Sissejuhatus Maadeavastused ja
ümbermaailmareisid
Teaduslikud
uurimisreisid
Diplomaatilised
reisid
Misjonireisid
Reisid
Põhjamaades
Reisid Eesti-,
Liivi- ja Venemaal
Reisid
Õhtumaades
Reisid
Hommikumaades
Reisid
Uues Maailmas
Esimesed algupärased
eestikeelsed reisikirjad
Esimesed reisikirja
tõlked eesti keelde
Reisialbumid Reisipassid Abiks reisijale

DIPLOMAATILISED REISID

Diplomaatilised reisid võimaldasid külastada riike, mis tavalisele reisijale olid kättesaamatud või liiga suure ohuga seotud - Hiina, Pärsia, Tatari, Osmani riik ja Venemaa. Rändasid ju saadikud suure kaaskonna ja sõjaväelise kaitse all, millele lisandus veel vastuvõtjamaa sõdurite eskort. Seega oli neil ka võimalus lähemalt ja laiemalt tundma õppida nende maade rahvast ja kultuuri. Eesmärgiks oli diplomaatiliste- ja kaubandussuhete loomine, aga ka sõjalis-poliitiliste küsimuste ja konfliktide arutamine ning lahendamine.

  

Rerum Moscoviticarum auctores varii: unum in corpus nunc primum congesti. Francofurti, 1600.
Eri autorite Venemaad käsitlevate teoste kogumikus ilmus ka Austria riigimehe ja ajaloolase Siegmund von Herbersteini (1486–1566) Venemaa-aineline teos Rerum Moscoviticarum commentarii. Herbersteini tegevus diplomaadina Habsburgide dünastia teenistuses kestis 37 aastat ja tähendas 69 reisi eri maadesse. Herberstein käis Poolas ja Moskvas 1516–1518 ja 1526–1527, et sobitada rahu ning moodustada Türgi vastane koalitsioon. Oma isiklike tähelepanekute, suuliste andmete ja kirjalike allikate põhjal kirjeldab ta Venemaa geograafiat, ajalugu, majandust, sõjandust, olustikku, usku, rahvastikku, riigikorraldust ja diplomaatilisi vastuvõtte. Siin leidub ka andmeid Leedu ja Vana-Liivimaa kohta. Eestist mainitakse Tartut (Derpt), Pärnut (Pernonen) ja Viljandit (Vellin).
Esimese reisi tagasiteel külastas Herberstein vürst Gregor Radzjwilli Vilniuse lähedal Trakais ja tutvus tema loomaaiaga, kus peamisteks vaatamisväärsusteks olid piison ja tarvas. Neid kujutavad puulõiked on ka raamatusse paigutatud. Juba tol ajal haruldase ürgveise naha tõi Herberstein kaasa Viini ja pani selle oma majas vaatamiseks välja.
Raamatule lisatud kaartidel on kujutatud ka Läänemere-äärseid maid: Eesti alal on tähistatud Narva linn ja jõgi (Nerwa, idem fl[uvius]), Peipsi järv (Czudin lacus), ja Saaremaa (Oxilia), teisel kaardil ka Tallinn (Revel).
Teos oli pikka aega tähtsaim Venemaa ajaloo allikas, ületades eelkäijaid faktirohkuse, objektiivsuse ja tõepärasusega.
Esitrükk ilmus Viinis 1549. a. ladina keeles. Esimene saksakeelne väljaanne autori tõlkes nägi ilmavalgust 1557. Katariina algatusel anti teos 1795. a. saksakeelsena Peterburis esimest korda välja. Esimene täielik venekeelne väljaanne ilmus Peterburis 1908. a. A. Maleini tõlkes.
Herbersteinile kingiti 1526. aastal Moskvas luksuslik sooblinahkadega vooderdatud mantel (Schaube), punase riide ja sooblinahaga ääristatud müts ning punased pärlite ja kalliskividega kaunistatud saapad. Selles riietuses pidigi ta etiketi kohaselt ilmuma Kremlisse lahkumisaudientsile.

Swartius, E. Itinerarium Oder Aussführlicher Bericht, welcher gestalt Ihre Königl. Mayest. von Schweden unlengst Abgesandter an die… Könige, von Gross Britannien und Dennemarcken, wie auch an die Hochmögende Herrn Staaten, der vereinigten Freyen Niederlanden… Hamburg, 1619.
Aruande Rootsi kuninga saatkonna reisist Inglismaale, Taani ja Hollandisse koostas Rootsi saadiku poegade koduõpetaja Hollandis ja poliitik Eustachius Swartius (1615–1648). Kuninga esindajana oli kaasas riiginõunik Johan Skytte (1577–1645), hilisem Liivi- ja Ingerimaa ning Karjala kindralkuberner (1629–1634). Tema algatusel asutati 1630 Tartu ja 1631 Tallinna gümnaasium ning 1632 Tartu ülikool.
Raamat sisaldab ka kolme traktaati Rootsi kuninga saadikute vastuvõtust Vene suurvürsti juures, Vene saadikute vastuvõtust Rootsi kuninga juures ja venelaste religioonist, tseremooniatest, seadusandlusest, sõjakaubandusest ja olukorrast riigis.

Olearius, A. Offt begehrte Beschreibung der Newen Orientalischen Reise, so durch gelegenheit einer Holsteinischen Legation an den König in Persien geschehen. Schleswig, 1647. Esitrükk.
Holstein-Gottorfi hertsogi Friedrich III saatkonna reisid Venemaale ja Pärsiasse 1633–1639. Eesmärk oli avada idakaubandusele tee Schleswigist Venemaa kaudu Pärsiasse. Esimene reis suundus 1633–1635 Hamburgist Liivi- ja Ingerimaa kaudu Moskvasse, kus valmistati ette diplomaatilisi kontakte. Teine ehk Pärsia reis kulges 1635–1637 Hamburgist läbi Tallinna, Narva, Alutaguse, Moskva, Niþni Novgorodi, Kaasani, Samaara, Tsaritsõni, Astrahani, Derbenti tolleaegsesse Pärsia pealinna Isfahani. Tagasi Schleswigisse jõuti 1639.
Saatkonna sekretärina ja oma aja Euroopa parima orientaalkeelte tundjana reisi kaasa teinud Adam Olearius (1603–1671) (õieti Ölschläger) koostas raamatu, mis oli seni põhjalikem kirjeldus (ametlik aruanne, kroonika, kodulugu ja etnograafia) Euroopa jaoks tollal veel väga müstilise Venemaa ja veelgi kaugema ning muinasjutulisema Pärsia kohta. Kuna reisiseltskond elas Kunda lähedal üle laevahuku, peatuti Eestimaal pikemalt ning raamatus leidub andmeid ka Eesti ajaloost ja etnograafiast.
Enamike arvukate illustratsioonide autor on Olearius, figuure korrigeeris ta endine joonistusõpetaja Leipzigis, hiljem Gottorfi vasegraveerimistöökoja juhataja August John (1602–1678). Mõned joonistused pärinevad saatkonna arstilt Hartmann Gramannilt. Oleariuse astronoomiliste mõõdistuste tulemusena valmisid Volga jõe ja Pärsia topgraafiliste uuendustega kaardid. Joonistused lõikasid vaske hollandlane Frans Allen, Schleswigist pärit Otto Koch (surn. 1659) ja Christian Lorenzen Rothgiesser (surn. 1659).
Oleariust peetakse teadusliku reisikirjelduse rajajaks.
17. sajandil ilmust raamatust 6 trükki (1647, 1656, 1661, 1663, 1671, 1696), neist 4 Oleariuse eluajal. Tõlgitud hollandi (1651), prantsuse (1656), itaalia (1658, ainult Moskva reis), inglise (1662) ja vene keelde (1870).
Pärast reisilt naasmist tegeles mitmekülgne teadusmees ka kõikvõimalike muude teadusharude – matemaatika, füüsika, ajaloo ja geograafiga, teenides ära hüüdnime Holsteini Plinius ja Gottorfi Odüsseus. Tema järelvalve all ehitati 1654–1664 kuulus Gottorfi gloobus läbimõõduga 3,5 meetrit, mille pealispinnal kujutati maakera, sees aga taevasfääre. Gloobuse see oli laud, mille ümber mahtus istuma 10 inimest.
Holsteini hertsogi kammerjunkruna reisis 1636. aastal kaasa Johann Albrecht von Mandelslo (1616–1644), kes 1638 rändas Isfahanist iseseisvalt edasi Indiasse ja Aafrikasse. Külastades mitmeid linnu Lõuna-Indias ja Ceylonil, jõudis ta Mauritiuse, Madagaskari ja Hea Lootuse Neeme kaudu 1640 tagasi Euroopasse. Mandelslo suri 28 aastaselt 1644. Tema reisiteated avaldas Olearius posthuumselt algul oma reisikirja lisana Folget ein Schreiben, des woledlen, gestrengen und besten Johan Albrecht von Mandelslow, so er auffs Insel Madagascar an M. Adamum Olearium gethan, in welchem er seine Reise aufss Persien nach Ost-Indien durch den Oceanum summarischer Weise erzehlet (Schleswig, 1645). Reisikirja lõpus avaldas Olearius luulevormis järelhüüde varalahkunud Mandelslole. Eraldi raamatuna Morgenländische Reyse-Beschreibung ilmus see 1658.

Olearius, A. Vermehrte Newe Beschreibung Der Muscowitischen und Persischen Reyse… Zum andern mal heraus gibt. Schleswig, 1656.
A. Oleariuse reisikirja 2., täiendatud trükk. Lisatud on andmeid Venemaa ja Pärsia kohta.

Olearius, A. Voyages tres curieux & tres renommez, faits en Moscovie, Tartarie et Perse. Nouvelle edition… A Leide [Leyden], 1719.
A. Oleariuse reisikirja tõlge prantsuse keelde.

Nieuhof, J. Die Gesantschaft der Ost-Indischen Geselschaft in den Vereinigten Niederländern an den Tartrischen Cham und nunmehr auch Sinischen Keyser. Amsterdam, 1666.
Madalmaade Ida-India Kompanii saatkonna esimene reis Hiinasse 1655–1657 Pieter de Goijeri ja Jakob de Keyzeri juhtimisel 1655–1657. Kompanii kaastööline Johan Nieuhof (1618–1672), kes saatkonna ülemana reisi Bataaviast Pekingisse kaasa tegi, kirjeldas üksikasjalikult teekonda, diplomaatilisi tseremooniaid, Hiina loodust, majandust ja elanikke. Tema joonistuste järgi valmis 150 illustratsiooni ja kaarti. Töö oli 17. sajandi Euroopas oluline allikas Hiina kohta.
Orig.: Het Gezantschap der Neerlandtsche Oost-Indische Compagnie aan den grooten Tartarischen Cham, den… Keizer van China beneffens een naukeurige Beschryving der Sineesche Steden…Amsterdam, 1665.

Weber, Fr. Chr. Das veränderte Russland. Franckfurth; Hannover, 1721–1740. 3 The. (Th. 1. 1721, Th.2. 1739, Th. 3. 1740).
Friedrich Christian Weber oli Hannoveri-Braunschweigi kuurvürsti saadik Moskvas 1714–1719 ja rändas diplomaadina Venemaal. Ta sai osa nii Vene tsaari õukonna kui ka riigi tähtsündmustest ning diplomaatilistest vastuvõttudest. Weber kirjeldas Venemaa ilmalikku ja vaimulikku valitsemist, seadusandlust, maa- ja mereväge, majandust, kaubandust jms. Dokumentide, isiklike kogemuste ja kuuldu põhjal koostatud ning Venemaad kohati väga kritiseeriv teos teenis tugeva heakskiidu Saksamaal, kus Peeter I ekspansiooni Lääne-Euroopasse suure ärevusega jälgiti.
Weber viibis korduvalt läbisõidul Eestis 1714, 1715, 1718. Kroonikana kirja pandud Muutunud Venemaa 1. osas leidub tähelepanekuid Eestimaa ja seal toimuva kohta: 1610 narvalase ja tartlase naasmine pagendusest Kaasanis, Astrahanis, Vologdas ja Moskvas. Selleks saadeti neile ligi 200 vankrit hobustega järele, aga paljud eelistasid Venemaale pagendusse jääda, et seal oma maju ja maavaldusi hoida; Põhjasõja järgne olukord Eestimaal ja tsaarile 25.000 rubla kontributsiooni maksmine; aadlidaami muumia leidmine Rakvere kiriku hauakambrist jm. 1715. aasta augustis taas Narvat külastanud Weber märgib, et vahepeal oli ligi 70 perekonda Kaasanist ja Astrahanist tagasi pöördunud, kokku aga vaid kuuendik pagendatutest ning nende olukord oli raske. Reisikirja 2. osas Katariina I kroonimispidustusi kirjeldades mainib Weber ka Katariina nimepäeva tähistamist Narvas 8. detsembril 1723. Samas leidub gravüür vaatega Narva Hermanni kindlusele ja Jaanilinnale.

Unverzagt, G. J. Die Gesandschafft Ihrer Käyserl. Majest. Von Gross-Russland an den Sinesischen Käyser, welche Anno 1719. Aus St. Peterburg nach der Sinesischen Haupt- und Residentz-Stadt Pekin abgefertiget werden. Lübeck; Ratzeburg, 1727. 2. tr.
Peeter I lähetatud Venemaa saatkonna reis Pekingisse Lev Izmailovi ja Lorenz Lange juhtimisel 1719–1722. Eesmärgiks oli koguda teavet Hiina kohta ja veenda keisrit Venemaa rahulikes huvides ja kavatsustes Kaug-Idas. Reisi kaasa teinud Georg Johann Unverzagt (1701–1767) andis päeviku põhjal välja reisikirja, mis annab koduloolis-etnograafilise ülevaate teekonnast läbi Venemaa, Siberi ja Hiina, kirjeldades hiinlaste elu-olu, pulma- ja matusetalitusi, komöödia- ja teemajasid, jumalateenistusi, linnu ja ehitisi, diplomaatilisi vastuvõtte.

Braam Houckgeest, A. E. v. Reise der Gesandtschaft der holländisch-ostindischen Gesellschaft an den Kaiser von China in den Jahren 1794 und 1795. Leipzig, 1798–1799. 2 Bde.
Madalmaade Ida-India Kompanii saatkonna reis Hiinasse 1794–1795. Saatkonna juhataja Andreas Everrard van Braam Houckgeesti (1739–1801) päevikute põhjal koostatud ja täiendatud reisikirja andis välja prantsuse poliitik Médéric Louis Élie Moreau de Saint-Méry (1750-1819).
Orig.: Voyage de l'ambassade de la Compagnie des Indes orientales hollandaises, vers l'Empereur de la Chine, en 1794 et 1795.

Staunton, G. L. Reise der englischen Gesandtschaft an den Kaiser von China, in den Jahren 1792 und 1793. Zürich, 1798-1799. 2 Bde.
Briti saatkonna esimene reis Hiina keisri õukonda 1792–1794 lord George Macartney (1737-1806) juhtimisel. Tema päevaraamatute ja ametlike dokumentide põhjal koostas saatkonna sekretär George Leonard Staunton (1737–1801) ametliku reisiaruande, lisades oma tähelepanekuid. Diplomaatiliste suhete loomise kõrval olid tähtsal kohal kaubanduspoliitilised huvid, eriti teekaubandus Hiinaga. Raamatu tõlkis saksa keelde Stauntoni poja kasvatajana reisi kaasa teinud Johann Christian Hüttner (1766-1847).
Orig.: An Authentic Account of an Embassy From the King of Great Britain to the Emperor of China. London, 1797. 3 vol.

Reimers, H. Chr. v. Reise der Russisch-Kaiserlichen ausserordentlichen Gesandtschaft an die Othomanische Pforte im Jahr 1793. Drei Theile vertrauter Briefe eines Ehstländers an einen seiner Freunde in Reval.
St. Petersburg, 1803. 3 The.
Venemaa saatkonna reis Türgi sultani juurde 1793. aastal. Seitsmekuulise reisi tegi kaasa Tallinnast pärit kirjamees Christoph Heinrich von Reimers (1768–1812), kes töötas mitmes ametis Peterburis, sealhulgas Välisasjade Kolleegiumi tõlgina. Ta kirjeldab Konstantinoopli eeslinnu ja ümbrust, vastuvõttu sultani ja vesiiride juures, sultani residentsi vaatamisväärsusi, türklaste kombeid ja tavasid.