| Avaleht | Sissejuhatus / Introduction | Vagajutud | Haleduslood | Robinsonaad | Ajaloolised seiklusjutud | Röövlijutud |
| Rahva- ja naljajutud. Kogumikud | Salmikud. Laulikud | Lasteraamatud | Tarberaamatud |

 

19. sajandi 30ndatel aastatel hakati hulgaliselt välja andma moraliseerivaid tõlkebrošüüre, kus keskendatakse tähelepanu mõne "patuse" meeleparandamisele või näidatakse uskliku inimese vaga elu. Nendes juttudes kuulub autori sümpaatia vaestele, tegelaseks ongi tihti vaenelaps.


Ühhe jummalakartlikko emma ja temma pattust pöörnud tütre ello. Laste wannemattele, perre wannemattele ja lastele öppetusse tähheks. Sedda ramatut on wäljaannud [tlk.] K. P. Janter. Tallinn, [tsens. 1838]. 32 lk.
Uskliku pere noorem tütar Lotta ajab taga ilmalikku riideuhkust ja loeb sõbratarilt saadud juturaamatuid. Lotta läheb teenima suurlinna rikkasse peresse. Siin võrgutab teda keegi saks. Alles nüüd võtab tüdruk kätte piibliraamatu, mille ta oli emalt kaasa saanud. Jutu lõpu pöördub Lotta füüsiliselt kokkuvarisenuna, kuid hingeliselt ümbersündinuna koju ja sureb jumalat tänades.

Ühhe pattust pöörnud Negri orja sündinud asjad ja ellaw usk Jesusse Kristusse sisse. [Tlk. C. J. Masing]. Perno, 1839.
Esitr.: 1834.

Waene Mart. Üks ello-käik, mis meie hea Ma-rahwa armas lastele luggeda, ja elloöppetusse märki ennestele sest nouda, armastusses Saksa-kelest, Ma-kele on üllespannud, Karel Maddis Henning. Tallinn, [tsens. 1839]. 44 lk.

[G. H. v. Schubert]. Jöggi merres, könne, isseärranis nore rahwa kassuks, agga ka wannema rahwa öppetusseks Saksa kelest Ma kele ümberpandud. [Tlk. G. H. Schüdlöffel]. Tallinn : H. Laakmann, 1842. 38 lk. 2000 eks.
Trükiaastata järeltr. 1850
Ilm. 1851 E. Lönnroti tõlkes ka soome keeles ("Merenvirta").

Peeter Pung, kaevandaja poeg, ehk "Kes ikka kardab Jummalat, kül Jummal tedda awwitab". [Tlk. G. H. Schüdlöffel]. Tarto, [tsens. 1843]. 114 lk. 1500 eks.

[G. H. Schüdlöffel]. Toomas Westen [1682-1727], Lapo rahwa uso ärataja Norra maal. Tarto, [tsens. 1844]. 30 lk.
Ilm. veel 1894. Esmakordselt kasutatud uut E. Ahrensi soovitatud kirjaviisi.

[Chr. v. Schmid]. Rosa ehk Lapse armastus. Wannematte ja lastele wägga armsaks aiawiteks ja õppetusseks kirjotanud [tlk.] P. Gildemann. Pärnu : W. Borm, 1851.
Ilm. veel Pärnus 1867, 1880 (1500 eks.) ja Tallinnas 1893 (3000 eks.).

[Chr. v. Schmid]. Kuida Krahw Hindrik Eihkenwels Jummalatundmissele sai. Üks wägga armas jut. Saksa kelest ma keelde üllespannud Jakob Jobso [Livenstroem]. - Tartu, 1855. 53 lk. 2000 eks.
2. tr. 1861 (500 eks.). Ilm. veel 1902 (3000 eks.).
Orig.: Heinrich von Eichenfels.

Issanda nou on immelik. Riia : Jummala sanna wäljalautamisse söbbrad, 1859. 20 lk. : puulõikes kaaneill. 4000 eks.
2. tr. 1876.

Nelli tullulikkud ning öppetlikkud juttud. Saksa-kelest Ma-kele ümberkirjotud. Tartu : H. Laakmann, 1859. 44 lk. 2000 eks.
Sisaldab ka W. C. H. Nieländeri "Laiuse loss ja Jummal peastab sedda, kes ilmsüita".

August Wuns, weike trummimees ehk hea poeg. Üks luggeminne sest surest Prantsusse söast 1812. Armsa maarahwa heaks ja tullusaks ajawiteks üllespantud. [Tlk. F. Wilberg]. Tartu : H. Laakmann, 1860. 128 lk. 2000 eks.
Orig. autor tõenäöliselt saksa kirjanik Gustav Nieritz.

Kes nuttes külwawad, sawad römoga leikama. Üks jut nore rahwale. Saksa kelest üllespantud Karl Rosenbach. Tartu : H. Laakmann, 1860. 2000 eks.

Ludwig, ärra-kaddunud poeg. Üks jut nore rahwale. Saksa kelest üllespantud Karl Rosenbach. Tartu : H. Laakmann, 1860. 75 lk. : puulõikeill. tl. 1500 eks.

[Chr. v. Schmid]. Pühha Joulo laupäwa õhto, ehk waene laps Anton. Üks armas luggeminne. [Tlk. A. Umblia]. Uuendud tr. Tartu : H. Laakmann, 1860. 68 lk. 1500 eks.
Esitr. 1844. (2000 eks.). Ilm. veel 1849, 1861.

Ärratallatud aja rosid. Riia : Jummala sanna wäljalautamisse söbbrad, 1862. 16 lk. : puulõikes kaaneill.

Chr. Scriver (1629-1693). Önsa mehhe Kotthold Skriweri tähhelepannemissed, mis tal koggematta silmade ette juhtusid ka kuida temma neid kassulikkult ärraselletas. [Tlk. Fr. H. Wilberg]. Tartu : H. Laakmann, 1863. 108 lk.
2. tr. 1865 (1500 eks).
Orig.: Gottholds zufällige Andachten, 1671.

Krahv Oroslav ja leitud laps. [Tlk.] B. G[ildenmann]. Tartu, 1864.
Esimene teadaolev vene rahvaraamatu mugandus eesti keeles.

[Dimitri Rostovski]. Anastasia, üks halle luggu Ristirahwa taggakiusamisse aiast. Ühhe Slawoni kele ramato järrele ma-kele ümberpannud N. Orlow. Kuressaare, 1864. 20 lk.
Ilm. veel 1884, 1905.
Orig. ilmus aastatel 1711-1718(?).

Jut ühhest norest malmeistrist ehk se söa-lahhingi platsi pealt leitud Kustaw. Noorte rahwale ja nende söbbradele. Saksa keelest Maakeele ümber kirjotand A. Umblia Tartu : H. Laakmann, 1864. 158 lk. 1500 eks.

Reddi-Mestermann ehk ello-juhtumissed, ühhest wannast laewa-maddrusest. Üks wägga armas luggeminne, noorde ja wannade kassuks. [Tlk. G. Ellerberg]. Tartu : H. Laakmann, 1866. 73 lk. 1500 eks.
Koolmeister Mats Granti sissekirjutus.

Kes holega püab, se woib keik ehk waene karjapois Prits saab öppetajaks. Üks jut nore rahwale öppetlikkuks aiawiteks, saksa keles ma kele ki[r]jotanud A. R[oger]. - Tartu : H. Laakmann, 1867. 78 lk. 2000 eks.

[Chr. v. Schmid]. Auwäärt Pridoling ja Pahha Tidrig. Jut, wanna ja nore rahwa öppetusseks wäljaantud. Lättikelest, Eestikele ümberkirjutand M. Grant. - Tartu, 1868. 160 lk. 1500 eks.
Orig.: Der gute Fridolin und der böse Dietrich.

JOHN BUNYAN. RISTIINIMESE TEEKOND

Maailma loetavaima harduskirjaniku John Bunyani jutustus "Ristiinimese teekond taevalinna" ("The Pilgrim's Progress from this World to that which is to come") ilmus inglise keeles esmakordselt 1678. a. Katelsepp ja vabakiriku jutlustaja kirjutas oma teose vanglas, kuhu ta pandi usuliste vaadete pärast. Raamat räägib mõistukõneliselt õndsust taganõudvale peategelasele (teises osas tema naisele) osaks saanud kannatustest ja kiusatustest teekonnal "taevalinna" poole. Varsti pärast "Ristiinimese teekonna" ilmumist hakati seda tõlkima teistesse keeltesse. Tänapäeval on teos loetav enam kui sajas maailma keeles.

Eesti keeles on teos ilmunud erinevate pealkirjade all üle kümne korra, kusjuures lõunaeesti keeles kaks korda - 1817 (ainult esimene osa) ja 1883. Vennastekoguduse ringkonnas levis lõunaeestikeelne tõlge käsikirjana juba 18. sajandil. Esimest korda ilmus põhjaeesti kirjakeeles 1842. a. Caspar Franz Lorenzsonni tõlkes. Teine osa ilmus alles 1861. a. Viimane eestikeelne väljaanne ilmus pealkirja all "Palveränduri teekond" 1997. aastal.


Risti Innimesse tee-käik iggawese ellu pole. - Käsikiri.
Raamatu populaarsust näitavad käsitsi ümberkirjutused. Põhjaeestikeelne käsikiri sisaldab Bunyani peateose mõlemad osad.
Lk. 98 ülaservas sissekirjutus: 1877/8; lk. 189 ülaservas: Juhhan Suits.

Ristiinnimesse teekond Taewa linna pole. Tähhendamisse sannaga ärraselletud Eesti-ma rahwa hinge kassuks. [Tlk. C. F. Lorenzonn]. Perno, 1842. 96 lk.
Pärnus ilm. veel1844, 1856, 1859, 1861, 1886 (muudetud pealkirjaga). Tallinnas ilm. 1843 ja Tartus 1844.

Ristiinnimesse teekäiminne taewa linna. Riia: Jummala sanna wäljalautamisse söbrad, 1870. 124 lk., [8] l. värv. kivitr. ill.
Ilm. veel 1872 (4000 eks), pole säilinud, 1882.

Ütte Õige ristiinemise teekäik igavetse elu poole ja perast tema naene ja neli last. Tähendamise sõnadega äraseletetu Eesti maa rahva hengede kasvus. Tartu : J. Kerdo, 1883. 3000 eks.
Lõunaeestikeelne.

Ristiinimese Teekond Siioni linna. Õpetlik mõistukõne sellest, kudas iga tõsine Siioni teekäija piab elama ja missuguste raskustega temal võidelda tuleb. 1. ja 2. jagu koos. [Vändra] : M. Tõnisson, [1892] 224 lk. 3000 eks.

The Pilgrim's Progress from this World to that which is to come. London, 1881.
Raamatu kaaned on tehtud Bunyani sünnikoha Elstowi kirikust pärit tammepuust.


Eesti Rahvusraamatukogu