Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 
1934

V Riigikogu 15.06.1932 – 02.10.1934

19. jaanuar - Riigikogu võttis vastu maakondade ajutise korraldamise seaduse, mille alusel saadeti laiali maavolikogud ja maakonna esindusorganiks sai Siseministeeriumi alluvuses olev maavalitsus

Riigikogus võeti vastu riigivanema valimise seadus

22. jaanuar - Riigikogus võeti vastu uus Riigikogu valimise seadus

24. jaanuar - jõustus muudetud põhiseadus, mille kohaselt sai Eestist presidentaalne vabariik. Viieks aastaks valitud riigivanemal oli õigus Riigikogu laiali saata, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina seadusi. Parlament oli 50-liikmeline. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas peaministriga

Konstantin Pätsist sai peaminister riigivanema ülesannetes

27. veebruar - Konstantin Päts esitas Riigikogule kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse, mis keelas sõjaväelastel osaleda poliitilistes ühendustes, teha poliitilist kihutustööd ja kandideerida Riigikogusse või omavalitsustesse

5. märts - linna-, alevi- ja vallavalitsustes avati valimispunktid, kus sai anda toetusallkirju riigivanemakandidaatidele. Kandidaatidena olid üles seatud:
Põllumeeste Kogude poolt – Konstantin Päts
Rahvuslik Keskerakond ja Asunike Koondis – Johan Laidoner
Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei – August Rei
Eesti Vabadussõjalaste Liit – Andres Larka

7. märts - kaitsevägede kindralstaabi ülemaks määrati kindralmajor Juhan Tõrvandi asemele kindralmajor Nikolai Reek

12. märts - Konstantin Päts korraldas sõjaväele tuginedes veretu riigipöörde. Pressikonverentsil teatas ta Eesti Vabadussõjalaste Liidu sulgemisest ja kaitseseisukorra kehtestamisest kuueks kuuks ning nimetas kindral Johan Laidoneri  kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitseülema kohusetäitjaks. Kaitsepolitsei vahistas umbes 400 vabadussõjalast

16. märts - toimus Riigikogu viimane koosolek. Riigikogu kinnitas riigivanema otsuse kaitseseisukorra kehtestamise kohta

19. märts - riigivanema dekreediga laiendati valitsuse õigusi omavalitsuste üle

20. märts - riigivanema dekreediga lükati varem 3. maiks väljakuulutatud riigivanema ja Riigikogu valimised edasi kuni kaitseseisukorra lõppemiseni

22. märts - kohtu- ja siseminister Johan Mülleri otsusega keelati Eesti Vabadussõjalaste Liidu tegevus

1. aprill - Kohtu- ja Siseministeerium lahutati kaheks iseseisvaks valitsusasutuseks

24. aprill - Riigikogu liikmed saadeti suvepuhkusele, riigielu juhtimine läks üle valitsusele

Riigikogu tundis 1920. a. Põhiseaduse ja oma nõrkusi, ning tema IV ja V koosseisule ei olnud 1920. a. Põhiseadus sugugi enam pühaduseks. Valitseva võimu kõvendamise huvides asus Riigikogu Põhiseaduse õige vabale tõlgendamisele ning Põhiseadusele tundmatute instituutide loomisele. Nii mõeldi välja nn. quasi-dekreediõiguse andmine Vabariigi Valitsusele, volitades teda määrustega andma seadusjõulisi akte, muutma ja täiendama nende määrustega vastavaid seadusi või oma otsustega seadusi täitmata jätma. Seesuguste volituste andmisega võimaldas Riigikogu Vabariigi Valitsusel isegi muuta või täitmata jätta enda poolt vastuvõetud riigi kulude ja tulude eelarvet. Ühes niisuguses volitusseaduses nõudis Riigikogu vastava, juba jõustunud määruse esitamist Riigikogule seadusena kehtimapanemiseks, teistes loobus ta sellestki nõudest.
Klesment, Johannes. Sisepoliitiline kriis ja põhiseadus // Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk. 47.

25. mai - riigivanema dekreediga kehtestati koolireformi seadus. Senine kaheastmeline (6+5=11 aastat) üldhariduskool muudeti kolmeastmeliseks (4+5+3=12 aastat)

8. juuni - Aleksander Jõeäär, Maksim Unt ja Nigol Andresen moodustasid Riigikogus Marksistliku Töörahva Ühenduse

23. juuni - esmakordselt tähistati ametlikult Võidupüha

7. september - riigivanem pikendas 12. märtsil 1934. a. kehtima hakanud kaitseseisukorda aasta võrra

15. september – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) teatas, et edaspidi hakkab Riigikogu kogunema ainult erakorralisteks istungjärkudeks, mis toimuksid vaid valitsuse kutsel ja valitsuse kinnitatud päevakorraga

18. september - riigivanema dekreediga asutati Valitsuse Informatsiooni- ja Propagandatalitus, mille juhiks nimetati Ants Oidermaa (Hans Oidermann)

22. september - sisekaitseülema kohusetäitja Johan Laidoner andis korralduse erakondade tegevuse peatamise kohta, mille kohaselt võisid nende juhatused koguneda ainult majandusküsimuste arutamiseks

28. september - toimus Riigikogu erakorraline istungjärk. Riigikogu esimeheks valiti Rudolf Penno

2. oktoober - siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) katkestas valitsust ühiskondlik-poliitiliste piirangute pärast kritiseeriva Riigikogu istungjärgu

Eriti terava kõnega valitsuse aadressil esines endine tööerakondlane M. Juhkam. Ta arvustas neid kitsendusi, mis ajakirjanduse ja muu avaliku arvamuse suhtes oli kehtima pandud. /---/ Ta ütles veel, et valitsuse püüe, seada end väljapoole hindamist ja võta endale indulgents, on ekslik, sest seda pole talle andnud ükski rahva otsus. XVIII sajandi valgustatud absolutismi aeg on ammu möödas. Juhkami kõnega katkes valitsuse kannatus. Peaministri asetäitja K. Einbund võttis välja varem valmis kirjutatud Riigivanema allkirjaga kirja, milles nõuti Riigikogu erakorralise istungjärgu lõpetamist. Sellega lõppeski see kaks päeva kestnud V Riigikogu erakorraline istungjärk 2. oktoobril 1934. aastal. Samal ajal, kui Riigikogu liikmed istusid pleenumisaalis kõnesid kuulamas, olid relvastatud sõjaväeüksused Toompea vahtkonnast toodud Riigikogu hoonesse ja paigutatud koridoridesse ja treppidele. Riigikogu liikmed ei pääsenud koosoleku lõppedes enam rühma tubadesse, vaid nende lahkumist Riigikogu hoonest kiirustati lossi komandandi poolt.
Maandi, Helmut. Rahvaesindustest iseseisvas Eestis // Eestit tagasivaates. Stockholm, 1987, lk. 24-25

3. oktoober - valitsus teatas, et Riigikogu selles koosseisus enam kokku ei kutsuta.

Nende majanduslikkude võitluste taustal süveneb põhiseaduse kriis. 1932. a. algusest peale on valitsuse iga veel 4-5 kuud, kuid siitpeale kujuneb valitsuskriiside lahendamine ikka raskemaks. 1932. a. novembris saab K. Päts valitsuse kokku veel ainult erivolitustega rahvusliku töökabinetina. Järjest valjemalt kostab riigipöörde-ähvardusi – esiti mõnelt kroonikukutamise liikumiselt, viimaks järjest üldisemalt vabadussõjalaste liikumiselt. Kuid Riigikogu, ülepeakaela ametis majanduslikkude heitlustega, ei pane tähele kriisi poliitilist arenemist, kuni see kasvab tal üle pea, ja parlamentarismi kriis lõpeb Riigikogu kokkuvarisemisega.
Laaman, Eduard. Põhiseaduse kriisi arenemine 1928-1933 // Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk. 32-33

V Riigikogu volitused lõpetas riigihoidja Konstantin Päts 1. jaanuaril 1938. a., kui jõustus uus põhiseadus

29. oktoober – riigivanem andis välja dekreedi keeleseaduse kohta

5. detsember - riigivanema dekreet riigikorrale ja avalikule julgeolekule ohtlike isikute kinnipidamiskohtade loomise kohta

18. detsember - siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) andis välja sundmääruse, mille järgi pidid ajalehekirjutised olema positiivse alatooniga ja kutsuma rahvast Eesti ülesehitamisele

21. detsember - sundmäärus perioodiliste trükiste eeltsensuuri sisseseadmise kohta. Algas nn vaikiv olek


Loe lisaks

  1. Vastuolu Riigikogu üldkomisjoni ja valitsuse vahel : Lahkuminek riigivanema valimise seaduse suhtes : komisjon ei võta revideerimisele oma seisukohti : [ülevaade 2. jaan. koosolekust] // Päevaleht (1934) 4. jaan., nr. 3, lk. 4.
  2. Kuidas kindlustada põllumeestele või hind. Juuremaksuks on nähtud ette 500.000 krooni : [kokkuvõte rahaasjanduse komisjoni koosolekust] // Päevaleht (1934) 10. jaan., nr. 9, lk. 1 ; Vaba Maa, 10. jaan., nr. 7, lk. 3, pealk.: "Valitsus võtku raha kust tahes".
  3. Riigivanema võimupiirid uue seaduse alusel : Riigivanem peab põhjendama Riigikogu laialisaatmise ja dekreetide andmise vajadust. ... : [ülevaade üldkomisjoni koosolekust 11. jaan.] // Päevaleht (1934) 13. jaan., nr. 12, lk. 4.
  4. Kuhu kadus 180 miljonit : erakorraline teadaanne "Lennuki" ja "Vambola" müügi kohta... : Riigikogu loob ankeetkomisjoni... // Vaba Maa (1934) 14. jaan., nr. 11, lk. 7 ; Päevaleht, 14. jaan., nr. 13, lk. 4, pealk.: "Lennuki" ja "Vambola " müüki hakatakse juurdlema.
  5. Riigikogu valimise seadus löödi segi : seaduse esimeses osas kaotati valged ruudud [valimissedelitel], teises osas jäeti : esmaspäeval selgub valgete ruudukeste saatus lõplikult ... : [koosolekutest 19. jaan.] // Päevaleht (1934) 21. jaan., nr. 20, lk. 4.
  6. "Poliitiliste seebimüüjate ajajärk" : ...eelarve vaielused Riigikogus // Vaba Maa (1934) 27. jaan., nr. 22, lk. 3.
  7. Nutunaised krooni haual : eelarvevaieluste meremadu venib lõpmatuseni // Vaba Maa (1934) 28. jaan., nr. 23, lk. 5.
  8. Riigivanema valimised 22. ja 23. aprillil. Riigikogu valitakse 29. ja 30. aprillil... : [valimise peakomitee koosolekust 30. jaan.] // Päevaleht (1934) 1. veebr., nr. 31, lk. 1.
  9. Riigikogu uus kodukord // Vaba Maa (1934) 15. veebr., nr. 38, lk. 4
  10. Kaitselaevade ankeetkomisjon lõpetab töö : "Lennuki" ja "Vambola" müügikäik ja telgitagused // Vaba Maa (1934) 28. veebr., nr. 49, lk. 5.
  11. Kolmikute uputus Toompeal : viimastel tundidel tekkis peakomitees saba... : [ka esitatud kandidaatide kolmikute nimekiri parteide ja valimisringkondade kaupa] // Päevaleht (1934) 28. veebr., nr. 58, lk. 3.
  12. Klesment, Johannes. Riigikogu ja Riigivanem uue põhiseaduse järgi // Eesti Politsei (1934), nr. 2, lk. 69-76.
  13. Uus rekord Riigikogus : viis koosolekut pooleteise tunniga : [kaitseväeteenistuse seaduse muutmisest : sõnum] // Vaba Maa (1934) 1. märts, nr. 50, lk. 5 ; Päevaleht, 1. märts, nr. 59, lk. 5, pealk.: Poliitika kaitseväest välja.
  14. Vaielused riigiteenijate palkade pärast [rahaasjanduse komisjonis] // Vaba Maa (1934) 3. märts, nr. 52, lk. 3.
  15. Riigiteenijad ja poliitika : riigiteenijad kaitsku endid terroriseerimise vastu... : [ülevaade rahanduskomisjoni koosolekust] // Päevaleht (1934) 7. märts, nr. 65, lk. 4.
  16. Tulevase Riigivanema palka kärbiti : [otsus rahaasjanduse komisjonis] // Vaba Maa (1934) 9. märts, nr. 57, lk. 5.
  17. Vaatleja. Rahval on nüüd selge : [Riigivanema K. Pätsi kõnest Riigikogus, kus ta selgitas kaitseseisukorra väljakuulutamise ja vapside liikumise keelustamise vajalikkust] // Kaja (1934) 17. märts, nr. 65, lk. 2 ; Päevaleht, 17. märts, nr. 75, lk. 2, pealk.: Järeldusi riigivanema seletusest.
  18. Tja [Taklaja, Jaan]. Ankeetkomisjoni aruanne : [Riigikogu liikmetest moodustatud komisjon erapankadele riigikassa arvel ja riiklikest pankadest antud toetuste ning laenude kasutamise selgitamiseks : ei avastatud midagi seadusevastast] // Päevaleht (1934) 18. märts, nr. 76, lk. 5.
  19. Riigivanema ja Riigikogu valimised lükati edasi. Kõik seni ette võetud valimistoimingud... tunnistatakse tühiseks... : [valimiste edasilükkamise dekreet ja kommentaar] // Päevaleht (1934) 21. märts, nr. 79, lk. 1.
  20. Valimised lükati edasi : valimised ei peegeldaks rahva tahet : [ka Riigivanema dekreedi seletuskiri] // Vaba Maa (1934) 21. märts, nr. 67, lk. 1.
  21. Riigikogu jääb 100-pealiseks : istungjärgu lõpetab Riigivanem dekreediga : [juhatuse koosolekult] // Vaba Maa (1934) 14. apr., nr. 86, lk. 1.
  22. Riigivanem lõpetas Riigikogu istungjärgu ... : tasumaksmine Riigikogu liikmetele lõpetatakse : [pikem sõnum] // Päevaleht (1934) 25. apr., nr. 112, lk. 3.
  23. Rahvaesinduse korralise istungjärgu töö : [V Riigikogu tööst ja otsustest] // Päevaleht (1934) 26. apr., nr. 113, lk. 5.
  24. Civis [Alango, Randar]. Riigikogu laialimineku puhul : ümbersünd tarvilik : Riigikogu liikmed peavad õppima üksteisest lugu pidama // Vaba Maa (1934) 26. apr., nr. 96, lk. 4.
  25. S. T. Riigikogu V koosseisu juriidiline iseloom pärast 3. maid 1934 // Päevaleht (1934) 18. juuli, nr. 195, lk. 2.
  26. Einbund, Karl. Valitsuse ja Riigikogu koostöö alused : [intervjuu siseministriga] // Päevaleht (1934) 15. sept., nr. 254, lk. 3.
  27. Riigikogu ei tohi olla vaenulik valitsusele : parlamendi kokkutulek jääb Riigivanema määrata : [Riigikogu ülesanded piiratud : siseminister K. Einbundi vastused ajakirjanikele ja Riigivanema kirjalik seletus koostöö alustest] // Vaba Maa (1934) 15. sept., nr. 217, lk. 3.
  28. "Peab tulema uus demokraatlik kord" : koostöö Riigikogu ja valitsuse vahel vajaline : parteide tegevuse kohta antakse selgitavad määrused... : [Riigikogu rühmade juhtide nõupidamine K. Pätsi juures 15. sept.] // Päevaleht (1934) 16. sept., nr. 255, lk. 1.
  29. H. Riigikogu ja valitsev võim : oleks vaja selgust riigielu edaspidise arengu väljavaadete kohta : [Riigikogu tegevus uue põhiseaduse ajal : Riigikogu kutsub kokku Riigivanem ja määrab selle töö alused, Riigikogu arutab ainult Riigivanema püstitatud küsimusi] // Vaba Maa (1934) 17. sept., nr. 218, lk. 2.
  30. Riigivanem kutsus Riigikogu kokku 28. septembriks : istungjärk on erakorraline... : [Riigivanema kirjast Riigikogu juhatusele ja Vabariigi Valitsusele] // Päevaleht (1934) 18. sept., nr. 257, lk. 1, 3.
  31. Jurist. Kirvest supp : parlamentarism käib küll, kui... : [presidendivõimu pooldav arutlus] // Vaba Maa (1934) 19. sept., nr. 220, lk. 2.
  32. Riigikogu udune hommik : [rühmad koos, esimees teadmata : sõnum] // Vaba Maa (1934) 28. sept., nr. 228, lk. 3.
  33. H. T. [Tammer, Harald]. Riigikogu avakoosolek // Päevaleht (1934) 29. sept., nr. 268, lk. 2.
  34. . Piir sisepoliitilise kriisi süvenemisele... : peaministri asetäitja Kaarel Einbundi seletusi Riigikogus // Vaba Maa (1934) 29. sept., nr. 229, lk. 5.
  35. Rudolf Penno - Riigikogu uus esimees : valiti 44 häälega 42 vastuseismisel : [vastaskandidaat kindral J. Soots] // Päevaleht (1934) 29. sept., nr. 268, lk. 3.
  36. H. V. [Vellner, Harald]. "Uus vaim" ja "vana vaim" : prestiishist ja muust // Vaba Maa (1934) 1. okt., nr. 230, lk. 2.
  37. Riigivanem lõpetas Riigikogu erakorralise istungjärgu // Päevaleht (1934) 3. okt., nr. 272, lk. 2.
  38. Riigivanem saatis Riigikogu koju : välisministri ülevaade välispoliitilisest seisukorrast : [NLi vastuvõtmine Rahvasteliitu tihendab sõprussidemeid Eestiga] ; Peaministri asetäitja, siseminister K. Einbundi seletused [ajakirjanikele Riigikogu laialisaatmise puhul] // Vaba Maa (1934) 3. okt., nr. 232, lk. 1.
  39. L. [Laaman, Eduard]. Konsolideerumise asemel edasikillunemine : üldmuljeid Riigikogu vooludest // Vaba Maa (1934) 5. okt., nr. 234, lk. 2.
  40. Rühmade esindajad Riigivanema juures... :  ei või valimistele minna selle põhiseadusega... : [K. Pätsi, K. Einbundi ja J. Laidoneri seisukoht] // Vaba Maa (1934) 6. okt., nr. 235, lk. 3.
  41. Vastasrindlased peavad vaikima : Riigikogu ei tule kokku jooksvaks tööks [vaid erandjuhtudel]... : peaministri asetäitja Kaarel Einbundi seletused // Vaba Maa (1934) 12. okt., nr. 240, lk. 3.
  42. L. [Laaman, Eduard]. Põhiseaduse muutmine : kas teiseks kojaks see möödapääsematu : [teine koda on vajalik Riigikogu nõrkuse ja uue põhiseaduse tasakaalutuse tõttu] // Vaba Maa (1934) 17. okt., nr. 244, lk. 2.

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-