RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999

PRESSITEATED
V E E B R U A R  2003

28.02.2003

Näitus "Kotkas teab!" jõudis Rahvusraamatukokku Esmaspäeval, 3. märtsil kell 17.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateemaline näitus “Kotkas teab!”. Näituse eesmärk on panna inimesi mõtlema loodusest ja keskkonnast ning selle hoidmisest, tutvustada keskkonnainfo allikaid ja keskkonnakaitses kaasa rääkimise võimalusi. Tutvustatakse ELFi keskkonnaõigusabi projekti ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmesorganisatsioonide tegevust ning Arhusi konventsiooni kui keskkonna-kaitsepoliitika elluviimise olulist vahendit. Näituse esmaesitlus toimus juunis 2002 ja ringkäigu lõpetab “Kotkas teab!” juunis 2003, olles jõudnud igasse maakonda. Näituse kuraator on Aile Villemson, tekstid kirjutanud Kristel Ader ja fotod teinud Arne Ader, kujundas ja teostas Ain Tavita Agentuur 2002. Näitus on valminud Eestimaa Looduse Fondi ja Taani keskkonnaorganisatsiooni NEPCon koostööprojekti raames. Projekti rahastab DANCEE. Rahvusraamatukogus saab näitust vaadata kuni 29. märtsini. Täiendav informatsioon Aile Villemsonilt (ELF), tel. 055 577 799 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

28.02.2003

Rahvusraamatukogus saab näha 2002. aasta ilusamaid pulmafotosid Esmaspäeval, 3. märtsil kell 15.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees fotonäitus “Aasta pulmafoto 2002”, mis koosneb 15 finaali jõudnud fotost. Fotokonkursi “Aasta pulmafoto 2002” võitis Enno Rätsepa töö „Sillal“. Aasta pulmafotot valitakse juba kolmandat aastat. Konkursi eesmärk on tõsta selle žanri taset Eestis, tutvustada tulevastele noorpaaridele pulmafoto võimalusi ja anda fotograafidele võimalus võrrelda kolleegidega möödunud hooajal tehtut. Konkursi korraldavad Annilill Peoteenindus ja EestiFoto.ee. Peaauhinna on välja pannud Canon Overall. Hinnalise fotoalbumi Eurofotolt saab võidutööl kujutatud paar. Näitus on avatud 17. märtsini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

26.02.2003

Rahvusraamatukogul täitub 10 aastat Tõnismäel 10 aastat tagasi, 27. veebruaril avas lugejatele uksed Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone Tõnismäel. Selle tähistamiseks antakse homme, 27. veebruaril esimesele kümnele lugejaks soovijale tasuta lugejakaart ning lugemissaalides pakutakse kommi. Baltimaade suurim raamatukoguhoone valmis kaheksa Eestile pöördelise aasta jooksul (1985-1993), mil Eesti NSVst sai Eesti Vabariik ning rublast kroon. Nii kujuneski Rahvusraamatukogu hoone avamine üheks taasiseseisvumist tähistavaks sündmuseks. Uus raamatukogu üllatas avaruse ja uudsusega – viis korpust, kaheksa korrust, 1000 lugejakohaga 14 lugemissaali, avariiulitel ligi 60 000 trükist ja arvutitehnoloogial põhinev lugejateenindus. Esmakordselt Eestis arvestas arhitekt Raine Karp avalikku teenust pakkuva hoone projekteerimisel ka puuetega inimeste vajadusi. Enne avamist vallanud hirm, et lugejad on kolimisaastate jooksul raamatukogu unustanud (senine hoone Toompeal suleti 1991. aasta suvel), osutus asjatuks. Esimestel kuudel registreeriti 300 lugejat ning 1200-1500 külastust päevas. 1993. aasta lõpuks oli registreeritud 40 000 lugejat, antud välja 10 842 külaliskaarti, korraldatud üle 800 ekskursiooni ning loetletud 373 500 raamatukogukülastust. Need 10 aastat on käesoleva aasta detsembris 85. aastapäeva tähistava Rahvusraamatukogu jaoks olnud murrangulised. Sellesse ajavahemikku mahub areng nüüdisaegseks Euroopa rahvus- ja parlamendiraamatukoguks ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguks. Välja on arendatud kliendikeskne töökorraldus ja tagatud riigi valitsemiseks vajatav informatsioon. Pakutakse tänapäevasele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale tuginevat paindlikku ja avatud infoteenindust. Elektrooniliste andmebaaside loomisega süstematiseeritakse üha kasvavat teavet ja võimaldatakse sellele ligipääsu. Uuel aastatuhandel on Rahvusraamatukogu alustanud e-raamatukogu loomist, mis võimaldab kasutada raamatukoguteenuseid kodu- või tööarvutist. Uuenenud on raamatukogu lugemissaalid, kus infospetsialistid nõustavad lugejat. Praegu on Eesti Rahvusraamatukogus 3,5 miljonit teavikut ning 28 lugemissaali 839 lugejakohaga. Väljastatud on 170 000 lugejakaarti, neist aktiivseile lugejaile 45 000. Aastas on 275 000 külastust. Täiendav informatsioon laenuosakonna juhatajalt Sirje Roognalt, tel. 630 7420. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

25.02.2003

Infopoliitika foorumil käsitletakse infoühiskonna arendamise riiklikku strateegiat Neljapäeval, 27. veebruaril toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis infopoliitika foorum: "Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?", mille eesmärk on avalikustada ning selgitada infoühiskonna arendamise riiklikku strateegiat. Foorumi avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissson. Korraldab Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooli, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Avatud Eesti Fondiga. Teatavasti on Eestis saavutatud infoühiskonna rajamisel märkimisväärset edu. Eestit tunnustatakse rahvusvahelisel tasemel kui riiki, kus on toimunud infotehnoloogia kiire areng. Sageli tõstetakse esile fakte, et üle kolmandiku elanikest kasutab internetti, üle kümne protsendi internetipanka jne. Samas pole Eestis laiemat käsitlemist leidnud rahvusliku digitaalse inforessursi loomise ja säilitamise, s.t. informatsiooni sisutööstuse problemaatika. Väiksema rahvusliku kogutoodangu tõttu inimese kohta on Eesti infoühiskonna areng maha jäämas Euroopa Liidu riikidest, samuti on süvenemas siseriiklikud regionaalsed erinevused. Avaliku sektori piiratud ressursside tingimustes on olulise tähtsusega nende efektiivne kasutamine, mis toob kaasa veelgi suurema vajaduse eesmärgipäraseks ja koordineeritud tegevuseks. Foorumi temaatika: 1. Infoühiskonna arendamine ja koordineerimine avaliku, era- ja kolmanda sektori tegevuse kaudu ja kõikide osapoolte koostöös. 2. Infoühiskonna sisutööstuse tugevus, probleemid, väljakutsed 3. Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus – avaliku sektori pakutavad inforessursid ja -teenused digitaalkeskkonnas Ettekandega esinevad Annu Jylhä-Pyykonen Soome Haridusministeeriumist, Ivar Tallo Sihtasutusest E-Riigi Akadeemia, Aavo Kokk Eesti Päevalehest, Mall Hellam Avatud Eesti Fondist, Allan Sombri AS Delfist, Mati Heidmets ja Elviine Uverskaja Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Priit Pirsko Rahvusarhiivist, Ants Sild Baltic Computer Systemsist, Mihkel Kraav Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgust EENet, Anu Järs ja Pille Runnel Eesti Rahva Muuseumist ning Ene Loddes Eesti Rahvusraamatukogust. Toimuvad diskussioonid. Foorumile on oodatud infoühiskonna arendamisega seotud spetsialistid, ettevõtjad, poliitikud, kultuuri-, haridus- jt. asutuste ametnikud, teadlased, eksperdid, üliõpilased ja kõik teemast huvitatud tegusad kodanikud. Teretulnud on organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete esindajad, kes on seotud Eesti infopoliitika, kodanikuühiskonna, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning digitaalse sisutööstuse teemadega. Foorumist osavõtt on tasuta. Osalemiseks tuleb täita elektrooniline registreerimisvorm Rahvusraamatukogu koduleheküljel. Täiendav informatsioon Mihkel Reialilt, tel. 630 7377 ning Silvi Metsarilt, tel. 630 7368. Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

10.02.2003

Meie kodu ohutus Homme, 11. veebruaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees näitus "Meie kodu ohutus", kus Tallinna Linnavalitsus ja MTÜ Ohutuspäev 11.2 tutvustavad koduse ohutuse olulisemaid sõlmpunkte. Näitusel jagatakse õpetlikke näpunäiteid, kuidas muuta kodu ohutumaks. Saab ka ettekujutuse tuleohutusest linnas. Tulge õppige muutma oma kodu turvalisemaks. Näitus on avatud 14. veebruarini. Täiendav informatsioon Igor Volkelt (RR), tel. 630 7273 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Olete oodatud! Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

07.02.2003

Rajaleidja Eino Mäelt taas Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 10. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis klaasikunstnik Eino Mäelti isiknäitus "Rajaleidja". Eino Mäelt (sünd. 1940) lõpetas ERKI prof. Maks Roosma õpilasena. Aastast 1958 töötas ta tehases "Tarbeklaas" jõudes oskustes klaasilihvijast kunstnik-eksperimentaalpuhujani. 1991. aastast on Mäelt vabakutseline kunstnik. Eino Mäelt on esinenud isiknäitustega alates 1969. aastast nii Eestis kui ka välismaal, tarbekunsti ülevaatenäitustel ja Balti triennaalidel. Autori töid võib leida muuseumides, asutuste ja erakogudes. Esimesena eesti klaaskunstnikest hakkas Mäelt kasutama klaasimassi sisestruktuuri esile toovaid tehnikaid - sissesulatatud värvilisi pulki, kuule jms. ning mullifaktuuri. Tarbenõude kavandamise kõrval on kunstnik oma mõtteid väljendanud unikaalloomingus, olles ise ka teostaja. Mäelti klaas on alati olnud raske, jõulise vormi ja puhaste värvidega. Monumentaalsed tööd on Tallinna Onkoloogiadispanseri (1983) ja Eesti Rahvusraamatukogu (1991) dekoratiivsed klaasseinad. Kindlalt leitud rajal kõndiv Mäelt on näitusega teist korda Eesti Rahvusraamatukogus (esimene 1995. a.). Käesolev näitus läheb siit eksponeerimiseks Soome Klaasimuuseumi Riihimäel. Praeguse näituse kohta kirjutab autor: "Minu objektides osaleb aktiivselt meie tavaline sipelgas, kes kui tõeline Rajaleidja on osanud stabiilse ja asjalikuna ellu jääda läbi nii paljude aastamiljonite". Näitus jääb avatuks 25. veebruarini. Olete oodatud! Info Rita Ennalt, tel. 630 7148, expo@nlib.ee Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.02.2003

Läti Rahvusraamatukogu kingitus Eesti Rahvusraamatukogule Täna, 4. veebruaril kell 16.00 avab Läti Vabariigi suursaadik Eestis hr. Edgars Skuja Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis näituse Läti Rahvusraamatukogu kingitud raamatutest, mis sisaldab üle 70 Riia 800. aastapäevale pühendatud raamatu ja 5 videot. 2001. a. tähistas Riia 800. aastapäeva. Riialased olid selleks sündmuseks valmistunud 10 aastat, andes välja hulgaliselt suurejoonelisi albumeid, monograafiaid, arhitektuuri-, ajaloo-, rahvastiku- ja turismiteatmikke ning uurimusi. Selle töö tulemused ongi näitusekülastajatele näha. Viiel videol on salvestatud juubelipidustuste tipphetked - kontserdid Riia tänavatel ja väljakutel, ooperitähtede esinemine Läti Rahvusooperis ning ilutulestik Daugava kohal. Käesolev kingitus Eesti Rahvusraamatukogule on tänuks Eesti kaunimate raamatute kinkimise eest. Näituse avamisel osalevad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor pr. Tiiu Valm, Läti Rahvusraamatukogu asedirektor hr. Ivars Indans ja Riia arhitekt pr. Nita Apsite. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

04.02.2003

Ilmus F. R. Kreutzwaldi pildiajakirja faksiimiletrükk Kolmapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 esitletakse Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute lugemissaalis F. R. Kreutzwaldi koostatud populaarteadusliku pildiajakirja "MA-ILM JA MÕNDA, MIS SEAL SEES LEIDA ON" faksiimiletrükki. Faksiimiletrüki ilmumisega tähistatakse F. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva. Seda rahvuskultuurile olulist tähtpäeva on kavas märkida paljude üritustega kogu aasta vältel, kuid kõige olulisem kirjaniku juubeliaastal on tema teoste uustrükkide jõudmine lugejani. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikkuks aeawiteks Ma-rahwale oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes ning on Kreutzwaldi rahvavalgustusliku töö üks suurepärasemaid näidiseid. Väljaanne tutvustab maailmaruumi ja päikesesüsteemi, eksootilisi loomi-linde, loodusnähtusi, Euroopa linnu ja tehnilisi leiutisi, kirjeldab esmaabivõtteid, selgitab eripäraste loodusnähtuste (nt. kivi-, vere-, väävli- ja konnavihm) tõelisi põhjusi ning palju muud. Ajakiri on kaunistatud rohkearvuliste puugravüüridega. Ma-ilm ja mõnda avaldas 19. sajandil maarahvale muljet nii oma välimuse kui ka sisu poolest. Kreutzwald ise hindas selle ilmumist tähtsaks ning pälvis tunnustust ka kaasaegsetelt haritlastelt. Väljaande jaoks pidi ta looma uusi sõnu (auromassin, makkaronid jne.) ja terminoloogiat. Mitut ainevaldkonda käsitles ta eesti keeles esimest korda. Ma-ilm ja mõnda faksiimiletrüki ilmumine sai teoks tänu Eesti Rahvusraamatukogu koostööle Itaalia Suursaatkonnaga ning firmaga Euroimmobiliare, kes raamatu väljaandmist rahastas. Esitlusel osalevad Itaalia Vabariigi suursaadik T. E. Ruggero Vozzi, AS Euroimmobiliare president Massimo Guerrini ja Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. Olete oodatud! Täiendav informatsioon RRi turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271. Annika Kubja RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

RR avalehele

PRESSITEADETE ARHIIV: 2003 | 2002 | 2001 | 2000 | 1999