tagasi uudistesse

PRESSITEATED

j a a n u a r   2000

31.01.2000

"Eesti riiklikud teenetemärgid"

1. veebruarist on Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis taasavatud näitus "Eesti riiklikud teenetemärgid". Eksponeeritud on kõik Eesti Vabariigis taastatud ja annetatavad teenetemärgid.

Riigivapi, Maarjamaa Risti, Valgetähe, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärkide kõrval on eksponeeritud ka Vabadusrist, mille andmine lõpetati 1925. a. Näitusel saab ülevaate märkide tekkeloost, kujunemisest ja taastamisest. Taasiseseisvunud Eestis autasustatakse nii Eesti kui välisriikide kodanikke riiklike teenetemärkidega 1995. a. alates. Aastatel 1995-1999 on antud üle 900 teenetemärgi.
Näitus on avatud 29. veebruarini.

Näituse on korraldanud Riigikantselei ja Rahvusraamatukogu.

Täiendav informatsioon Kalev Uustalult (Riigikantselei), tel. 631 6920.

Annika Kuusik
RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

25.01.2000

Tulge kuulama Šveitsi kirjaniku Roger Grafi loengut

Neljapäeval, 27. jaanuaril kell 16.00 kutsub Rahvusraamatukogu "Šveitsi lugemissaal + Šveitsi Kultuuriantenn" kõiki Rahvusraamatukogu nurgasaali Šveitsi kirjaniku Roger Grafi saksakeelsele loengule "Zürich bei Nacht" ("Öine Zürich").

Roger Graf on sündinud 27. novembril 1958. aastal Zürichis ja saanud väljaõppe sporditarvete müüjana. Esimesed luuletused ja lühijutud kirjutas ta juba õpingute ajal. Graf on kirjutanud ka filmistsenaariume, tegutsenud filmikriitikuna, koostanud raadiole sketše, mänge ja pilkelugusid. 1989. aastal alustas ta kuuldemänguseriaali "Die haarsträubenden Fälle des Philip Maloney", mis on juba 11 aastat igal pühapäevahommikul kuuldav Šveitsi raadiojaamast DRS 3. Sama pealkirja kandis ka tema 1992. aastal ilmunud esikromaan.
Praegu on R. Graf tegev Zürichis kolumnisti ja kirjanikuna.
Roger Grafi teosed:

    1. Die haarsträubenden Fälle des Philip Maloney (1992)
    2. Ticket für die Ewigkeit (1994)
    3. Tödliche Gewissheit (1995)
    4. Zürich bei Nacht (1996)
    5. Tanz an der Limmat (1997)
    6. Kurzer Abgang (1998)
    7. Philip Maloney. 30 rätselhafte Fälle (1999)
Roger Grafi teostega võite tutvuda Rahvusraamatukogus Šveitsi lugemissaalis ja R. Grafi koduleheküljel www.access.ch/rgraf

Täiendav informatsioon Tiina Laanelt (RR), tel. 630 7404.

Annika Kuusik
RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

25.01.2000

Jaapani ja Rahvusraamatukogu ühisprojekt on jõudnud lõpusirgele

Neljapäeval, 27. jaanuaril kell 15.00 toimub 1998. aastal alustatud Jaapani EXPO ´70 Mälestusfondi ja Rahvusraamatukogu (RR) ühisprojekti "Jaapani infonurk RRis" pidulik lõpetamine, millest võtab osa ka Jaapani Suursaatkonna ajutine asjur Ryutaro Fujii. Samas avatakse Jaapani Suursaatkonnalt RRile kingitud raamatute näitus, mida ilmestavad Jaapani Suursaatkonna ja Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni esindajate valmistatud ikebanad.

Lõpusirgele on jõudnud 1998. a. alustatud Jaapani EXPO ´70 Mälestusfondi ja RRi ühisprojekt "Jaapani infonurk RRis", mille eesmärk oli fondilt saadud raha eest muretseda raamatukogule Jaapani tehnikat ning täiendada kogusid tõusva päikese maad tutvustava kirjandusega. Rohkem kui 113 000 krooni eest ostetud raamatute hulgas on kirjandust Jaapani panganduse, majanduse, riigikaitse, kultuuriajaloo, teatri- ja filmikunsti kohta, kokku 117 nimetust 147 eksemplaris. Ligi 500 000 krooni eest muretsetud seadmed, mis võimaldavad infootsingut eri maadest (Jaapan kaasa arvatud), lugeda täistekste ja teha koopiaid, on paigaldatud RRi V korrusele RVLi tuppa ja kõrval asuvasse teatmesaali. Samasse pannakse välja ka Jaapanit tutvustavad ajakirjad ja brošüürid ning EXPO ´70 Mälestusfondi toetusel saadud kirjanduse nimekiri.
Koostöö Jaapani Suursaatkonna ja RRi vahel sai alguse 1994. a. raamatunäituse "Jaapan kauge - kuid lähedane" korraldamisega, 1999. a. toimus jaapani keraamilise skulptuuri näitus. Huvi näituse ja koostöös Eesti-Jaapani Assotsiatsiooniga valminud ikebanade vastu oli tohutult suur.
Jaapani EXPO ´70 Mälestusfond (Japan World Exposition Commemorative Fund) loodi tähistamaks 1970. a. Osakas toimunud maailmanäitust. Näituse kordaminek ja roll, mida EXPO '70 etendas eri maade ja rahvaste lähendamisel, andis korraldajatele tõuke asutada fond, mille ülesandeks on toetada eri maade kultuurivahetust, teadusuuringuid, noorsooharidust, sotsiaaltööd, tervishoidu, looduse säilitamist jm. Toetussummad on 1 kuni 30 miljonit Jaapani jeeni. Nüüdseks on fond aktiivselt tegutsenud ligi 30 aastat. Põhieesmärk on rahvusvaheliste sidemete, sõpruse ning koostöö arendamine ja tugevdamine, Jaapani kultuuri, ajaloo ning tehnika saavutuste tutvustamine laias maailmas.

Rahvusraamatukogu tänab Jaapani Suursaatkonda igakülgse abi eest.

Ootame teie toimetuse esindajat neljapäeval, 27. jaanuaril kell 15.00 projekti pidulikule lõpetamisele!

Täiendav informatsioon Siivi Freylt (RR), tel. 630 7266.

Annika Kuusik
RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

24.01.2000

Hiina kingib Rahvusraamatukogule raamatuid

Kolmapäeval, 26. jaanuaril kell 16.00 annab Hiina suursaadik T. E. hr. Zou Mingrong Rahvusraamatukogu kuppelsaalis pidulikult üle Hiina Suursaatkonna raamatukingituse, mille valikul aitas Hiina RV Kultuuriministeerium.

Raamatukingitus sisaldab 142 nimetust 214 eksemplaris, lisaks 5 nimetust (8 eksemplari) kassetikomplekte hiina keele õppimiseks. Raamatute hulgas on kalligraafia käsiraamatud ("Gate to Chinese Calligraphy"), hiina keele õpikud ("A Self-Study Cource") ja üldised raamatud hiina keele kohta (idioomid, vanasõnad, släng). Suur osa raamatutest on hiina kunstist ("Chinese Pottery and Porcelain"), kirjandusest, vaatamisväärsustest, ajaloost ("A Journey into China´s Antiquity"), loodusest, filosoofiast, majandusest, sõjakunstist jm. Valik annab hea ülevaate maa eluolust, asetades rõhu hiina keelele ja kultuurile. Raamatukingituse võtab vastu Rahvusraamatukogu direktriss Tiiu Valm.

Täiendav informatsioon Mari Kannusaarelt (RR), tel. 630 7503 ja Luo Zhanhuilt (Hiina Suursaatkond), tel. 601 5830.
Ajakirjanikud on oodatud!

Annika Kuusik
RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

19.01.2000

Eesti-Itaalia suhteid käsitlev minikonverents

Itaalia-huvilistel on põhjust tõtata Rahvusraamatukokku.
Reedel, 21. detsembril kell 17.00-19.00 korraldab Dante Alighieri Selts Eestis Rahvusraamatukogu (RR) auditooriumis Eesti-Itaalia suhteid käsitleva minikonverentsi. Samas on avatud Itaalia Suursaatkonnalt Rahvusraamatukogule kingitud raamatute näitus ning avatakse Itaalia raamatunurk raamatukogus.

Teatavasti on saatkondade initsiatiivil Rahvusraamatukogus avatud lugemissaalid (Prantsuse, Saksa, Šveitsi, Austria, Ladina-Ameerika, Rootsi ja Põhjamaade saal) kujunenud nende riikide kultuuriesindusteks Eestis, kus saab infot, sõlmida kontakte, tutvuda kirjandusega jpm. Peatselt rikastab meie kogusid Itaalia Suursaatkonna kingitud ligi 80 itaaliakeelse raamatuga nn. Itaalia raamatunurk, kus huvilised saavad originaalkeeles tutvuda Dante Alighieri, Giovanni Boccaccio, Giacomo Casanova, Francesco Petrarca jpt. loominguga. Esinduslik kingitus sisaldab ka 11-köitelise entsüklopeedia "Nuovissima Enciclopedia Generale de Agostini", sõnastikke, ajaloo- ja muusikaraamatuid, turismimaterjale. Huvilised saavad raamatutega esialgu tutvuda minikonverentsil avatud näitusel ning juba nädala pärast raamatukogu VII korruse humanitaarsaalis avatud Itaalia raamatunurgas. Olgu öeldud, et kingitud raamatuid laenutatakse samas asuva Prantsuse saali vahendusel ka koju.
Eesti ja Itaalia kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi kontakte käsitleva minikonverentsi avab Tema Ekstsellents Itaalia suursaadik Luchino Cortese. Sõnavõtuga Eesti ja Itaalia poliitilistest suhetest esineb Urmas Eigla Välisministeeriumist. Raffaella Piersanti räägib sellest, kuidas Itaalia saatkond aitab luua majandussuhteid ja ärisidemeid, ning Maila Saar Estonian Holidays'ist tutvustab turismivõimalusi. Vabakutseline tõlk Anne Kalling annab ülevaate, mida on viimase kümnendi jooksul itaalia keelest eesti keelde tõlgitud. Järgneval ümarlauavestlusel keskendutakse itaalia keele ja kultuuri õpetamis- ja õppimisvõimalustele Eesti ülikoolides. Ümarlauas osalevad prof. Andrea Bochese Tallinna Euroülikoolist, prof. Gigliola Boeri Tartu Ülikoolist, prof. Ülar Ploom Eesti Humanitaarinstituudist, Merike Pau Tallinna Keeltekoolist ning Malle Ruumet Eesti Muusikaakadeemiast. Konverentsi lõpus avavad Tema Ekstsellents Itaalia suursaadik Luchino Cortese ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm nn. Itaalia raamatunurga (Angolino Italiano).
Konverentsi töökeeled on itaalia ja eesti keel, sünkroontõlge.
Konverentsikava leiate aadressil:
my.tele2.ee/norman/dante/

Täiendav informatsioon Norman I. Reintammilt (Dante Alighieri Selts), tel. 255 650 852 ning Tiia Nurmelaidilt (Eesti Rahvusraamatukogu), tel. 630 7507.
Ajakirjanikud on oodatud!

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

14.01.2000

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu istung

Eile, 13. jaanuari õhtul pidas Rahvusraamatukogu nõukogu oma selle aasta esimese istungi, mille päevakorra põhipunktiks oli Eesti Rahvusraamatukogu 2000. aasta eelarve kinnitamine.

Nõukogule tegi ettekande peadirektor Tiiu Valm, kes märkis, et Rahvusraamatukogu eelarve on aastaid olnud defitsiidis. Mõningat leevendust on küll toonud sihtfinantseerimine ja rahvusvaheline koostöö, kuid ka partnerlussuhete säilitamiseks on vaja tagada stabiilne areng ja funktsioneeriv raamatukoguhoone. 2000. aasta eelarve paraku arengut ei kindlusta. Eesti Rahvusraamatukogu 2000. aasta kinnitatud riigieelarveline toetus on 55,982 miljonit krooni, mis on sama suur kui 1999. aastal. Konservatiivsena kavandatud eelarve on prognoositavate omatulude vähenemise tõttu mullusest 667 000 krooni võrra väiksem. Kulude jaotamisel on prioriteetsed, s.t. jäänud 1999. aasta tasemele teavikute soetuskulud, töötasud, investeeringud ja infotehnoloogia, mis tagavad raamatukogu teenuste minimaalsemagi arendamise. Paratamatu vajadus raamatukogu funktsioneerimiseks on järjest kallinevate kommunaalkulude (küte, vesi jmt.) katmine, mille kulutamisel seatakse sisse ranged limiidid. Nõukogu kinnitas 61,295 miljoni kroonise Rahvusraamatukogu eelarve.
Tehnoloogiadirektor Mihkel Reial esitas nõukogule põhjaliku Rahvusraamatukogu 1996.-1999. aasta infotehnoloogiakulude aruande, märkides, et murelikuks teeb sihtfinantseerimise pidev ja kiire vähenemine, mis seab ohtu Eesti raamatukoguvõrgu arengu tervikuna.
Nõukogu jätkas ka Rahvusraamatukogu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra eelnõu arutelu, mis jätkub järgnevatel nõukogu istungitel.
Rahvusraamatukogu nõukogu esimesel istungil toimus ka nõukogu esimehe ja aseesimehe valimine. Esimeheks taasvaliti Riigikogu liige Sirje Endre ning aseesimeheks Kultuuriministeeriumi peaspetsialist Meeli Veskus.

Nõukogu järgmine istung toimub 15. veebruaril.

Täiendav informatsioon RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt, tel. 630 7600 või teadussekretärilt Andres Ottensonilt, tel. 630 7177.

Urve Pals
RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

11.01.2000

Günter Grass. Raamatu- ja fotonäitus

Kolmapäevast, 12. jaanuarist on Rahvusraamatukogu fuajees avatud Nobeli preemia laureaadi Günter Grassi raamatu- ja Szymon Jacek Gregori fotonäitus. Näituse korraldavad Poola Suursaatkond, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Näitusel eksponeeritud fotodel on enamjaolt kujutatud kunstnikule väga lähedast linna Gdanskit ja kohti, mis esinevad Günter Grassi loomingus. Fotod lähtuvad teoste tsitaatidest ja toovad esile Grassi loomingust tuntud motiivid ning oluliste ja iseloomulike paikadega seotud meeleolud.
Näitusel on eksponeeritud ka Rahvusraamatukogus leiduvad Günter Grassi raamatud.
Näitus on teoks saanud tänu Poola fotograafi Szymon Jacek Gregori kiindumusele Günter Grassi loomingusse. Selle valmistasid ette Gdanskis asuv Läänemere Kultuurikeskus ja Varssavi PEN CLUB. Esimest korda eksponeeriti näitust 27. mail 1993. a. Gdanski raekojas.
Poola Suursaatkond ja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond loosivad välja 10 Günter Grassi teost "Fundsachen für Nichtleser" ("Leide neile, kes ei loe"). Selle raamatu kaante vahele on kogutud Grassi maalitud akvarellid. Loosikuponge saab täita Rahvusraamatukogus.
Günter Grass (1927) on saksa kirjanik, kes on kirjutanud piltlikku, tugeva rütmitunde ja sädeleva sõnamänguga proosat, mis paljastab Saksamaa fašistlik-militaristliku mineviku seoseid tänapäeva Lääne tegelikkusega. Tema teoste hulka kuuluvad luulekogu "Tuulekanade eelised" (1956), romaanid "Plekktrumm" (1959), "Koera-aastad" (1963), "Teo päevaraamat" (1972), "Kammeljas" (1977) jpm.

Näitus on avatud 20. jaanuarini 2000. a.

Täiendav informatsioon Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Annika Kuusik
RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse

10.01.2000

UNGARI RAAMATUD FRANKFURDI RAAMATUMESSIL. GYÖRGY LIPTÁKI RAAMATUGRAAFIKA.

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis näitus UNGARI RAAMATUD FRANKFURDI RAAMATUMESSIL. GYÖRGY LIPTÁKI RAAMATUGRAAFIKA. Näituse korraldavad Ungari Instituut ja Rahvusraamatukogu ning see on pühendatud Eesti Raamatu Aastale.

Frankfurdi raamatumess on Euroopa suurim, kus oma väljaandeid tutvustavad kirjastused üle kogu maailma. Igal aastal on üks keskne maa, mille kirjandus on võetud eriti suure tähelepanu alla. Möödunud sügisel, 51. Frankfurdi raamatumessil oli selleks esimese Ida-Euroopa riigina Ungari. Et tagada messil võimalikult mitmekülgne väljapanek, asutati Ungaris sihtotstarbeline fond.
Näitusel on esinduslik valik Frankfurdi väljapanekust, mis sisaldab nii ilu- kui teabekirjandust. Suur osa neist raamatutest on tõlked saksa, inglise või prantsuse keelde.
György Liptįk (1951) on lõpetanud Budapesti Tarbekunstiinstituudi graafika erialal, tegutseb vabakutselise graafikuna ning raamatute, ajakirjade jm trükiste kujundajana. G. Liptįk on Ungari Kunstnike Liidu, Ungari Graafikute Liidu, raamatuillustraatorite ühenduse jm loomeliitude liige.
György Liptįk on illustreerinud palju klassikalisi kirjandusteoseid, kuid oma lemmikvaldkonnaks peab ta muinasjutte. Huvi muinasjuttude vastu on jäänud lapsepõlvest, nende lugemine tekitas Liptįkis alati vastupandamatu tahtmise põnevaid sündmusi ja kummalisi tegelasi ka piltidel kujutada. Kunstniku elukutsest hakkas aga peamiselt spordiga tegelev noormees unistama alles hiljem. Vastukaaluks kergesti mõistetavatele ja värvikirevatele narratiivsetele illustratsioonidele loob György Liptįk ka abstraktsemat vabagraafikat. Liptįki töid iseloomustavad kergus, õhulisus ning äärmiselt peened ja tundlikud jooned, mille abil on saavutud lai varjundiskaala läbipaistvast sünkjani. György Liptįki graafikat on eksponeerinud galeriid Budapestis (Ferencvįrosi keldrigalerii 1992, Vigadó galerii 1993 jm), kuid näitusi on olnud ka Taanis (1995) ja Soomes (Turu 1996 ja 1999). Lisaks paljudele erakogudele on Liptaki töid Ungari Kultuuriministeeriumi, Petõfi-nim. Kirjandusmuuseumi ja Debreceni Déry-nim. muuseumi kogudes.

Näitus on avatud 10. veebruarini.

Olete oodatud näituse avamisele teisipäeval, 11. jaanuaril kell 16.00 Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis.

Täiendav informatsioon Kadi Raudalainenilt (Ungari Instituut), tel. 644 0817 ja Lea Heinalt (RR), tel. 630 7148.

Annika Kuusik
RRi avalike suhete osakonna juhtiv toimetaja, tel. 630 7260

tagasi uudistesse