| Avaleht | Sissejuhatus / Introduction | Vagajutud | Haleduslood | Robinsonaad | Ajaloolised seiklusjutud | Röövlijutud |
| Rahva- ja naljajutud. Kogumikud | Salmikud. Laulikud | Lasteraamatud | Tarberaamatud |

 

JENOVEVA

Jenoveva lugudega algas Eestis haledusjuttude valitsusaeg. Jutustuse aine pärineb prantsuse kirjandusest. Saksa tõlgete kaudu jõudis meieni 1839. aastal (Lätis ilmus "Jenoveva" esimest korda 1845). Eesti keeles ilmus 1917. aastani mitmes tõlkes, osalt erinevate pealkirjadega 13 väljaannet. Enamiku tõlgete aluseks on saksa noorsookirjaniku Christoph von Schmidi (1768-1854) raamat. Eesti keelde on "Jenovevat" vahendanud C. F. Lorenzsonn, J. Thomasson, F. R. Kreutzwald, C. Körber ja vähem tuntud kirjamehed. Kõige menukamaks osutus Kreutzwaldi mugandus.

Krahv Siegfried läks 750. aasta ümber mauride vastu sõtta. Krahvi maavalitseja Golo von Drachenfels püüdis Jenovevat mehe äraolekul abielurikkumisele meelitada. Kui Jenoveva tema meelitusi kuulda ei võtnud, süüdistas Golo kättemaksuks teda abielurikkumises lossi kokaga. Jenoveva mõistetakse surma, aga kaks sulast, kes metsas kohtuotsust täitma pidid, heitsid naisele armu tingimusel, et viimane kunagi inimeste hulka ei tohi elama asuda. Seitse aastat elas Jenoveva oma poja Walurikkaga koopas. Nende juurde tuli hirv, kes väikest Walurikast imetas. Seitsme aasta pärast juhtus krahv Siegfried, kes koju jõudes naise süütusest teada saanud, metsas jahi peal Jenovevaga kogemata kokku, palus oma eksituse andeks ning viis naise ja poja koju.

Jenowewa ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wannemate ja lastele. On kirjotand Josep Tideberg sel 1842mal aastal. – Käsikiri.
Caspar Franz Lorenzsonni 1839. a. ilmunud esimese eestikeelne Jenoveva loo ümberkirjutus.

[Chr. v. Schmid]. Jenowewa, üks wägga armas ja halle luggeminne wannemate ja lastele. [Tlk. C. F. Lorenzsonn]. [2.] tr., uuesti läbi vaadatud ja parandatud. Perno : F. W. Borm, 1841. 24 lk.
Esitr. 1839.

[Chr. v. Schmid]. Jenowewa. Üks kaunis ja halle luggeminne, igga innimesse, keige ennamiste wannematte ja laste kassuks, wälja antud. [Tlk. Johann Thomasson]. Tartu, 1841. 50 lk.

[G. O. Marbach]. Wagga Jenowewa ajalik elloaeg. [F. R. Kreutzwaldi mugandus]. Tartu, i. a. (salatrükk). Ilm. 1842, 1849, 1852, 1858, 1863, 1866, 1871, 1878, 1887.
Fakstr. : "Loomingu" Raamatukogu, 33-35, 1971.
Orig.: Geschichte von der heiligen Pfalzgräfin Genoveva, 1838.

[Chr. v. Schmid]. Genoveva halle elloluggu. Joulo-kingitusseks emmadele ning ka lastele luggeda. [C. Körberi mugandus]. - Tartu, 1875.
Ilm. veel 1879, pole säilinud.

[Chr. v. Schmid ?]. Genoveva : Sündinud lugu Steierimaalt. Saksakelest ümberpannud J. R[osenberg]. Tallinn, 1879. 2000 eks.
Orig.: Genovefa, 1810.

[Chr. v. Schmid]. Jenoveva. Tõelik ja väga hale jutt. Eestikeelde toim. T. A. J[ürgenstein?]. [Vändra] : M. Tõnisson, 1889. 36 lk. 3000 eks.

[Chr. v. Schmid]. Vaga krahviproua Jenoveva. Ilus ja kurblik hale jutustus noorele ja vanale, iseäranis õpetuseks laste emadele ja lastele. Tõepõhja peal sündinud lugu Kristohv von Schmidti ja Ernst Eversi järele. Tallinn, 1890. 96 lk. : ill., värv. kaaneill. 5000 eks.
2. tr. 1891 (5000 eks.).

[Chr. v. Schmid]. Täielik Jenowewa elulugu. 2. tr. [Vändra]: M. Tõnisson, [1892]. 128 lk.: ill., ill . kaas. 6000 eks.
Esitrüki ilmumisaeg teadmata.

[Chr. v. Schmid]. Kõige täielikum Jenoveva elulugu. Kurb ja õpetlik jutustus Kristoph von Schmidt'i ja Evers'i järele [tlk. Aleksander Eduard Brandt]. Tallinn : K. Laurmann, [1893]. 127 lk. : puulõikeill., ill. kaas. 5000 eks.
2 tr. 1901 (3000 eks.).
Orig.: (Chr. v. Schmid) Genovefa, 1815; Genoveva. Neue durchgesehene Ausgabe von E. Evers, 1888.

[Chr. v. Schmid]. Vaga Jenoveva elulugu : Ilus ja kurblik hale jutustus noore ja vanale, iseäranis õpetuseks laste emadele ja lastele. Tõe põhja peal sündinud lugu Kristohv von Schmidt´i ja Ernst Eversi järele. 3., kõige täielikum piltidega tr. Tallinn : G. Pihlakas, [1901]. 157 lk. : ill., ill. kaas. 10 000 eks.


HIRLANDA

Õnnetu Hirlanda lugu oli "Jenoveva" järel teine populaarne jutt 19. sajandi II poolel. Esimese eesti väljaande koostas Tartu kooliõpetaja Johann Thomasson.

Keskaegse prantsuse armastusromaan jõudis Eestisse Saksamaa vahendusel, kus ta rahvaraamatuna ringles 17. sajandi algusest peale. Üldse ilmunud mitmes tõlkes, osalt erinevate pealkirjadega 1917. a-ni 7 väljaannet.

Juhtiv motiiv on julma aadlimehe Gerardi vaen oma venna Artuse voorusliku abikaasa Hirlanda vastu, kelle lapsed röövitakse ning keda süüdistatakse kaks korda abielurikkumise.

Irlanda, ehk puhta ello wõit. Üks halle luggeminne mis igga innimesse kassuks wäljaantud. [Tlk. Johann Thomasson]. Tartu, 1844. 52 lk.

[Chr. v. Schmid]. Kannatlikko Hirlanda luggu, mis meie armsa Maarahwale heaks öppetusse märgiks ja tullosaks aiawiteks Saksakelest Ma kele on ümberpantud. [Tlk. M. Kirsel]. Tartu : H. Laakmann, 1862. 44 lk. 2000 eks.
Ilm. veel 1879 (1500 eks.), pole säilinud.

[Chr. v. Schmid]. Kannatliku Hirlanda elulugu. Väga kurblik ja hale lugu ühe härtsogi proua ilmsüita viletsusest ja kannatamisest, mis on sündinud Bretagne härtsogi riikis Prantsusmaal. Tallinn : A. Brandt, 1899. 63 lk. : ill. kaas. 2000 eks.
Esitr. 1862.

[Chr. v. Schmid]. Õnnetu Hirlanda. Hale lugu ühe naisterahva ilmasüita kannatamisest. [Vändra] : M. Tõnisson, [1892]. 47 lk. 6000 eks.
2. tr. 1897 (6000 eks).

[Chr. v. Schmid]. Hirlanda. Kurbjutt ühe naisterahva elust. Toim. Anni Paluoja [J. Vahtra]. Jurjev, 1905. 3000 eks.
Ilm. veel 1912.

[G. Schwab (?)]. Täielik Hirlanda elulugu. Kurblugu ühe hertsoginna elust. Tartu : Hermann, 1913. 96 lk. : ill., ill. kaas.



GRISELDIS

Muistenditele toetuv itaalia renessansisüžee. Algselt Giovanni Boccaccio teos ("Dekameroni" viimane novell), saksa rahvaraamatusse läks lugu aga Petrarca jutustuse järgi. Eesti väljaande aluseks on Petrarca jutustusele toetuv saksa rahvaraamat, kuid samas on ta küllaltki lähedane ka Boccaccio novellile, langedes viimasega kohati sõna-sõnalt ühte.

Raamat ilmus Laakmanni juures neljas trükis: esitrükk 1843, järgnevad salatrükid 1855, 1861 ja 1874 pealkirjaga "Kriseldis…". "Griseldise" populaarsust tõendab ka asjaolu, et 1849. a. avaldas rahvaluulekoguja A. H. Neus kõne all oleva süžee eesti rahvajutuna, mis kirjutati üles Kadrina kihelkonnast.

Sündmustikuks on Saluzzo markkrahvi Walteri pikaajaline kuulekuseproov oma naise Griseldise kallal, kes murdumatus alandlikkuses ja armastuses kannatab oma laste röövimist ja enese eemaletõukamist. Jenoveva ja Hirlandaga võrreldes on Griseldise erinevus selles, et ta pole kõrgest seisusest naine, vaid talutüdruk.

Griseldis ja Markgraf Walter. [Tlk. Wilhelm Nedatz]. Tarto, 1843. 27, [1] lk.1500 eks. Oli F. R. Faehlmanni 1843. a. esitatud uuendatud kirjaviisid, järeltrükid on vanas kirjaviisis.

Kriseldis ja markkrahv Walter. Tartu, [1855]. 32 lk.1000 eks.Ilm. veel 1861 (1700 eks.), 1874 (4000 eks.), kumbki pole säilinud.

Tundmata pruut. Hale ja tähtjas jutustus igale naisterahvale. Kirj. [tlk.] Hea Külamees [J. M. Jaanus]. [Vändra] : M. Tõnisson, [1895]. 32 lk. 1000 eks.



HELENA

Helena loo süžee on prantsuse algupäraga. Sarnase sisuga muinasjutt "Ilma käteta tüdrukust" on ka Grimmi muinasjutukogusse võetud. Eestikeelse tõlke aluseks on saksa rahvaraamat.

Intriigi lähtepunktiks on Türgi keiser Antoniuse ihad oma tütre Helena vastu, kes püüab ennast päästa põgenemisega. Helena abiellub inglise kuninga Hindrekuga, aga nüüd saab tagakiusajaks selle ema, kes saadab Sardiinias viibivale pojale valeteate, nagu oleks Helena kaks inimnäoga koerapoega sünnitanud. Naine tahetakse tuleriidale saata. Kuningale ettenäitamiseks raiutakse Helenalt parem käsi, mis kastikesega poja kaela seotakse. Naisel õnnestub Prantsusmaale põgeneda. Alles aastatepikkuse kerjuseelu järel saab Helena tagasi lapsed ja mehe tagasi. Katoliiklikku algupära on toimuvad imed. Piiskopi palve mõjul kasvab Helena käsigi jälle otsa.

Kannatliko Helena luggu, kes 22 aastat mitmes willetssuses olnud. Halle, wägga luggemisse wäärt luggeminne. Kirjotand [tlk.] P.[Berend] Gildenmann. Pernu, 1850. 47 lk.
Ilm. veel 1869, 1903 ja uues tõlkes 1910.
Fakstr. : "Loomingu" Raamatukogu, 33-35, 1971.
Orig.: Die schöne Helene von Konstantinopel.



APPOLONIUS

Appolonius Tüürosest on Lääne-Euroopa keskaegses kirjanduses tuntud moraliseeriva ajaviitejutuna (süžee pärit antiiksest Kreekast). Üks vanimaid rahvusvaheliselt tuntud haledussüžeid käsitleb meeskannataja, prints Appoloniuse eksirännakuid ja raskeid katsumusi. Antiikse proosa seikluslik, juhustel põhinev faabula.

[G. O. Marbach]. Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas. Üks wägga kaunis luggeminne Jummala surest abbist ja hallastusest. [Tlk. C. W. Freundlich]. Pernu, 1846.
Orig.: König Appolonius von Tyros.
Ilm. veel 1869, 1883, 1888.

E. Bürow. Vürst Appolonius, Tiiruse, Sidoni ja Antiohia kuningas. Tartu, 1891. 3000 eks.
2. tr. 1897.

[G. O. Marbach]. Kuningas Apoloonius. Kirj. [tlk.] J. M. Jaanus. Vändra, 1891.
2. tr. 1897.

 


A. P. Cammerer. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündinud Turraides, Lättimaal, Koiwa jõe äres. Lättikelest wälja kirjotud [M. Gildenmann]. Tartu, 1865. 5000 eks.
Turaida lossi kirjutaja kasutütre Mai Roosi ja Sigulda aedniku Viktori õnnetult lõppev armastuslugu. Sündmustiku põhikude on 17. sajandi alguse kohtuaktides säilinud.
Nimetähtede M. G. järgi eessõna all on peetud jutu mugandajaks peetud Mats Granti. A. Vinkeli andmetel on raamatu tõlkinud M. Gildenmann.
Orig: Die Jugendfrau von Treiden, 1848. Läti k.: Turaidas jumprava, 1857, J. Dauge tõlkes.
Tsensuur ei andnud 1860ndail aastail luba raamatu uustrükiks, 1870ndail aastail ilmus salatrükk. Sajandivahetusel ilmus "Mai Roos" veel mitmes väljaandes.
Fakstr.: "Loomingu" Raamatukogu, 33-35, 1971.

[Fr. Dsirne]. Hohrosi lossi preili ja Rütter Mojaan : nende suur armastus ja õnnetu surm. Üks Lihwlandi maal sündind wägga halle luggu. J. Jobse kirjotud [tlk.]. – Tartu, 1867. 35 lk. 1500 eks.
Tegevus toimub 16. sajandi Liivimaal. Volmari maakonna Hohrosi lossi preili ja Mojaani mõisa omaniku poja armastuslugu lõpeb traagiliselt. Neiu isa, südametu parun Rosen kukutab noormehe lossimüürilt sügavikku ning nõdrameelseks jäänud neiu upub järve.
Orig.: Das Mädchen von Hochrosen, ilm.: Felliner Blätter, 1859, lk. 70-94.
Ilm. veel 1874 (2000 eks.), pole säilinud.

Kuninga proua Kreskentia. Kannatlik elu lugu. [Tlk.] M. Laur. Narva : M. Põdder, 1873. 28 lk. 3000 eks.

[G. Schwab]. Ilus Magenoole. Väga armas ja hale jutt noore ja vanale jutust. J. Permann. Tartu : Schnakenburg, 1876. 40 lk.
2. parand. tr. 1879 (5000 eks.).
Orig.: Die schöne Magenole.
Sama süzee ka F. W. Willmanni raamatus "Juttud ja Moistatused" leiduvas jutus "Jürri ja Elts".

Krahvi proua Iita kannatlik eluaeg, kes seitseteistkümmend aasat metsas elanud. Jenoveva vääriline hale lugu. [Tlk.] F. Brandt. Tallinn, 1877. 68 lk. 2000 eks.

Vaga neitsi Klaara lugu, ehk Puhta elu võit. Noore inimese, iseäranis tütarlaste eluõpetuseks ülespandud. [Tlk. F. Brandt]. Viljandi, 1879. 76 lk. 1500 eks.

Koolja pruut, ehk "Ma annan sulle andeks". Üks tõeste sündinud kohutav ja hale elulugu pruudi ja peigmehe palavast armastusest. Kirjapannud [tlk.] D. M. Taubenfeder [D. Martson]. Tallinn, 1882. 21, [3] lk. 1000 eks.

Kuulus ja vahva vägimees Bova ja ilus kuninga tütar Druuseevna. Vene keelest ümber pandud. Tartu, 1884. 5000 eks.
Teose tuumikuks on Lääne-Euroopas laialt tuntud prantsuse rüütliromaan Bueves Hastone'ist. Rüütliromaan töötati Venemaal põhjalikult ümber ja muutus üheks kõige populaarsemaks vene rahvaraamatuks.

Mirandolina, ehk Lõukoera pruut. Üks armas ja halle jut ; Lissa-Laulud / J. Redlich ja Fr. Br[andt]. 2. tr. Pärnu, 1884. 20 lk. 2000 eks.
Esitr. 1872, 3. tr. 1895.

Vahva vägimehe Prantsil-Ventsiani ja ilusa kuninga tütre Rentsiveena armastuse ja elu lugu. 6. muutmata trükki järele Vene keelest ümber pannud M. Põdder. Tartu, 1884.
Ilmselt pärineb lugu mingist Lääne-Euroopa (tõenäoliselt Itaalia) rüütliromaanist. Venemaal oli lugu tuttav juba 17. saj. lõpus (Lugu vaprast rüütlist Frantsõl Ventsianist ja imeilusast kuningannast Rentsõvenast).

Jutustus Inglise milordist Georgist ja Brandenburgi markgrahviina Vriderike Louisest. [Tlk. A. E. Brandt]. - Tallinn, 1888.

[G. Schwab]. Ilus Melusiina. Jälle jutust. August zu Muru [A. Kiimann]. Jurjev : J. Mäesepp, 1893. 20 lk. : puulõikeill. tl. 3200 eks.
Ilm. veel 1898 (1000 eks.), pole säilinud.
Orig.: Die schöne Melusina.

[J. P. Hebel]. Surnu pruut. Tõeste sündinud lugu Rootsimaalt, aastal 1777-1837. Oma rahvale jutust. Lääne Kaarel [Kaarel Kikajon]. Tallinn : A. Brandt, 1897. 31 1k. 2000 eks.
Orig.: Unverhoffenes Wiederschen.
Ilmus veel 1882 J. M. Sommeri tõlkes.


National Library of Estonia