PRESSITEATED

J A A N U A R  2001

31.01.2001

Tulge vaatama Eesti kauneimaid raamatuid! Homme, 1. veebruaril kell 14.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu 7. korruse lugemissaalis konkurss-näituse “25 kaunimat Eesti raamatut 2000. 5 kaunimat Eesti lasteraamatut 2000” pidulik avamine ja diplomite kätteandmine. Tänavusele konkursile laekus 117 raamatut 31 kirjastuselt ning 26 lasteraamatut 7 kirjastuselt. Konkursi korraldamise eesmärk on väärtustada kaunilt kujundatud ja illustreeritud raamatuid kui vaimse kultuuri kandjaid. Projekti osapoolteks on Eesti Kujundusgraafikute Liit (EKGL) koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Eesti Raamatu Aasta kavas olevat näitust on rahaliselt toetanud Eesti Raamatu Aasta Peakomitee. Rahvusraamatukogus jääb näitus avatuks 20. veebruarini. Seejärel eksponeeritakse raamatuid väljaspool Eestit. Koostöös EV Välisministeeriumiga on käesoleval aastal planeeritud näituse eksponeerimine Kiievis, St. Peterburgis ja Prahas. Ootame teie toimetuse esindajat neljapäeval, 1. veebruaril kell 14.00 Rahvusraamatukogu 7. korruse lugemissaali 2000. aasta 25 kaunima raamatu ja 5 kaunima lasteraamatu konkurss-näituse avamisele ja diplomite kätteandmisele! Täiendav info RRi näituste osakonna juhatajalt Kersti Tiigilt, tel. 630 7150 ja züriide esimehelt Viive Noorelt, tel. 634 0080. Lisa. Konkursi tulemused (doc). Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

30.01.2001

Rahvusraamatukogus on avatud traditsiooniline Eesti riiklike teenetemärkide näitus 1.-28. veebruarini saavad huvilised Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis taas tutvuda näitusega "Eesti riiklikud teenetemärgid". Eksponeeritud on kõik Eesti Vabariigis taastatud ja antavad teenetemärgid: Vabadusrist ning Riigivapi, Maarjamaa Risti, Valgetähe, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärk. Näitusel saab ülevaate märkide tekkeloost, kujunemisest ja kasutamisest. Seekordne näitus tähistab riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmise 65. aastapäeva. Eesti Vabariigi esimene teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal, selle andmine lõpetati 1925. aastal. Riigivanema 7. oktoobril 1936. a. dekreedina antud “Teenetemärkide seadusega” kehtestati lisaks Vabadusristile veel 4 riiklikku teenetemärki (Riigivapi, Kotkaristi, Eesti Punase Risti ja Valgetähe teenetemärk). Taasiseseisvunud Eestis autasustatakse nii Eesti kui ka välisriikide kodanikke riiklike teenetemärkidega 1995. aastast alates. Samal aastal loodi uus teenetemärk – Maarjamaa Rist, mis antakse Vabariigi presidendile ning kõrgeima astme teenetemärgina välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Esimese Maarjamaa Risti teenetemärgi kõrgeima klassi – keti – sai Soome Vabariigi president Martti Ahtisaari 16. mail 1995. a. president Lennart Meri riigivisiidil Soome. Maarjamaa Risti keti on saanud veel Rootsi kuningas Carl XVI Gustav, Taani kuninganna Margarethe II ja Norra kuningas Harald V, samuti Mehhiko, Tšehhi, Läti, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Türgi, Poola, Islandi ja Kreeka Vabariigi president ning kaks Leedu Vabariigi presidenti. Rahvusarhiivis säilitatava koondtabeli andmeil anti Eesti Vabariigis kuni 28. maini 1940 välja 12 468 riiklikku au- ja teenetemärki. Taasiseseisvunud Eestis on aastail 1995-2000 riikliku teenetemärgiga autasustatud ligi 1400 inimest. Olete oodatud näituse pidulikule avamisele neljapäeval, 1. veebruaril kell 16.30 Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis. Täiendav info Lea Heinalt (RRi näituste osakond), tel. 630 7148. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

26.01.2001

Soome Eesti Rahvusraamatukogus Esmaspäeval, 29. jaanuaril kell 16.00 toimub Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Soome Instituudi ja Eesti Rahvusraamatukogu ühisüritus, kus on kavas kaardistada Rahvusraamatukogu ja Soome Instituudi senine ning tulevane koostöö. Samas annab Soome Instituut Rahvusraamatukogule üle kingituse – esindusliku uue väljaande Soome teaduse ajalugu kaks seni ilmunud köidet. Esmaspäevasel üritusel arutavad Soome Instituudi ja Rahvusraamatukogu esindajad võimalusi tihendada koostööd, et ulatuslikumalt ja tõhusamalt vahendada Soomet Eestis. Selle üheks väljundiks on sel aastal koostöös Soome Vabariigi Suursaatkonnaga Soome lugemissaali avamine Rahvusraamatukogus. Saali avamine annab võimaluse lisaks soome kultuuri ja kirjanduse vahendamisele ning keeleõppe soodustamisele koostöös nt. Soome Instituudiga korraldada kohtumisõhtuid kirjanikega ning teisi kultuuriüritusi. Kingitud Soome teaduse ajalugu on kavandatud neljaköitelisena, praeguseks on ilmunud teine ja kolmas osa, esimene ilmub selle aasta kevadel ja neljas 2002. aastal. Kapitaalse raamatu ilmumisele on eelnenud suur töö alates ideest, mis kerkis üles juba 1980. aastate alguses. Töö võttis 1990. aastate keskel konkreetsema kuju seoses Soome Teaduslike Seltside Volikogu aastapäevaga 1999. a. Projekt Soome teaduse ajalugu koostati 1995. a. ja algul tabas seda asjaomaste ringkondade kriitika. Poleemika käis nii rahastamise ümber kui ka teemal, kes peaks sellise ajaloo kirjutama, kas professionaalsed ajaloolased või teadusalade spetsialistid. Lõpuks langes otsus viimaste kasuks. Valminud osadest sisaldab teine humanitaar- ja ühiskonnateaduste ajalugu ning kolmandas on esindatud loodus-, meditsiini- ja tehnikateadused. Artiklid on kirjutatud vabas vormis, ilma etteantud kavata, kuigi ideaalmudeliks võib pidada probleemikesksust. “Soome teaduse ajalugu on mõeldud valgustatud publikule. Sinna kuulub ka teadlaskond, sest meie praegusel spetsialiseerumise ajastul võivad isegi naabrite saavutused tundmatud olla. Teos on mõeldud ka eri teadusalade ajaloo õpikuks. Ja kolmandaks näitab ta ühiskonna otsustajatele ja uurimistöö rahastajatele, kuidas, kus ja missuguste tulemustega on raha kasutamist leidnud,” ütles mahuka teadusraamatu peatoimetaja professor Päiviö Tommila raamatu esitlemisel Tallinnas. Olete oodatud! Täiendav informatsioon Soome Instituudi kultuurisekretärilt Maimu Bergilt, tel. 631 3917 ning Rahvusraamatukogu välissuhete osakonna juhatajalt Mari Kannusaarelt, tel. 630 7503. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

25.01.2001

Professor Dr. TALIS BACHMANN tähistab juubelit Reedel, 26. jaanuaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu 5. korruse kataloogisaalis väljapanek tuntud teadlase ja haridustegelase professor Talis Bachmanni töödest, tähistamaks tema 50. sünnipäeva. 3. veebruarini avatud näitus annab ülevaate prof. Talis Bachmanni välismaal ja Eestis avaldatud teadustöödest, konverentside ettekannetest ja õppematerjalidest ning publitsistikast (psühholoogia, reklaamipsühholoogia, Eesti hariduspoliitika jne.), samuti prof. Bachmanni osalemisest rahvusvahelises teaduselus ning Eesti hariduspoliitikas. Samas esitleb Talis Bachmann oma uut Amsterdamis John Benjaminsi kirjastuse väljaandel ilmunud ingliskeelset raamatut “Microgenetic Approach to the Conscious Mind” (vt. http://www.benjamins.nl/jbp/index.html). Raamatut on võimalik tellida kirjastusest või aadressidelt www.amazon.com ning www.bn.com. Teadlasena on Talis Bachmann uurinud inimese taju, tähelepanu ja teadvuse mikrostruktuuri, käsitlenud eksperimentaalset esteetikat ning suhtlemis- ja reklaamipsühholoogiat. T. Bachmann kuulub mitmesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni ning on välismaa teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige. Ta on töötanud USA, Saksamaa ja Inglismaa ülikoolide juures ning esinenud ettekannetega ligi 20 riigis. Õppejõuna on ta töötanud Tartu Ülikoolis, Tallinna Pedagoogikaülikoolis (TPÜs), Portsmouth’i ülikoolis Inglismaal ja Õigusinstituudis. Aastatel 1992-95 oli T. Bachmann Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor, osaledes Eesti haridusreformis, s-h. kõrgharidusreformis. Sel ajal said TPÜs teoks paljud uuendused: ülikooli staatuse saamine, struktuuri ja teadustöösüsteemi uuendamine, raamatukogu komplekteerimis- ja palgareform, teadlaste-õppejõudude edutamine, reklaamiosakonna asutamine, õppeteatmike ja TPÜ toimetiste käivitamine jne. Praegu töötab Talis Bachmann Õigusinstituudi prorektorina ja filosoofia osakonna juhatajana. T. Bachmann on andnud suure panuse Õigusinstituudi kujunemises riiklikult arvestatavaks kõrgkooliks, samuti Eesti Eraülikoolide Rektorite Nõukogu loomises. Olete oodatud! Täiendav info: Rita Enna RRi näituste osakond, tel. 630 7148, expo@nlib.ee Prof. Dr. Talis Bachmann Õigusinstituut, tel. 627 1891, talis.b@lawinst.ee Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

23.01.2001

Rahvusraamatukogus on viimaseid päevi avatud Berliini antiigikogu tutvustav näitus 31. jaanuarini on kõigil kultuurihuvilistel harukordne võimalus näha antiikkunsti originaale Eestis. Nimelt on Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis viimast nädalat avatud näitus "Antiikaja aardeid. Etruskide ja roomlaste kunst ning käsitöö maailmakuulsast Berliini antiigikogust". Rahvusraamatukogus on väljas ligi sada eksponaati, mis on valitud vanadele etruskidele ja roomlastele kuulunud kunsti- ja käsitööesemete hulgast. Eksponeeritud on ka raamatuid antiikkunstist. Kui meenutada, et antiikne Rooma kujutas endast üht kõige võimsamat poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ühendust kogu Euroopa ajaloos, on selge, et sel näitusel on oma sõnum ka tänapäeva eurooplastele, küllap ka eestlastele. Eelmise aasta 4. novembrist avatud näitusel on olnud väga palju külastajaid, keskmiselt 200 inimest päevas. Agaralt on antiikunstiaardeid käinud vaatamas koolilapsed. Külalisraamatut sirvides selgub, et näitus on pälvinud vaid positiivset tagasisidet. Tasuta näitus on avatud raamatukogu üldistel lahtiolekuaegadel: tööpäeviti 10.00-20.00, laupäeval 11.00-18.00. Olete oodatud! Täiendav informatsioon RRi näituste osakonna juhatajalt Kersti Tiigilt, tel. 630 7150 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

19.01.2001

Rahvusraamatukogus on avatud näitus “Õiguskantsler/Ombudsman” 3. märtsini saab Rahvusraamatukogu õiguskirjanduse lugemissaalis tutvuda õiguskantsleri institutsiooni käsitleva näitusega "Õiguskantsler/Ombudsman". Seoses Eesti õiguskantsleri ametikohale kandidaatide otsimise ning esitamisega on teema alates eelmise aasta teisest poolest väga populaarne. Eesti Rahvusraamatukogu õiguskirjanduse saali, Õiguskantsleri kantselei raamatukogu ning interneti materjalide põhjal koostatud näitus ja infomapp on eelkõige mõeldud õiguskirjanduse saali külastavatele tudengitele, kes sellesisulist informatsiooni konsultantidelt üha enam küsivad. Näitusel on väljas Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide, Põhjamaade jt. riikide õiguskantsleri tegevust kajastavad teavikud. Mahukama osa moodustab Eesti õiguskantsleri institutsiooni käsitlev info. Eksponeeritud on õiguskantsleri tegevust korraldavad seadused 1938. ja 1999. aastast, samuti õiguskantsleri tegevuse ülevaated eelmise ja praeguse Eesti Vabariigi perioodist jpm. Esitatud on valik õiguskantsleri teemal ajakirjades ilmunud artilitest. Täiendav info RRi õiguskirjanduse lugemissaali juhatajalt Tiina Koodilt, tel. 630 7106 või näituse koostajalt Maia Ruttult, maia@nlib.ee. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

18.01.2001

Rahvusraamatukogus esitletakse kogumikku “Kõnelev ja kõneldav inimene” Reedel, 19. jaanuaril kell 15.30 esitletakse Rahvusraamatukogu kuppelsaalis Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastatud raamatut "Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus". Eesti Teadusfondi toetusel valminud artiklikogumiku on koostanud Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Viive-Riina Ruus. Esitletavasse kogumikku koondatud kirjutisi ühendab taotlus mõista tekste kui tunnetuse, suhtlemise ja eesmärgipärase ühiskondliku praktika väljendusi, s.o taotlus mõista keelt, mis meid kujundab ja mida meie kujundame. Kogumik on katseks mõista Eesti igapäevaelu suunavaid tähendussüsteeme nende kooskõlas ja vastuoludes. Raamatus diskuteeritakse, kas Eesti on täna ajaloolises murdekohas, ühtede väärtuste kokkuvarisemise ja teiste esilekerkimise seisundis. Kogumiku “Kõnelev ja kõneldav inimene” eesmärgiks on algatada dialoogi diskursiivse formatsiooni üle, mis meie osavõtul ja osavõtuta on praegu tekkimas. Kogumik on interdistsiplinaarne – siin esinevad eri teadusvaldkondade esindajad. Siia on koondatud erinevatelt teoreetilistelt alustelt lähtuvad artiklid. Autorite seas on Tartu Ülikooli professorid Marju Lauristin ja Rein Ruutsoo, kirjanik Hasso Krull, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi projektidirektor Krista Loogma, koostaja prof. Viive-Riina Ruus jpt. Sisukord: Hasso Krull. Kõnelev olend ja subjektiivsus Mihkel Volt. Diskursus ja sotsiolingvistiline perspektiiv Rein Ruutsoo. Sotsiaalteaduste võimalused: demokraatia diskursus ja diskursiivne demokraatia annekteeritud Eestis Marju Lauristin. Kas see ongi siis nüüd see Eesti aeg? Muutuste diskursus Eesti ajakirjanduses Krista Loogma. Tulevikudiskursus: utoopiast utoopiani Mare Leino. Norm ja hälve - muutunud diskursus Juta Veimer. Kaotajate diskursus Eesti üleminekuühiskonnas Viive-Riina Ruus. Distsipliin ja vabadus: etüüd hariduse käibivast ja utoopilisest diskursusest Ene-Silvia Sarv. Õppimine kui diskursus Eesti õpetaja vaatekohalt Tiiu Kuurme. Õppimine kui loobumus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis Veronika Kalmus. Õpikudiskursus muutuvas ühiskonnas Meri-Liis Laherand. Postmodernistliku identiteedi suunas: mina-repertuaarid 1970. ja 1990. aastate eesti aabitsates Airi Liimets. Kas vaikida või lobiseda? Täiendav info Viive-Riina Ruusilt, tel. 660 1856 Olete oodatud! Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

15.01.2001

Eelmise aasta poliitiliste karikatuuride paremik valitud Esmaspäeval, 15. jaanuaril kell 13.30 avatakse Rahvusraamatukogu fuajees näitus “101 Eesti poliitilist karikatuuri 2000”. Avamisel avalikustatakse zhürii ja külastajate otsusel 3 peapreemia ning 20 eripreemia saajad. 9. jaanuarini said huvilised Rahvusraamatukogu fuajees tutvuda ja oma valiku teha eelmisel aastal 11 perioodikaväljaandes ilmunud 1823 pilapildi hulgast. Konkureerisid ajalehed “Molodjozh Estonii”, “Estonija”, “Eesti Ekspress”, “Õhtuleht”+ “SL Õhtuleht”, “Eesti Päevaleht”, “Äripäev”, “Postimees”, “Maaleht”, “Sõnumileht” ja “Sirp” ning ajakiri “Pikker”. Zhürii Heinz Valgu eesistumisel tegi 12. jaanuari õhtupoolikul lõpliku valiku, võttes arvesse rahvaküsitluse tulemusi. 2000. aastal Eesti ajakirjanduses ilmunud poliitiliste karikatuuridega saab Rahvusraamatukogus tutvuda jaanuari lõpuni. Pärast seda läheb Rahvusraamatukogu ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus “101 Eesti poliitilist karikatuuri 2000” mööda Eestit rändama. Täiendav info RRi näituste osakonna juhatajalt Kersti Tiigilt, tel. 630 7150. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

10.01.2001

Rahvusraamatukogus arutatakse avalik-õiguslike institutsioonide probleeme Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond korraldavad 16. jaanuaril kell 13.00-16.00 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis diskussiooni AVALIK-ÕIGUSLIKUD INSTITUTSIOONID EESTI RIIGIS JA ÜHISKONNAS. ROLL. ÕIGUSREGULATSIOON. PROBLEEMID. Diskussiooni juhatavad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, avaliku õiguse professor Kalle Merusk ning Rahvusraamatukogu nõukogu esimees, Riigikogu liige Sirje Endre. Arutelus osalevad rahandusminister Siim Kallas, Riigikogu liige Andres Herkel ja Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm. Rahvusraamatukogu nõukogu ettepanekul kokku kutsutud laiapõhjalisele arutelule on oodatud sõna sekka ütlema kõik Eesti avalik-õiguslikud juriidlised institutsioonid (vt. http://www.riik.ee/estno/avalikud.html), Riigikogu liikmed, ministeeriumide jt. seadusandlus- ja valitsusasutuste esindajad. Küsimusi võib esitada 15. jaanuarini aadressil: nlib@nlib.ee. Arutletavad teemad: Kuidas tagada iseseisev õigusobjektsus? Avalik-õiguslikud institutsioonid on de jure iseseisvad juriidilised isikud, de facto aga ka õigustasandil mitte: enamikus õigusaktides on avalik-õiguslikud institutsioonid samastatud riigiasutustega, mis pole juriidilised isikud. Niisiis: kohustused on, aga õigusi ei ole. Kuidas kaitsta avalik-õiguslikke institutsioone riigi omavoli eest? Avalik-õiguslike institutsioonide eelarve otsustavad de facto ministeeriumid, kes ei vastuta nende institutsioonide tegevust sätestavate seaduste täitmise eest. Ministeeriumide ja avalik-õiguslike institutsioonide suhted on reguleerimata. Kes peaks avalik-õiguslikele institutsioonidele esitama riikliku tellimuse ja kuidas tagada selle tellimuse adekvaatne rahastamine? Avalik-õiguslikel institutsioonidel puuduvad riigipoolne partner, riiklik tellimus, seaduste täitmise kulude adekvaatse rahastamise mudel. Kas avaliku halduse süsteem vajab tsentraliseerimist või detsentraliseerimist? Teoreetiliselt on suund detsentraliseerimisele, praktilises elus vastupidi. Riigieelarveseaduse kohaselt ei saa finantseerida horisontaalseid projekte, käsuliinide järgimine on ebaefektiivne ja laiendab põhjendamatult riiklikku haldust. Täiendav informatsioon RRi teadussekretärilt Andres Ottensonilt, tel. 630 7177, 05011915 Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

 

03.01.2001

Rahvusraamatukogus saab kaeda poliitilisi karikatuure 2.–9. jaanuarini saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees tutvuda 2000. aastal Eesti ajakirjanduses ilmunud poliitiliste karikatuuridega, millest zürii ja külastajate valikul koostatakse näitus “101 Eesti poliitilist karikatuuri 2000”. Eksponeeritud on 1823 pilapilti üheteistkümnest perioodikaväljaandest: ajalehtedest “Molodjoz Estonii”, “Estonija”, “Eesti Ekspress”, “Õhtuleht”+”SL Õhtuleht”, “Eesti Päevaleht”, “Äripäev”, “Postimees”, “Maaleht”, “Sõnumileht”, “Sirp” ja ajakirjast “Pikker”. Kõik külastajad saavad teha esitatud karikatuuridest oma valiku, täites raamatukogu fuajees ankeedi. Zürii arvestab lõpliku valiku tegemisel ka rahvaküsitlusega. 101 Eesti poliitilise karikatuuri hulka valitud karikatuuride autoreid autasustatakse. Konkursi tulemused avaldatakse 15. jaanuaril kell 13.00 Rahvusraamatukogu fuajees toimuval näituse “101 Eesti poliitilist karikatuuri 2000” avamisel. Konkurss-näitus valmis Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös. Täiendav info RRi näituste osakonna juhatajalt Kersti Tiigilt, tel. 630 7150. Urve Pals RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

‹ tagasi uudistesse