tagasi uudistesse

PRESSITEATED

J A A N U A R   2002

31.01.2002

25 kaunimat Eesti raamatut ja 5 kaunimat Eesti lasteraamatut 2001 Reedel, 1. veebruaril kell 16.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kataloogisaalis V korrusel 2001. aasta 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu konkurss-näituse pidulik avamine ja diplomite kätteandmine. Konkursi korraldaja on Eesti Kujundusgraafikute Liit (EKGL) koostöös Eesti Kirjastajate Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Võistluse korraldamise eesmärk on väärtustada kaunilt kujundatud ja illustreeritud raamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. 25 kaunima Eesti raamatu konkursil osales 154 raamatut 45 kirjastuselt. Sel aastal on esile tõstetud Jüri J. Dubovi, Jüri Kaarma, Anu Kalmu, Asko Künnapi, Peeter Lauritsa, Regina Luki, Piret Niinepuu-Kiige, Tiina Reinsalu, Catherine Zaripi, Andres Tali, Jaan Tammsaare, Kalle Toompere, Kersti Tormise ja Endla Tootsi töid. 25 parimast raamatust on 11 trükkinud trükikoda Pakett. Lasteraamatukonkursil osales 29 raamatut 12 kirjastuselt. Võitsid Tiiu Allikvee, Kirke Kangro, Anne Linnamägi, Juss Piho, Tarmo Tali, Jaan Tammsaare ja Piret Raua kujundatud ja illustreeritud trükised. Võitnud trükistest pannakse kokku rändnäitus, mida eksponeeritakse väljaspool Eestit. Näituse ringreisi toetavad Eesti Rahvusraamatukogu ja EV Välisministeerium ning see algab 22. märtsil näitusega Ungari Rahvusraamatukogus. Kõik võitnud raamatud osalevad maailma kaunimate raamatute konkursil Leipzigi raamatumessil 15.-16. veebruaril 2002. a. züriisse kuulub esmakordselt ka eestlane – kujundusgraafik Jüri Kaarma. Näitus Eesti Rahvusraamatukogus jääb avatuks 28. veebruarini. Samas on avatud ka näitus “Eesti lugeja 100 eelistust aastal 2001”. Olete oodatud homme, 1. veebruaril kell 16.00 Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaali! Täiendav informatsioon: Asta Trummel (Eesti Kirjastuste Liit), tel. 644 9866, 051 44 666, e-post: astat@eki.ee, Viive Noor (Eesti Kujundusgraafikute Liit), tel. 634 0080, Kersti Tiik (RR), tel. 630 7150, e-post: expo@nlib.ee. NB! Pressiteatele on lisatud 25 kaunima raamatu (doc), 5 kaunima lasteraamatu (doc) ja 25 oma liigis kaunima raamatu nimekiri (doc). Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

23.01.2002

TAGATOA JUTUD Rahvusraamatukogus Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.00 toimub Rahvusraamatukogu V korrusel Rootsi saalis kirjanduslik pärastlõuna ”Jutud Ilmar Laabanist”. Külas on Andres Ehin ja Teet Kallas. Esinevad ”Variuse” näitlejad Väino Rast, Indrek Sarapuu, Toomas Tross ja Andres Liivak, flöödil musitseerib Tarmo Johannes Iga kuu viimasel neljapäeval kell 17.00 toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu V korrusel Põhjamaade saalis kirjanduslikud pärastlõunad. Sarja ”Tagatoa jutud” autor on Heidi Sarapuu, esinevad teater ”Variuse” näitlejad. Järgmine ”TAGATOA JUTUD” toimub 28. veebruaril. Üritust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo. Täiendav informatsioon Põhjamaade saali juhatajalt Külli Ummerilt, tel. 630 7134. Kõik on oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

18.01.2002

Austusavaldus eesti hobusele Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 21. jaanuaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis fotograaf Ago Ruusi näitus “Üle loojanguluhtade lähevad hobused...”. Näitus jääb avatuks hobuse aasta alguseni 12. veebruarini. Käesolev näitus on austusavaldus eesti hobusele, kes on v iimane ellujäänu neist põhja metsahobuste rühma kuulunud tõugudest, kes elasid Põhja-Venemaa metsaaladel ja olid sealsete soome-ugri rahvaste hobused. Paljud (vjatka, petšoora, mezeni, obva, obi, tavda) on kadunud ja neid kasutanud rahvadki kadumas, mõnest on loodud rohkem või vähem kultuurtõud (soome hobune). Väike, kuid visa eesti hobune on meie rahva põline sõber. Viimastel aastatel on aga tema arvukus sedavõrd vähenenud, et ta on kantud ülemaailmsesse ohustatud loomatõugude nimekirja. Päästame oma hobuse hääbumast! Eesti hobuse säilitamine käib tihedas koostöös looduslike ja poollooduslike koosluste hooldamisega. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järgi on Eesti riigil kohustus hoida ja säilitada oma põliseid loomatõuge. Lõuna-Saaremaale loodavale Laidevahe looduskaitsealale kavandatud kohast eesti tõugu hobusele võiks kujuneda omalaadne varjupaik eesti hobusele. Enamik väljapandud fotodest on tehtud Kukessaare, Nässuma ja Aenga rannakarjamaadel, mis jäävad loodavasse kaitsealasse. Siin on aastakümneid karjatatud eesti hobust ja loomad on looduslike tingimustega suurepäraselt kohanenud. Eesti Hobuse Kaitse Ühingu eestvõtmisel loodi REC Estonia abiga 2001. a. talgute korras siia esimene hobuste ühiskoppel. Eestlaste jaoks ei ole eesti hobune lihtsalt üks koduloom, ta on rahvus(kodu)loom, nii nagu rukkilill on meie rahvuslill, suitsupääsuke meie rahvuslind ja paekivi meie rahvuskivi. Ago Ruus on sündinud Võrumaal Vastseliinas. Sealsetest koolidest sai muu tarkuse kõrval fotograafiapisiku, mis pole teda siiani jätnud. Pärast Moskva filmiinstituudi lõpetamist filmioperaatorina 1979. a. on ta üles võtnud 17 mängufilmi ning üle 50 dokumentaal-, lühimängu- ja tellimusfilmi. Alates 1993. aastast on Ago Ruus vabakutseline filmitegija. Viimastel aastatel on ta teinud autorina dokumentaalfilme, millega tahab osutada tähelepanu nendele põlisväärtustele meie kultuuripärandis, mis on igiomased Eestile ja pühad eestlastele. Olgu need siis eesti hobune või eesti nudipäine maakari või meie puisniidud – kõik nad on ainulaadsed maailmas. Täiendav informatsioon Rahvusraamatukogu näituste osakonnast, tel. 630 7148 ja Ago Ruusilt, tel. 050 56 691. Olete oodatud! Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

16.01.2002

Peruu kvartett Rahvusraamatukogus Reedel, 18. jaanuaril kell 18.00 esineb Rahvusraamatukogus Peruu kvartett "Cuarteto NuevAmerica". Kontserdi korraldavad Peruu Saatkond Helsingis ja Eesti Rahvusraamatukogu. Kvartetti kuuluvad helilooja LUIS FIESTAS (viiul), FABRIZIO ZANELLA (esimene viiul), LAURA KAJANDER-FIESTAS (vioola) ja MARION GÖBEL (tšello). “Cuarteto NuevAmerica” on ansambel, kus Peruust pärit mestiits Luis Fiestas arendab oma nägemust popmuusikast. Tema teostes segunevad Lõuna-Ameerika rahvusrütmid Euroopa klassikalise muusikaga. Kontsert on tasuta. Luis Fiestas on eelkõige iseõppinud muusik, kuid ta on end koolitanud ka Lima Konservatooriumis ja Salzburgi Mozarteumis. Praegu mängib ta Soome Rahvusooperis. Fabrizio Zanella on õppinud viiulit Buenos Airese Konservatooriumis ja mitmel rahvusvaheliselt tuntud kursusel. Ta on mänginud Buenos Airese, Lahti ja Helsingi Filharmooniaorkestris ning mitmes ansamblis. Laura Kajander õppis vioolat Salzburgi Mozarteumis, Den Haagi Konservatooriumis ja Sibeliuse Akadeemias. Tema õpetajateks on olnud Thomas Riebl, Vladimir Mandellsohn, Jürgen Geise, Brunn Giuranna ja Jouko Monsneros. Marion Göbel õppis tšellot Sibeliuse Akadeemias. Ta on mänginud kammerkvartettides ja -ansamblites Soomes ning Iisraelis. Kõik on oodatud! Täiendav informatsioon RRi konverentsikeskusest, tel. 630 7262. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

16.01.2002

Lauri Leesi kui prantsuse kultuuri ja keele vahendaja Eestis Reedel, 18. jaanuaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis ja Prantsuse saali galeriis näitus "Lauri Leesi kui prantsuse kultuuri ja keele vahendaja Eestis”. Avamisel osalevad Prantsusmaa suursaadik Eestis hr. Jean-Jacques Subrenat ja Lauri Leesi. Näitus koosneb kahest osast. Humanitaarteaduste saalis eksponeeritakse Lauri Leesi poolt 1990. aastal algatatud sarjas "Europeia" ilmunud raamatuid ning tema koostatud keeleõpikuid. Prantsuse saali galeriis on välja pandud fotod, mis kajastavad Lauri Leesi isikut ning tema tegevust õpetaja, kultuuri- ja ühiskonnategelase, tõlkija ning giidina. Suure osa näitusest hõlmab Tallinna Prantsuse Lütseumi ajalugu tutvustav teave. Prantsuse saalis saab vaadata ka Ela Tomsoni ja Mati Põldre filmi “Õpetaja”. Lauri Leesi (10. 03. 1945) on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna, töötanud 1970–1971 Tallinna I Keskkooli õpetajana, 1972–1992 Tallinna keeltekooli õpetajana ja on 1992. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja ja direktor. Lauri Leesi on osalenud aktiivselt Eesti haridusküsimuste arutelus, koostanud ligi kolmkümmend keeleõpikut, annab välja “Europeia” sarja, eestindanud ilukirjandust ja ligi 50 šansooni, varustanud eessõnaga “Europeia” sarjas ilmunud raamatuid, avaldanud vestesarja “Üksildase uitaja mõtisklusi”. Lauri Leesile on antud Prantsuse Vabariigi Kuldse Palmioksa orden (1996), Eesti Vabariigi Valgeristi orden (1997), Tallinna Teenete märk (1997) ja Prantsuse Auleegioni orden (2001). Näitus on avatud 31. jaanuarini. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Rita Ennalt, tel. 630 7148. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

14.01.2002

100 menukat eesti raamatut näitusel Täna, 14. jaanuaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse kataloogisaalis Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös valminud näitus “Eesti lugeja 100 eelistust aastal 2001”. Väljapanek on koostatud Eesti Kirjastuste Liidu liikmeskirjastuste andmete põhjal. Külastajatel on võimalus tutvuda raamatutega, mida on müüdud enam kui 1000 eksemplari. Eesti Kirjastuste Liidu 2001. a. enim müüdud raamatute edetabelit juhivad: * Jaan Kross. Tahtamaa 12 365 eks. Eesti Keele Sihtasutus * Liikluseeskirjad 12 000 eks. Ilo * Andrus Kivirähk. Rehepapp 9827 eks. Varrak Näitus on avatud veebruari lõpuni. Alates 1. veebruarist on võimalik näha ka traditsioonilisi näitusi “25 kaunimat Eesti raamatut” ja “5 kaunimat Eesti lasteraamatut” aastast 2001. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Asta Trummel (Eesti Kirjastuste Liit), tel. 051 44 66, e-post: astat@eki.ee ja Rita Enna (RR), 630 7148, e-post: expo@nlib.ee. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

08.01.2002

Csilla Kelecésnyi FASSAAD Rahvusraamatukogus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on eksponeeritud ungari kunstniku Csilla Kelecésnyi näitus "Fassaad", mille avamine toimub neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17.00. Näituse vahendas Eesti Rahvusraamatukogusse Ungari Instituut ja see jääb avatuks 30. jaanuarini. Näitus on põgus pilguheit Kelecsényi suundumustele, millest kumab läbi tekstiilikunstniku kreedo. Näitus kirjeldab kahte teekonda. Üks kulgeb läbi suurlinnade Rooma, Frankfurdi, Budapesti, teine aga tutvustab võõraste linnade kultuurilugu ja arhitektuuri reisija mällu sööbinud ehitusdetailide kaudu. Mis siis on linnale iseloomulik? Kas linna tunnuseks on lõhnad, värvid või hoopis ehitised? Nii nagu osa reisimuljeid muutub aja jooksul kirkamaks, osa aga tuhmub, nii on ka maalikompositsioonid justkui meenutus, millesse on settinud mälupildid eri ajastute portikustest, käikudest, siltidest, aknakarniisidest. Kelecsényi pildid vihjavad ka sellele, et nüüdisehitised ei vanane. Moodne arhitektuur mõjub moodsana ka 50 aastat hiljem, kuid ta on nagu uus king - kasutuskõlblik, kuid ebamugav… Fragmentidest ehitab Kelecsényi uue terviku. Ta loob uued, tegelikkuses mitte eksisteerivad fassaadid ja katab nende pinna. Sellised on näiteks käsitsi valmistatud paberist fragmendid, mis kannavad nime “Krohv”. Vahemereliselt soojas toonis töödesse on kunstnik pressinud antiiksete murenenud ehitustelliste jäljendid, tuletades vaatajale meelde, et kunagi ammustel aegadel ehitati linnad ja tänavad kividest, millest igaühel oli ainulaadne nägu. Ning pakub välja võimaluse avastada veel üks fassaadide taha varjunud salapärane sisemaailm. Csilla Kelecsényi on õppinud gobeläänikunstnikuks. Oma töödes keskendus ta lõngakoe kui vormiväljendusvahendi vôimaluste uurimisele ning katsetustele materjali-kombinatsioonide (lõng, pigi, kips, puit, pleksiklaas) ja pinnastruktuuridega. Tekstiilikunstikuna saavutas Kelecsényi kõik, mida kunstnik võib ihaldada: pälvis auhindu mainekal Szombathely tekstiilibiennaalil, esines rahvusvahelistel tekstiilinäitustel, oli osaline ungari tekstiilikunsti uuendamisel ning ajastu mõjusamate tekstiili-installatsioonide ja performance`ite loomisel. 1982. aastal tegi kunstnik järsu pöörde. Pärast seda, kui ta oli osa võtnud Kasseli professori Hamdi el Attari korraldatud tekstiilikunstnike omalaadsest, anakronistlikuvõitu soft art näitusest, hakkasid teda huvitama täiesti uued materjalid ja kunstiliigid. Ta asus looma kompositsioone käsitsi valmistatud paberist, maalima, eksperimenteerima värvide ja tehnikatega. Konkreetse jälje on jätnud Kelecsényi töödesse õppereisid Londonisse, Frankfurti ja Rooma. Olete oodatud! Täiendav informatsioon: Lea Hein (RR), tel 630 7148 ja Kadi Raudalainen (Ungari Instituut), tel. 052 89 200. Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

07.01.2002

Tõelisuseks saanud unistus Rahvusraamatukogus Homme, 8. jaanuaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Kalle Ipatti fotonäitus Tõelisuseks saanud unistus, mille on koostanud Soome ajakirjanik Eija Loueniva. Näituse avamisel osalevad ka autorid. Üksteist aastat tagasi jälgis maailm sündmusi, mis viisid kolm Balti riiki taasiseseisvumiseni 1991. a. augustis. Sama aasta jaanuar oli väga pingeline, eriti Lätis ja Leedus, kus Nõukogude Liit kasutas tsiviilisikute vastu relvi ja inimesi sai kokkupõrgetes surma. Eesti tee iseseisvumiseni kulges küll veretult, kuid siingi elati üle dramaatilisi hetki. Toimetaja Eija Loueniva ja fotograaf Kalle Ipatti jäädvustasid tollaseid sündmusi ajalehes Turun Sanomat. “Need olid pildistamisreisid, mis ei unune iial. Minnes oli hirm, kas tulen elavana tagasi, ütles Kalle Ipatti intervjuus ajalehele Turun Sanomat 2001. a.. Eksponeeritud 29 fotot kingitakse pärast näituse lõppu Eesti Ajaloomuuseumile. Näitus on avatud 31. jaanuarini. Täiendav informatsioon Rita Ennalt (RR), tel. 630 7148 Annika Kuusik RRi avalike suhete spetsialist, tel. 630 7260

tagasi uudistesse