tagasi uudistesse

PRESSITEATED

V E E B R U A R   2002

28.02.2002

Eesti Rahvusraamatukogu ei ostnud tuhande dollari eest tasuta raamatut, nagu väidab tänane Eesti Ekspress, vaid avastas Hollandis asuva kirjandusvahendaja kaudu USA firma pettuse. Eesti Rahvusraamatukogu ei ole kordagi suhelnud USA firmaga Rector Press ega tellinud neilt raamatut Estonian Companies Handbook 2001. Väliskirjanduse tellimist vahendab Rahvusraamatukogule Amsterdamis asuv vahendusfirma Erasmus Bookshop, kelle kataloog Books in Print sisaldas mainitud väljaande andmeid, kaasa arvatud ISBN-number. Raamatu väljaandjana oli seal mainitud USA firma Rector Press. Eesti Rahvusraamatukogu tellis väljaande, lähtudes oma seadusejärgsest kohustusest komplekteerida Eestiga seonduvat kirjandust ehk Estonicat. Antud väljaande näol oli kataloogi järgi tegemist Eesti firmasid tutvustava USAs välja antud trükisega. Kuna kohale saabunud trükis osutus Eestis välja antud kataloogiks, millel copyright kinni kaetud, pidas Rahvusraamatukogu oma kohuseks sellest teatada kohalikule firmale. Samasisulise pöördumise koostas Rahvusraamatukogu ka väljaannet vahendanud firmale Erasmus Bookshop, kes vabandas juhtunu pärast ning lubas makstud summa tagastada. Eesti Rahvusraamatukogu ostis 2001. aastal ligi 18 000 välisraamatut kogumaksumusega üle 2 miljoni krooni. Välisteaviku hankimiseks kasutatakse kolme suure rahvusvahelise vahendusfirma teenuseid ning lisaks ostetakse otse suurtelt kirjastustelt. Väljaannete tellimine sadade kirjastuste kodulehekülgede kaudu oleks äärmine ressursi raiskamine, mida Rahvusraamatukogu endale lubada ei saa. Triin Soone Rahvusraamatukogu turundusjuht, tel. 630 7271

28.02.2002

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse Venemaa lasteraamatuid Reedel, 1. märtsil kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu kataloogisaalis 5. korrusel Venemaa Riikliku Lasteraamatukogu koostatud näitus “Vene lasteraamat täna”. Külastajatel on võimalik tutvuda ligi 300 eri vanuses lastele mõeldud raamatutega aastatest 2000-2002. Suurem osa neist on nooremale ja keskmisele koolieale. Eksponeeritakse ka õppekirjandust. Väljapanekus on esindatud 11 lastekirjandust üllitava Moskva kirjastuse ja ajakirja toodang, nende hulgas juhtivad vene kirjastused Prosveštšenie, AST-Press, Rosmen, Slovo, Avanta, Terra. Kogu Venemaal väljaantavate lasteraamatute nimetustest on see 80% ja tiraažist 90%. Väljapandud raamatud kingitakse Tallinna Keskraamatukogule ja Eesti Rahvusraamatukogule. Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni. Täiendav info Rita Ennalt, tel 630 7148, expo@nlib.ee Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

28.02.2002

Eesti raamatukogude ja raamatukogunduse kümme aastat on jõudnud kaante vahele Eesti Rahvusraamatukogu andis välja taasiseseisvunud Eesti raamatukogundust kajastava artiklikogumiku “RAAMATUKOGUD JA RAAMATUKOGUNDUS TAASISESEISVUNUD EESTIS: LIBRARIES AND LIBRARIANSHIP IN NEWLY INDEPENDENT ESTONIA 1991-2001”. Kogumikku esitletakse homsel Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastakoosolekul kell 17 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis. Äsja ilmunud kogumik annab ülevaate Eesti raamatukogunduse arengust - muutustest ja saavutustest aastaks 2001, sisaldades ülevaateartikleid, sündmuste kronoloogiat, fotosid ja raamatukogude statistikat, mis võiksid huvi pakkuda nii raamatukoguhoidjaile kui ka laiemale lugejaskonnale. Artiklite ingliskeelsed resümeed ning kakskeelne sündmuste kronoloogia, sisukord ja statistikatabelid võimaldavad tutvustada Eesti raamatukogundust ka välisriikide kolleegidele. Eraldi peatükid kajastavad teadus-, rahva- ja kooliraamatukogusid, raamatukogude infotehnoloogilist arengut, raamatukoguharidust Eestis, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegevust ning ajakirja Raamatukogu rolli erialateadmiste vahendajana. Kogumiku koostas Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogunduse osakonna juhataja Anu Nuut. Raamatukogunduse areng taasiseseisvunud Eestis on olnud täis ootusi, pingeid ning suuri muudatusi. Soovitud ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks on seistud silmitsi enamasti majanduslikust, poliitilisest või kultuurilisest seisundist tingitud raskustega. Riigi majandusraskused ei ole võimaldanud tänapäeva infonõudluse tasemele vastavate inforessursside täielikku hanget. Selle peamiseks põhjuseks on riikliku tellimuse puudumine raamatukoguteenusele ning raamatukoguvõrgu ühtset arengut suunava raamatukogupoliitika ja riikliku finantseerimisskeemi puudumine. Tänaseks on Eestis välja arendatud suhteliselt püsiv raamatukoguvõrk, mis moodustab märkimisväärse osa Eesti riigi informatsioonilisest infrastruktuurist. Eestis on 1220 raamatukogu, neist 585 rahva-, 542 kooli- ning 93 eriala- ja teadusraamatukogu. Vaadeldavasse ajajärku jääb raamatukoguvõrgu ELNET Konsortsiumi moodustamine, juurutamaks automatiseeritud raamatukogusüsteemi ning tagamaks raamatukogude infotehnoloogilist arengut. Uuendati raamatukogutöö põhiprotsesse, loodi andmebaase, korrastati raamatukogude tegevust reguleerivat seadusandlust, hangiti Eesti riikluse, majanduse, teaduse ja kultuuri arenguks ning tagamiseks vajalikke inforessursse, loodi kultuuripärandi säilitamiseks vajalikke tingimusi, ennistati ja digiteeriti kogusid, ehitati uusi ja renoveeriti seniseid raamatukoguhooneid. Täiendav informatsioon Anu Nuudilt, tel. 630 7126. Kõik on oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

27.02.2002

TAGATOA JUTUD Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 28. veebruaril kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu V korrusel Rootsi saalis kirjanduslik pärastlõuna “"Bo Setterlind Silvia Airik-Priuhka mälestustes" sarjast "Tagatoa jutud". Esinevad teater Variuse näitlejad. Iga kuu viimasel neljapäeval kell 17.00 toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu V korrusel Põhjamaade saalis kirjanduslikud pärastlõunad. Sarja ”Tagatoa jutud” autor on Heidi Sarapuu, esinevad teater ”Variuse” näitlejad. Järgmine ”TAGATOA JUTUD” toimub 28. märtsil. Üritust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo. Täiendav informatsioon Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7134. Kõik on oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

22.02.2002

ILMUS MIKK MIKIVERI BIBLIOGRAAFIA Eesti ühe väljapaistvama näitleja ja lavastaja Mikk Mikiveri bibliograafia ilmus Eesti Rahvusraamatukogu väljaandena ning selle koostasid Mare Mauer ja Merike Saarepera. Tegemist on Eestis esimese eraldi trükisena ilmunud bibliograafiaga teatriinimese kohta. Nimestikus on peegeldatud Mikk Mikiveri looming nelja aastakümne jooksul – osatäitmised ja lavastused teatris, tele- ja raadioteatris, lavastatud filmid ja filmirollid, lisaks tema artiklid, intervjuud ja sõnavõtud. Samuti on loetletud kirjutised tema elu ja loomingu kohta. Bibliograafia akadeemilist laadi elustavad sissejuhatusena Lilian Velleranna kirjapandud Mikk Mikiveri vestlus oma elu- ja loometee olulisematest seikadest, samuti tsitaadid ja fotod. Tsitaadid puudutavad eelkõige Mikiveri rolle, kuid valikuliselt on tsiteeritud ka tema lavastuste arvustusi, millest suure osa moodustavad väliskriitikute hinnangud. Bibliograafia koostamist toetas Tallinna Linnavalitsus ja trükkimist Eesti Kultuuriministeerium. Täiendav informatsioon Mare Mauerilt ja Merike Saareperalt (RR), tel. 630 7147. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

19.02.2002

Kultuuriministrilt saab vastuseid Euroopa Liidu keele- ja kultuuripoliitika kohta 21. veebruaril kella 11.00-13.00 vastavad tasuta Euroinfo telefonil 0 800 3330 helistajate küsimustele teemal EESTI KEEL JA KULTUUR EUROOPA LIIDUS kultuuriminister Signe Kivi, Kultuuriministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna nõunik Eike Eller, meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus, kunstide osakonna juhataja Reet Mikkel, Haridusministeeriumi poliitikaosakonna keeletalituse juhataja Tõnu Tender ja keelepoliitika nõunik Jüri Valge. Küsida võib kõike Euroopa Liidu keele- ja kultuuripoliitika ning liitumise mõjude kohta eesti keelele ja kultuurile. Küsimused võib jätta ka Euroinfo telefoni koduleheküljele www.eurotelefon.ee. Ürituse korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus koostöös Kultuuri- ja Haridusministeeriumiga. Infopäevad said alguse Euroinfo telefoni avamisega 4. mail 2000. Seekordne on juba seitsmes. Varem on käsitletud Eesti liitumistemaatikat üldisemalt, sotsiaalpoliitikat, ühisraha, abiprogrammi SAPARD, maksupoliitikat ning viimasel infopäeval vastas peaminister Mart Laar oma meeskonnaga taas üldisemal teemal - "Eesti Euroopa Liidus". Euroinfo telefon 0 800 3330 on tasuta infotelefon, mille vahendusel vastatakse Euroopa Liidu teemalistele küsimustele, vahendatakse infoväljaandeid ja teabelehti. Telefon töötab tööpäeviti kell 10.00-18.00, muul ajal on võimalik jätta küsimused telefoni automaatvastajale. Küsimustele vastavad Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse spetsialistid kohe või hiljemalt 48 tunni jooksul. Täiendav informatsioon Euroopa Liidu infokeskuse juhatajalt Anu Nestorilt, tel. 630 7450. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.02.2002

“Cupido & Psyche” Rahvusraamatukogus 14. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Sveta Aleksejeva raamatuillustratsioonide näitus “Cupido & Psyche”. Näituse avamisel esitletakse ka äsja ilmunud raamatut “Cupido & Psyche”, mille on Rooma müüdi põhjal jutustanud Leelo Märjamaa ning välja andnud USAs asuv kirjastus “Draakon ja Kuu”. Sveta Aleksejeva on sündinud Tallinnas, kus ta lõpetas lastekunstikooli. Tema töid on eksponeeritud nii isik- kui ka grupinäitustel. Kunstnik on illustreerinud Eric A. Johnsoni lasteraamatu “The Stone-Dragons of Metsamaa”, mis kuulus 1994. a. Eesti 25 parima illustreeritud raamatu hulka ja võitis 1995. a. Balti riikide raamatufestivali autasu. Leelo Märjamaa on sündinud Tallinnas, lõpetanud Rutgersi Ülikooli USAs. “Cupido & Psyche” on tema esimene lasteraamat. Cupido ja Psyche armastusloo pani esmakordselt kirja Rooma filosoof ja kirjanik Apuleius ligi kaks tuhat aastat tagasi raamatus “Kuldne eesel”. See on sümboolne lugu hinge, Psyche igatsusest armastuse, Amori e. Cupido järele. Armastus ei saa olla pime: elu paradiisis, kus Psyche Cupidot näha ei tohi, on määratud purunemisele. Ainult läbi otsimise ja kõige sügavamates hinge keerdkäikudes ekslemise leiab hing tõelise, surematu armastuse. Lühendatuna on see müüt ilmunud eestikeelsetes kogumikes “Iidsete aegade lood” ja “Vana-Kreeka muistendid”. Nüüd on see esmakordselt saadaval iseseisva raamatuna. Leelo Märjamaa on kirjutanud teksti Apuleiuse teose põhjal, kuid lühendanud ja tänapäevastanud seda ning lisanud 3 luuletust. Sveta Aleksejeva stiil on andnud vanale loole uue, värske ja omapärase näo. Illustratsioonid on salapärased, müstilised, kohati sürrealistlikud. Ta ei kontsentreeru mitte niivõrd sündmustele kui karakteritele, emotsioonidele ja sümbolitele. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. Olete oodatud! Täiendav info: Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

06.02.2002

Kirjastus “Ilmamaa” Rahvusraamatukogus Homme, 7. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis uus näitusesari “Eesti kirjastusi”. Sarja esimene näitus pakub ülevaate kirjastuse “ILMAMAA” üheksa aasta jooksul välja antud raamatutest ja kella 11.00-17.00 toimub Rahvusraamatukogu fuajees “Ilmamaa” raamatute müük. Näitusesarja eesmärk on tutvustada lugejale-vaatajale meie kirjastuste toodangut. Aasta jooksul on kavas välja panna “Ilmamaa”, “Kupra”, “Kunsti”, “Varraku”, “Eesti Raamatu”, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Tartu Ülikooli Kirjastuse, Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastuse ning Rahvusraamatukogu trükiseid. “Ilmamaa” alustas tegevust 1993. a. Tartus, tänaseks on ilmunud 209 trükist. Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu" (raamatud on loetavad ka internetis), mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade. Nimekirjas on 139 autorit mitmelt alalt (filosoofia, kunstiteadus, majandus, poliitika, ajalugu). "Eesti mõtteloo" raamatute väljaandmist toetab sihtkapital "Eesti mõttelugu". "Ilmamaa" osaleb ka Avatud Eesti Raamatu sarja raamatute väljaandmisel. Ilukirjanduse osas on “Ilmamaa” avaldanud hulga eesti autorite algupärandeid ja kordustrükke, nii luulet kui ka proosat, samuti tõlkeid soome, heebrea, rootsi, norra ja läti keelest. Kirjastatu hulgas on veel teoseid rahvakultuuri ja kultuuriloo vallast, lasteraamatuid, fotoalbumeid jms. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. Olete oodatud näituse “Eesti kirjastusi. Ilmamaa” avamisele homme kell 16.00 Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali ja fuajees toimuvale “Ilmamaa” raamatute müügile. Täiendav informatsioon: Mart Jagomägi (Kirjastus “Ilmamaa”), tel. (07) 427 290, e-post:ilmamaa@ilmamaa.ee ja Rita Enna (RR), tel. 630 7148, e-post: expo@nlib.ee. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

06.02.2002

Lilita Postaza teosed Rahvusraamatukogus Täna, 6. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis läti tekstiilikunstniku Lilita Postaža näitus “Muutuste labürindis”. Eesti Rahvusraamatukogus eksponeerib kunstnik nii oma gobelääne kui ka viimastel aastatel valminud õlimaale. Autori loomingus on kesksel kohal inimene, eelkõige naine. Lilita Postaža gobeläänid näitavad kunstniku heameelt suurejoonelise maailmaruumi üle ja selle alluvust kunsti jõule. Oma maalides avastab kunstnik maailma enda ja vaatajate jaoks ning väljendab end sümbolite keeles. Lilita Postaža on sündinud Riias 1941. aastal ja lõpetanud Läti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna. Tallinnas on kunstnik varemgi esinenud. 1983. aastal võitis Lilita Postaža Tallinnas Balti kunstitriennaali preemia. Näitus on avatud 26. veebruarini. Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

05.02.2002

Iisraeli fotonäitus Rahvusraamatukogus 5. veebruaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Iisraeli fotonäitus diplomaatia ajaloost "Elu viisa". Käesoleva näitusega austatakse neid, kes päästsid kümneid tuhandeid inimesi II maailmasõja ajal. Vaatajal on võimalus tutvuda nende altruistlike inimeste, näiteks Raoul Wallenbergi, Per Angeri jt. lugudega. Miljonite inimeste hukkamist natside poolt toetasid miljonid. Väheste pääsenute hulgas on neid, kes jäid ellu tänu enda jõupingutustele, teisi päästsid head inimesed – sõbrad, naabrid või võhivõõrad. Paljud sulgesid silmad ega teinud midagi, et aidata. Mis veelgi hullem, nad muutsid süütute inimeste pääsemise raskemaks. Tänu oma eristaatusele oli diplomaatidel ainulaadne võimalus pakkuda põgenikele märkimisväärset abi, kuid oli ka neid, kes kasutasid määruse igat nüanssi, et keelata juutidel siseneda oma riiki. Ometi leidus väheseid valguskiiri pilkases pimeduses, üksikuid majakaid, kes juhtisid põgenikke holokausti surmatoovatest karidest ja miiniväljadest eemale. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

01.02.2002

Rahvusraamatukogus avatakse traditsiooniline Eesti riiklike teenetemärkide näitus Täna, 1. veebruaril kell 15.00 avatakse Rahvusraamatukogu harulduste saalis näitus “Eesti riiklikud teenetemärgid”. Traditsioonilise näituse raames eksponeeritakse sel aastal täiendavalt Eesti ametkondlikke teenetemärke ning fuajees fotonäitust “Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid”. Näitusel “Eesti riiklikud teenetemärgid” on eksponeeritud kõik Eesti Vabariigis taastatud ja antavad teenetemärgid. Eesti Vabariigi esimene teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal, selle andmine lõpetati 1925. aastal. Riigivanema 7. oktoobril 1936. a. dekreedina antud Teenetemärkide seadusega kehtestati lisaks Vabadusristile veel 4 riiklikku teenetemärki (Riigivapi, Kotkaristi, Eesti Punase Risti ja Valgetähe teenetemärk). Taasiseseisvunud Eestis autasustatakse nii Eesti kui ka välisriikide kodanikke riiklike teenetemärkidega 1995. aastast alates. Samal aastal loodi uus teenetemärk Maarjamaa Rist, mis antakse Vabariigi presidendile ning kõrgeima astme teenetemärgina välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Näitusel saab ülevaate riiklike teenetemärkide tekkeloost, kujunemisest ja kasutamisest. Lisaks riiklikele teenetemärkidele on sel aastal esmakordselt väljas ka ametkondlikud teenetemärgid: Kaitseministeeriumi teeneterist, Eesti kaitseväe teenetemärk, Kaitseliidu hoolsusmärk Valgerist, Piirivalve teeneterist, Politsei teeneterist, Päästeteenistuse Suur Kuldrist ning paljud teised. Samuti võib tutvuda fotonäitusega “Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid”. Ekspositsioonis on püütud anda ülevaade inimestest, kelle isiklik vaprus on kindlustanud Eesti riiklust ja rahvuslikku iseolemist, samuti neist, kes oma pikaajalise loomingulise tööga on jätnud meie kultuurilukku püsivaid jälgi. Näitused on valminud Riigikantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi, Kaitseliidu, Piirivalveameti, Politseiameti, Päästeameti ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös. Vaata lisaks: Riiklikud teenetemärgid: http://www.riik.ee/teenetemargid/index.html Riiklikud sümbolid: http://www.rk.ee/symb/ Riigikantselei: http://www.riigikantselei.ee/ Rahvusraamatukogu: http://www.nlib.ee/ Täiendav informatsioon: Lea Hein (RR), tel. 630 7148. Ekskursioonide tellimine: Ivo Manfred Rebane (Riigikantselei), tel. 693 5922. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

tagasi uudistesse