RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
A P R I L L  2003

30.04.2003

Rahvusraamatukogus avataval näitusel saab kiikuda Reedel, 2. mail kell 14.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti ja Soome kunstiüliõpilaste ühisnäitus AHNE. Tallinna Pedagoogikaülikooli kunstiosakonna ja Helsinki Taideteollise Korkeakoulu kunstikasvatuse osakonna üliõpilaste ühisnäitus koosneb kahest erineval põhimõttel koostatud ekspositsioonist. Soome üliõpilased on esindatud maalidega. TPÜ kunstiosakond on klassikaliste väljendusvahendite ja digitaalse meedia kõrval raamatukogu fuajeesse püstitanud 9 meetri pikkuse kiige, mis on vabaks kasutamiseks kõigile kunsti- ja kiikumishuvilistele. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Lea Hein (RR), tel. 630 7148 ja Urmas Viik (TPÜ), tel. 056 566 761. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

30.04.2003

Kinobuss tuleb Rahvusraamatukokku Täna, 30. aprillil kell 17.00 avavad Eesti Instituut ja Prantsuse fotograaf Raphael Gianelli-Meriano Rahvusraamatukogu fuajees fotonäituse Kinobussi möödunud-aastasest ringsõidust Eestis. Ligi 30 mustvalgest fotost koosnev näitus kujutab Kinobussi retke läbi Eesti, kohatud inimesi ja põnevaid olukordi. Raphael Gianelli-Meriano looming on Lääne-Euroopas suurt tähelepanu pälvinud – esmakordselt oli käesolev näitus Eesti Instituudi abiga väljas Prantsusmaal Lyonis. Valik näituse piltidest avaldati rahvusvahelises fotoajakirjas “Ei8th”, samuti ilmus ka intervjuu Rapael Gianelli-Merianoga ning rida tema pilte Eesti fotoajakirja “Cheese” viimases numbris. Näitust toetavad Eesti Instituut, Prantsuse Kultuurikeskus, Estonain Air, Renault, Sony ja Kinobuss. Näitus jääb avatuks 13. maini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

25.04.2003

Eesti noodibibliograafia sai kaante vahele 25. aprillil kell 14.00 esitleb Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis mahukat rahvusbibliograafiat Eesti noodid 1918-1944, ühtlasi tähistatakse bibliograafia initsiaatori ja teeneka muusikabibliograafi Valve Jürissoni 70. sünnipäeva. Eesti Raamatu Aasta, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Rahvusraamatukogu ühisel finantseerimisel on lõpule jõudnud ligi kakskümmend viis aastat kestnud mahuka retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine. Bibliograafias on registreeritud 2 931 nooti ning koostatud on nime-, pealkirjade ja teksti esimeste sõnade-, väljaandjate- ning aineregister. Esmakordselt on ühes väljaandes registreeritud kõik teadaolevad noodiväljaanded aastatest 1918-1944. See on periood, mil helitööde loomine võttis järjest laiema ulatuse, kuid terviklik ülevaade seni puudus. Nimestikust selgub, et peamiselt trükiti koorilaule ja vähesel määral ka soololaule ning väikesevormilisi instrumentaalteoseid. Suurimaks kirjastajaks oli Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital, enim kirjastatud helilooja Mart Saar. Eesti Lauljate Liit andis Kultuurkapitali toetusel välja üldlaulupidude repertuaarikogumikke ja koorilaulude seeriaid. Vähetähtis ei ole ka pedagoogiline kirjandus - esile tuleb tõsta Juhan Aaviku, Voldemar Tammani ja Riho Pätsi koostatud koolilaulikuid, kus on põhjalik muusikateooria osa, hästi omandatav laiaulatuslik laulurepertuaar ning õpetajat abistavad metoodilised nõuanded. Asjaarmastajatele anti välja akordimärkidega varustatud ülipopulaarseid lööklaulude kogumikke. Nimestik Eesti noodid 1918-1944 annab ülevaate antud perioodi noodiväljaandeist, mis suurel määral samastub ajajärgu käiberepertuaariga, andes nii ilmeka pildi tolle perioodi muusikakultuurist laiemalt. Olete oodatud! Täiendav informatsioon RRi kunstite teabekeskuse juhtajalt Katre Riisalult, tel. 630 7143. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

24.04.2003

130 aastat JUHAN LUIGA sünnist Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis on 7. juunini avatud näitus arstist ja publitsistist Juhan Luigast. Vaadata saab Juhan Luiga raamatuid ja publitsistikakogumikke, samuti 1904. a. kaitstud väitekirja. Näitust ilmestavad Aino Kallase ja Hella Wuolijoe mälestused Luigast ning kirjutised ja fotod tema abikaasast, tuntud näitlejannast Erna Villmerist. Juhan Luiga sündis 31. märtsil 1873. a. Tartumaal Ropka vallas taluperemehe pojana. Hariduse omandas Tartu kroonugümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Töötas aastatel 1899–1908 Tartu ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku assistendina. 1904. aastal omandas ta dr. med. kraadi väitekirjaga “Vaimuhaigete hooldamine Baltimaadel”, milles isiklikult korjatud statistilise materjali põhjal tegi esmakordselt kindlaks vaimuhaiguste esinemise laadi eestlaste hulgas. Võttis osa Vabadussõjast ja oli I Riigikogu liige. 1921. a. oli üks arstide kutseorganisatsiooni loojaid ja Eesti Tervishoiu Muuseumi asutajaid. Huvitus Eesti vanemast ajaloost ja 1924. aastal ilmus temalt raamat “Eesti vabadusvõitlus 1343-1345”. Kirjutanud hulgaliselt meditsiinilisi artikleid ja publitsistikat. 1934. ja 1935. a. anti välja publitsistikakogumikud “Päevamured” ja “Poliitilised päevamured”. 1995. a. ilmusid kogumikud “Hingejõu ilmed” ning “Mäss ja meelehaigus”. Juhan Luiga suri 19. oktoobril 1927. aastal Tallinnas ja on maetud Tartusse. Täiendav informatsioon näituse koostajalt Helle Remmeltilt (arhiivkogu osakond), tel. 630 7341, hell@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

23.04.2003

TAGATOA JUTUD Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 24. aprillil kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalis hooaja viimane kirjandusõhtu sarjast ”Tagatoa jutud”, kus tõlkija Elvi Lumet tutvustab kirjastuses ”Eesti Raamat” ilmunud Sigrid Undseti romaani ”Gymnadenia”. Katkendeid romaanist esitavad Variuse näitlejad Luule Vara ja Indrek Sarapuu. Kirjandusõhtu toimub koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobürooga. Kõik on oodatud! Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), tel. 630 7134. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

22.04.2003

Rahvusraamatukogus avatakse Leedu heraldika näitus Leedu Vabariigi presidendi Rolandas Paksase visiidi puhul korraldavad Leedu Vabariigi Suursaatkond Eestis ning Eesti Rahvusraamatukogu nüüdisaegse Leedu heraldika looja, graafiku Arvydas Kazdailise näituse. Näituse avamine toimub homme, 23. aprillil kell 14.00 ning avatseremooniast võtavad osa Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi president. Avamisel esinevad leedu metsosopran Judita Leitaite ning pianist Vaiva Blaziene. 1960ndatel aastatel loodi Leedus Heraldikakomisjon, mille asutajaliige on graafik Arvydas Kazdailis. 1995. aastast allub komisjon Leedu Vabariigi presidendile. Aja jooksul on loodud ligi 170 linnavappi, 50 -lippu ning 60 pitserit. A. Kazdailis taastas Leedu Vabariigi presidendi ja pealinna Vilniuse vapi, samuti on kunstnik loonud lippe, pitsereid ja mündikavandeid. Autor osaleb ka näituse avamisel. Täiendav informatsioon: Nerija Macijauskaite (Leedu Vabariigi Suursaatkond), tel. 631 4030. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

16.04.2003

Välisministeeriumi asekantslerid tutvustavad ühinemislepingut Esmaspäeval, 21. aprillil kella 14.00-16.00 vastavad tasuta euroinfo telefonil 0 800 3330 helistajate küsimustele teemal “Ühinemisleping Euroopa Liiduga” Välisministeeriumi asekantsler Euroopa integratsiooni küsimustes Alar Streimann ning asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes Marina Kaljurand. Asekantslerid on valmis tutvustama nii ühinemislepingu sisu kui ka tähendust. Kahe tunni jooksul vastatakse küsimustele lepingupeatükkide ning selle kohta, milleks kohustab leping Eestit ja millised õigused see meile annab. Ühinemisleping Euroopa Liiduga kirjutatakse alla Ateenas kolmapäeval, 16. aprillil. Eesti nimel teevad seda Eesti Vabariigi president ja välisminister. Ühinemislepingu eelnõu valmis läbirääkimiste tulemuste põhjal. Pärast allkirjastamist järgneb ühinemislepingu ratifitseerimisprotsess kõikide liikmes- ja liituvate riikide parlamendis, Eestis eelneb Riigikogus ratifitseerimisele rahvahääletus. Positiivse rahvahääletuse tulemuse korral jõustub leping 1. mail 2004. Euroinfo telefonile 0 800 3330 saab tasuta helistada nii laua- kui ka mobiiltelefoniga kogu Eestist. Vastatakse Euroopa Liidu teemalistele küsimustele ja vahendatakse infomaterjale. Telefon töötab tööpäeviti kell 10.00-18.00, muul ajal on võimalik jätta küsimused telefoni automaatvastajale. Küsimustele vastavad Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse spetsialistid kahe tööpäeva jooksul. Lisainformatsioon RRi Euroopa Liidu infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt, tel. 630 7450. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.04.2003

“HUMANITAARIA 2003” Rahvusraamatukogus Tänasest, 14. aprillist on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud Tartu raamatukaupluse “Krisostomus” näitus “Humanitaaria 2003”. Näitusel on väljas üle 200 raamatu humanitaarteaduste vallast maailma nimekatelt kirjastustelt Kluwer, Pearson, Oxford University Press, Cambridge University Press, Taylor and Francis jpt. Raamatukauplus “Krisostomus” on tegelnud võõrkeelsete raamatute tellimisega alates 1992. aastast. Partneriteks on üle 500 kirjastuse ja hulgimüüja kõikjalt maailmast. Näitus jääb avatuks 26. aprillini. Täiendav informatsioon: OÜ Raamatukauplus Krisostomus, tel. 07 441 627, e-post: kriso@kriso.ee, Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

12.04.2003

Rahvusraamatukogus saab vaadata ikebanasid 14.-17. aprillini saab Rahvusraamatukogu fuajees vaadata näitust “30 aastat ikebanatraditsiooni Eestis”, mis tähistab 30 aasta möödumist ikebanaga tegelemise algusest Eestis. Näituse korraldab Eesti-Jaapani Assotsiatsioon koostöös Jaapani Suursaatkonnaga. Eksponeeritud on 17 autori tööd: Keiko Hasegawa, Noriko Takahashi, Ingrid Allik, Saale Halla, Eve Koha, Niina Kolmkant, Malle Kiirend, Raili Klesment, Marina Laar, Tiiu Meriloo, Juka Pekkenen, Helgi Plekksepp, Kersti Ristmäe, Aili Saluveer, Ivi Smidt, Helve Udam ja Mare Vichmann. Neist enamik on Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni ikebanaklubi liikmed, juhendajaks Dagmar Kotli. 1973. a. sügisel hakkas praktilise ikebanaga tegelema Lehte Voitk, kelle ümber kogunes kümmekond asjast huvitatut. Sellest ikebanaringist hakkaski ikebana Eestis levima. 1974. a. sügisel kutsuti ringi juhendama Heikki Vallaste, kes oli viibinud Jaapanis seoses EXPO-70 näitusega. 1975. a. juunis toimus Kiek in de Kökis esimene ikebananäitus. Aino Pajupuu ja Milvi Voltri asutasid ikebanaringi Looduskaitse Seltsi juurde. Oma ikebanaringid asutasid Urve Haug, Ellen Eensalu jt. Dagmar Kotli alustas ikebana õpetamist ERKI keraamika eriala tudengitele. 1981. a. toimus Tallinnas esimene jaapanlaste ikebana demonstratsioon, kus oma koolkonda tutvustasid Kory? Ankekei koolkonna juht Inai Rizen ja teetseremoonia Seiwa koolkonna juht Seikanji Sachiko. 1984. a. kevadel loodi Eesti Sõprusühingu juurde ikebanaklubi, mille liikmeteks said ERKIst ja mujalt ringidest väljakasvanud ikebanaentusiastid. Samal aastal käis Tallinnas esinemas Rahvusvahelise Ikebanaühingu – Kokusai Ikebana president Ohno Noriko. Ühingu liikmeks astus üle kahekümne inimese, kellest hiljem õige mitu tunnistati II järgu diplomi vääriliseks. 1985. a. algas Tiina Gai algatusel ja Dagmar Kotli juhendamisel ühingus “Teadus” ikebanat tutvustav loengusari, millele lisandusid ka praktilised tunnid, kust võrsus hulk ikebanaharrastajaid. 1987.-1997. a. toimusid ikebanat tutvustavad loengud ja praktilised tunnid Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses. 1993. a. alates on ikebanaharrastajad koondunud Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni juurde ja leidnud toetust Jaapani saatkonnalt. Viimasel ajal toimuvad ikebanat tutvustavaid lühikursused Tallinna Kultuurirahvaülikoolis. Ajakirjanikud on oodatud näituse avamisele esmaspäeval, 14. aprillil kell 15.00 Rahvusraamatukogu fuajees! Täiendav informatsioon: Rita Enna (RR), tel. 630 7148, Ivi Smidt (EJA), tel. 639 8300, e-post: ivi@kbfi.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

03.04.2003

Tartu Ülikooli Kirjastus tutvustab end Rahvusraamatukogus Reedel, 4. aprillil kell 14.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korrusel humanitaarteaduste lugemissaalis Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaannete näitus, millega Rahvusraamatukogu jätkab Eesti kirjastusi tutvustavate näituste sarja. Näitusel saab tutvuda valikuga kirjastuse viimaste aastate väljaannetest. Kokku üle poolesaja raamatu hõlmavad pea kõiki kirjastatavaid teemavaldkondi. Tartu Ülikooli Kirjastuse peamine ülesanne on eelkõige Tartu Ülikooli õppejõudude teaduspublikatsioonide ning õppevahendite kirjastamine. Aastas antakse välja ligikaudu 150 raamatut ja brošüüri, samuti osutatakse ülikoolile laias valikus trükiteenuseid. Väljaannete ampluaa on väga lai, hõlmates lisaks Tartu Ülikooli 11 teaduskonna valdkondadele ka Eesti teiste õppe- ja teadusasutuste kirjastamistemaatikat. 2002. aastal alustas kirjastus ka gümnaasiumiõpikute ja tõlkeraamatute kirjastamist. Esimese õpikuna anti välja "Psühholoogia gümnaasiumile", tõlkeraamatutest võiks eelkõige nimetada "Eetikat meditsiini argipäevas" ja "Arengupsühholoogia aluseid". TÜ Kirjastuse lähiaastate eesmärk on kujuneda Eesti juhtivaks teaduskirjastuseks. Näitus on avatud 30. aprillini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee, Vaiko Tigane (Tartu Ülikooli Kirjastus), tel. 07 375 961, e-post: Vaiko.Tigane@ut.ee. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

02.04.2003

Rahvusraamatukogus avatakse Marika Kasemaa maalinäitus Reedel, 4. aprillil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse galeriis kunstniku Marika Kasemaa maalinäitus “Merest ookeanini”. Rahvusraamatukogus eksponeeritud näitus on tööde arvult ja mahukuselt kunstniku suurim, esindatud on mitu stiili ja maalimisviisi. Töödes peegeldub ühe elukäigu muutus, loomulikult ka isiksuse areng, mõtte- ja tundemaailm. Autori sõnul: ““Merest ookeanini” on olnud ja on minu elu. Olen läinud Balti mere äärest Atlandi ookeani äärde. Siin näitusel on see kõik koos: Normandia vaated, lillepildid, abstraktsed figuraalkompositsioonid, mõtisklused aktuaalsete teemade üle ja vaikelu loodusega.” Mitu eksponeeritud tööd on olnud väljas galeriis “Tosaka” Rond-Point-des-Champs-Elysées`l Pariisis 1999. aastal. Marika Kasemaa on viimased kaksteist aastat esindanud eesti kunsti Prantsusmaal Normandias. Kunstnik on lõpetanud disaini eriala Tallinna Kunstiülikoolis, töötanud dekoraatori, graafiku ja disainerina ning alati maalinud. Marika Kasemaa eksponeerib oma töid kodumaal teist korda ning osaleb ka näituse avamisel. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148 Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

01.04.2003

Rahvusraamatukogus saab näha ungari maalikunsti 1.-23. aprillini on Rahvusraamatukogu VI korruse galeriis avatud ungari kunstniku Andras M. Novaki maalinäitus. Näitusel on kunstniku 16 segatehnikas maali, mida märtsis eksponeeriti Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Andras M. Novak (s. 1944) esineb näitustel alates 1973. a. Ta on Ungari Kunstnike Liidu, Maalijate ning Akvarellistide Ühingu liige ja saanud mitmeid auhindu, tema isiknäitused on toimunud peamiselt Ungaris. Näituse vahendas Ungari Instituut. Täiendav informatsioon: Kadi Raudalainen (Ungari Instituut) 644 0445. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999