Rahva- ja naljajutud.Kogumikud

[J. V. Jannsen.]. Sannumetoja sel 1848 Ehk Uut ja wanna Ma-rahwa römuks ja õppetuseks. Esimenne aasta-jäggo. Tarto : J. V. Jannsen, 1848.
[6], 252 lk. 7000 eks.
J. V. Jannseni mugandatud ja algupäraseid jutte sisaldav jätkväljaanne "Sannumetoja" ilmus aastatel 1848-1851,1865-1857, 1860 seitsmes andes. Valdav enamik Jannseni juttudest on laenatud saksa allikatest. Tema peamiseks eeskujuks on W. O. v. Horni toimetatud perioodiline rahvaraamat "Die Spinnstube" ja jutukogu "Silberblicke".
Esimeses kolmes osas ilmus algkristuse-aegse usukannataja Eustakiuse halepõnev elulugu.

[Fr. R. Kreutzwald]. Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud, noore põlvele mälestuseks korjatud ja kirja pandud. 1. jagu. Tallinn, 1860. 32 lk. : puulõikes sise- ja kaaneill. Fr. N. Russowi (?) joon. järgi. 550 eks.
2. jagu ilm. 1864, 3. jagu 1865.

G. Ellerberg. Wanna Juttomees. Ma rahwa laste armsaks ajawiteks. [1.]. Saksa-kelest Ma-kele ümberpantud G. Ellerberg. Tartu : H. Laakmann, 1862. 56 lk. 1200 eks.
Sisaldab "Ali-Paba ja nellikümmend mõrtsukat", "Mõrtsuka pruut ehk tee wõlla-samba jure kesk ö aja"l jt. jutte.

M. Kirsel. Wiis kentsakat ennemuistest jutto. Nore rahwale aiawiteks kirjotud. Tartu, 1862. 43,[1] lk. F. L. Maydelli joon., puulõikeill. kaas ja tl. 1500 eks.
Ilm. veel 1880, pole säilinud.

[K. Körber]. Wanna aia juttud, Saremaalt ja Länemaalt kokko-korjatud. Tartu, 1863. 24 lk.

Fr. R. Kreutzwald. Eestirahva Ennemuistsed jutud. Rahva suust korjanud ja üleskirj. Fr. R. Kreutzwald. Helsingi, 1866. 368 lk. 500 eks.
2. tr. 1875 (1200 eks.).

G. Ellerberg. Wanna Juttomees ehk Ma-rahwa armas aiavide. 3. jaggo. Saksakelest makele ümberpannud G. Ellerberg. Tartu : H. Laakmann, 1867. 104 lk. 1700 eks.

E. Muhel. Wiis kenna jutto. Ma rahwale aeawiteks luggeda wäljaantud. [Tlk.] E. M.[uhe]l. Tartu : H. Laakmann, 1867. 47 lk. 2000 eks.
Ilm. veel 1881 (1700 eks.), pole säilinud.

Söbralik Küllaline ehk Eesti Jutto-mees. Wägga kennad jutud õppetusseks ja aeawiteks. Teine öhto <Lätti kelest ümberkirjotud> [Tlk. M. Grand; eessõna M. Jürgens]. Pärnu : [M. Jürgens], 1867. 68 lk. 2000 eks.
M. Jürgensi koostatud 1. osa ilm. 1864 pealkirja all "Laulo söbra öhtokönned" (2000 eks.), 2.tr. 1879 (2000 eks.).

G. Rosenberg. Eesti-Rahva Vanad Pärlid ehk meie omad Juttud. Gustav Vänja(st) (pseud.). Tallinn. 1870. 64 lk.

M. Kirsel. Essimenne Noor juttomees. Armsa Ma rahvale aiawiteks kirjotud. [Tlk.] M. Kirsel. Tartu : W. Gläser, 1874. 122 lk.
Esitr. 1864 (1000 eks.).

[M. Sohberg]. Essimene Küla Jututooja. Vana Raudjala kentsakad jutud Tiksu-Tõnu pleekaedas. Tallinn : G. V. [Rosenberg?], 1874. 40 lk.

M. Sohberg. Kolmas Eesti juttotooja, ehk Vanna Raudjalla juttud Malmi Mihkle varrul kirjotanud Martin Sohberg. Narva : M. Põder, 1874. 48 lk.

M. Sohberg. Neljas Eesti juttotooja. Ennemuistsed juttud ja vanad sõnad kirja pannud M. Sohberg. Tartu : Schnakenburg, 1876. 76 lk. 3000 eks.
M. Sohberg avaldas kümme "Eesti jututoojat". Neljas osa oli kõige populaarsem. See Vanapagana jutte sisaldav osa müüdi erakordselt kiiresti läbi, 2. tr. 1879 (3000 eks.), 3. tr. 1885 (2000 eks.).

C. J. Erdmann. Luigetiik ja veel viis õpetliku jutu Eestirahvale ning mõned jutujätkud ehk loe ja naera. Väljaannud C. J. Erdmann. Tartu : H. Laakmann, 1875. 69 lk. 1500 eks.

J. Otstavel. Lõbusad Õhtutunnid pääva töö ja toimetamise järele. Esimene õhtu. Tallinn, 1875. 48 lk. : puulõikeill. tl. 2000 eks.

J. Otstavel. 15-ne rublane kõrvits, ehk "Türgi hobuse muna". Rumalus toob kahju. Üks naljakas näitemäng. Luuletanud "Naljakas külaline". Pärnu, 1877. 32 lk. 1200 eks.

M. Sohberg. Kümnes Eesti jututooja. Ennemuistesed jutud maa ja linna noorele rahvale lõbusaks ajaviitaks kirja pannud M. Sohberg. Tartu : Schnakenburg, 1881. 89 lk. : värv. kivitr. kaaneill. (Eesti Rahva-Biblioteek; nr. 8). 2000 eks.

M. J. Eisen. Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud. 1. anne. Tartu : Schnakenburg, 1882. 96 lk. : värv. kivitr. kaaneill. (Eesti Rahva-Biblioteek; nr. 15). 2000 eks.

M. J. Eisen. Endise põlve pärandus. 1. anne. Tartu : Schnakenburg, 1883. 95 lk. : värv. kivitr. kaaneill. (Eesti Rahva-Biblioteek; nr. 21). 2000 eks.

E. Vilde. Tallinna saladused. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn : K. Busch, 1887. 2000 eks.
2 tr. 1887 (2000 eks.), 3. tr. 1888 (3000 eks.).

E. Vilde. Kõtistamise kõrred. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn : K. Busch, 1888. 78 lk. 4000 eks.

P. Südda. Suur-Tõll, Saaremaa vägimees. Eestlaste ennemuistne jutt, Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokku korjanud P. Süda. 2. tr. Tallinn : T. Pihlakas, 1889. 79 lk. 5000 eks.
Esitr. 1883 pealkirjaga "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur-Tõll".

REINUVADER REBANE

[Fr. R. Kreutzwald]. Reinovader Rebane. Üks ennemuistene jut. 3. tr. Tartu : H. Laakmann, 1856. 158 lk. : L. Richteri piltide järgi A. Daugelli puulõikeill. ja -kaas. 1250 eks.
Orig.: J. W. Goethe "Reineke Fuchs" ja A. F. F. Hoffmanni "Die Geschichte von Reineke dem Fuchs".
"Reinuvader " osutub Jenoveva järel teiseks Fr. R. Kreutzwaldi populaarsemaks rahvaraamatuks. Juba autori eluajal ilmus sellest peale kalendriväljaande veel neli trükki (1850, 1862, 1869, 1875). Hiljem on neile lisandunud rida uusi.

J. W. Goethe. Reinuvader Rebane. Elajate-muinasjutt inimeste elust. Eestist. E. Bornhöhe. Tallinn : K.Busch, 1896. 84 lk. : Ch. Treyeri kivitr. kaaneill. 3000 eks.
Esitr. 1892 (3000 eks.). Ilm. veel 1902.

IGAVENE JUUT

Kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes peab sihitult rändama maailma lõpuni karistuseks selle eest, et ei lubanud Jeesust Kolgata teel oma maja ees puhata.
Eesti keeles on legendi avaldatud alates 1884. a. mitmeid kordi erinevate pealkirjade all.

Jeruusalemma kingsepp ehk Igavene Juut. Keskaegne muinas-jutt. Eestist. H. Rinck. Viljandi, 1884. 14 lk. 800 eks.

Suremata Juut. Hale lugu Kristuse ärapõlgajast Ahasverusest. 3. tr. Tallinn, 1891. 32 lk. 6000 eks.
2. tr. 1890 (6000 eks.). Esitrüki kohta andmed puuduvad.

Igavene ehk suremata Juut Ahasverus, kes nii kaua peab elama, kuni Kristus jälle tuleb. Tartu, 1891. 31 lk. 4000 eks.

Igavene ehk Suremata Juut. Imelik jutustus ühest juudi kingsepast Ahasverusest, kes Kristust kangesti vihkas ja selle eest ära neetud sai. Tallinn, 1892. 5000 eks.

National Library of Estonia