PRESSITEATED

V E E B R U A R  2001

28.02.2001

Norra nüüdisaegne klaasikunst Rahvusraamatukogus 1. märtsist on kõigil huvilistel võimalik tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse trepigaleriis avatud Norra nüüdisaegse klaasikunsti näitusega. Esindatud on rahvusvaheliselt tuntud klaasikunstnike Arne Jon Jutremi, Maud Gjeruldseni, Ulla Mari Brantenbergi, Karen Klimi, Ida Pernille Løcheni ja Oluf Føinumi looming. Eksponeeritud on ligi 20 eset, nii dekoratiivvorme kui tarbeesemeid. Norra klaasikunsti ajalugu ulatub aastasse 1741, mil loodi Nøstetangeni klaasivabrik, kus toodeti eriti kõrgekvaliteedilisi veiniklaase, peekreid ja kristall-lühtreid. Pärast lühikest aega tegutsenud tehast asutati 1762. a. Hadelandi klaasivabrik. 20. sajandil Norra klaasitööstuses juhtivat osa etendanud vabrik eksisteerib siiani. Mõnigi tänaseks rahvusvahelise tunnustuse saavutanud kunstnik alustas 1970ndate lõpus, mil paljud noored kunstnikud avasid sõltumatuid töökodasid. Rändnäituse ja põhjaliku illustreeritud kataloogi on koostanud Norra kunstiajaloolane Frank Falch. Näituse on Eestisse vahendanud Norra Kuninglik Suursaatkond. Näitus Eesti Rahvusraamatukogus jääb avatuks 27. märtsini. Aprillis on näitust võimalik näha Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RRi näituste osakond), tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

21.02.2001

Rahvusraamatukogu tutvustab Eestis 1918. aastal ilmunud trükiseid Eesti Vabariigi aastapäeva eel avatakse homme, 22. jaanuaril Rahvusraamatukogu arhiivkogu galeriis raamatuaasta kavasse kuuluv näitus “Raamat Eesti riigi esimesel aastal”. Rahvusraamatukogu kogude alusel koostatud näitus annab ülevaate Eestis 1918. aastal ilmunud trükistest – ilukirjandusest, õpikutest, kalendritest, sõnaraamatutest. Ajastut iseloomustava taustinfona on välja pandud Eesti Vabariigi algusaastate fotosid, kaasaegsete mälestusi, kõnetekste, perioodikaväljaandeid jms. Huvitava väljapaneku koostasid Rahvusraamatukogu eesti trükise asjatundjad Anne Ainz ja Helle Remmelt ning kujundasid Rita Enna ja Tiiu Laur näituste osakonnast. Näitus jääb avatuks 30. aprillini. Head vaatamist! Täiendav info näituse koostajailt Anne Ainzilt, tel. 630 7440, Helle Remmeltilt, tel. 630 7341ning Rita Ennalt, tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

21.02.2001

Rahvusraamatukogus toimub kohtumine norra kirjanikega Reedel, 23. veebruaril kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu kuppelsaalis kohtumine norra kirjanike Selma Lønning Aarø ja Jonny Halbergi ning kirjanduskriitiku Øystein Rottemiga. Katkendeid kirjanike teostest Elvi Lumeti ja Sigrid Kanguri eestikeelses tõlkes esitavad ”Variuse” näitlejad. Kohtumine toimub festivali Fokus Baltikum raames Norra Välisministeeriumi, NORLA (Norwegian Literature Abroad), Kuningliku Norra Saatkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna. Selma Lønning Aarø (1972) debüteeris 1995. a. romaaniga ”Lõplik lugu”, millega võitis Cappeleni debüütromaanivõistluse. Temalt on ilmunud veel romaanid ”Speculum” (1996) ja ”Kuulutamine” (1999). Jonny Halberg (1962) debüteeris 1989. a. novellikoguga ”Üleminek tertsiaari”. Temalt on ilmunud veel novellikogu ”Mine alla” (1992), jutustus ”Trots” (1996), koos Pål Sletaunega filmistsenaarium ”Sõnumitooja” (1998) ning romaan ”Üleujutus” (2000). Reedese kohtumisõhtu vestluskeel on inglise keel. Olete oodatud! Täiendav info RRi Rootsi ja Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7134 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

21.02.2001

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu istung Eile õhtul kogunes selle aasta esimesele istungile Rahvusraamatukogu nõukogu. Nõukogu esimeheks valiti taas Riigikogu liige Sirje Endre. Nõukogu päevakorra esimene punkt oli Rahvusraamatukogu 2001. aasta eelarve kinnitamine. Käesoleval aastal suurenes Rahvusraamatukogu riigieelarveline toetus võrreldes eelmise aastaga 4,487 milj. krooni võrra ning moodustab kokku 60,469 milj. krooni. Omatulusid on planeeritud teenida 6,726 milj. krooni, mis moodustab 10% kogu eelarvest. 2001. aastal on Rahvusraamatukogu tulud kokku 67,195 miljonit krooni, kogu eelarve kasv on 7,15%. Eelarve tõus jaguneb järgmiselt: 3,2 miljonit töötasuks koos sotsiaalmaksuga, 787 000 krooni investeeringuna humanitaar- ja sotsiaalteaduste lugemissaali renoveerimiseks ning 500 000 krooni infotehnoloogia arendamiseks. Nõukogu kinnitas Rahvusraamatukogu eelarve. Päevakorra teise punktina arutas nõukogu Rahvusraamatukogu 2000. a. tegevusaruannet ja 2001. a. tegevuskava. Arutelu jätkub 13. märtsil. Täiendav info RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600. Triin Soone nõukogu sekretär, tel. 630 7271

 

19.02.2001

Saksamaa Liidupäev teeb Riigikogule järjekordse raamatukingituse 20.-23. veebruarini Eestis visiidil viibiv Saksamaa Liidupäeva delegatsioon eesotsas hr. Günter Grafiga annab kolmapäeval, 21. veebruaril kell 10.30 Toompea lossi ruumis 240L Riigikogu aseesimehele Tunne Kelamile üle järjekordse Saksamaa Liidupäeva raamatukingituse. Suure ja hinnalise ligi 80 trükisest koosneva kingituse hulgas on palju teatmeteoseid Saksmaa parlamendi- ja valitsusasutuste kohta, uuemat poliitikakirjandust ja õigusalaseid käsiraamatuid. Esindatud on ka valik Euroopa integratsiooni poliitilisi ja õiguslikke aspekte käsitlevaid saksakeelseid teavikuid. Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu fondi minev kingitus on eelkõige mõeldud Riigikogu liikmete infoteenindamiseks. Taolise kingituse tegemine on muutunud traditsiooniks ja näitab kahe riigi parlamendi vahel valitsevaid häid koostöösuhteid. Tegemist on Liidupäeva neljanda raamatukingitusega, eelnevalt on Saksamaa Liidupäev teinud hinnalisi annetusi parlamendiraamatukogu fondi täiendamiseks aastatel 1993, 1997 ja 1999. Saksamaa Liidupäeva siseasjade komisjoni delegatsiooni kuuluvad lisaks Günter Grafile (Sotsiaaldemokraatlik Partei, SPD) Liidupäeva liikmed Ernst Bahr (SPD), Barbara Wittig (SPD) ja Günter Baumann (Kristlik-Demokraatlik Liit) ning Axel Claus sisekomisjoni sekretariaadist. Pidulikul üleandmisel osalevad Saksamaa Liitvabariigi suursaadik dr. Gerhard Enver Schrömbgens, Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, Riigikogu liige, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Sirje Endre ning Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu teenindusdirektorilt Ene Loddeselt, tel. 630 7107. Ajakirjanikud on oodatud! Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

15.02.2001

Teabepäev "Raamatukogud õpilaste teenindamisel" Rahvusraamatukogus Rahvusraamatukogu korraldab kolmapäeval, 21. veebruaril kell 15.00 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis üldhariduskoolide direktoritele, õppealajuhatajatele ning õpetajatele teabepäeva "Raamatukogud õpilaste teenindamisel". Teabepäeval antakse ülevaade, milliseid võimalusi pakuvad Tallinna eri tüüpi raamatukogud kooliõpilastele. Tutvustatakse ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu ja ajakirja "Hea Laps" algatatud laste lugemisprobleeme käsitlevat projekti "Lugemine lubatud". Teabepäevale on kutsutud ka Tallinna Linnavalitsuse ja Linnavolikogu, Haridusameti, Haridusministeeriumi ning Õpilaste Omavalitsuste esindajad. Päevakavas: 1. Raamatukogusüsteem kui tervik. Tiiu Valm, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 2. Milliseid võimalusi õpilaste teenindamisel pakub kooliraamatukogu? Ester Sõrmus, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sektsiooni esinaine 3. Milliseid võimalusi pakub rahvaraamatukogu? Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu direktor Arda Mäepere, Tallinna Keskraamatukogu direktori asetäitja 4. Milliseid võimalusi pakub Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus? Projekt "Lugemine lubatud". Anne Rande, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor 5. Milliseid võimalusi pakub õpilaste teenindamisel Eesti Rahvusraamatukogu? Ene Loddes, Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor Iga ettekanne kestab ca 15 minutit. Teabepäeva lõpus pakume soovijaile ekskursiooni Rahvusraamatukogus. Täiendav informatsioon RRi turundusjuhilt Triin Soonelt, tel. 630 7271 ning täienduskoolituse peaspetsialistilt Krista Talvilt, tel. 630 7129. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

14.02.2001

Fotonäitus “Ettevaatust, pildistatakse!” Rahvusraamatukogus Homsest saavad huvilised Rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis tutvuda tuntud Eesti fotograafide Toomas Tuule, Heiki Laane ja Vallo Kruuseri fotonäitusega “Ettevaatust, pildistatakse!”. Tegemist on Eesti Instituudi tellimusel sündinud ning fototehnika viimase sõnaga jäädvustatud Tallinna inimtüüpide fotokoguga. Eeldatavasti ootab nii mõndagi näituse külastajat üllatus ning ehk ka äratundmisrõõm. Näituse pidulik avamine on 14. veebruaril kell 16.00. Eesti Ekspressi ajakirjanik Mart Juur on kirjutanud eelmises lehenumbris kaassõnaks näitusele: “Kolm eesti fotograafi - Toomas Tuul, Heiki Laan ja Vallo Kruuser (Kolm Oravat) - luusisid eelmisel suvel mööda Tallinna ja pildistasid salaja rahvast. Kui sul on Nikkoni või Sigma ülivõimas objektiiv, mis suudab saja meetri pealt teha portree täispikkuses kodanikust, siis on lausa lust püüda kaadrisse kentsakaid poose ja grimasse, mida tavaliselt fotokunstis ei näe. Sest vaata, inimene on kord juba selliseks loodud, et kaotab kohe oma loomuliku oleku ja ütleb "hernesupp", kui näeb, et teda pildistatakse. Hirmus mõelda, kui selline 60 sentimeetri pikkune imeobjektiiv satub paparatso või nurjatu poliitiku kätte. Siis ei või enam ükski aus inimene ennast avalikus kohas lõdvaks lasta.” Endast on näitusel esinevad fotograafid kirjutanud järgmist: Toomas Tuul (ETV) Sündinud 1966 Lõpetanud Tallinna 3. Keskkooli 2 aastat tasuta lähetust Nõukogude armees FK-19 ETV kuni tänaseni Heiki Laan (Ideestuudio) Sündinud 1967 Lõpetanud Tallinna 3. Keskkooli 2 aastat tasuta lähetust Nõukogude armees FK-21 Aednik Ideestuudios kuni tänaseni Vallo Kruuser Sündinud 1968 Lõpetanud Tallinna 3. Keskkooli 2 aastat tasuta lähetust Nõukogude armees FK-20 Press Studio JV Ajaleht Post Eesti Ekspress kuni tänaseni Rahvusraamatukogus on näitus avatud 27. veebruarini. Hiljem saab seda vaadata Ungari pealinnas Budapestis. Täiendav info RRi näituste osakonnast, tel. 630 7148. Olete oodatud! Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

12.02.2001

Rahvusraamatukogus on avatud tekstiilikunstnik Hilja Kullese juubelinäitus 12. veebruarist 10. märtsini on Rahvusraamatukogu fuajees avatud tekstiilikunstnik Hilja Kullese 80. sünnipäevale pühendatud juubelinäitus “Õhtu”, kus on eksponeeritud 7 suurt gobelääntehnikas vaipa. Näituse pidulik avamine on esmaspäeval, 12. veebruaril kell 15.00. Vanameister Hilja Kulles on sündinud 29. jaanuaril 1921. a. Tallinnas. Siin lõpetas ta Raua Algkooli, Tallinna Linna I Tütarlaste Keskkooli, Tallinna Linna I Tütarlaste Kutsekooli. On töötanud aastatel 1941-45 “Töölisteatris” õmblustöökoja juhatajana. 1942. a. alustas õpinguid Rakenduskunsti Koolis, mis 1945. aastal muudeti kõrgkooliks. Jätkas õpinguid Tarbekunsti Instituudis moe erialal, lõpetas õpingud 1950. a. ja jätkas samas kateedris tööd assistendina. Kokku töötas Hilja Kulles kateedris 36 aastat. 1960. aastal anti talle dotsendi nimetus, 1986. aastal lõpetas töö kateedris professori kohusetäitjana. Loominguga tegeles Hilja Kulles õpetamise kõrvalt. Näitustel hakkas esinema 1951. aastal, tehes seda järjepidevalt, esimesel kümnel aastal põhiliselt kostüümi valdkonda kuuluvaga. Ta on teinud kaastööd ajakirjadele Käsitööalbum ja Nõukogude Naine, osalenud konkurssidel ning kavandanud palju ARSile. Alates 1960. aastast alustas Hilja Kulles vaipade loomist villpõime- ja rüiutehnikas, tegi ka kootud ja tikitud linikuid. Esimene gobelääntehnikas vaip “Kevad” valmis 1968. aastal. Sellest ajast alates on ta kavandanud ja teostanud üks või kaks vaipa aastas. Vastavalt õpitud erialale tegi enamasti portreid ja figuraalkompositsioone. Rahvusraamatukogu paeseinu ilmestavad ja kaunistavad gobelääntehnikas teostatud suured vaibad on valminud ajavahemikul 1976-1987. Need hilisema perioodi vaibad on olnud rohkem loodusnägemuslikud. Ideid nendeks on kunstnik ammutanud oma Pärnumaa maakodust. Seal Tõstamaa valla maatipus on avarat puutumatut loodust, merd ja tuuli, lilli ja linde. Oma vaipadega on Hilja Kulles püüdnud tabada tabamatut, looduse muutumist, liikumist ja valguse mängu. Olete oodatud näituse avamisele esmaspäeval, 12. veebruaril kell 15.00 Rahvusraamatukogu peanäitusesaali poolses fuajees! Täiendav info Tiiu Laurilt RRi näituste osakonnast, tel. 630 7138 v. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

09.02.2001

Rahvusraamatukogus on avatud fotonäitus ajaloolistest hoonetest 9.–28. veebruarini on kõigil huvilistel võimalik külastada Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseinspektsiooni koostatud fotonäitust “Ajalooline hoone Tallinna linnapildis”, kus muu hulgas on esitatud ka 2000. aastal parimateks tunnistatud restaureeritud hooned. Samas on võimalik vaadata Vilniuse Vanalinna Taastamiskeskuse (OTRA) kahest osast koosnevat väljapanekut “Vilnius Urban Landscape 1999-2000” ja “Vilnius – World Heritage Site”. Näitus avatakse Rahvusraamatukogus reedel, 9. veebruraril kell 14.00. Fotonäitusel “Ajalooline hoone Tallinna linnapildis” pakutakse näited Tallinnas viimastel aastatel taastatud hoonetest. Restaureerimis- ja renoveerimistöid on tehtud nii riiklikult kui ka eraalgatuslikult. Nii investeeris Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakond möödunud aastal ajalooliste hoonete restaureerimisse, uurimisse ja renoveerimisse üle kümne miljoni krooni. Palju on ära teinud ka eraomanikud. Vaadeldes viimastel aastatel tehtut, võib nentida, et mõned taastatud hooned esindavad hoolika ja stiilikriitilise restaureerimise parimaid jooni, osa aga suisa vastupidist. Kahjuks leiame siiani UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluvast vanalinnastki nukraid kummituslikult tühje hooneid. Näituse idee sai teoks tänu Leedu kollegide pakkumisele tutvustada viimastel aastatel Vilniuse vanalinnas toimunut. Et ka meie vanalinn on hiljaaegu palju muutunud, võiks samalaadset infot jagada ka Tallinna kohta. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet jätkab traditsiooni premeerida aasta alguses üht tublit eraomanikku hästi restaureeritud maja eest. Seekord otsustati anda kaks auhinda – üks vanalinna ja teine vanalinnast väljapoole. 10 000-kroonised preemiad lähevad seekord Pikk 47 ja Aasa 3 omanikele, mõlema maja fotod on ka näitusel väljas. Leedu peaministri ja Vilniuse linnapea algatusel töötati aastatel 1995-1996 välja Vilniuse vanalinna taaselustamisstrateegia. Sellest ajast on seal toimunud märkimisväärsed muutused nii ajaloolise kultuuripärandi renoveerimisel kui ka demograafilises ja sotsiaalmajanduslikus situatsioonis. Samuti UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluva Vilniuse vanalinna väärtustamine nii riiklikul kui ka eraalgatuslikul tasandil on kaasa toonud koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ning osalemise Euroopa Liidu programmides. Vilniuse Vanalinna Taastamiskeskus (OTRA) alustas tegevust 1998. aasta juunis. Keskus peab oma tähtsaimaks ülesandeks vanalinna arengukava elluviimist, kaasates kohalikke elanikke ning ettevõtjaid. OTRA koordineerib vanalinna piirkonnas ka riiklikke, munitsipaal- ning erahuvisid. Alates möödunud aastast tegutsetakse ametliku infokeskusena, pidades muu hulgas loenguid kultuuripärandi tähtsusest ja vanalinna kaitsest. Vilniuse vanalinna-teemalist näitust esitleb avamisel OTRA arhitektuuriajaloolane Audrone Kasparavi?iene. Ootame meedia esindajaid reedel, 9. veebruaril kell 14.00 Rahvusraamatukogu peanäitusesaali näituse avamisele. Lisainfo Helene Tedrelt Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist, tel. 645 7172; h.tedre@tallinnlv.ee Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

07.02.2001

Valige Eesti elu enim mõjutanud raamatud! Eesti Rahvusraamatukogu (RR) koos Eesti Vabatahtlike Keskusega (EVK) korraldab7. veebruaris 31. märtsini rahvaküsitluse, selgitamaks sada Eesti elu enim mõjutanud raamatut, millest koostatakse aprillis Eesti Raamatu Aasta lõpunäitus. Eesti Raamatu Aasta lõpeb aprillis Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitusega “Sada Eesti elu enim mõjutanud raamatut”. Näitusel eksponeeritavad trükised valitakse Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri initsiatiivil kokku kutsutud Õpetatud Nõukogu ettepanekute ning rahvaküsitluse põhjal. Ankeete saab täita Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Akadeemilisest Raamatukogus, arvamust saab avaldada ka täites elektroonilise ankeedi Rahvusraamatukogu (http://www.nlib.ee/textid/100ank.html) või Eesti Raamatu Aasta (http://www.raamatuaasta.ee/) koduleheküljel. Rahvusraamatukogu fuajees abistavad vastajaid inimesed Eesti Vabatahtlike Keskusest. Projekti juhivad Katrin Männi (RR) ja Merle Helbe (EVK). Täiendav informatsioon RRi näituste osakonna juhatajalt Kersti Tiigilt, tel. 630 7150 ning projektijuhilt Katrin Männilt, tel. 630 7442. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

06.02.2001

Rahvusraamatukogus tähistatakse eesti kultuuri grand old man’ i Voldemar Milleri juubelit Kolmapäeval, 7. veebruaril tähistatakse Rahvusraamatukogus tuntud kultuuriloolase, raamatuteadlase ja kodu-uurija, lastekirjaniku ning arhiivindus- ja raamatukogundustegelase VOLDEMAR MILLERI 90. sünnipäeva. Kell 15.00 algab Rahvusraamatukogu konverentsisaalis juubilari austamiseks kõnekoosolek, kell 16.30 avatakse arhiivkogu galeriis näitus, mis jääb avatuks 17. veebruarini k. a. Eesti Rahvusraamatukogu (RR) ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud kõnekoosolekul astuvad üles: Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. “Voldemar Miller – sünnilt saarlane, erialalt ajaloolane, ametilt raamatukogutöötaja, kutsumuselt kodu-uurija, ajaviiteks lastekirjanik, iseloomult entusiast” Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonna juhataja Tiiu Reimo. “Voldemar Miller kui raamatukoguhoidja” Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande. “Haruldane inimene Voldemar Miller”. Tallinna Magdaleena lasteaed-algkooli õpilased esitavad sõnalis-muusikalise põimiku Voldemar Milleri lasteraamatust “Tilleprintsess”. Järgnevad õnnitlused sõpradelt ja kolleegidelt. Kell 16.30 avatakse arhiivkogu galeriis juubilari tegevust kajastav näitus. Voldemar Miller on sündinud 7. veebruaril 1911. aastal Saaremaal Kihelkonna vallas. Aastatel 1930-1942 õppis ta vaheaegadega Tartu Ülikoolis: alguses Eesti ja Põhjamaade ajalugu, üldajalugu ja klassikalist filoloogiat, siis kodanikuõpetust, arheoloogiat ja arhiivindust. Ülikooli lõpetas ta esmalt 1942. aastal, siis õppis aastatel 1946-1950 eksternina juba Tartu Riiklikus Ülikoolis ja lõpetas ajaloo alal. Oskab eesti, vene, saksa, inglise ja ladina keelt, on õppinud veel soome ja rootsi keelt. Huvitava elusaatusega mees pidas tol ajal mitmesuguseid ameteid karjapoisist ja veovoorimehest kodusaare ajalehe “Meie Maa” toimetajani. 1937. aastast sai ta töökoha Tartusse Eesti Riigi Keskarhiivi. Töötades aastatel 1944-1950 ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi ülemana, võttis ta peremeheta jäänud arhiivivarade kõrval arhiivi ka keelustatud raamatuid. Aastatel 1950-1952 oli ta tolleaegsete poliitiliste olude tõttu sunnitud töötama põlevkivikaevurina Kohtla-Järvel. Oma arhivaaripagasiga siirdus Voldemar Miller 1952. aastal raamatukogutööle Teaduste Akadeemia raamatukokku, kus ta töötas kuni pensionile minekuni 1977. aastal. Sealse baltika osakonna juhatajana töötas Miller teoreetiliselt läbi ja fikseeris Baltica kirjanduse mõiste ja määrangu. Aastatel 1978-1996 töötas Voldemar Miller konsultandina Baltica ja Estonica kirjanduse alal Eesti Rahvusraamatukogus, olles asendamatu vanema kirjanduse hindaja ja väärtustaja ning noorte juhendaja. Ta kuulus ka RRi võõrkeelse kirjanduse läbitöötamise komisjoni. Voldemar Milleri tihedat seost Rahvusraamatukoguga tõendab seik, et selle aasta jaanuaris andis ta RRile korrastamiseks ja säilitamiseks üle oma isikuarhiivi. Eraldi märkimist väärib Voldemar Milleri tegevus kodu-uurijana. 1963. aastal kutsuti Linnamuuseumi juures ellu kodu-uurimisring, mille juhiks on Miller olnud algusest tänaseni. Nn. Milleri klubi on 37 aasta jooksul etendanud olulist osa Tallinna ajaloo uurimises ja muinsuskaitses. Pika töömehetee jooksul on Voldemar Miller Eesti kultuuripõllul palju teinud ja rohkesti kirjutanud. Muuhulgas on ta tõlkinud ajalootekste ja -dokumente ning “puhkuseks” kirjutanud mõnusaid lastejutte, följetone ja miniatuure. Tema teemade haare on ääretult lai, ta on võrdselt uurija, populariseerija ning organisaator. Voldemar Milleri artiklitest ja ettekannetest on ilmunud valimik “Minevikust tulevikku” (1972) ja tema kirjutisi kajastav personaalbibliograafia (1986). Ta on kogumiku “Eesti raamat 1525-1975” (1978) koostaja ja üks autoreid. Lisaks on tema sulest ilmunud juturaamatuid, nagu “Merehundi jutud I” (1984), II (1993), “Tilleprintsess” (1989), “Sõrmkübarasõdur” (1996) jm. Voldemar Millerit autasustati 1996. aastal Riigivapi IV klassi ordeniga, lisaks on ta pälvinud Fr. Puksoo preemia 1991. aastal ning Avatud Eesti Fondi auhinna 1998. aastal. Ootame Teie toimetuse esindajat 7. veebruaril Rahvusraamatukokku Voldemar Milleri juubelile pühendatud kõnekoosolekule kell 15.00 suures konverentsisaalis ning näituse avamisele kell 16. 30 arhiivkogu galeriis. Täiendav informatsioon Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esinaiselt Krista Talvilt, tel. 630 7129 ja näituse koostajalt Rita Ennalt (RRi näituste osakond), tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

01.02.2001

Rahvusraamatukogus avatakse tuntud graafiku Viive Noore isiknäitus Reedel, 2. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis raamatukujundaja ja -illustreerija Viive Noore lasteraamatuillustratsioonide näitus, mis kuulub Eesti Raamatu Aasta ürituste kavassse. Viive Noor on sündinud 7. mail 1955. aastal Tallinnas, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1981. aastal moekunstnikuna, seejärel olnud vabakunstnik. Ta on kujundanud ja illustreerinud peamiselt lasteraamatuid, kavandanud postkaarte, viljelenud akvarellmaali ja vabagraafikat. Viive Noor on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja rahvusvahelise kujundusgraafikute liidu ICOGRADA liige. Kunstniku esimene näitus oli 1978. aastal, isiknäitusi on seni olnud 10. Tunnustust on Viive Noor pälvinud osalemisega enam kui 60 näitusel kodu- ja välismaal, kus ta on võitnud kohalikke ja rahvusvahelisi autasusid. Tema töid on eksponeeritud sellistes eksootilistes riikides nagu Kolumbia, Iraan, Lõuna-Korea, Jaapan, Itaalia jm. Viive Noore lasteraamatuillustratsioone võib leida lisaks Rahvusraamatukogu kunstikogule ka Hiroko Mori&Stasys Muuseumis Jaapanis. Viive Noore isiknäitus Rahvusraamatukogus jääb avatuks 28. veebruarini. Näitust on rahaliselt toetanud Eesti Raamatu Aasta Peakomitee. Olete oodatud! Täiendav info Viive Noorelt, tel. 634 0080 ning RRi näituse osakonna juhatajalt Kersti Tiigilt, tel. 630 7150. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse