Sissejuhatus Maadeavastused ja
ümbermaailmareisid
Teaduslikud
uurimisreisid
Diplomaatilised
reisid
Misjonireisid
Reisid
Põhjamaades
Reisid Eesti-,
Liivi- ja Venemaal
Reisid
Õhtumaades
Reisid
Hommikumaades
Reisid
Uues Maailmas
Esimesed algupärased
eestikeelsed reisikirjad
Esimesed reisikirja
tõlked eesti keelde
Reisialbumid Reisipassid Abiks reisijale

REISID EESTI-, LIIVI- JA VENEMAAL

  

Krantz, A. Wandalia Oder: Beschreibung Wendischer Geschicht. Lübeck, 1600.
Üks väljapaistvamaid Saksa humanistlikke ajaloolasi Albert Krantz (1448–1517) kirjutas Põhja-Euroopa poliitilisest ja kirikuajaloost, sealhulgas ka Baltimaadest. Wandalia e. Vendi kroonika käsitleb peamiselt Saksamaa idaosas elavat lääneslaavi rahvast vendisid (praegu sorbid), kuid sealt leiab ka mitmeid Eesti- ja Liivimaad puudutavaid lehekülgi. Raamat oli selle aja üks teaberikkamaid Liivimaa küsimuses. Lüübeki sündikusena külastas Krantz Tartut, Tallinna ja Riiat 1490–1491, et lahendada Tartu piiskopi ja Saksa ordu vahelist tüli. Ta kirjeldab Liivimaa geograafiat ja ajalugu, vallutusretki ja sõdasid, kombeid,usku ja maarahva viletsat ja rasket olukorda, väites, et ‘isegi koerad elavad meil paremini kui vaene talurahvas seal maal’. Liivimaal räägitavate keelte mitmekesisust käsitledes konstanteerib Krantz, et ‘need rahvad peavad olema väga ebaviisakad ja kasvatamatud, kui neil nii väikeses provintsis koos elades ei ole midagi ühist’.
Krantzi teosed ilmusid alles pärast tema surma, Wandaliatrükiti esmakordselt 1519 Kölnis.
Tema ajalooraamatust on saksa geograaf ja hebraist Sebastian Münster teinud pikemaid laene oma Kosmograafia (Basel, 1544) jaoks.

Hanway, J. Zuverlässige Beschreibung seiner Reisen, von London durch Russland und Persien. Hamburg und Leipzig, 1754.
Jonas Hanway (1712–1786) oli kaupmees Londonis ja Peterburis. 1742–1750 reisis ta Pärsiasse, et idakaubandusele läbi Venemaa teed kinnitada. Teekond kulges Londonist läbi Riia, Tartu, Narva, Jamburgi, Peterburi, Tveri, Moskvasse, edasi mööda Volgat Astrahani ja üle Kaspia mere Astarbadi (praegu Gorgan) ja Põhja-Pärsiasse. Päevikuvormis reisikirjas kirjeldab ta külastatud riike ja linnu, samuti elanikke, elu-olu, kombeid usku.
Tasandikul asetsev ja Peipsi järve suubuva Emajõe kaldal asuv Tartu jättis kaupmehele, vastupidiselt Riiale, väga meeldiva mulje. Linna vaatamisväärsusena mainib ta lossivaremeid, mis Peeter I 1704. aastal rootslastelt üle võttis ning millega linnas suur tulekahju kaasnes. Tartu kauples peamiselt teravilja ja linaga mida peamiselt Riiga veeti. Iga kolme aasta järel nisu väljavahetamist rukki kasvatamise vastu pidas Hanaway oskamatuks maaharimiseks, mis oluliselt saaki vähendab.
Narvas, mida ta pidas Eestimaa pealinnaks, peatus ta oma kaasmaalase Thomas Winni juures. Narva ajaloost mainib ta Venemaa suurt kaotust ja pagemist rootslaste eest 1700. aastal. Narva tähtsamate kaubanduspartneritena tuuakse ära Holland, Inglismaa ja Portugal, väljaveoartiklitena lina ja palk.
Orig.: An Historical Account of the British Trade Over the Caspian Sea, With a Journal of Travels From London Through Russia Into Persia… London, 1753. 4 vol.

Wraxall, N. Bemerkungen auf einer Reise durch das nördliche Europa besonders zu Copenhagen, Stockholm und Petersburg. Leipzig, 1775.
Inglise ajaloolane ja reisimees Nathanael Wraxall (1751–1831) rändas 1774. aastal viie kuuga Inglismaalt läbi Kopenhaageni, Stokholmi, Turu, Peterburi, Narva, Riia, Miitavi, Königsbergi, Elbingi, Danzigi, Stettinisse ning sealt Hamburgi ja Breemeni kaudu tagasi Inglismaale. Reisikirjas kajastab külastatud linnade vaatamisväärsusi ja seltskonnaelu.
Teel Peterburist Riiga tegi ta vahepeatuse Narvas. Esialgu planeeritud tunnine peatus venis mitmepäevaseks, mil külastati Narva koske ja Põhjasõja mälestuspaiku. Wraxall annab ülevaate linna ajaloost, geograafilisest asendist, kaubanduspartneritest. Lisaks paarile-kolmele kohalikelt kuuldud Põhjasõjaga seotud kurioossele tõsiloole, jutustab autor kohtumistest kohalike ‘gootilikult toredate’ daamidega.
Orig.: A Tour Through Some of the Northern Parts of Europe, Particularly Copenhagen, Stockholm and St. Petersburg. London 1775.

Meyer, A. Briefe eines jungen Reisenden durch Liefland, Kurland und Deutschland. Erlangen, 1777. 2 Bde.
Riiast pärit noor teoloog ja kirjamees Andreas Meyer (1742–1807) rändas 1769–1772 läbi Riia, Miitavi, Liibau, Meemeli, Königsbergi Saksamaale, mille ta risti-põiki läbi rändas. Sõbrale meelelahutuseks saadetud kirjades kirjeldab ta oma silmaga nähtut, ka reisil varitsevaid ohte ja raskusi ning toob ära rea lustakaid lugusid.

Bernoulli, J. Reisen durch Brandenburg, Pommern, Preussen, Curland, Russland und Pohlen, in den Jahren 1777–1778. Leipzig, 1779–1780. 6. Bde.
Saksa matemaatikute dünastiast pärit loodusteadlane, matemaatik ja astronoom, 14-aastaselt õigusteaduste kraadiga Berliini ülikooli lõpetanud ning19-aastaselt Berliini Teaduste akadeemia liikmeks võetud imelaps Johann (III) Bernoulli (1744–1807) oli Berliini ja 1789. aastast Peterburi ülikoolis matemaatika professor. Reisis 1777–1778 Peterburi ja tagasi Berliini, külastades Riiat, Tartut ja Narvat. Pikema peatuse tegi autor Kuramaal.
Kuueköitelises reisipäevikus on verstade, päevade ja kellaaegade kaupa üksikasjalikult kirjeldatud teekonda ja teeolusid, inimesi, külastatud linnu, andes ülevaate nende ajaloost. Selleks olid autoril reisil kaasas mitmed trükiallikad.
Tartusse jõuti südasuvel 1778. Linna lähedal Udernas käis vilgas heinategu ja heinakuhjad (Heukyen) kerkisid iga tunniga. Tartus avanes aga kurb vaade - linnas oli 3 aasta eest ligi 330 maja tuhaks põlenud, ka varasema Vene-Rootsi sõja jäljed olid veel näha. Sild üle Emajõe oli hävinud, jalakäijatele oli tehtud ülekäigusild, kaupu ja hobuseid veeti praamiga. Siiski, ehitus käis, sest Katariina II oli ülesehitustöödeks 100.000 rubla maksuvaba laenu andnud. Äramärkimist leiab Liivimaal kaks korda ‘nüüdseks juba unustusehõlma’ vajunud ülikooli asutamine 1632 ja 1690, lõuna linnapea Friedrich Conrad Gadebuschiga ja tema märkimisväärne, peamiselt juriidilise ja ajalookirjanduse raamatukogu, ‘tugeva literaadi’ koostatud raamatud ja mitmed pooleliolevad käsikirjad.
Pärast 4-päevast teekonda Tartust Narva peatus ta Narvas ta vaid pool päeva, käies linnarst Dr. Kunstiga saksa kirikus, ja Narva jõel koski ning kindlusi vaatamas.

Das erfreute und illuminirte Narva, oder umständliche Beschreibung der erfreulichen Ankunft… Catharina der Zwyten zu Narva… St. Petersburg, 1780.
1780. aasta visiidil Valgevenemaale peatus Katariina II Narvas, kus ta aupaukude, ilutulestiku ja kirikukellade helinaga vastu võeti. Ehitud linn, kevadlilli puistavate laste paleerid, rikkalik õhtusöök kaupmees Sutthoffi majas annavad tunnistust keisrinna truualamlikust vastuvõtust. Pompoosne auavaldusena jäi linna ehtima narvalaste poolt talle püstitatud auväravad.

Schulz, J. Chr. Fr. Reise eines Liefländers von Riga nach Warschau, durch Südpreussen, über Breslau, Dresden, Karlsbad… nach Botzen in Tyrol. Berlin, 1795–1796. 3 Bde.
Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias reisinud ning arvukate romaanide autor Joachim Christoph Friedrich Schulz (1762–1798) tuli 1791. aastal Miitavisse professoriks. Sealt alustas ta oma pikemat Euroopa-reisi läbi Riia, Varssavi, Lõuna-Preisimaa Botzenisse Tiroolis. Tema kolmeköiteline reisikiri algab Miitavi linna kirjeldusega.

Snell, K. Ph. M. Beschreibung der russischen Provinzen an der Ostsee. Jena, 1794.
Saksa pedagoog, vaimulik ja kirjamees Karl Philipp Michael Snell (1753–1806) oli 1780–1787 Riia Toomkooli rektor. Riias töötatud 7 aasta vältel reisis ta palju Liivi- ja Eestimaal. Reisiraamatus toob ta ära ‘usaldusväärsed teated’ Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa loodusest, poliitikast, kaubandusest, merendusest, elu-olust, kommetest, kunstist ja kirjandusest.

Bellermann, J. J. Bemerkungen über Esthland, Liefland, Russland. Prag und Leipzig, 1792.
Kodumaas pettunud saksa teoloog ja arheoloog Johann Joachim Bellermann (1754–1842) otsustas “isamaale kui kurjale võõrasemale” selja pöörata ja maailmas õnne otsida. Lüübekis luges ta nädalalehest kuulutust, et Tallinna kasvatusasutus vajab õpetajat ning otsustas veebruaris 1769 asja kohapeale uurima sõita. Et jääolude tõttu Tallinna sadamasse sisse sõita ei saanud, randuti Paldiskis. Tallinnas ta aga segaduste tõttu loodetud kohta ei saanud. Ta käis Pärnus, Tartus, Narvas ning tutvus kohalike aadlikega. 8 aastat hijem naases ta Saksamaale.

Eastlake, E. Letters From the Shores of the Baltic. London, 1842. 2 vol. 2. tr.
1839. aasta talvel tuli Elizabeth Rigby (1809–1893), pärastine leedi Eastlake pikemale külaskäigule Eestisse õdede juurde, kes olid siin abiellunud Rosenitega 1830 ja 1831. Intelligentse ja erudeeritud naisena huvitus ta kõigest – ajaloost, poliitikast, majandusest, mõisnike elu-olust ja talupoegade olukorrast. Ta võttis osa seltskonnaelust, käis teatris ja kirikus ning huvitus aadlidaamide lugemusest. Osa aega elas ta Tallinnas, osa maal mõisates. Käis pikematel ringsõitudel Lääne-Eestis Koluveres, Haapsalus, Riisiperes, Padisel ja Paldiskis. Tallinnast reisis ta ka Helsingisse. Kronoloogiliselt järjestatud ja nummerdatud kirjad ilmusid kahes köites. Inglismaal osutus teos sedavõrd populaarseks, et kohe järgmisel,1842. aastal järgnes teine ning 1849. aastal 3. väljaanne. Teist trükki väärtustavad autori 18 illustratsiooni, millest 15 kujutavad Eesti motiive - Tallinna torne (Pikk Hermann, Paks Margareeta) ja kaupmehe elamu trepikoda Diele, mõisate häärbereid (Valtu, Koluvere, Riisipere, Keila-Joa) ja majapidamishooneid (lambalaut), lisaks Paldiski tuletorn, Keila-Joa pargis asunud varemed, kõrtsihoone, ketrav eesti neiu, noor eesti talupoeg ja rahvariides piiga.
1846. aastal ilmus Leipzigis Tallinna Gümnaasiumi õpetaja E. Meyeri saksakeelne tõlge Baltische Briefe.

Green, G. An Original Journal From London to St. Petersburg, by Way of Sweden; and Proceeding From Thence, to Moscow, Riga, Mitau, and Berlin. London, 1813.
Inglise kaupmees ja rändur George Green reisis Saksamaal, Rootsis ja Venemaal 1805–1807. Reisikirjas kirjeldab ta külastatud linnu ja vaatamisväärsusi. Venemaa osas on ülevaated ka usust, haridusest, majandusest, rahvastikust, kommetest. Abiks reisijale on lisatud raha- ja mõõtühikute süsteem, linnade kaugused ja vene-inglise sõnastik.
Green sõitis teel PeterburistTartusse läbi Rannapungerja (Rana Pungen), mis on ‘küll väike küla, aga talutava kõrtsiga’, külastas ka ‘kena ja puhta, krohvitud majade ja roheliste aknaraamidega, 500 üliõpilasega ülikooli ja esindusliku kivisillaga Tartut ning garnisoni- ja kindluselinna Narvat, kus on ‘kitsad tänavad ja vanad majad, talutav kõrts ning kus, nagu kõigis Liivi- ja Kuramaa suuremates linnades, räägitakse saksa keelt’.

Schlippenbach, U. H. G. v. Briefe aus Dorpat und Riga. Hamburg, 1818.
Kuramaalt pärit baltisaksa kirjamehe, advokaadi ja kohtuametniku Ulrich Heinrich Gustav von Schlippenbachi (1774–1826) reis Narvast läbi Tartu Riiga 1814–1815. Ligi 5 kuud kestnud reisl viibis ta enamiku ajast Riias, kuid käis ka Narvas ja Tartus. Narva inspireeris rändurit sedavõrd, et õhtuhämaruses Narva sillale nõjatudes ‘sõnad ta suust lendasid’. Viiesalmilise luulekatkendi jäädvustas ta reisikirjas. Enne Tartusse jõudmist käis ta Jõhvi kirikus ja kirikaias rõngasriste vaatamas. Kahe noore lapse sarga kirikusse toimetamine liigutas teda sügavalt. Schlippenbach annab ülevaate Liivimaa vanima linna Tartu ajaloost ja ülikoolist, nimetades kõik teaduskonnad ja ordineeritud professorid, kirjeldades raamatukogu, kliinikumi, observatooriumi, botaanikaeda. Ka Tartu tollane kultuurielu ja daamide ilu leiavad kiitvat äramärkimist.

Карамзин, Н. М. Письма рускаго путешественника. Москва, 1803. 4 ч.
Vene kirjaniku ja ajaloolase Nikolai Karamzini (1766–1826) reis 1789–1790 Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja Inglismaalleidis kajastust tema Vene reisija kirjades. Esmakordselt avaldati see Moskva ajakirjas 1791. aastal. Postihobustega teekond Peterburist Riiga viis ta ka Narva ja Tartusse. Märja, porise ja tusasena Narva jõudes kohtas ta seal lahket vastuvõttu ja kostitamist. Tartu võttis teda vastu lõbutseva ja pidutseva linnana. Karamzin kirjeldab Eesti- ja Liivimaa talupoegi, olustikku ja maastikku.

Kotzebue, A. v. Das merkwürdigste Jahr meines lebens. Berlin, 1802. 2 The. 2tr.
Saksa kirjanik, Tallinna esimese teatri rajaja August von Kotzebue (1761–1819) jutustab reisist 1800. aastal Venemaale, kus ta Vene piiril kinni võeti ja Siberisse Tobolskisse saadeti. Pärast õigeksmõistmist neljakuulise vangistuse järel määrati ta Peterburi Saksa Teatri direktoriks, kust ta aga üsna pea Königsbergi siirdus. Reisikirja esimeses osas pajatab ta deporteerimisest Siberisse ja Lääne-Siberist, teises osas oma tagasiteekonnast Peterburi ning sealviibimisest.