|
3. jaanuar – Eesti – Venemaa sõjas hakkas kehtima vaherahu.
2. veebruar - allkirjastati rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
13. veebruar – Eesti-Vene rahuleping ratifitseeriti Asutava Kogu poolt.
12. märts – võeti vastu tulumaksuseadus.
15. aprill – Asutav Kogu kinnitas valitsuse ettepaneku Rahvasteliitu astumise kohta.
27. aprill – võeti vastu piirituse ja alkohoolsete jookide tootmist ja müüki reguleeriv seadus, mille kohaselt viina müük sai riigi monopoliks.
9. juuni – võeti vastu seisuste kaotamise seadus.
15. juuni - Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.
2. juuli – Asutav Kogu võttis vastu Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahva algatamise õiguse seaduse.
30. juuli – ametisse astus Jaan Tõnissoni poolt juhitud uus valitsus: Peaminister – Jaan Tõnisson Välisminister – Ado Birk Siseminister – Karl (Kaarel) Einbund (Eenpalu) Kohtuminister - Jüri Jaakson Sõjaminister – Aleksander Tõnisson Rahaminister – Tõnis Vares Kaubandus- ja tööstusminister - Oskar Johannes Wirkhaus (Virkhaus) Põllutööminister – August Kerem Haridusminister - Friedrich (Priit, Priidu) Sauer (Saue) Teedeminister - Aleksander Bürger (Pürge) Töö- ja hoolekandeminister - Adam Bachmann Toitlusminister - Jaan Kriisa
26. oktoober – ametisse astus Ants Piibu poolt juhitud valitsus: Riigivanem - Anton (Ants, Hans) Piip, alates 20.12.20, peaminister kuni 20.12.20 sõjaminister ja välisministri kt alates 14.01.21 Välis- ja kohtuminister - Otto Strandman, kuni 14.01.21 Töö-, hoolekande ja siseminister - Lui Olesk Kaubandus-, tööstus- ja teedeminister - Juhan (Johann, Johannes) Kukk Rahaminister - Karl (Kaarel) August Baars, kohtuministri kt alates 14.01.21 Haridusminister - Jüri Annusson Põllutööminister - Theodor Pool Toitlusminister - Peet Johanson
27.-29. november - I Riigikogu valimised.
16. detsember - Tallinnas toimus Jüri Vilmsi (13.03.1889-13.04.1918) matusetalitus.
20. detsember - Asutav Kogu lõpetab tegevuse.
Asutav Kogu töötas 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli 5: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.
Vaadates tagasi, tuleb tähendada, et Asutav Kogu on lahendanud tema peale pandud ülesanded. Sest Asutav Kogu andis meile Põhiseaduse ja administratiiv- ja kohtuaparaadid, peale selle aga hävitas meil keskaegse feodalismi – suured mõisad, radikaalse maareformi kaudu. Piip, Ants. Asutava Kogu pärandus // Vaba Maa, 23. apr., nr. 93, 1929, lk. 5
 Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Eesti Rahvusraamatukogu
|