Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 
1936

...

23.-25. veebruar - toimus rahvahääletus, mis andis riigivanemale volitused kahekojalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Esimene koda oli 80-liikmeline ja moodustati üldiste valimistega; teine 40-liikmeline koda esindas omavalitsuste ja kutsekodade ning riigivanema poolt nimetatud isikuid. Rahvuskogu peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine

Rahvuskogu esimene ja teine koda töötavad eraldi. Kui lahkuminekute puhul Rahvuskogu kodukorras määratud alustel ettevõetavad kooskõlastamiskatsed jäävad tagajärjetuks, moodustavad nad rahvuskogu üldkoosoleku, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu peab lõpetama temale pandud ülesanded kuue kuu jooksul, arvates tema kokkuastumisest. Rahvuskogu liikmed ei saa palka, kuid neile tasutakse istungitest osavõtmise kulud.
Määrati ära rahvahääletuse tähtpäevad ja pandi käiku võimas propaganda hääletamise poolt, Isamaaliidu juhtimisel ja algatusel. Poliitilisi rühmi enam ei olnud, seepärast ei olnud ka märgatavat vastukihundustööd. Paljudes ringkondades seati üles ainult üks kandidaat, kes loeti valituks ilma hääletamiseta. Üle 70 % anti osavõtnute arvust hääli Rahvuskogu kokkukutsumise poolt.
Lattik, Jan. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 319.

6.-25. mai – toimus kohtuprotsess vabadussõjalaste üle. Kohtualuseid oli 154. Peasüüdlastele mõisteti kuni 20 aastat sunnitööd

5. juuni - riigivanema dekreediga kehtestati isikumaks

1.-4. august - Soome president Pehr Evind Svinhufvud ja peaminister Toivo Mikael Kivimäki olid visiidil Eestis

11. september - kaitseseisukorda pikendati aasta võrra

16. september – riigivanem andis välja dekreedi pensioniseaduse kohta

9. oktoober - asutati Riigivapi ja Valgetähe teenetemärk

Oktoober - Jaan Teemant, Jaan Tõnisson, Juhan Kukk ja Ants Piip saatsid riigivanemale märgukirja, milles nõudsid kodanikuvabaduste piiramise lõpetamist

Neli endist riigivanemat, J. Tõnisson, J. Teemant, A. Piip ja J. Kukk, saatsid valimise asjus riigivanem K. Pätsile märgukirja, milles nad juhtisid tähelepanu üksikuile kitsendavaile nähtustele, mis ei soodusta valimiste edu ja populaarsust. Valitsus ei nõustunud nende ettepanekute ja sooviavaldustega. Sellepärast jäid kõik neli riigivanemat valimistelt eemale.
Lattik, Jan. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 321

27. november – riigivanem andis välja dekreedi steriliseerimisseaduse kohta

12.-14. detsember - toimusid Rahvuskogu I koja valimised. Eelnevalt moodustas valitsus Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde. Opositsiooni kuulunud Rahvuslik Keskerakond, Asunike Koondis ja parempoolsed sotsialistid pooldasid valimiste boikoteerimist. 50 valimisringkonnas opositsioon oma kandidaate üles ei seadnud ja valimisi ei toimunud, nendes ringkondades kandideerinud 50 kandidaati said Rahvuskogusse ilma valimiseta. 30 valimisringkonnas, kus valimised toimusid, oli osavõtt valimistest väike.
II koja 10 liiget valis riigivanem ja 30 liiget kohalikud omavalitsused, kutsekojad, kohtud, ülikoolid, kirik, Kaitseliit, Vabadusristi kavalerid, saksa kultuuriomavalitsus


Loe lisaks

Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumise küsimuses

  1. H. T. [Tammer, Harald]. Põhiseaduslikke ja valimistehnilisi küsimusi : Rahvuskogu ülesannetest : : tulevasest parlamendist, eriti teisest kojast : esimesest kojast ja erakondadest : erakondade arvust : enamusvalimistest // Päevaleht (1935) 5., 9., 13., 16., 21. nov., nr. 306, 310, 314, 317, 322, lk. 2, 4.
  2. K. S. Möödunud rahvahääletus : [Rahvuskogu kokkukutsumise küsimuses] // ERK (1936), nr. 1, lk. 23-24. - (Ringvaade).
  3. Veebruaris rahvahääletus : otsustamisele Rahvuskogu kokkukutsumise küsimus ja volituseandmine uue põhiseaduse väljatöötamiseks ning maksmapanekuks : Riigivanema läkitus uueks aastaks... // Vaba Maa (1936) 2. jaan., nr. 1, lk. 1, 3.
  4. Päts, Konstantin. Riigivanem K. Pätsi seletused rahvahääletuse ja Rahvuskogu asjus : [kokkuvõte intervjuust] // Uus Eesti (1936) 10. jaan., nr. 9, lk. 1, 2 ; Päevaleht 10. jaan., nr. 9, lk. 3-4.
  5. H. K. Aeg kohustab : [Rahvuskogu valimine 23.-25. veebruaril: vapside liikumise tagajärjel tekkinud kriisist võib üle saada ainult reformidega] // Uus Eesti (1936) 13. jaan., nr. 12, lk. 4.
  6. Rahvahääletuse selgitustöö algas... // Uus Eesti (1936) 15. jaan., nr. 14, lk. 2.
  7. L. [Laaman, Eduard]. Kampaania algus : selgitused rahvahääletuse asjus // Vaba Maa (1936) 20. jaan., nr. 15, lk. 2.
  8. Parts, K. Kol. K. Partsi sütitav kõne Lehtses...: "Peame andma oma jah-sõna Rahvuskogule; kui talitame teisiti, ähvardab meid hukkumine," ütles vana võitleja // Uus Eesti (1936) 20. jaan., nr. 19, lk. 1.
  9. Riigivanem K. Pätsi ja kindr. J. Laidoner kõnelesid : miks vajame Rahvuskogu? : praeguse põhiseadusega ei saa meie rahulikku korda riiki : Rahvuskogu peab meie riigielu uueks looma : kaitsejõudude ideaaliks - tugevavõimulise riigipeaga kindel rahvavalitsuslik riigikord... : [kõnede tekstid] // Uus Eesti (1936) 20. jaan., nr. 19, lk. 5, 6.
  10. Võimu ainuke algallikas olgu rahvas : praegune põhiseadus võiks tekitada meelepaha presidendi ülevõimu tarvitamise vastu : Riigikogu ei kutsuta enam kokku... : Riigivanem K. Pätsi kõne 19. jaanuaril 1936. a. // Vaba Maa (1936) 20. jaan., nr. 15, lk. 3.
  11. Seljamaa, Julius. Välisminister J. Seljamaa raadiokõne : vapsid oleksid viinud meie riigi ka välistesse sekeldustesse : 8. dets. päästeti meie rahvas suurest hädaohust : nüüd hääletame kõik Rahvuskogu poolt : [kõne tekst] // Uus Eesti (1936) 26. jaan., nr. 25, lk. 2.
  12. Eenpalu, Kaarel. Üksmeel ja meelekindlus viivad sihile : et riigikord kujuneks kindlaks, selleks kutsume kokku Rahvuskogu : peaministri asetäitja K. Eenpalu kõneles kogu maale : [raadiokõne] // Uus Eesti (1936) 17. veebr., nr. 47, lk. 4.
  13. Lõuna-Ameerikast tagasi Euroopasse : kokkuvõte prof. A. Piip'i kõnest : rahvahääletuse välispoliitiline tähendus // Vaba Maa (1936) 21. veebr., nr. 43, lk. 3.
  14. H. T [Tammer, Harald]. Poolt! : [eelseisvast rahvahääletusest (23. II) Rahvuskogu kokkukutsumise asjus] // Päevaleht (1936) 22. veebr., nr. 52, lk. 4.
  15. Rahvahääletusest võeti elavalt osa : mõnedes maakondades osavõtt kahel esimesel päeval kuni 80% : [ülevaade rahvahääletuse kulgemisest Eestimaa eri paigus] // Päevaleht (1936) 25. veebr., nr. 54, lk. 1, 3.
  16. Poolt 76,4 protsenti : üle riigi igalpool suur enamus poolt, ainult Tartus, Karilatsis ja Toolamaal vastuhääled ülekaalus : 472 416 häält poolt, 148 878 häält vastu : [üldkokkuvõte Rahvuskogu kokkukutsumise kohta toimunud rahvahääletuse tulemustest : sõnum] // Vaba Maa (1936) 26. veebr., nr. 46, lk. 1.
  17. Rahva rõhuv enamus hääletas poolt. Poolt 473.235, vastu 149.578. Vastuhääled olid enamuses ainult Tartu linnas, Toolamaal ja Karilatsis... // Päevaleht (1936) 26. veebr., nr. 55, lk. 3.
  18. Mispärast vajame Rahvuskogu kokkutulekut? - Tallinn : Isamaaliit, 1936. - 8 lk.

Valimine

  1. Endiste riigivanemate märgukiri K. Pätsile : [memorandum Rahvuskogu esimese koja valimiste eel 1936. a., alla kirjutanud J. Kukk, A. Piip, O. Strandman, J. Teemant, J. Tõnisson] // Poliitilise mõtte ajaloost Eestis aastatel 1930-1940. - Tallinn, 1995, lk. 134-138.
  2. L. [Laaman, Eduard]. Rahvuskogu mõte : valimised kutsekonna ja erakonna järgi // Vaba Maa (1935) 3. sept., nr. 207, lk. 2.
  3. L. [Laaman, Eduard]. Rahvaesinduse alused : poliitiline ja sotsiaalne parlament // Vaba Maa (1935) 14. sept., nr. 217, lk. 2.
  4. H. K. Rahvuskogu : [kutsutakse kokku veebruaris, ülesandeks rahva antud volituse põhjal otsustada, kas jätta kehtima praegune põhiseadus või võtta vastu uus] // Uus Eesti (1936) 2. jaan., nr. 2, lk. 4.
  5. Kogu rahvas valmistub Rahvuskogu kokkukutsumisele // Päevaleht (1936) 28. jaan., nr. 27, lk. 5.
  6. L. [Laaman, Eduard]. Enamusvalimised ja teine koda : suurimad uudised Rahvuskogus : [proportsionaalse valimisviisi puudused võrreldes enamusvalimistega] // Vaba Maa (1936) 10. veebr., nr. 33, lk. 2.
  7. Päts, Konstantin. Rahvuskogu valimised sügisel... : kuni uue põhiseaduse jõusseastumiseni erakondade tegevust ei võimaldata : valimised toimuvad vabalt... :  Riigivanem avaldas rahvahääletusele järgneva tegevusprogrammi : [raadiokõne] // Uus Eesti (1936) 2. märts, nr. 60, lk. 1-2 ; Päevaleht 2. märts, nr. 60, lk. 5, pealk.: Maa ettevalmistamine uuele peremehele... ; Vaba Maa 2. märts, nr. 50, lk.3.
  8. H. T [Tammer, Harald]. Tee ja tähised : [Rahvuskogu valimistest ja koosseisust,] // Päevaleht (1936) 5. märts, nr. 63, lk. 2.
  9. H. T. [Tammer, Harald]. Rahvuskogu eeltöödest : [valimisseadusest ja kodukorrast] // Päevaleht (1936) 14. mai, nr. 130, lk. 2.
  10. 2 rahvaesindust ühe seadusega : valimised kuulutatakse välja 35 päeva enne valimiste esimest päeva : avaldati seadus esimese ja teise koja moodustamiseks // Vaba Maa (1936) 3. okt., nr. 226, lk. 3 ; Päevaleht 3. okt., nr. 268, lk. 3, pealk.: Rahvuskogu moodustamise seadus... ; Uus Eesti, 3. okt., nr. 268, lk. 3, 7, pealk.: Eile anti tähtis seadus...
  11. H. T. [Tammer, Harald]. Start Rahvuskogus  : [valimiseelsed tööd] // Päevaleht (1936) 5. nov., nr. 300, lk. 2.
  12. Tulevane teine koda : kaks vaadet tema koostisele ja õigustele : [E. Laamani ja J. Vilmsi seisukoht] // Vaba Maa (1936) 16. dets., nr. 288, lk. 7.
  13. H. T. [Tammer, Harald]. Valimiste tulemustest : [Tallinnas möödusid valimised loiult, elavam oli Petserimaal] // Päevaleht (1936) 15. dets., nr. 340, lk. 2.
  14. Rahvuskogu on valitud : [valimiste käigust ja tulemustest] // Uus Eesti (1936) 15. dets., nr. 340, lk. 4.
  15. Rahvuskogu 1. koja isikuline koosseis : 57 liiget kõrgema haridusega : valitute keskmiseks vanuseks 42 a. : [sõnum] // Uus Eesti (1936) 15. dets., nr. 340, lk. 3.
  16. Rahvuskogu asub Riigikogu hoonesse : [sotsiaalministeerium vabastab jaanuaris oma ruumid Riigikogu hoones : sõnum] // Päevaleht (1936) 23. dets., nr. 328, lk. 3.
  17. Riigivanema piiramata võimu vastu : [valimiste käigust] // Vaba Maa (1936) 8. dets., nr. 281, lk. 3.
  18. Valimiste lõppkokkuvõte : [esimese koja valimiste tulemused : pikem sõnum] // Vaba Maa (1936) 29. dets., nr. 296, lk. 5 ; Uus Eesti, 29. dets., nr. 351, lk. 1.

31. detsember - Riigihoidja dekreediga lõpetati ametlikult V Riigikogu tegevus


August Mälgu nõusolek valimistel kandideerimiseks.
ERA, f. 77, n. 1, s. 2, l. 85, 2


Valimisreklaam: Aleksander Kärner.
Eesti Rahvusraamatukogu


Valimisreklaam: Hendrik Otstavel.
Eesti Rahvusraamatukogu


Valimisreklaam: August Lepik.
Eesti Rahvusraamatukogu


Valimisreklaam: Andres Joasalu.
Eesti Rahvusraamatukogu


Valimisreklam: Oskar Lõvi
Eesti Rahvusraamatukogu

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-