tagasi uudistesse

PRESSITEATED
M Ä R T S  2002

20.03.2002

Antarktise avastaja Bellingshausen Rahvusraamatukogus Kolmapäeval, 20. märtsil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees väljapanek Saaremaal sündinud suure meresõitja ning Antarktise avastaja Fabian Gottlieb Bellingshauseni (20. 09. 1778 – 25. 01. 1852) auks. Näituse ette valmistanud Sankt-Peterburgi kunstnikud Vladimir Fomitšev ja Natalia Melnikova loomingulisest ühendusest CoMELFO on Bellingshauseni sugulased. Sankt Peterburgis tegutsev loominguline ühendus CoMELFO on F. G. Bellingshauseni 220. sünniaastapäevale pühendatud näituseprojektiga tegelnud alates 1999. aastast. Antarktise avastaja on sündinud Saaremaal, seetõttu pidas ühendus eriti oluliseks, et ka Eestis oleks võimalik Bellingshauseni elu ja saavutusi taas meelde tuletada ning hinnata. Samuti on käesoleva näituse puhul tegemist aprillis toimuva ürituse “Peterburi kohtumised Tallinnas” eelkajaga. On ju Sankt-Peterburgis elanud ja hariduse omandanud baltisakslased ja eestlased olnud Eesti ja Venemaa kultuuriloos väga olulist kohta omavad inimesed. Bellingshausen sündis 20. 09. 1778. aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas. Noormees astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse ning pärast seda teenis mitšmanina Tallinnas. 1803-1806 osales ta kartograafina A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil ning juhatas 1819-1821 laevade “Mirnõi” ja “Vostok” analoogset reisi. Sel korral jõuti lõunapoolkeral ka Antarktise lähedusse. Reisi talvekuil uuriti Vaikset ookeani ning suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa. Aastatel 1830-1839 oli Bellingshausen taas seotud Tallinnaga, teenides viitseadmiralina. Siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. Bellingshausen suri 25. 01. 1852 ja on maetud Kroonlinna. Näitust on aidanud korraldada Sankt-Peterburgi Administratsioon, Sankt-Peterburgi Kunstnike Liit, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Rahvusraamatukogu ja MTÜ Sankt-Peterburgi Sõprade Klubi. Näitus on avatud 12. aprillini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Helene Tedrelt (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet), tel. 645 7172, e-post: helene.tedre@tallinnlv.ee ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

19.03.2002

Eesti nahakunst 85 Homme, 20. märtsil kella 10.00-15.30 korraldab Eesti Nahakunstnike Liit Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis seminari “Kahe tooli vahel”, millega tähistatakse nahakunsti õpetamise 85. aastapäeva. Seminari avab Eesti Nahakunstnike Liidu esinaine Maarja Undusk, ettekandega esinevad hollandi maali- ja köitekunstnik Jeff Clements, Eesti Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla, Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Ants Juske, EKA nahaosakonna juhataja Illu Erma ja EKA erakorraline professor Anu Raud. Seminar toimub eesti keeles, Jeff Clementsi ettekannete kohta on sisukokkuvõtted. Täiendav informatsioon Maarja Unduskilt, tel. 644 7565 ja Pille Kivihallilt, tel. 051 938 644. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.03.2002

Kalevipoeg Rahvusraamatukogus Reedel, 15. märtsil kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus "Kalevipoeg. Üks ennemuistne Eesti jutt". Raamatunäitus tähistab mitut "Kalevipoja" ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga seotud olulist daatumit: eelmise aasta augustis möödus 140 aastat eepose esmatrükist, tänavu pühitseme rahvaväljaande ilmumise 145. aastapäeva, 2003. a. täitub 200 aastat F. R. Kreutzwaldi sünnist. Näitusel võib tutvuda kõigi "Kalevipoja" väljaannetega alates aastatel 1857-1861 ilmunud esitrükist ning lõpetades 1998. aastal üllitatud seitsmeteistkümnenda trükiga. Eksponeeritud on ka eepose ümberjutustused ja lühendatud kooliväljaanded. Ümberjutustustest tuntuim on Eno Raua mugandus, mida on korduvalt välja antud ja tõlgitud. Eepose täielikke tõlkeid on ilmunud 11 keeles. Sellele arvule lisanduvad ümberjutustused ja osalised tõlked, mis on näitusel esindatud valikuliselt. Saksa keeles oli eepos tervikuna kättesaadav juba 1861. aastal, enim on "Kalevipoega" välja antud vene keeles. Huvipakkuv on jälgida teiste maade kunstnike nägemust meie vägilasest. Nii on eepose täistõlkeid ja ümberjutustusi illustreerinud vene, saksa, rootsi, tšehhi, ukraina ja ungari kunstnikud. Näitusele on välja pandud ka valik suuremahulisest "Kalevipoja"-teemalisest kirjandusest. Väljapanekut ilmestavad Evald Okase, Ott Kangilaski ja Jaan Tammsaare raamatuillustratsioonid Rahvusraamatukogu kunstikogust. Tallinna muuseumid on näitusele lahkelt laenanud mitmesugused "Kalevipoja"-ainelisi taieseid: balletilavastuse kostüümikavandeid, iluköiteid ja muid tarbekunstiteoseid. Näitus jääb avatuks 15. jaanuarini 2003. Virtuaalnäitust saab vaadata Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel. Täiendav informatsioon Urve Sildrelt (RR), tel. 630 7304 ja Tiina Ritsonilt (RR), tel. 630 7436. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

11.03.2002

Iris Uuk ja tema lilled Rahvusraamatukogus Homme, 12. märtsil kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Iris Uugi maalinäitus. Eksponeeritud on ligi paarkümmend õlimaali lillekompositsioonidega. Iris Uuk on sündinud 12. märtsil 1942. a. Tallinnas, lõpetanud Kunstiülikooli maali osakonna 1974. aastal (diplomitööks Tudu metsamajandi vitraaz´aken) ning töötab vabakutselise kunstnikuna. Kunstniku meelisteema on lilled, mis võimaldavad kõige paremini edasi anda värvielamusi. Näitusi on Iris Uuk korraldanud alates 1980. aastast. Kaugeimad esinemispaigad on 1992. a. Stockholm ja 1994. a. Moskva, Eestis on ta esitlenud oma töid Draakoni Galeriis, Õpetajate Majas, Vene Kultuurikeskuses jm. Olete oodatud! Näitus jääb avatuks 31. märtsini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

08.03.2002

Balaton ja Budapest Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 11. märtsil kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis ungari fotokunstnike Endre Kovácsi näitus Balatonist ja Róbert Hodosi näitus Budapestist. Näitusega tähistatakse Ungari rahvuspüha ja see on ka koolides toimuva ungari nädala taustaüritus. Fotograaf Endre Kovács sai Alsóörsi vallalt austava ülesande jäädvustada fotodel see väike piirkond aastatuhandevahetuse künnisel. Alsóörsi küla asub Balatoni järve ääres ning tema ajalugu ulatub kaugetesse aegadesse. Külaelanikud peavad tänini traditsioonilisi ameteid: püüavad kala, kasvatavad viinamarju ja valmistavad veini, tegelevad kiviraiumisega. Vanad kohanimed annavad tunnistust, et samaviisi on ungarlased sealkandis elanud juba tuhat aastat tagasi. Endre Kovács (s. 1947) on elukutseline fotograaf ning töötas aastaid Ungari Rahvusgaleriis. Koostööd on ta teinud paljude muuseumide, galeriide ja kunstikirjastustega. Aastail 1974-1993 elas Kovács Lausanne´is ning jätkas õpinguid filmi- ja videokunsti alal. Kuigi ta on edukalt tegutsenud mängu- ja dokumentaalfilmide töögruppides ning telejaamades (Duna TV, ARTE), peab ta ise end eelkõige fotograafiks. Róbert Hodosi fotod on valminud aastatel 1996-2000 Budapesti südalinnas. Budapesti Muinsuskaitseühingu liige Róbert Hodosi (s. 1976) on pühendunud peamiselt hävimisele määratud linnaosade ja hoonete pildistamisele. Tema fotodokumente Budapesti Terezvárosi ja Tabáni linnajaost on eksponeeritud rühmanäitustel Virányosi kultuurikeskuses Budapestis (1998) ja Budapesti Ajaloo Muuseumis (2000). Fotograaf ootab eesti vaataja küsimusi ja kommentaare e-posti aadressil: robur@galamb.net. Olete oodatud! Näitused on avatud 31. märtsini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148 ja Kadi Raudalainenilt (Ungari Instituut), tel. 644 0445. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

08.03.2002

“Kirjastuse “Loodus” raamatusarju” I näitus 6. märtsist 31. aprillini 2002 on arhiivkogu galeriis avatud näitus “Kirjastuse “Loodus” aimekirjandust ja õpikuid”. “Loodus” oli aastatel 1920-1940 suurimaid kirjastajaid Eestis. Asutati peamiselt kooliõpikute väljaandmiseks, kuid hiljem laienes kirjastustegevus teadus- ja ilukirjandusele, anti välja teatmeteoseid (“Eesti entsüklopeedia”), korraldati kirjandusvõistlusi. 1922. a. hakkas ilmuma ajakiri “Loodus”. Arhiivkogu galeriis toimuv näitus on kaheosaline. Esimene osa pakub vaatamiseks aimekirjandust ja õpikuid, teine osa tutvustab ilu- ja lastekirjandust. Näituse koostas Helle Remmelt (arhiivkogu osakond, 6307 341).

07.03.2002

Ulla Lembergi fotonäitus KALLID LAPSED Rahvusraamatukogus Reedel, 8. märtsil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Ulla Lembergi fotonäitus “Kallid lapsed - meestest, lastest ja võrdõiguslikkusest Rootsis”. Näituse avamisel osalevad Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier ja Riigikogu liige Liis Klaar. Näitus koosneb 48 fotost, millel kujutatakse Rootsi mehi ja lapsi. Näituse algataja Rootsi Instituut tahab rõhutada, kui tähtsaks peetakse Rootsis ema- ja isarolli ning laste turvalisust puudutavaid küsimusi. Lühitekstides jutustavad mehed laste tähtsusest nende jaoks. Kohtume isadega ning lastega tegelevate meestega, nt sõduritega, kes kuulusid NATO egiidi all tegutsenud Rootsi rahuvalvepataljoni Bosnias. Nende ülesandeks oli muu hulgas külastada orbudekodudes elavaid lapsi. Näitust esitleti Rootsi eesistumisperioodil Euroopa Liidus 2001. a. kevadel mitmes Euroopa pealinnas ning sügisel Läti linnades. Veebruaris 2002 oli näitus väljas Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Ulla Lemberg on töötanud fotograafina üle 30 aasta. 1970. a. sai temast Rootsi suurima päevalehe Aftonbladet esimene naisfotograaf, 1984. aastast vabakutseline. Ta on mitme raamatu kaasautor ning osalenud näitustel nii Rootsis kui ka välismaal. 1997. a. oli tema näitus “Maailma naised” väljas Narvas, Tartus ja Elvas. Näituse korraldaja on Rootsi Instituut, seda on toetanud Rootsi Suursaatkond koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga. Näitus on avatud 7. aprillini. Täiendav informatsioon näituse kohta Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Seminar “Igapäevaisa” Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus korraldab koostöös Rootsi Instituudi ja Rootsi Suursaatkonnaga 13. märtsil kl 14-17 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis noormeestele, mille eesmärk on tähtsustada ja väärtustada isa rolli perekonnas ja ühiskonnas ning aidata seeläbi kujundada tulevikuisa. Esinejad on tuntud mehed ja isad nii Rootsist kui ka Eestist. Täiendav informatsioon seminari kohta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusest, tel. 646 6488. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.03.2002

Kirjastus “KUPAR” Rahvusraamatukogus 5. märtsil kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis sarja “Eesti kirjastusi” raames näitus kirjastuse “KUPAR” väljaannetest. Kella 11.00-18.00 toimub Rahvusraamatukogu fuajees “Kupra” raamatute müük. Kirjastus “Kupar” on üllitanud eesti ja väliskirjandust, lasteraamatuid, mälestusi ja reisikikirju. Näitusel on esitatud valik neist ja “Kupra” sarjadest: "Kingiks ja mälestuseks", "Kupra kriminaalromaan", "Kupra kuldraamat", "Moodne klassika", "Sõnameister", "Türkiis" ja "XX sajandi klassika". Kirjastuskooperatiivi “Kupar” asutasid 1987. a. üheksa eesti kirjanikku, lõhkumaks riiklikku kirjastamismonopoli. 1992. a. registreeriti kirjastuskooperatiiv ümber aktsiaseltsiks. Alates 1993. a. hakati kirjastamise kõrval tegelema raamatukaubandusega, tänaseks on “Kupral” 4 omanimelist raamatukauplust. Kui tegutsemise algaastail oli prioriteediks eesti kirjanike teoste avaldamine, siis kirjastamisvõimaluste paranemisega on aasta-aastalt suurenenud tõlkekirjanduse osatähtsus. Tänasel külluslikul raamatuturul on “Kupra” 1996. a. ilmuma hakanud “Moodsa klassika” sari kindlasti üks omanäolisemaid. Kirjastuse eesmärk pole olnud turu hõivamine suurte mahtude abil, vaid teadlik kirjastamine "valivale" lugejale. Ka tänavu püüab kirjastus oma lugejaid meeldivalt üllatada, alustades koostöös Oxfordi Ülikooli kirjastusega teadusraamatute avaldamist sarjast "Põgus sissejuhatus". Näitusesarja “Eesti kirjastusi” eesmärk on tutvustada lugejale-vaatajale meie kirjastuste toodangut. Veebruaris alustas sarja kirjastus “Ilmamaa”. Aasta jooksul on kavas lisaks välja panna “Kunsti”, “Varraku”, “Eesti Raamatu”, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Tartu Ülikooli Kirjastuse, Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastuse ning Rahvusraamatukogu trükiseid. Näitus jääb avatuks 31. märtsini. Täiendav informatsioon RRi humanitaarteaduste saali juhatajalt Krõõt Liivakult, tel. 630 7479. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

01.03.2002

Rahvusraamatukogu tegevusaruanne ja -kava ning eelarve kinnitatud Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu kinnitas Rahvusraamatukogu 2001. aasta tegevusaruande ja 2002. aasta tegevuskava ning 2002. aasta eelarve. Tegevusaruanne ja –kava on üleval Rahvusraamatukogu koduleheküljel aadressil http://www.nlib.ee/rr/aru/aru01-02.html 2001. aastal valmis Rahvusraamatukogu arengukava aastani 2010, milles on esitatud Rahvusraamatukogu arenduseesmärgid ning eeldusel, et lähimail aastail puuduvad nende realiseerimiseks materiaalsed võimalused, ka jätkusuutlikkuse kava aastaiks 2002-2003. Algatati Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine ja üleandmine Riigikogule ning töötati välja ja esitati Kultuuriministeeriumile Sundeksemplari seaduse täiendamise eelnõu, mis käsitleb eelkõige võrguväljaannete kogumise ja arhiveerimisega seonduvat. 2001. aastal oli Rahvusraamatukogus põhirõhk suunatud teeninduse ümberkorraldusele ning eelkõige erialateeninduse põhimõtete rakendamisele. Avati uuenenud infoteaduste, ühiskonnateaduste ja humanitaarteaduste saal, mis nüüdsest pakuvad kasutajaile kompleksseid infoteenuseid: vastatakse päringutele, teostatakse infootsingut andmebaasidest, selgitatakse fakte ja bibliograafiaandmeid, otsitakse kirjandust konkreetse teema kohta jpm. Edasiminekuks humanitaar- ja sotsiaalteaduste kvalifitseeritud sihtrühmade infoteeninduse väljaarendamisel oli ka virtuaalraamatukogu projekti Rahvusraamatukogu teemavärav käivitumine. Ligipääs informatsioonile avaneb tänavu kevadel. Esimesena Eesti raamatukogudest käivitati uus ja aega säästev teenus, mis annab lugejatele võimaluse veebikataloogi vahendusel tellida teavikuid lugemissaali enne raamatukokku tulekut. Kuna 2001. aasta eelarve oli suunatud äärmisele kokkuhoiule ja investeeringuid infotehnoloogiasse ei olnud ette nähtud, siis ei saanud ka arengut toetada ning rahanappusel seiskusid nii digitaal- kui ka virtuaalraamatukogu arendusprojektid (ARES, ISE, ERIK@ jt.). Kujunenud olukord saab oluliseks takistuseks infoteenuste arendamisel kogu raamatukoguvõrgus. Kuna ka 2002. aastaks puuduvad finantsid investeeringuteks, saab peaülesandeks hoida raamatukogu kohtvõrk töökorras ning tagada tõrgeteta juurdepääs elektronkataloogile ESTER ja teistele avalikele andmebaasidele. Samal ajal raamatukogu tehnoloogiline infrastruktuur vananeb, nõudes üha suuremaid kulutusi töökorras hoidmiseks. 2002. aastal on kavas jätkata uuendusi lugejateeninduses ning arendada välja raamatukogunduse ja infoteaduste teadus- ja arenduskeskus. Samuti tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu rahvusteaviku säilitamiseks vajalike hoiutingimuste tagamisele, milleks otsitakse riigieelarveväliseid võimalusi. 2002. aasta eelarve kinnitas Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu 12. veebruaril 2002. a. üldsummas 71 365 600 krooni, mille tulud moodustuvad järgmiselt: riigitoetus 62 328 000 krooni, omatulu 6 365 000 krooni, Euroopa Liidu infokeskuse tegevuse sihtfinantseerimine 1 358 000 krooni ning Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskuse tegevuse sihtfinantseerimine 1 314 600 krooni. Esmakordselt on üldsummasse liidetud Rahvusraamatukogu koosseisus oleva kahe infokeskuse eelarve. Täiendav inforamtsioon Rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Triin Soone Rahvusraamatukogu turundusjuht, tel. 630 7271

tagasi uudistesse