RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
M A I  2002

21.05.2002

Võimlemine väikelastega Neljapäeval, 23. mail kell 18.00 esitleb Vello Vaher Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma uut raamatut “Võimlemine väikelastega”. Esinevad Vello Vaheri tsirkuseperekond, muusika-mängukooli “Musamari” võimlemisrühmad ja laululapsed, erahaigla Fertilitase võimlemisrühm ning paljud teised. Raamatus “Võimlemine väikelastega” on 152 eri raskusastmega harjutust rohkem kui 400 värvifoto, sooritamise kirjelduste, õigete haaramisasendite ja turvaliste abinõudega. Vello Vaher on teinud neid harjutusi oma viie lapsega ning õpetanud treeningrühmades teistele peredele. Esimestel eluaastatel on vähe harjutusi, millega laps iseseisvalt toime tuleb. Lapsevanema abiga saab aga isegi vastsündinud imik võimelda. Üldfüüsilisele treeningule lisandub hea kehaline kontakt ja suhtlemine, mis aitab lähendada kogu perekonda. Vello Vaher on lõpetanud Tallinna Tehnikagümnaasiumi ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna, töötanud EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis, Tallinna Pedagoogikaülikoolis, klubis “Balance”, Salme Kultuuripalees, tantsustuudios “Tanzart”, Lapsearenduskeskuses, “Päikesejänku” beebikoolis ning 1998. aastast tänaseni muusika-mängukoolis “Musamari”. Täiendav informatsioon Vello Vaherilt, tel. 633 7482, 051 005 37. Kõik on oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

17.05.2002

Kauge ja lähedane Norra 17. maist on Norra rahvuspüha puhul Rahvusraamatukogu V korrusel kataloogisaalis avatud Anneli Säre fotonäitus “Kauge ja lähedane Norra”. Kunstnik Anneli Säre on Eesti-Norra Seltsi liige. Kakskümmend väljapandud fotot on tehtud tema kahel viimasel Norra-reisil 1998. ja 2001. aastal. “Mõlemal korral viibisin alal, mis jääb Oslo ja Stavangeri vahele, ning veel veidi Bryne ja Vatne ümbruses. 1998. aastal maalisin ja joonistasin Vatne lähedal, seal sain liikuda ka jalgrattaga. Nii sattusin sellistesse kohtadesse, kuhu autoga poleks ehk kunagi jõudnudki. 2001. aasta suvel oli minu hea sõber Ingegerd see, kellega ringi sõites killuke Norra vägevusest ja ilust mu silme ette jäi,” räägib Anneli Säre. Näitus on korraldatud Eesti-Norra Seltsi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös ning avatud 14. juunini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Anneli Särelt, tel. 056 156 456 ja Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148, expo@nlib.ee Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.05.2002

Lätlased ja eesti kirjandus Homme, 14. mail kell 16.00 avab Läti Vabariigi suursaadik Eestis hr. Edgars Skuja Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis näituse “Lätlased ja eesti kirjandus”. Näituse idee autor on Läti kultuuriatašee Eestis hr. Guntars Godinš, koostaja Läti Rahvusraamatukogu ja kuraator pr. Inna Pelše. Pärast näituse avamist toimub Rahvusraamatukogu kohvikus kohtumine eesti kirjanduse tõlkijatega. Näitus tutvustab eesti kirjanduse tõlkijaid Lätis ja tõlgitud raamatuid. Stendidelt saab lugeda eesti kirjanduse vahendajate Elina Zalite, Džuljeta Plakidise, Janis Žigursi, Laimonis Kamara, Anna Žigure jt. kohta. Näitust ilmestavad Lätis välja antud raamatud. Ilmus ka põhjalik kataloog, mis sisaldab läti keelde tõlgitud eesti kirjanduse (183 teose) bibliograafiat. Näitus on avatud 31. juulini. Täiendav informatsioon Guntars Godinšilt, tel. 056 988 849, e-post: guntars.godins@mfa.gov.lv ja Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148, expo@nlib.ee Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.05.2002

Rahvusraamatukogus näeb sõja- ja pagemisfotosid Kolmapäeval, 15. mail kell 14.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajees väliseestlase Donald Koppeli sõja- ja pagemisfotode näitus. Avamisel viibib ka fotode autor. Donald Koppeli sajad sõjafotod (1943—1944) esindavad positsiooni ja seisukohta, mis ei visualiseeru Saksa ega Vene (militaar)propaganda embleemideks. Need fotod on ideoloogiliselt neutraalsed, poliitiliselt isegi "nõutud". Koppeli pildid palendavad eestlase tüdinud neutraalsust II maailmasõja suhtes, neis puuduvad empaatia ja heroilisus. See, mis esiletõstmist väärinud, kuulub pigem "tagala-repertuaari". Oma rahulikus, isegi lüürilises kujutamislaadis on Koppel pööranud tähelepanu Eesti sõdurite olmele ja igapäevaelule: raudteestseenid siin-seal Euroopas, metsatukka ehitatud varjendid ning kõige tavalisemad mälestuspildid, mis jätavad mulje pigem rahuajast või sõjalistest õppustest kui tegelikest militaarsetest koledustest. Koppeli teine ulatuslik fotoseeria viib meid riskantsele 83-päevasele põgenemisteekonnale väikesel kalapaadil “Inanda” Eestist läbi Rootsi, Šotimaa, Walesi ja Portugali Madeira saarestiku üle Atlandi ookeani, mis pärast keerukaid seiklusi Atlandi ookeani sügavike kohal ja ohtliku Biskaia lahe ületamise järel lõppes 21. augustil 1946. aastal Ameerika Ühendriikide lõunarannikul. USA kauneim osariik Florida valmistas uusasukatele aga veelgi katsumusi. Esmalt üritati Estonianidest lihtsalt vabaneda nende brutaalse tagasisaatmise näol. Seejärel aga tuli "Inanda", nagu ka kahe ülejäänud päästelaeva reisijatel väljuda Ühendriikide territoriaalvetest ja sinna "seaduslikus korras" taas siseneda. Näituse autor Donald Koppel on seisnud surmaga silmitsi kümneid kordi. Visalt püsib arusaam, et Eestis puudub sõjafotograafia. Säärase seisukoha on loonud ja kinnistanud Eesti NSV aegsed kirjutised, milles meie kujutlused militaarsest keskkonnast seotakse jäägitult Nõukogude Liidu vägede ja nende "kangelaslikkusega". Praegu Miamis elava Donald Koppeli fotokollektsioon kummutab põhjalikult need eksiarvamused. Näitus on avatud 31. maini. Olete oodatud 15. mail kell 14.00 Rahvusraamatukogu fuajeesse Donald Koppeli fotonäituse avamisele! Täiendav informatsioon näituse kuraatorilt professor Peeter Linnapilt, tel. 053 949 197 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.05.2002

Toimus Rahvusraamatukogu nõukogu istung Sel nädalal toimus Rahvusraamatukogu nõukogu istung, mille päevakorras oli ülevaade Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisest Riigikogus, 2001. aasta raamatupidamisaruanne ja 2002. aasta eelarve muudatused ning dokumendiprojekti “Eesti Rahvusraamatukogu arendusprojektid ja infotehnoloogia arengukava 2002-2006” arutelu. Nõukogu kinnitas 2001. aasta raamatupidamisaruande ja 2002. aasta eelarve muudatused, mis puudutasid eelkõige kulude ümberjaotamist kuluartiklite piires. Raamatukogu arendusprojektide ja infotehnoloogia arengukava põhiliseks arutelu aineseks kujunes raamatukogu infotehnoloogilise baasi halb seisund: ligi pool arvutivõrgust on vananenud ega vasta tänapäeva vajadustele. Nõukogu liikme Heiki Sibula sõnul vajab Rahvusraamatukogu oma “tiigrihüpet”. Lähiaastatel on Rahvusraamatukogu põhiprotsesside normaalse funktsioneerimise esmaeelduseks arvutivõrgu iga-aastane uuendamine vähemalt 20% ulatuses, mis nõuab IT-infrastruktuuri kulude olulist kasvu: ühekordne investeering 5,6 miljonit, iga-aastane investeering 2,6 miljonit krooni. Nõukogu otsustas arengukava arutelu juurde tagasi pöörduda mai lõpus toimuval nõukogu istungil. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.05.2002

Graafik Tiina Reinsalu kingitus Rahvusraamatukogule Alates 9. maist on Rahvusraamatukogu VIII korruse kunstisaalis eksponeeritud Tiina Reinsalu raamatuillustratsioonid, mis kunstnik kinkis Rahvusraamatukogule. Raamatugraafik Tiina Reinsalu, kes on on illustreerinud raamatuid nii täiskasvanutele kui ka lastele, on teinud Eesti Rahvusraamatukogule kena kingituse. Kunstide teabekeskuse raamatuillustratsioonide kogusse lisandusid autori originaalillustratsioonidest järgmised: Valge kass ja must kass / B. Sergunenkov – 1983 – akvarell Kuningas Arthuri lood / James Riordan – 1995 – makett – pliiats Dzungliraamat / Rudyard Kipling – 2001 – visandid – pliiats Ajakiri “Täheke” perioodil 1999-2002 - akvarell, guašš, värv. pliiats Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse originaalillustratsioonide kogu sisaldab üle 5000 teose eesti autoritelt. Originaalillustratsioone hakati Rahvusraamatukogus komplekteerima 1960ndatel aastatel, aktiivselt täienes kogu 1980ndatel. Kollektsioon sisaldab J. Arraku, V. Tolli, E. Valteri, P. Ulase, J. Tammsaare, V. Noore, R. Saksa jt. loomingut. Varasematest on huvipakkuvamad O. Kangilaski ja S. Škopi lasteraamatute illustratsioonid. Käesoleval ajal täiendatakse kogu koostöös näituste osakonnaga ostude teel, suur osa on aga ka annetustel. Eelmisel aastal tegi tähelepanuväärse annetuse kirjastus “Tiritamm”, kes kinkis 1960—80ndate aastate originaalillustratsioone 190 Eesti raamatule. Tänavu kinkis prof. Paul Luhtein “Kalevipoja” 1947. aasta väljaandele valminud 10 tinalõiketööd. Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuses on huvilistel võimalik kasutada elektroonilist andmebaasi “Raamatuillustratsioonid”. Tere tulemast! Täiendav informatsioon Eha Garšnekilt (RR), tel. 630 7157. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

09.05.2002

Eesti Rahvusraamatukogu ja Viljandi Kultuurikolledz sõlmisid koostöölepingu Täna keskpäeval kirjutasid Viljandi Kultuurikolledzi rektor Anzori Barkalaja ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm alla koostöölepingule. Lepingus sätestatakse poolte koostöö raamatukogundusliku ja infoalase koolituse korraldamisel ning sellealaste teoreetiliste ja praktiliste ülesannete lahendamine eesmärgiga kujundada ühtne üldriiklik erialane koolitusruum. Lisaks hakkavad Viljandi Kultuurikolledz ja Eesti Rahvusraamatukogu sõlmitud lepingu alusel osalema ühiste rahvusvaheliste, riiklike või kohalike koolituskavade ning arendusprojektide väljatöötamises ja rakendamises. Kolledži õppuritele võimaldatakse Rahvusraamatukogu kasutamine praktikabaasina. Rahvusraamatukogu spetsialiste kui infoteaduste praktikuid hakatakse senisest sagedamini kaasama Kolledzi õppetöös lektoritena. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel 630 7600 ja kolledzi raamatukogunduse ja infoteaduste osakonna juhatajalt Ilmar Vaarolt, tel. (043) 55 243. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

 

08.05.2002

Veljo Tormis kinkis Rahvusraamatukogule osa oma raamatukogust Helilooja Veljo Tormis kinkis Eesti Rahvusraamatukogule oma rahvamuusikaalase heliplaadi-, raamatu- ja noodikogu, ühtekokku 368 nimetust (141 nooti, 116 raamatut, 111 heliplaati), millest moodustati Veljo Tormise isikukogu. Murdosa sellest rikkusest mahtus näitusele "Rahvamuusikat Veljo Tormise kingitusest Eesti Rahvusraamatukogule", mis on avatud 8. korruse muusikasaalis 6. juunini. Näituse koostas kunstide teabekeskuse muusikaspetsialist Urve Aulis. Veljo Tormise kogus võime lugeda raamatuid põhjala šamanismist või "Kalevala" võrdlusest teiste maailma eepostega, kuulata indiaani, jaapani, heebrea või india muusikat, uurida aafrika rütme ja araabia melismaatikat, püüda leida ühiseid jooni maailma rahvaste ürgsetes viisides. Maestro on rõhutanud: "Rahvalaulus kajastub paljugi tänaseni olulist: rahva kultuuriväärikus, sisemine tasakaal, ühtekuuluvustunne loodusega, põlvkondade järjepidevuse tunnetamine... Ja mina olen selle rahvalaulu teenistuses ja ma hoian teda, kuidas oskan." Võime täheldada, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja on süvenenud oma kodukandi, Kuusalu valla rahvapärandisse. Ta on põhjalikult läbi töötanud kogu Eestit hõlmava folklooriteabe. Riiulitel seisavad reas Jakob Hurda, Oskar Looritsa, Juhan Zeigeri, Herbert Tampere, Ingrid Rüütli jt. ulatuslikud kogumikud, uurimused alates rahvapillidest kuni muistse rauasulatamiseni. Maestro on südant valutanud mitte ainult eesti rahvalaulu pärast, temas on huvi äratanud teisedki soome-ugri rahvad. Näiteks lastekoori tsüklis "Suomalais-ugrilaisia maisemia" ("Soome-ugri maastikud"), mille ta kirjutas Vaasas töötava ungari keeleteadlase ja muusikaõpetaja György Kadari tellimusel, on esindatud 15 hõimurahva laulud: eesti, soome, mansi, handi, ungari, udmurdi, komi, mordva, mari, saami, vepsa, isuri, vadja, karjala ja liivi. Huvid hargnesid järjest laiemale: läti rahvalauludes on Veljo Tormis leidnud sarnasust lõuna-eesti viisidega, põhja-vene bõliinades soome-ugri regilauludega. Bulgaaria rahvamuusika heliplaadil on helilooja käsi ära märkinud allikmaterjalid oma "Bulgaaria triptühhoni" tarvis; mordva rahvalaulukogumiku vahele on sama käsi paberilehele üles tähendanud handi karulaulude rütme. Turkmeenia sõber on oma maa rahvamuusikaraamatu esilehele kirjutanud südamliku pühenduse, lauljatar Ellen Parve lisanud lahked saatesõnad ameerika rahvamuusika heliplaadile. Täiendav informatsioon RRi kunstide teabekeskuse juhatajalt Katre Riisalult, tel. 630 7143. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

06.05.2002

Eestisse saabub IFLA president Eesti Rahvusraamatukogu kutsel saabub täna Eestisse Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu IFLA president Christine Deschamps. IFLA on raamatukogunduse ja infoteaduste valdkonnas kõige laiapõhjalisem rahvusvaheline erialaorganisatsioon, milles on esindatud 143 riiki 1622 rahvusliku, institutsionaalse ja üksikliikmega. Eestit esindavad selles organisatsioonis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu. Rahvusraamatukogu koostatud programmi raames külastab Christine Deschamps 7.-9. maini eri tüüpi raamatukogusid Tallinnas, Tartus ja Lääne-Virumaal, kohtub kultuuriminister Signe Kivi, Tallinna Pedagoogikaülikooli prorektori Peeter Normaku ja Haridusministeeriumi esindajatega ning tutvub Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonnaga. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu välissuhete osakonna juhatajalt Mari Kannusaarelt, tel. 630 7503. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

06.05.2002

Kirjastus “Kunst” näitab oma väljaandeid Teisipäeval, 7. mail kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korruse humanitaarteaduste lugemissaalis kirjastuse “Kunst” väljaannete näitus. Kirjastus “Kunst” on loodud 1957. aastal. Asutamiseesmärk oli avaldada kirjandust eesti kunstist ning tutvustada eesti lugejale maailma kunsti ja kultuuri ajalugu. Alates 1958. aastast andis kirjastus välja ka almanahhi “Kunst”, millest kujunes nüüdisaegse kunsti suunanäitaja. Kui 1992. aastal omandas kirjastuse Kirjastuse Kunst AS, jäid põhieesmärgid ja temaatika samaks: kultuuriajalugu, ajalugu ja kunstiajalugu. Viimastel aastatel on tegevusvaldkonda laiendatud ning pööratud rohkem tähelepanu teatmeteostele ja kultuuriloolistele raamatutele. Ilmub mitu oma koha leidnud sarja: “Kunsti Raamatukogu” rohkesti illustreeritud raamatud tutvustavad kunstivoole. “Kuningaraamat” koondab populaarses stiilis biograafiaid maailma valitsejatest. “Ajalooline romaan” ja “Kunstiromaan” esindavad ilukirjandust. On ilmunud monumentaalsed ülevaateteosed: Juhan Maiste “Eestimaa mõisad”, Jaak Kangilaski ja Ants Juske “20. sajandi kunsti ajalugu”, Jaak Kangilaski “Üldine kunstiajalugu” ning Sirje Helme ja Jaak Kangilaski “Lühike eesti kunsti ajalugu”. Turistidele on ilmunud/ilmumas “Eestimaa mõisate teejuht” (eesti/inglise ja soome/saksa keeles) ning “Eestimaa kirikute teejuht” (eesti/inglise keeles). Käesoleval näitusel on välja pandud valik kirjastuses viimase 10 aasta jooksul ilmunust. Näitus on avatud 31. maini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

03.05.2002

Rahvusraamatukogu kutsub raamatute kevadmüügile! Järgmise nädala teisipäevast reedeni (7.-10. maini) korraldab Eesti Rahvusraamatu-kogu raamatukogu fuajees traditsioonilise RAAMATUTE KEVADMÜÜGI. Külastajatele annab kevadmüük hea ülevaate Eesti raamatuturust ning võimaluse soodsamalt trükiseid osta, kirjastajatel on hea võimalus reklaamida ja müüa oma väljaandeid, kaeda konkurentide tegemisi ning suhtlemisel külastajatega selgitada välja, millised raamatud pakuvad ostuhuvi ning mida tasub edaspidi kirjastada. Juba üheksandat aastat kaks korda aastas, kevadel ja jõulude eel Rahvusraamatukogus toimuvad raamatumüügid on oma populaarsust ja vajalikkust tõestanud rohke külastatavusega ning ka kirjastuste huviga müükidel osaleda. Seekord pakub oma toodangut enam kui 40 Eesti kirjastust, kelle väljaannetest peaks iga inimene leidma soovitu. Müügile tulevad teatmeteosed, käsiraamatud, ilukirjandus lastele ja täiskasvanutele, aime- ja õppekirjandus, postkaardid jpm. Raamatumüük on avatud: teisipäeval 12.00-20.00 kolmapäevast reedeni 10.00-20.00. Rahvusraamatukogu ja kirjastuste häid suhteid ning tihedat koostööd illustreerib lisaks raamatumüükidele ka kirjastusi ja nende väljaandeid tutvustavate näituste korraldamine. Koos Kujundusgraafikute Liidu ja Kirjastuste Liiduga saavad teoks traditsioonilised iga-aastased näitused “25 kaunimat Eesti raamatut” ja “5 kaunimat lasteraamatut”. Koostöös Kirjastuste Liiduga valmis aasta algul näitus “Eesti lugeja 100 eelistust aastast 2001”. Tänavu alustas Rahvusraamatukogu uut näitusesarja “Eesti kirjastusi”, mille eesmärk on tutvustada lugejaile-vaatajaile meie kirjastuste toodangut. Seni on väljas olnud kirjastuste Ilmamaa ja Kupar ning Rahvusraamatukogu väljaanded. 7. mail kell 16.00 avab näitusesarja “Eesti kirjastusi” raames humanitaarteaduste saalis oma viimase 10 aasta raamatutoodangut tutvustava näituse kirjastus KUNST. Lisaks raamatumüügile ning kirjastuse Kunst raamatunäitusele on huvilistel võimalik külastada peanäitusesaalis avatud Hans Christian Anderseni loomingule pühendatud köitenäitust “Muinasjutuimed” ning harulduste kogu näitusesaalis raamatunäitust "Kalevipoeg. Üks ennemuistne Eesti jutt", kus võib tutvuda "Kalevipoja" väljaannetega alates aastatel 1857-1861 ilmunud esitrükist ning lõpetades 1998. aastal üllitatud seitsmeteistkümnenda trükiga. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

02.05.2002

Muinasjutuimed Rahvusraamatukogus Reedel, 3. mail kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Hans Christian Anderseni loomingule pühendatud köitenäitus “Muinasjutuimed”. Näitusel on väljas 25 kunstniku tööd. Need on eri väljaannetes ja keeltes ilmunud muinasjuturaamatud, mille autoriks taani kirjanik H. Chr. Andersen, kelle sünniaastapäeva tähistame aastal 2005. Kuigi kunstnikud interpreteerivad sageli üht ja sama muinasjuttu, on nende raamatud väga erinevad nii materjali, koloriidi kui ka meeleolu poolest. Näitus on lastele, et neid muinasjutuimesid avastama ahvatleda, ning täiskasvanutele, et lapsepõlve lugemiselamusi meelde tuletada. Kuid igal vaatajal peaks olema põnev näha, kui erinevalt võib raamatukaanel mõjuda nahk, paber või klaas, kuidas saab raamat ratsutada keraamilisel kiikhobusel, kuidas on köitmisel kasutatud niiti, traati või peent tikandit. Muinasjutumaailma iginoorus kutsub ka köiteid olema avatud ja lapsemeelselt otsekohesed. Eesti autorite näitus oli esmakordselt väljas Kopenhaageni Linnaraamatukogus mullu sügisel ja H. Chr. Anderseni sünnilinnas Odenses 2002. aasta jaanuaris. Selle linna moodsa kunsti muuseumis “Klaederfabrik” kohtusid eesti ja taani köitekunstnikud eestlaste korraldatud seminaril. Praegune laiem näitus, kus esinevad ka Eesti Rahvusraamatukogu töötajad, on ühtlasi tänulik auavaldus taanlastele, kes esimestena kutsusid eesti kunstnikke pärast meie taasiseseisvumist esinema rahvusvahelisele köitenäitusele 1993. aastal. Näituse korraldajad on Eesti Köitekunstnike Ühendus, Taani Instituut ja Eesti Rahvusraamatukogu, kujundaja Lennart Mänd. Näitus on avatud 31. maini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Sirje Kriisalt, tel 630 7238. e-post: ejris@nlib.ee Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2002 | 2001 | 2000 | 1999