukogu põhiülesannete täitmise ja tegevuse tulemuslikkust hindavate indikaatoritega, on seaduse täitmise eelarve. Eelarve on üles ehitatud projektfinantseerimise põhimõttel, koondades tähelepanu eesti trükise kui kultuuripärandi säilitamisele, uue informatsiooni hankimisele ja infokommunikatsiooni infrastruktuuri arendamisele. Nõukogu kiitis esitatud eelarvekava heaks. Istungit juhatas nõukogu esinaine Sirje Endre, kohal viibisid nõukogu liikmed Ivi Eenmaa, Marju Lauristin, Toomas Liivamägi, Heiki Sibul, Anne Valmas ja Arvo Ott. Meeli Veskus oli esitanud oma ettepanekud kirjalikult. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

12.06.2000

Tiina Tamman esitleb oma uut romaani Teisipäeval, 13. juunil kell 15.00 esitleb Tiina Tamman Rahvusraamatukogu kuppelsaalis oma uut romaani “Tihe udu Tallinnas”. Tiina Tamman on sündinud 1948. aastal Valgamaal ja käinud koolis Türil, seejärel lõpetanud Tartu Ülikooli inglise keele erialal. Alates 1974. aastast elab Inglismaal, kus töötab tõlgi ja ajakirjanikuna BBCs. Teeb ka kaastööd Eesti Raadiole ja Eesti ajalehtedele. Seni on Tiina Tammani sulest ilmunud esseekogumik “Kirjad Eestisse Londoni lähistelt” ning romaanid “Rukkililleraadio” (1997) ja “Ärkamine” (1999). Tiina Tammani kirjutis “Iseolemine: mina, Eesti, Euroopa” ilmus Eesti arengustrateegiaid ja uusi ideid tutvustavas ning teadlaste, ajakirjanike, ettevõtjate, kirjanike jpt. tulevikuvisioone esitavas kogumikus “Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud” (1999). Ootame Teie toimetuse esindajat Tiina Tammani romaani “Tihe udu Tallinnas” esitlusele! Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

09.06.2000

Rahvusraamatukogus on avatud näitus KUNSTIRAAMAT JEAN PAUL GETTY FONDILT Esmaspäevast, 12. juunist on Rahvusraamatukogu VII korruse reaallugemissaalis avatud J. P. Getty Fondilt Rahvusraamatukogule kingitud kunstikirjanduse näitus. 1996. aastal tegi Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskus Getty Fondile taotluse kunstiraamatute komplekteerimise rahastamiseks, mis lahenes 50 000 dollari näol erakordselt positiivselt. Fond seadis tingimuseks, et komplekteerimist koordineeriks komisjon, tagamaks raamatute võimalikult lai valik ja spetsialistide kaasabi. Komisjoni kuulusid nimekad Eesti kunstiavalikkuse esindajad Jaak Kangilaski, Mart Kalm, Sirje Helme, Tiina Abel, Krista Kodres ja Karin Hallas, kes koostasid tellimuste aluseks saanud nimekirjad. Tellimuste täitmisel tegi väga suure töö Rahvusraamatukogu väliskirjanduse osakond. Tänu Getty Fondile on Rahvusraamatukogu ligi 1300 väärtusliku kunstiraamatu võrra rikkam. Raamatute valik on tasakaalustatud, asjatundlik ja esinduslik. Peatähelepanu on osutatud värsketele teatmeteostele ning põhikäsitlustele, ilma milleta on raske teiste teoste mõistmine. Muretsetud on arhitektuuri- ja kunstiteoreetilisi kirjutisi, muuseumide näitusekatalooge, Getty Fondi väljaandeid sarjast “Tekstid ja dokumendid”, näiteks Adolf Behne, Henrik Petrus Berlage, Hermann Muthesiuse jt. töid, kunstiajaloo raudvara hulka kuuluvaid käsitlusi Gombrichi, Assunto, Fiedleri, Friedlaenderi, Panofsky, Witkoweri Pevsneri, Arnheimi jt. sulest, kapitaalne, jooksvalt täiendatav Bibliography of the History of Art CD-ROMidel. See inglis- ja prantsuskeelne kujutava, dekoratiivse ja tarbekunsti, arhitektuuri, disaini ja rahvakunsti ajalugu ning tänapäeva käsitlevaid kirjutisi sisaldav andmebaas on valminud mitme asutuse koostööna, kuid oluline osa on Getty Fondil. Lugejaid rõõmustab 34-köiteline Grove'i väljaandel ilmunud The Dictionary of Art. Silmas pidades meie laia lugejateringi, telliti ka ühiskonna sotsiaal-kultuurilist arengut käsitlevaid menuteoseid, autoreiks Levi-Strauss, McLuhan, Calvino jt. Getty Fond (The Getty Grant Program) on osa J. P. Getty loodud erakapitalil põhinevast sihtasutusest (J. P. Getty Trust), mis on asutatud visuaalse kunsti ja klassikaliste teaduste toetuseks. Fond loodi 1984. aastal ja juba kümne esimese aasta jooksul kasvas see algselt ainult Ameerika Ühendriikide programme toetavast fondist laiaulatuslikuks, eriti Ida-Euroopa maade projekte rahastavaks asutuseks. Tänaseks on abi saanud rohkem kui 100 riiki üle kogu maailma. Näitus on avatud 30. juunini. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

05.06.2000

Rahvusraamatukogus saab vaadata Jeruusalemma linnulennult Kolmapäeval, 7. juunil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Iisraeli fotograafide näitus "Jeruusalemm linnulennult". Näitusel on eksponeeritud aerofotod Iisraeli ajaloolisest pühast linnast Jeruusalemmast. Fotograafid Duby Tal ja Moni Haramati on töötanud Iisraeli Õhujõudude (Israeli Air Force) pilootidena ning 90ndate aastate alguses avaldasid oma fotoalbumi. Rändnäituse on vahendanud Iisraeli Suursaatkond. Näitus on avatud 21. juunini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

02.06.2000

Rahvusraamatukogus eksponeerib oma loomingut Arseni Mölder Teisipäeval, 6. juunil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Arseni Möldri loomingu näitus. Näitusel on väljas kunstniku skulptuurid aastaist 1960-2000, ehted aastaist 1989-1999 ja medalid, sealhulgas ERKI rektori ametikett. Arseni Mölder on sündinud 1919. aastal Muhus, koolis käinud Massus Läänemaal, õppinud Riigi Kunsttööstuskoolis (1938) ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis (1938-1940) puitehistööd, skulptuuri Jaan Koorti nim. Kõrgemas Kunstikoolis (1940-1941) ning lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi skulptuuri ja monumentaal-dekoratiivmetalli erialal (1948). A. Mölder on töötanud Tallinna Tarbekunsti Instituudis ja Eesti Kunstiinstituudis õpetaja ja kateedri juhatajana ning on Eesti Kunstiakadeemia auliige ja emeriitprofessor. Näituse on kujundanud Ene Ammer. Näitus on avatud 20. juunini. Täiendav informatsioon Tiiu Laurilt (RR), tel. 630 7138. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

01.06.2000

Edmund Valtmani karikatuurinäitus Rahvusraamatukogus Laupäeval, 3. juunil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees karikaturisti ja illustraatori Edmund S. Valtmani poliitiliste karikatuuride näitus. Edmund Valtman on sündinud 1914 Tallinnas, 1944. aastal emigreerus Saksamaale, 1949 siirdus elama USAsse ja on 1959. aastast USA kodanik. Ta on teinud kaastööd ajalehtedele “Eesti Sõna” ja “Maa Sõna”, töötanud “Hartford Timesi” toimetajana. E. Valtman sai 1958 National Safety Councili ja 1962 Pulitzeri auhinna. Teda on autasustanud ka National Cartoonists´ Society, Greater Hartford Chamber of Commerce (1962), Gannett Newspapers´ Frank Tripp (1963). Alates 1946. aastast on E. Valtman korraldanud karikatuurinäitusi Stuttgardis, Oldenburgis, Amsterdamis, Washingtonis, Tokios ja mujal. Näitus on avatud 30. juunini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse