RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
M Ä R T S  2003

28.03.2003

Rahvusraamatukogu kutsub raamatute kevadmüügile! Järgmise nädala teisipäevast reedeni (1.-4. aprillil) korraldab Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kirjastuste Liiduga raamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis traditsioonilise RAAMATUTE KEVADMÜÜGI. Tänavu juba kümnendat aastat Rahvusraamatukogus toimuvad raamatumüügid on oma populaarsust ja vajalikkust tõestanud rohke külastatavusega ning kirjastuste huviga müükidel osaleda. Külastajatele annab kevadmüük hea ülevaate Eesti raamatuturust, kirjastajad saavad reklaamida ja müüa oma väljaandeid, kaeda konkurentide tegemisi ning suhtlemisel külastajatega selgitada, millised raamatud pakuvad ostuhuvi ning mida tasub edaspidi kirjastada. Seekord pakub oma toodangut 40 Eesti kirjastust. Müügile tulevad teatmeteosed, käsiraamatud, ilukirjandus lastele ja täiskasvanutele, aime- ja õppekirjandus, postkaardid jpm. Raamatumüük on avatud: teisipäeval 12.00-20.00 kolmapäevast reedeni 10.00-20.00 Rahvusraamatukogu ja kirjastuste häid suhteid ning tihedat koostööd illustreerib lisaks raamatumüükidele kirjastusi ja nende väljaandeid tutvustavate näituste korraldamine. Koos Kujundusgraafikute Liidu ja Kirjastuste Liiduga saavad teoks traditsioonilised iga-aastased näitused “25 kaunimat Eesti raamatut” ja “5 kaunimat lasteraamatut”. Koostöös Kirjastuste Liiduga on kaks viimast aastat eksponeeritud eelmise aasta menuraamatuid “Eesti lugeja 100 eelistust aastast 2001” ning "Menuraamat 2002". Juba teist aastat tutvustab Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis näitusesarja “Eesti kirjastusi” raames Eesti olulisemaid kirjastusi. 4. aprillist on väljas Tartu Ülikooli Kirjastus. Praegu on huvilistel lisaks raamatumüügile võimalik külastada arhiivkogu galeriis raamatunäitust “Kirjastaja ja raamatukaupmees Hans Leoke (1853-1919)” ja V korruse kataloogisaalis näitust F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Olete oodatud! Täiendav info Kirjastuste Liidu tegevdirektorilt Asta Trummelilt, tel. 644 9866. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

27.03.2003

Euroinfo telefon vahendab ka noorsooinfot Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Euroopa Liikumise koostöölepingust tulenevalt hakkab tasuta euroinfo telefon 0800 3330 tänasest jagama ka noorsooinfot. Olles Euroopa infovõrgustiku Eurodesk ametlik partner, vastab euroinfo telefon nüüd ka küsimustele, mis puudutavad noorte õppimis-, töötamis- ja koolitusvõimalusi, samuti aitab leida partnereid välisriikides noorsoovahetuse korraldamiseks või ühiste projektide elluviimiseks. Eurodesk on 1995. aastal loodud üle-euroopaline noorteinfo võrgustik, millesse kuulub ligi 500 noorteinfoga tegelevat asutust 27 Euroopa riigis. Eestit esindab võrgustikus alates 2002. aastast Eesti Euroopa Liikumine. Noortele, noorteorganisatsioonidele ja noortega tegelevatele inimestele suunatud Eurodeski eesmärk on tagada ühtne ligipääs noorte rahvusvahelisi liikumisvõimalusi käsitlevale infole. Euroinfo telefon on tasuta infoteenus, mis loodi 1999. aasta novembris Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juurde eesmärgiga vastata Euroopa Liiduga seotud küsimustele ning edastada infomaterjale. Lisainformatsioon: Epp Adler Eurodesk Eesti projektijuht eurodesk@eurodesk.ee tel. 693 5235 Madis Masing Euroinfo telefoni telefoniassistent info@eurotelefon.ee tel. 630 7441 Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

25.03.2003

Rahvusraamatukogus räägitakse tagatoa jutte Neljapäeval, 27. märtsil kell 16.30 toimub Rahvusraamatukogu Rootsi saalis kirjandusõhtu sarjast ”Tagatoa jutud”, kus Anu Saluäär tutvustab rootsi kirjandusklassiku Vilhelm Mobergi elu ja loomingut. Esitletakse kirjastuses ”Eesti Raamat” ”Põhjamaade romaani” sarjas välja antud ja Anu Saluääre tõlgitud Vilhelm Mobergi romaani ”Väljarändajad”. Tekste esitavad Variuse teatri näitlejad. Kuulatakse katkeid V. Mobergi romaanitriloogia ainetel loodud Björn Ulvaeuse ja Benny Anderssoni muusikalist ”Duvemåla Kristina”. Kirjandusõhtu toimub koostöös Rootsi Saatkonna ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobürooga. Kõik on oodatud! Täiendav informatsioon Külli Ummerilt (RR), tel. 630 7134. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

21.03.2003

Käbi Laretei Rahvusraamatukogus 21. märtsil esitleb Käbi Laretei Rahvusraamatukogus kirjastuse “SE&JS” väljaandel ilmunud raamatut "Keerised ja jäljed. Kogutud proosa", mis sisaldab ühtede kaante vahel kõik Laretei jutustused ja romaanid. 15. aprillini on Rahvusraamatukogu Rootsi saalis avatud väljapanek tema teostest. Esmaspäeval, 24. märtsil kella 15.00-16.00 jagab Käbi Laretei autogramme ning ajab rahvaga juttu raamatukaupluses "Rahva Raamat". Käbi Laretei, eesti soost Rootsi pianist, muusikapedagoog ja kirjanik, sündis 14. juulil 1922. aastal Tartus. Legendaarse Eesti diplomaadi Heinrich Laretei noorem tütar alustas kooliteed Tallinnas Lenderi gümnaasiumis ja jätkas 1. tütarlaste gümnaasiumis. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäi perekond eksiili Rootsis. Sealt sai ka alguse Käbi Laretei muusikukarjäär. Enne sõda oli ta klaverit õppinud Eestis ja Leedus ning jätkas Stockholmis Gottfrid Booni, Šveitsis Anna Hirzel-Langenhani ja Edwin Fischeri ning Baseli Konservatooriumis Paul Baumgarteni käe all. Ta debüteeris kontsertpianistina 1946. aastal Stockholmis. Käbi Laretei karjäär pianistina hõlmab Skandinaaviat, Lääne-Euroopat, Ameerika Ühendriike, Kanadat ja Põhja-Aafrikat. Ta on esitanud palju nüüdisheliloojate teoseid, teinud heliplaadistusi Rootsis ja Ameerikas ning on tuntud oma muusikaõpetuslike autorisaadetega televisioonis. 1967. aastal valiti ta Helikunstnike Liidu esimeheks. Aastast 1968 on Käbi Laretei Kuningliku Muusikaakadeemia liige. Käbi Laretei on olnud abielus Gunnar Staerniga aastail 1950-1959 ja Ingmar Bergmaniga 1959-1969. Tal on kaks last, tütar ja poeg. Käbi Laretei raamatud on autobiograafiliste sugemetega. Tema sulest on seni ilmunud: ”Vem spelar jag för?” (”Kellele ma mängin?”), 1970, e. k. 1997 ”En bit jord” (”Peotäis mulda, lapike maad”), 1976, e. k. 1989 ”Tulpanträdet” (”Tulbipuu”), 1983, e. k. 1997 ”Vivlar och spår” (”Keerised ja jäljed”), 1987, e. k. 1997 ”En förlorad klang” (”Mineviku heli”), 1990, e. k. 1992 ”Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast”, 2002 Käbi Laretei raamatu esitluse korraldavad Rootsi Suursaatkond ja kirjastus "SE&JS". Sissepääs kutsetega. Täiendav informatsioon kirjastuse “SE&JS” toimetuse juhatajalt Elle Veermäelt, tel. 660 1894, 051 988 102. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

19.03.2003

Ants Heina mõisaraamatu esitlus toimub Rahvusraamatukogus Reedel, 21. märtsil kell 16.00 esitleb kunstiajaloolane Ants Hein Rahvusraamatukogu VI korruse galeriis oma uut monograafiat "Eesti mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini", samas on 27. märtsini avatud tema näitus "Mõisate Eesti". Raamatu näol on tegu ühe põhjalikuma ülevaateteosega, mis siinsete mõisate kohta seni ilmunud. Kuigi autoriks kunstiajaloolane, on monograafias küllalt juttu ka mõisate üldisest arenguloost, mõisnike suguvõsadest, elust mõisates jms. Raamatu kujundas kunstnik Jüri Kaarma ja andis välja kirjastus "Hattorpe". Näituse “Mõisate Eesti” fotodest on enamik koostaja pildistatud. Lisaks tänapäevastele ülesvõtetele on seal näha reproduktsioone vanadest mõisavaadetest ning arhiivimaterjalidest. Eesti Instituudi egiidi all toimuv näitus rändab pärast Rahvusraamatukogus esitlemist Saksamaale ja Rootsi. Seetõttu ei keskendu see vaid mõisahoonete arhitektuuriliste lahenduste uurimisele, vaid vaatleb ka nende sotsiaalmajanduslikku rolli. Väljapaneku kujundas Aadam Kaarma disainifirmast “Labor”. Ants Hein on tuntud kunstiajaloolane, kellelt möödunud aastal ilmus mahukas koguteos Eesti mõisatest. “Ajal, kui igal pool mujal olid aadlikud enamiku oma kunagistest positsioonidest juba kaotanud, suutsid siinsed mõisnikud püsida ikka veel poliitilise ja majandusliku juhtkihina,” nendib Ants Hein. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Ants Heinalt, tel. 055 524 096 ja Kersti Tiigilt (RR), tel. 630 7150. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

18.03.2003

Rahvusraamatukogu tutvustab Läti ja Tartu Ülikooli suhteid Esmaspäeval, 24. märtsil kell 15.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus "Lätimaa ja Tartu Ülikool", mille on koostanud Läti Rahvusraamatukogu ja vahendanud Läti Vabariigi Suursaatkond. Näitus kajastab läti teaduse ja kultuuri arengut ja õitsengut ning tutvustab neid läti üliõpilasi, kes on aegade jooksul õppinud Tartu Ülikoolis. Tartu ehk vanema eestikeelse nimega Tarbatu ning alates 1638. aastast läti allikates Terbata nime kandev linn on lätlastele tuntud kui haridus-, teadus-, kultuurielu keskus, mis on arenenud tihedas seoses ülikooliga. Läti kultuurilugu, eriti 19. sajandil on moodustunud Tartu Ülikooli pinnalt. Tartu Ülikoolis on oma ajal õppinud väga palju tuntud läti kultuuritegelasi: teoloogiaprofessor ja keeleteadlane G. Mancelius, läti rahvaluule kogumisele aluse panija K. Barons, uuslätlaste liikumise peamine ideoloog, majanduselu ja merenduse arengu propageerija K. Valdemars, esimesed ärkamisaja luuletajad J. Alunans ja E. Veidenbaums, keeleteadlased K. Milenbahs ja J. Endzelins, Läti Vabariigi peaminister V. Zamuels, teoloog L. Adamovics, endine suursaadik Soomes ja Eestis, tõlkija ja kirjanik A. Žigure, liivi keeleteadlane ja tõlkija V. Ernštreit jt. Eri aegadel on lätlased Tartu Ülikoolis õppinud meditsiini, farmaatsiat, teoloogiat, filoloogiat, keemiat jm. Olete oodatud! Näitus on avatud 19.-29. märtsini. Täiendav informatsioon: Guntars Godinš (Läti Suursaatkond), tel. 627 7852, 056 988 849, Lea Hein (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

13.03.2003

Uut austria kirjandust saab näha Rahvusraamatukogus Homme, 14. märtsil kell 17.00 avab Austria suursaadik Dr. Jakub Forst-Battaglia Rahvusraamatukogu Austria saalis uudiskirjanduse näituse. Näitusel saab tutvuda uuema Austria ajalugu, poliitikat, majandust, ajakirjandust, vähemusrahvusi, religiooni, ühiskonda, kultuuri, arhitektuuri, linnu jm. tutvustava kirjandusega, samuti tänapäeva austria ilukirjanduse, kirjandusteaduse ja keeleõppematerjalidega. Austria saal asub Rahvusraamatukogu VII korrusel. See oli esimene ühe riigi kultuuri, majandust, poliitikat jm. tutvustav saal. Saali riiulitel on ligi 3000 raamatut poliitika, kultuuri, filosoofia, majanduse, sotsiaal-, loodus- ja kirjandusteaduse alalt, ilu- ja ajakirjandus. Võimalik on vaadata videofilme Viinist ja Salzburgist. Raamatuid laenutatakse koju. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Irja Paurmannilt (RR), tel. 630 7360. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

11.03.2003

Raamatukaupmees ja kirjastaja HANS LEOKE 150 10. märtsist on Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis avatud kirjastaja ja esimese eesti raamatukaupmehe Hans Leokese 150. sünniaastapäevale pühendatud näitus. 1891. aastal asutas Hans Leoke Viljandisse esimese eesti raamatukaupluse koos laenuraamatukoguga. Osavalt reklaami tehes kogus ta raha ja suutis juba 1895. aastal alustada ka kirjastamist. Põhitegevuseks sai näitekirjanduse tõlkimine ja laenutamine. 1919. aastani andis ta välja sarja “Rahva näitemängud”, kokku 234 raamatut. Üldse avaldas ta umbes 400 teost. I maailmasõja puhkemine viis äri- ja kirjastustegevuse madalseisu. 16. augustil 1919 Hans Leoke suri ja äri asus juhtima vanim poeg Jaan Leoke, kelle käe all firma enam nii edukas polnud. Kirjatarvete ja raamatukauplus jäi siiski püsima Nõukogude okupatsioonini. Hans ja Jaan Leokese kogusse kuulub kirju, dokumente, mälestusi, ärialaseid pabereid ning raamatuid, millest enamik on tänaseks jõudnud raamatukogude ja muuseumide valdusse (suur osa Kirjandusmuuseumis). Midagi on ka kaduma läinud. Hans Leoke sündis 8. jaanuaril 1853. a. Viljandimaal Vana-Võidu vallas mõisapuusepa pojana. Hariduse sai ta Viljandis ja Tartus, kus omandas õpetajakutse. Tegutses mitmel pool Viljandi ümbruses kooliõpetajana, osales agaralt seltside tegevuses ja Aleksandrikooli liikumises. Näitus on avatud 30. aprillini. Täiendav informatsioon näituse koostajatelt Helle Remmeltilt (RR), tel. 630 7341 ja Anne Ainzilt (RR), tel. 630 7440. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

07.03.2003

Rahvusraamatukogus saab näha Eesti mõisaid Homme, 7. märtsil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse galeriis Ants Heina koostatud fotonäitus “Mõisate Eesti”. Enamik näituse fotodest on koostaja pildistatud. Lisaks tänapäevastele ülesvõtetele on seal näha reproduktsioone vanadest mõisavaadetest ning arhiivimaterjalidest. Eesti Instituudi egiidi all toimuv näitus rändab pärast Rahvusraamatukogus esitlemist Saksamaale ja Rootsi. Seetõttu ei keskendu see vaid mõisahoonete arhitektuuriliste lahenduste uurimisele, vaid vaatleb ka nende sotsiaalmajanduslikku rolli. Ants Hein on tuntud kunstiajaloolane, kellelt möödunud aastal ilmus mahukas koguteos Eesti mõisatest. “Ajal, kui igal pool mujal olid aadlikud enamiku oma kunagistest positsioonidest juba kaotanud, suutsid siinsed mõisnikud püsida ikka veel poliitilise ja majandusliku juhtkihina,” nendib Ants Hein. Väljapaneku kujundas Aadam Kaarma disainifirmast “Labor”. Näitus on avatud 24. märtsini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Peeter Helme (Eesti Instituut), tel. 631 4355 ja Kersti Tiik (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.03.2003

Näitus “F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud”” 6. märtsist on Eesti Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis Kreutzwaldi aasta raames avatud näitus “F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud””. Kreutzwaldi muinasjutud valmisid 1850–1860ndatel aastatel. 1860. a. ilmus Tallinnas Lindforsi pärijate trükikoja väljaandel “Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud…” esimene vihk. 2. ja 3. vihk trükiti Tartus 1864. ja 1865. a., seejärel väljaandmine soikus, sest muinasjuttude müük ei edenenud. 1866. a. lõpus ilmus Helsingis “Eestirahva ennemuistesed jutud”, teine ja kolmas trükk tehti Tartus H. Laakmanni juures. Järgmine täielik muinasjutukogu ilmus alles 1967. a., kui A. Annisti ettevalmistatud tekstikriitilise väljaandega tähistati 100 aasta möödumist “Eesti rahva ennemuistsete juttude” esitrükist. “Ennemuistsete juttude” illustreerijana on eesti raamatukujunduse ajalukku läinud Günther Reindorff (1889–1974). Aastatel 1945–1948 loodud illustratsioonid, initsiaalid, päis- ja lõppvinjetid ning kaane ja esilehe kujundus loovad Kreutzwaldi muinasjuttudele hästi sobiva tervikliku raamistuse. Esmakordselt ilmus muinasjutukogu Reindorffi illustratsioonidega 1951. a. Näitusel on väljas ka neli G. Reindorffi originaalillustratsiooni aastast 1945, mis on laenatud Tartu Kunstimuuseumist. “Ennemuistsed jutud” tõlkis saksa keelde F. Löwe. Väljaande “Ehstnische Märchen” 1. osa ilmus Halles 1869., 2. osa Tartus 1881. a. See oli tervikväljaanne. Inglise keeles ilmus W. F. Kirby koostatud kaheosaline “The hero of Estonia” (London, 1895), mis sisaldas 29 Kreutzwaldi muinasjuttu. Osa jutte oli tõlgitud täpselt, ülejäänuid refereeriti. Tervikväljaanne inglise keeles ilmus 1985. a. kirjastuses Perioodika. Vene keeles anti esimene ulatuslik valik välja 1953. a., tervikväljaannet ei ole ilmunud. Mahukaid valikuid on ilmunud ka leedu (1957) ja läti (1962) keeles. Kõige hilisem on tšehhi keelde tõlgitud 20-jutuline valimik aastast 2000. 2002. a. detsembris kuulutati Eesti Kirjandusmuuseumis traditsioonilistel Kreutzwaldi päevadel välja Kreutzwaldi aasta, millega tähistatakse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva. Kogu 2003. aasta jooksul korraldatakse Kreutzwaldiga seotud konverentse, näitusi ja teisi üritusi. Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini 2004. Täiendav informatsioon Tiina Ritsonilt (RR), tel. 630 7436, e-post: Tiina.Ritson@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.03.2003

Eesti Keele Sihtasutuse väljaannete näitus Rahvusraamatukogus Homme, 5. märtsil kell 15.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korruse humanitaarteaduste saalis Eesti Keele Sihtasutuse väljaannete näitus, millega Rahvusraamatukogu jätkab Eesti kirjastusi tutvustavate näituste sarja, tähistades ühtlasi emakeelepäeva 14. märtsil. Näitusel on väljas ligi sada teost, muu hulgas ka näidiseksemplar märtsi lõpul ilmuvast kaheköitelisest “Soome-eesti suursõnaraamatust”. Eesti Keele Sihtasutuse on asutanud 1993. aastal Eesti Keele Instituut. Sihtasutuse eesmärk on toetada ja soodustada eesti keele ja kultuuri ning lähimate sugulaskeelte ja kultuuride kirjeldamist ja uurimist ning aidata kaasa eesti keele kui riigikeele ja eestlaste identiteedi kandja igakülgsele uurimisele ning hooldele. Tegevusaja jooksul on Eesti Keele Sihtasutus kirjastanud üle paarisaja raamatu, millest enamiku moodustavad keeleteaduslikud teosed ja sõnaraamatud, lisaks on üllitatud ka eesti ilukirjandust ja maailma väärtkirjanduse tõlkeid. Raamatud on soodushinnaga müügil Eesti Keele Sihtasutuse raamatukaupluses “Ateena” (Roosikrantsi 6, Tallinn). Näitus on avatud 31. märtsini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Toomas Väljataga (EKSA), tel. 050 35 489, e-post: toomas@eki.ee ja Rita Enna (Rahvusraamatukogu näituste osakond), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.03.2003

Tarvo Aro Metti looming Rahvusraamatukogus Homme, 5. märtsil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse galeriis Tarvo Aro Metti klaasinäitus "Mustri ilu". Väikese väljapanekuga tutvustab autor oma viimaste aastate loomingut. Eksponeeritud on lai valik vitraaze ja mõned tarbekunstiesemed. Tarvo Aro Mett (s. 1970) elab Hageris ja töötab vabakutselisena. Ta on õppinud mitme kunstniku käe all joonistamist, maalimist, keraamikat ja klaasikunsti. Metti isik- ja ühisnäitused on toimunud Eestis, Lätis ja Leedus ning tema tööd on rännanud läbi galeriide üle maailma. Näitus on avatud 29. märtsini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148 Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

03.03.2003

Tuhandes lugeja sai hinnalise kingituse Prantsusmaa suursaadikult 28. veebruaril külastas Prantsuse Vabariigi suursaadik Eestis T. E. pr. Chantal de Bourmont Rahvusraamatukogu, kohtus peadirektor Tiiu Valmiga ja kinkis Prantsuse saali 1000. lugejale Merike Laidveele sõnastiku Le Robert Micro. Eesti Rahvusraamatukogu Prantsuse saalis registreeriti eelmisel nädalal tuhandes lugeja. See tähendab, et Prantsuse saali aktiivseks kasutajaks on ligikaudu iga kümnes Eesti umbes 9000 frankofiilist (inimesest, kes huvitub prantsuse kultuurist ja oskab ka mingil tasemel prantsuse keelt). Humanitaarkallakuga Prantsuse saal töötab Rahvusraamatukogus 1996. aastast, pakkudes informatsiooni Prantsusmaa, eelkõige tema kultuuri kohta ja edendades prantsuse keele kui Euroopa Liidu ühe ametliku keele õppimist ja kasutamist. Prantsuse saalis vastatakse lugejate päringutele ning jagatakse teavet suviste õppimisvôimaluste kohta Prantsusmaal. Prantsuse kultuuriga tutvumiseks ja keele ôppimiseks toimuvad loengud ja seminarid, käivad koos video- ja keeleklubi. Prantsuse saali ning tema kogus leiduva kirjandusega saab tutvuda RRi koduleheküljel www.nlib.ee Rahvusraamatukogu Prantsuse saali telefon on 630 7380, e-post: france@nlib.ee Täiendav informatsioon Prantsuse saali juhatajalt Tiia Nurmelaiult, tel. 630 7380. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999