‹ tagasi uudistesse

PRESSITEATED

m ä r t s   2000

31.03.2000 Rahvusraamatukogus avatakse Eesti Raamatu Aastale pühendatud suur kolmiknäitus Esmaspäeval, 3. aprillil kell 15.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Vive Tolli ja Naima Neidre “Illustratsioon läbi aegade”, kell 15.30 VI korruse trepigaleriis Regina Lukk-Toompere ja Heiki Ernitsa “Kuidas me tegime joonisfilmi” ning kell 16.00 peanäitusesaalis rändnäitus “Eesti lasteraamatuillustratsioon”. Näitus “Illustratsioon läbi aegade” vaatleb kahe tunnustatud vabagraafiku loomingut raamatuillustraatorina. Vive Tolli on illustreerinud ligi nelikümmend raamatut, nii lasteraamatuid, muinasjutte kui ka luuletusi, ning saanud neliteist diplomit kodu- ja välismaalt. Naima Neidre on illustreerinud nii laste kui ka täiskasvanute raamatuid 25 aastat. Näitusel “Kuidas me tegime joonisfilmi” näitavad kaks täiesti erineva stiiliga animafilmikunstnikku Regina Lukk-Toompere ja Heiki Ernits oma ühisloomingut joonisfilmiseriaalides “Tom ja Fluffy” ning “Lotte”. Eksponeeritud on veel Ernitsa joonistused ja eskiisid ning hulgaliselt joonisfilmi tööd tutvustavaid näiteid. “Eesti lasteraamatuillustratsioon” on rändnäitus, mis läheb Tallinnast Rakverre, Narva, Paidesse, Haapsallu, Kuressaarde, Viljandisse, Tartusse ja Pärnusse. Näitusel on eksponeeritud 22 eesti autori tööd perioodist 1995-2000, nende seas Reti Saks, Kelli Kagovere, Maara Vint, Viive Noor, Tiina Reinsalu, Ülle Meister, Priit Rea, Anu Kalm, Maarja Vannas-Raid. Näitusi toetavad Eesti Raamatu Aasta peakomitee ja Rahvusraamatukogu. Rahvusraamatukogus on näitused avatud 30. aprillini. Täiendav informatsioon Kersti Tiigilt (RR), tel. 630 7150. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

 

30.03.2000 Rahvusraamatukogus avatakse raamatu- ja dokumendinäitus Raimo Pullat 65 Esmaspäeval, 3. aprillil kell 13.00 avatakse Rahvusraamatukogu VII korruse lugemissaalis Ph. D. Raimo Pullati 65. sünnipäevale pühendatud raamatu- ja dokumendinäitus. Prof. Raimo Pullat on uurinud Ida- ja Kesk-Euroopa linnade kultuuri, rahvastiku ja rahvusvaheliste suhete ajalugu 17. sajandist tänapäevani. Ta on töötanud paljude maade arhiivides, samuti olnud külalisprofessor Soome, Poola, Saksamaa, Tšehhi, Prantsusmaa jt. Euroopa ülikoolides. Ta on olnud ligi 40 raamatu autor või koostaja ja kirjutanud ligi 200 erialast artiklit. Pullat on ka aastaraamatu “Vana Tallinn” peatoimetaja ning väljaandja, Mainzis Euroopa Ajaloo Instituudi väljaannete sarja 38. köitena ilmus temalt saksakeelne teos “Eesti linnarahvastik XVIII sajandil”. Tegelnud üle 13 aasta Tallinna linna arhiivi tagasitoomisega Saksamaalt, õnnestus tal see 1990. aasta sügisel teoks teha. Prof. Raimo Pullat on sündinud 1935. aastal Tallinnas, lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, kaitsnud ajalookandidaadi ja doktori väitekirja, on professor ja Oulu Ülikooli filosoofiadoktor. Käesolevast aastast on Raimo Pullat Tallinna Pedagoogikaülikooli erakorraline professor, linnakultuuri õppetooli juhataja. Talle on antud Eesti Teadusfondi, Euroopa Ajaloo Instituudi (Mainz), Deutsche Forschungsgesellschafti, DAADi, Soome Akadeemia, Alko, Kone, Vihuri, Stefan Batory ja Miaskowski Fondi stipendium ning Tallinna Linna Teenetemärk ja Poola Riigi Teenete Ordeni Rüütlirist. Näitus on avatud 30. aprillini. Ootame teie toimetuse esindajat näituse avamisele esmaspäeval, 3. aprillil kell 13.00 Rahvusraamatukogu VII korruse lugemissaalis! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148 Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

 

14.03.2000 Rahvusraamatukogus saab tutvuda rariteetsete raamatutega 14. märtsist on Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatud näitus "Eesti bibliofiilne raamat". Eesti Raamatu Aastat tähistav väljapanek tutvustab 20. sajandi eesti bibliofiilseid väljaandeid. Need on eriliselt kujundatud, trükitehniliselt kõrgetasemelised, sageli numereeritud ja autori signeeritud teosed, mida trükitakse vähesel arvul. Nii saavad neist juba ilmumise hetkest rariteedid ja kogumisobjektid. Näitusel on eksponeeritud 135 teost Rahvusraamatukogu harulduste kogust. Vanim raamat on aastast 1910 Kristjan Raua illustratsioonidega "Juhan Liivi luuletused", mida peetakse üheks kaunimaks teoseks eesti raamatukunsti ajaloos. Uuemaid bibliofiilseid väljaandeid esindavad Leonhard Lapini ja Tarrvi Laamanni kujundatud raamatud 1990ndate aastate lõpust. Bibliofiilse raamatu esimesed järjekindlad viljelejad olid kunstnikud Märt Laarman ja Paul Luhtein ning trükimeister Hans Treumann, kelle looming on näitusel ka kõige arvukamalt esindatud. Esimesed nende loodud bibliofiilsed väljaanded on pärit 1930ndate aastate lõpust. M. Laarman valmistas esimesed puulõikelised raamatud 1938. aastal. M. Underi "Käik tuultesse" ja G. A. Oldekopi murdekeelne "Talvõlaul" on omalaadsed seetõttu, et graveeritud on nii tekst kui illustratsioonid. 25 eksemplari "Talvõlaulust" trükkis Laarman käsitsi. Bibliofiilsete raamatute üks eripära ongi see, et kunstnik tihtipeale valmistab nad algusest lõpuni: valib teksti, illustreerib, graveerib ja koguni trükib ise. Ühed kaunimad eesti bibliofiilsed raamatud on Aino Bachi gravüüridega "Mustlaste muinasjutte" (1938) ja Richard Sagritsa linoollõigetega M. Underi "Meriballaadid" (1939). Näitusel on ka kaks käsitsi kirjutatud raamatut: Kristiine Mey kirjutatud "Salomoni ülemlaul" (1922) ning Villu Tootsi valmistatud A. H. Tammsaare "Kuus miniatüüri" (1947). 1935. aastal tähistatud raamatuaasta puhul ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg" mitmes variandis, luksustrükk valmis 1936. See on suureformaadiline, nummerdatud ning kunstnike Kristjan Raua ja Hando Mugasto signeeritud, trükiarvuks 850 eksemplari, millest 45 on trükitud paksule joonistuspaberile. Viiekümnendatel aastatel, kui Eestis oli bibliofiilse raamatu madalseis, ilmus peamiselt Rootsis pagulaseestlaste väljaantuna huvipakkuvaid trükiseid. Produktiivse tandemi moodustasid kunstnik Otto Paju ja luuletaja Kalju Lepik. Pagulaskunstnikest kujundasid omapäraseid raamatuid ka luuletaja ja graafik Arno Vihalemm ning akvarellist Silvia Leitu. 1960-70ndatel on bibliofiilseid raamatuid kujundanud Villu Toots, Vive Tolli, Evald Okas. Näitusel saab näha ka Kunstiinstituudi üliõpilaste raamatugraafika õppetöid, mis on suures osas valminud P. Luhteina ja H. Treumanni juhendamisel. Näituse koostas Urve Sildre (RR) ja kujundas Tiiu Laur (RR). Näitus on avatud 14. jaanuarini 2001 E, T, K, R 10.00-18.00, N 10-20, laupäeval suletud. Olete oodatud Täiendav informatsioon Urve Sildrelt (RR), tel. 6 307 304, e-post: rara@nlib.ee Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

09.03.2000 Norralase Einar Bangsundi fotonäitus Rahvusraamatukogus Tänasest, 9. veebruarist on Rahvusraamatukogu fuajees avatud norralase Einar Bangsundi fotonäitus “Talv Lofoodidel”. Näituse on vahendanud Kuninglik Norra Saatkond Eestis. Näitus “Talv Lofoodidel” on nii ajaloodokument kui ka kultuurilugu. Põhja-Norrast Tromsost pärit Einar Bangsund tegi fotod polaarjoone taga asuvas Lofoodide saarestiku Henningsværi kalurikülas 1988. aastal, mis osutus sealsetele kaluritele kõigi aegade viletsaimaks. Fotod olid Bangsundi diplomitöö Saksamaal Dortmundis õppides, kus ta nüüd elabki, töötades vabakutselise fotograafina. Andmaks mitmekesist ja tõetruud pilti kalastushooajast Lofoodidel, elas Bangsund mitu nädalat kalurihütis, jälgides ööpäev ringi kalurite elu, käies merel ning osaledes nende tegemistes kuival maal. Elades koos kaluritega ning tunnetades nende rõõme ja muresid, avanes tal võimalus edastada Lofoodide saarestikku iseloomustavat närvilist kalapüügihullust. Kuu, tume meri, loodus, inimene ja kala, paat, varustus ja kalurihütt – kõik need fragmendid aitavad meeleolu luua ja edasi anda ning jutustavad oma loo. Inimeste nägudes peitub nii väsimus kui ka rahulolu. Fotosid vaadates võib tunda mere lõhna, tajuda külma ja käpikute sees olevat märga villa, mille kiud kleepuvad naha külge, andes samal ajal ka sooja. Olete oodatud neid imelisi fotosid nautima 31. märtsini. Täiendav info Viiu Astelilt (Kuninglik Norra Saatkond), tel. 627 1004 Urve Pals RRi avalike suhte osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

07.03.2000 Märtsi lõpus toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents "Tõlkekirjandus taani ja eesti keelest" Taani Kultuuri Instituut korraldab 27.-28.märtsil Tallinnas rahvusvahelise konverentsi "Tõlkekirjandus taani ja eesti keelest", mille raames avatakse Rahvusraamatukogu V korrusel Põhjamaade saali juures Rahvusraamatukogu koostatud raamatunäitus taani kirjanduse tõlgetest eesti keelde. 27. märtsil toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis rahvusvaheline konverents, kus kokku saavad taani ja ka teistest Põhjamaade keeltest tõlkijad, toimetajad, kirjandusteadlased, kirjandusõpetajad, kirjastajad, raamatukogude ja raamatukaupluste esindajad ning lugejad. Tõlkekirjanduse sünni juures on palju, mida arutleda: valiku tegemisest kuni keele erisusteni ning võõra maa ja rahva kultuurikonteksti tundmiseni. Konverentsi eesmärk on arutada tõlketemaatikat, anda hoogu uutele avastustele ning innustada taani kirjanduse toomist eesti lugeja lauale. Korraldajad peavad oluliseks ka tänapäeva taani kirjanduse tutvustamist eesti lugejale. 28. märtsil on Taani Kultuuri Instituudis (Vene 14) taani ja eesti keelest tõlkijate diskussioon tõlkijate kvalifikatsioonist ning koostööst. Keskpäeval avatakse Rahvusraamatukogu V korrusel raamatunäitus, samas tutvustab tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär "Loomingu Raamatukogu" väljaandel ilmuvat valikut taani ajaloolase Saxo Grammaticuse mahukast kroonikast "Gesta Danorum"/"Taanlaste teod". Taani ja Eesti ajaloolised sidemed on ikka ja jälle toonud mõlema maa raamaturiiulitele teoseid, kus neid suhteid ja seoseid on ilukirjanduslikus vormis käsitletud. Samas võib siinpool Läänemerd täheldada tuntavat huvi kasvu taani kirjanduse vastu, mis on tunnustatud tõlgi Arvo Alase kõrvale toonud andekaid noori, kes viimastel aastatel on Eesti raamatulette tõhusalt täiendanud. Ridamisi ilmunud tõlgetest saab ülevaate bibliograafilisest nimestikust "Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles", mis esmakordselt koostati Eesti Rahvusraamatukogu ja Taani Kirjandusteabekeskuse poolt 1992. aastal Taani kuninganna Margrethe II ametliku visiidi ajaks Eestisse. Nüüd on nimestikku täiendatud ning iga konverentsil osaleja võib saada selle omanikuks. Täiendav info Taani Kultuuri Instituudi juhatajalt Silvi Teesalult, tel. 646 6373. Lisatud konverentsi kava. Urve Pals RRi avalike suhte osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

02.03.2000 Jüri Kaarma isiknäitus Reedel, 3. märtsil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Jüri Kaarma isiknäitus. Eksponeeritud on kunstniku kujundatud raamatud, mis on saanud preemiaid. Jüri Kaarma on sündinud Tallinnas, õppinud ja töötanud ERKIs, on Eesti Kunstnike Liidu liige, kujundab raamatuid Eesti kirjastustele ja on ajakirja "Vikerkaar" kunstiline toimetaja. Jüri Kaarma on 25 aasta jooksul osalenud paljudel raamatukunsti konkurssidel ja korduvalt premeeritud. Käesolev on kolmas personaalnäitus. Jüri Kaarma selge ja vormikindel stiil on jätnud sügava jälje eesti raamatulukku. Tema kujundatud on suur osa viimastel aastatel ilmunud parimaist humanitaarteostest. Tema loomelaad respekteerib kultuuri, sobib hästi kokku teaduskirjandusega, on erudeeritud ja ainest sobivalt distantseeritud, mis on hinnatav mitte ainult kunstnike ja kunstiteadlaste, vaid kindlasti palju laiemas ringis. Näitus on avatud 31. märtsini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

01.03.2000 Rahvusvaheline seminar benchmarking´ust Rahvusraamatukogus 2. ja 3. märtsil toimub Rahvusraamatukogu nurgasaalis rahvusvaheline seminar "Raamatukogude võrdlev analüüs kui tegevuse edukuse alus". Külalislektoriks on Suurbritannia Finantsinstituudi tegevdirektor ja raamatukoguökonoomika projekti LibEcon koordinaator Phillip Ramsdale. Raamatukogude võrdlev analüüs benchmarking on üks parimaid võimalusi jälgida ja kavandada oma tegevust, hinnates selle tõhusust ning otstarbekust. Euroopa raamatukogudes on kasutusel tulemuslikkuse hindamise mudelid, et veenduda raamatukogu tööprotsesside ja teenuste tulemuslikkuse õigetes proportsioonides. Seminar annab ülevaate nende mudelite rakendamisest. Seminar on mõeldud Eesti teadusraamatukogudele, et anda juhiseid töö tulemuslikkuse analüüsiks ja võrdlemiseks, juhindumiseks rahvusvahelistest kogemustest ja raamatukogundusalastest standarditest oma standardite, arengukavade ja eelarve koostamisel. Seminar toimub inglise keeles, sünkroontõlge puudub. Seminari korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakond ja British Council. Täiendav informatsioon Anu Nuudilt (RR), tel. 6 307 126, e-post: anu@nlib.ee. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse

01.03.2000 Rahvusraamatukogus avatakse Tio Tepandi akvarellinäitus Reedel, 3. märtsil kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Tio Tepandi akvarellinäitus "Seisund". Tio Tepandi on sündinud Virumaal Aas, tema vanaisa oli Aa mõisa aednik. Mälestus sünnikoha looduse ilust ja harmooniast on kunstnikku alati saatnud. 1966-1971 õppis Tio Tepandi Kunstiülikooli arhitektuuriteaduskonna disaini kateedris. 17 aastat töötas ta teatris, sellest 1972-1985 kunstnik-lavastajana Tartus "Vanemuises" koos Epp Kaidu, Kaarin Raidi, Kaarel Irdi, Ülo Vilimaa, Evald Hermaküla, Jaan Toominga, Raivo Adlase jt. lavastajatega. Viimased kuus aastat töötas Tepandi Eesti Rahvusraamatukogu peakunstnikuna, kujundades rahvusvahelisi suurüritusi, riiklikke tähtsündmusi ja näitusi, visuaalset infosüsteemi, ruume, mööblit ning haljastust. Tio Tepandi kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Lavakunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. Ta on osa võtnud teatrikunstnike näitustest Tartus (1979), Tallinnas (1980), Moskvas (1980), Taðkendis (1985) ja UNESCO peakorteris Pariisis (1986). Isiknäitused on toimunud Tartus (1979, 1998) ja Tallinnas (1997), käesolev on kolmas akvarellinäitus. Näitus on avatud 25. märtsini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260