Sissejuhatus
POOLA-ROOTSI AEG
1562-1710
Muinasaeg
Orduaeg
Põhjasõda
Esimene vene aeg
Balti talurahvas
Balti aadel
   

Balti kroonikad, ajalood ja seadusraamatud

•• Russow, Balthasar (1542 v. 1543-1602). Chronica der Prouintz Lyfflandt, darinne vormeldet werdt: wo datsüluige Landt ersten gefunden... Rostock: Gedrücket dörch Augustin Ferber, 1578. [8], 203 l.

Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi alamsaksakeelse Liivimaa kroonika esitrükk. Kirjeldab sündmusi Liivimaal maa vallutamisest kuni aastani 1577.

Tiitellehel sissekirjutus: G. v. Samson Riga 1805 ja tempel: G. W. v. Samson.

•• Russow, Balthasar (1542 v. 1543-1602). Chronica. Der Prouintz Lyfflandt, darinne vermeldet werdt. Wo dath süluige Landt ersten gefunden... Thom andern mal... Bart [Barth]: Gedrücket in der Förstliken Drückerye, dorch Andream Seitnern, 1584. [6], 136 l.

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika kolmas, täiendatud trükk.

Sissekirjutus: Von ... Fick in Reval für die Bibliothek zu Kuckers... 1887 für 10 Rbl.

Renessansspoolnahkköide. Kaaned kaetud roheliseks värvitud pärgamentkäsikirjaga.

•• De expugnatione civitatis Rigensis Livoniae metropolis quam… Svecorum… Rex, Gustavus Adolphus calendis Augusti anno… 1621… venit… Epistolae IIII. … Excusae Riga: per Nicolaum Mollinum, 1622. [62] lk.

Riia rae kiri Poola kuningale ja kirjavahetus vürst Christofor Radziwilliga seoses Riia vallutamisega Rootsi kuninga Gustav Adolfi poolt 1621. aasta augustis.

•• Menius, Friedrich (17. saj.). Historischer Prodromus des Lieffländischen Rechtens und Regiments von Anfange der Provintz Erfindunge... Gedruckt zu Dörpt in Lieffland: bey und in Verlegung Jakob Beckern, [1634]. [8], 68 lk.

Tartu ülikooli professori Friedrich Meniuse teos annab ülevaate Liivimaa õiguse ja halduse ajaloost.

Omaniku nimetempel: G. W. v. Samson.

•• Kirchenbuch der Kirchen zu Keynes. Auff der Insel Dagoen. S. l., 1681-1825. [2], 138 lk. Käsikiri.

Hiiumaa Käina kiriku kirikuraamat. Lk. 1-43 ümberkirjutus 1596. aastal valminud Käina kiriku kirjeldusest, järgnevad erinevate käekirjadega sissekanded aastatest 1681-1825.

Punase sametiga kaetud puukaaned..

•• Ceumern, Kaspar von (1612-1692). Theatridium Livonicum oder Kleine Lieffländische Schau-Bühne... Riga: In Verlegung Georg Matthias Nöller, 1690. [8], 58, 146 lk.

Liivimaal kohtuametniku ning rüütelkonna sekretäri Kaspar von Ceumerni teost peetakse esimeseks trükis ilmunud Liivimaa ajaloo allikate koguks.

•• Kelch, Christian (1657-1710). Liefländische Historia, oder kurtze Beschreibung der Denkwürdigsten Kriegs- und Friedens-Geschichte Esth- Lief- und Lettlandes... Revall: Verlegts Johann Mehner; Rudolphstadt: druckts Heinrich Urban, 1695. [10], 639 lk., 1 l. front.

Järva-Jaani, hiljem Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Christian Kelchi Liivimaa ajaloo väärtuslikumaks osaks on autori vahetutel kogemustel põhinev 17. sajandi 2. poole sündmuste kirjeldus.

Tiitellehel sissekirjutus: G. v. Samson Riga 1805 ja tempel: G. W. v. Samson. Esikaane siseküljel Voldemar Puhk'i eksliibris.

•• Kelch, Christian (1657-1710). Liefländische Historia. Continuation 1690-1707. Nach der Originalhandschrift zum Druck gegeben. Mit Vorwort, Nachweisen und Personenregister versehen von Johannes Lossius. Dorpat: Schnakenburg, 1875.

Chr. Kelchi kroonika jätku toimetas trükki Johannes Lossius (1842-1882) Tartu ülikooli raamatukogus leiduva Kelchi originaalkäsikirja ja teiste materjalide põhjal.

Esikaane siseküljel baltisaksa ajaloolase Nicolai Stange eksliibris.

•• Blomberg, Karl Johann, Freiherr von (17. saj. 2. pool-18. saj. algus). Description de la Livonie... A Utrecht: Chès Guillaume van Poolsum, 1705. [10], 394 lk., 1 l. front. (Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelmi portree).

Kuramaalt pärit aadliku Karl Johann von Blombergi Liivimaa kirjeldus käsitleb põhiliselt Kuramaal toimunut.

•• Lieffländische Landes Ordnungen. Riga: In Verlegung Georg Matth. Nöllers, s. a. [2], 168, [3] lk.

Üks esimesi trükitud Liivimaa seadustekogusid, ilmunud 1689. ja 1697. aasta vahel.

Tiitellehel omaniku nimetempel: G.W. v. Samson ja sissekirjutus: W. Samson von Reval 1809.

•• Lieffländische Landes-Ordnungen, nebst darzu gehörigen Placaten und Stadgen. Riga: in Verlegung Georg Matth. Nöller, 1705. 778, [40] lk.

Esikaane siseküljel sissekirjutus: D. F. Fehre ja Tallinna Keskraamatukogu eksliibris

•• Ritter- und Landrechte des Fürstenthums Ehsten. 1561-1710.

S. l., 18. saj. algus. [257] lk. Käsikiri.

Eestimaa rüütli- ja maaseaduse ümberkirjutus.

•• Gadebusch, Friedrich Konrad (1719-1788). Livländische Jahrbücher. Riga: bey Johann Friederich Hartknoch, 1781-1782. Th. 2-3.
- Th. 2. 1781.. 390, [4], 644 lk.
- Th. 3. 1781-1782. 613, 783 lk.

Liivimaa aastaraamatute 2. ja 3. köide käsitlevad aastaid 1562-1710.

Esikaane siseküljel baltisaksa ajaloolase Nicolai Stange eksliibris.

•• Friebe, Wilhelm Christian (1761-1811). Handbuch der Geschichte Lief- Ehst- und Kurlands zum Gebrauch für Jedermann. Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch, 1791-1794. 5 Bdch.
- Bdch. 1. 1791. [32], 263 lk.
- Bdch. 2. 1792. [8], 311, [1] lk.
- Bdch. 3. 1793. 338, [2] lk.
- Bdch. 4. 1793. 309, [1] lk.
- Bdch. 5. 1794. 291 lk.

Baltisaksa publitsisti Wilhelm Christian Friebe 5-köiteline Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ajalugu toetub nii trükitud kui ka käsikirjalistele allikmaterjalidele (need on loetletud iga köite eessõnas) ning hõlmab ajaliselt ordu- ning poola-rootsi aega.

Tiitellehel baltisaksa genealoogi ja ajaloolase Robert Tolli (1802-1876) sissekirjutus: R. Toll 1833 ja Tallinna Keskraamatukogu arhiivraamatukogu tempel; tiitellehe pöördel von Tollide Kukruse mõisas asunud ajalooarhiivi eksliibris: Stiftung Carl Gustav von Toll zu Kuckers

•• Jannau, Heinrich Johann von (1753-1821). Geschichte von Lief- und Ehstland, pragmatisch vorgetragen. Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch, 1793-1796. 2 kd.
- Th. 1. 1793. 444 lk.
- Th. 2. 1796. 468 lk

Baltisaksa publitsist, Laiuse kirikuõpetaja H. J. v. Jannau tugineb oma Liivi- ja Eestimaa ajaloos vanadele kroonikatele jm. allikmaterjalidele, käsitleb ordu- ja poola-rootsi aega.

Tiitellehel tempel: Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Raamatukogu.

Välismaa kroonikad, ajalood ja seadusraamatud

Rootsi

•• Petrejus de Erlesunda, Petrus (17. saj. algus). Historien und Bericht von dem Grossfürstenthumb Muschkow... Lipsiae [Leipzig]: Ex officina Bavarica sumptibus authoris, 1620. [16], 65-695, [1] lk.

Rootsi ajaloolane Petrus Petrejus de Erlesunda on oma teose Moskva suurvürstiriigi poliitikast Liivi sõja (1558-1583) ajal ja hiljem pühendanud sõpradele Lübeckis, Stockholmis, Rewelis, Wiszmaris ja Stralsundis.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval

•• Loccenius, Johannes (1598-1677). Synopsis juris, ad leges Sveticas accommodata. 2. edition. Holmiae [Stockholm]: typis et sumtibus Henrici Keyser, 1653. [14], 391, 8, 227, [5] lk.

Rootsi ajaloolane Johannes Loccenius oli Uppsala ülikooli raamatukoguhoidja ja alates 1651. aastast riigihistoriograaf. Lisaks ajaloolistele teostele avaldas ülevaate Rootsi seadustest (raamatu ilmumise ajal kehtisid samad seadused ka Eesti- ja Liivimaal).

•• Widekindi, Johannes (u.1620-1678). Thet Swenska i Ryszland Tijo ährs Krijgs-Historie... Stockholm: Tryckt hoos Niklas Wankijff, 1671. [24], 947 [i. e. 949], [11] lk.

Rootsi kuninga historiograafi Johannes Widekindi kirjeldatud Rootsi-Vene sõda 17. sajandi algul toimus osaliselt ka Eesti pinnal.

Tiitellehel omaniku sissekirjutus: O. G. Maselius.

•• Widekindi, Johannes (u.1620-1678). Historia belli Sveco-Moscovitici decennalis... Holmiae [Stockholm]: Apud Nicolaum Wankijf, 1672. [6], 436, [7] l.

Rootsi-Vene sõja ajalugu ladina keeles.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval ja sissekirjutused: ...Johannis Ilmsbergii Ao. 1696 Revaliae; Bibliothecae Gymn. Reval. iure emptionis annumerar. anno 1729 d. 28. augt. constat 24 cop (Tallinna gümnaasiumi raamatukokku saabunud 1729, maksab 24 kop.)

•• Sveciae regni leges provinciales… a… Carolo IX… post recognitionem, confirmatae, et anno 1608. publicatae sunt. Holmiae [Stockholm]: Typis Nicolai Wankijf, 1672. [12], 202 lk.

Rootsi kuningriigi provintsiaalseadused.

•• Loccenius, Johannes (1598-1677). Historiae Svecanae, a primo rege Sveciae usque ad Carolum XI. Regem Sveciae deductae, libri novem. 2. edition. Francofurtie & Lipsiae [Franckfurt; Leipzig]: Impensis viduae & haeredum Joachimi Wildii, 1676. [16], 954, [60] lk, 1 l. front. (Karl XI portree).

Johannes Locceniuse Rootsi ajaloos on Eesti- ja Liivimaad kirjeldatud kui Rootsi osa.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval; eeslehel sissekirjutus: 11. Martij a. 1731 von Strucio gekauft constat 132 co. Andreas Lindeman (Ostetud 11. Märtsil 1731 Struciuselt. Maksis 132 kop. Andreas Lindeman ).

•• Kyrkio-Lag och ordning, som… Carl then Elofte… Stockholm: Tryckt af Johan Georg Eberdt, [1687]. – [8], 229, [41] lk.

Rootsi kirikuseadus, kehtis Eestis kuni 1832. aastani.

Must nahkköide, esikaanel pimetrükis: Narvens Conistorium (Narva konsistoorium).

•• Arrhenius, Claudius Arvidson (1625-1695). Vita illustrimi herois Ponti de la Gardie… Lipsiae [Leipzig]: Apud. Jo. Frider. Gleditsch, 1690. [8], 216 lk., 1 l. tab.

Rootsi väejuhi Pontus de la Gardie (1520-1585) eluloo autor C. A. Arrhenius oli Uppsala ülikooli ajalooprofessor, riigihistoriograaf ja Karl XI erasekretär. Tema väepealikust kangelane saavutas oma suurimad võidud Eestis ja Ingeris ning sai pärast venelastega vaherahu sõlmimist ka nende provintside asehalduriks.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval.

•• Das Land- und Stadt-Recht mit denen dazu gehörigen Notis und Allegaten… [Riga]: Bey G. Matth. Nöller, [1709]. – [18], 536, [8], 308, 108, [92], 135, [5] lk., 1 l. front. (Karl XII portree).

Kolmest raamatust koosnev üldtiitellehega kirjastuskonvoluut, koosneb Rootsi maa-, linna-, ja kirikuseadusest.

Tiitellehel sissekirjutus: Zur Fellinschen Magistrath-Canzelley gehörig (kuulub Viljandi linnavalitsuse kantseleile).

•• Brenner, Elias (1647-1717). Thesaurus nummorum Sueo-Gothicorum. Holmiae [Stockholm]: Typis Joh. Laur. Horrn, 1731. [18], 270, [2] lk.: ill., 1 l. front. (autori portree), 63 l. ill.

Rootsi kuningliku antikvaari ja miniatuurimaalija Elias Brenneri koostatud Rootsi müntide kataloog. Rikkalikult autori poolt illustreeritud.

Eeslehel sissekirjutus: v. Wahl – Assick (von Wahl Päinurme mõisast), tiitellehe pöördel Albert Auksi eksliibris.

•• Girs, Aegidius ( -1639). Konung Johan den IIIdes Chrönika… Stockholm: Pä egen Bekostnad tryckt hos Lorentz Ludwig Grefing, 1745. [34], 164, [60] lk. (Johan III portree)

Rootsi ajaloolase Aegidius Girsi Rootsi kuninga Johan III kroonika. Johan III valitsemisajal (1568-1592) vallutasid Rootsi väed Eesti.

Esikaane siseküljel tempel: Ungern-Sternberg Familien-Archiv.

•• Dalin, Olof von. Geschichte des Reiches Schweden. Rostock und Greifswald: gedruckt und verlegt bey Anton Ferdinand Röse, 1763. Th. 3. Bd. 1. [4], 552, [24] lk.

Rootsi kirjaniku Olof Dalini (1708-1763) 3-köitelise Rootsi riigi ajaloo 3. köite 1. osas kirjeldatakse aastail 1521-1569 Rootsi kuningriigis toimunut.

Saksa

•• Hoff, Georg von (16. saj.). Erschreckliche, greuliche und unerhörte Tyranney Iwan Wasilowitz, jtzo regierenden Grossfürsten in Muscow... S. l., s. a., 1582. [37] l.: graveertiitelleht.

Georg von Hoffi poliitilise traktaadi sisu on kokku võetud pealkirjas: Praegu valitseva Moskva suurvürsti Ivan Vassiljevitsi koletu, jube ja ennekuulmatu türannia.

•• Breve chronicon arctoae partis Germaniae et vicinarum gentium. Ab anno MDLXXXI. usq. ad 1587. S. l., 1587. [2], 182 lk.

Anonüümne kroonika 16. sajandi teise poole ajaloosündmustest, eriti Saksamaal ja sellega piirnevates riikides. Siin on mainitud mitmeid Liivimaa linnu (Riia, Rakvere, Narva). Oletatav väljaandja saksa ajaloolane ja teoloog David Chytraeus.

Tiitellehe pöördel baltisaksa kirjamehe Jegor Julius von Siversi nimetempel.

•• Chytraeus, David (1531-1600). Chronicon anni 1593, 1594 et 1595. Lipsiae [Leipzig]: impensis Henningi Grosii, 1595. [2], 150 lk.

16. sajandi lõpuaastate Euroopa kroonika, ülevaade valitsevatest suguvõsadest.

Tiitellehe pöördel tempel: Tallinna Keskraamatukogu arhiivraamatukogu.

•• Rerum Moscoviticarum auctores varii: unum in corpus nunc primum congesti. Francofurti, 1600. [24], 443, [56] lk.: ill., 3 l. kaarte, 2 l. tab.

Erinevate autorite Venemaad käsitlevate teoste kogumik. Liivimaast kirjutavad siin Sigismund Herberstein (Rerum Moscoviticarum commentarii) ja Tillmann Bredenbach (Historia belli Livonici).

Eeslehel sissekirjutus: Collectio perrara; tiitellehel: Lubeck Sartorius.

•• Lungwitz, Matthaeus ( -1655). Alexander Magnus redivivus. Das ist, Dreyfachen Schwedischen Lorbeer-Krantzes und Triumphirenden Siegskrone Erster Theil, Von... Gustavi Adolphi... biss 1630... in Reussen, Moscow, Lieffland,... vollführten... Expeditionen... Leipzig: In Verlegung Johan Grossen, 1635. [16], 243, [4] lk.

•• Lungwitz, Matthaeus ( -1655). Appendix des Dreyfachen Schwedischen Lorbeer-Krantzes etc. Ersten Theils,... das ist eigentliche Beschreibung des Königreichs Schweden... Leipzig: In Verlegung Johan Grossen, 1632.

Matthaeus Lungwitz, filosoofiamagister ja vaimulik Rochlitzist, avaldas

vaimuliku ja poliitilise sisuga teoseid. Alexander Magnus redivivus (Aleksander Suure taassünd) ja selle järg (Appendix) annavad ülevaate tähtsamatest sündmustest Gustav Adolfi aegses Rootsis.

Konvoluut.

Tiitellehel baltisaksa ajaloolase Gotthard Hanseni (1821-1900) sissekirjutus.

•• Olearius, Adam (1603-1671). Offt begehrte Beschreibung der Newen Orientalischen Reise… Schleswig: Bey Jakob zur Glocken, 1647. [20], 449, 460-546, 42, [12] lk.: ill., 10 l. portr., 7 topeltlehte ill., 2 kaarti, 1 l. grav. tl.

Saksa diplomaadi Adam Oleariuse reisikiri Holsteini saatkonna teekonnast läbi Moskva Pärsiasse. Kuna reisiseltskond elas Kunda lähedal üle laevahuku, peatuti Eestimaal pikemalt ning raamatusse sattus andmeid ka Eesti ajaloost ja etnograafiast. Rikkalikult illustreeritud, gravüürid valmistatud autori ja H. Gramanni joonistuste järgi.

Esikaane siseküljel sissekirjutus: Anton Ulrich.

•• Olearius, Adam (1603-1671). Vermehrte Newe Beschreibung Der Muscowitischen und Persischen Reyse… Zum andern mal heraus gibt. Schleswig: Gedruckt in der Fürstl. Druckerey, durch Johann Holwein, 1656. [28], 778, [36] lk.: ill. 31 l. ill., 1 l. grav. tl.

Oleariuse reisikirja teine, täiendatud trükk.

Tiitellehel sisekirjutus: Carmeli viennensis

•• Olearius, Adam (1603-1671). Voyages tres curieux & tres renommez, faits en Moscovie, Tartarie et Perse. Nouvelle edition… A Leide [Leyden]: Chez Pierre Vander AA, 1719. T. 1-2. [36] lk., 1108 vg., [22] lk.: ill., 1 l. front., 1 l. grav. tl., 41 l. ill.

Oleariuse reisikirja tõlge prantsuse keelde.

Illustratsioonide tagaküljel vürstikrooniga tempel: P. P. V. [Prince Pierre Volkonsky].

•• Zeiller, Martin (1589-1661) Regnorum Sveciae, Gothiae, Magnique Ducatus Finlandiae, ut & Livoniae,… descriptio nova. Amstelodami [Amsterdam]: Apud Aegidium Janssonium Valckenier, 1656. [34], 783 [i. e. 777] lk., 1 l. grav. tl.

Martin Zeiller oli pärit Steuermarckist Austrias. Ta elas mitmel pool Euroopas, tegutsedes vaimuliku, õpetaja ja kirjamehena. Avaldas mitmete maade, sealhulgas ka Liivimaa, poliitilis-geograafilisi kirjeldusi.

•• Hartknoch, Christoph (1644-1687). De republica Polonica libri duo… Editio secunda… Francofurti & Lipsiae [Frankfurt; Leipzig]: Impensis Martini Hallevordii; Jenae: Typis Joh. Zach Nisii, 1687. [30], 1049, 61 lk., 1 l. graveertiitelleht, 1 l. front. (autori portree).

Poolat käsitlevas teoses on juttu ka Liivimaast, selle ajaloost, aadli privileegidest jmt.

Esikaane siseküljel baltisaksa ajaloolase Nicolai Stange eksliibris; tiitellehel templid: Dupl. e Bibl. Reg. Regiom. ja UB; tiitellehe pöördel vürstikrooniga monogrammtempel: RTW.

•• Sandrart, Jakob (1630-1708). Des Königsreichs Pohlen Lands- Staats- und Zeit-Beschreibung,… Sultzbach: Gedruckt bey Abraham Lichtenthalern, 1687. [2], 356 lk., 12 l. kaarte, 10 l. ill., 1 l. front. (Jan III Sobiesky portree).

Poola kuningriigi kirjelduse autor Jakob Sandrart oli vasegraveerija, seetõttu on tema teos varustatud hulga kaartide, linnaplaanide ja –vaadetega. Leidub ka kaart Livonia, Curlandia et Samogitia.

•• Cluver, Philipp (1580-1622). Introductio in omnem Geographiam veterem aeque ac novam olim studio & opera Johannis Bunonis… Wolffenbüttelae: sumptibus Haeredus Bunoniarum; Typis Caspari Johannis Bismarci, 1694. [30], 608, [111] lk., 1 l. front., 2 l. joon., 41 l. kaarte.

Saksa maateadlane Philipp Cluver pani aluse poliitilisele geograafiale, tema teostest anti välja palju kordustrükke. Liivimaad tutvustab ta oma Sissejuhatuses üldisesse geograafiasse Poola osana.

Tiitellehel Katariina II vallaspoja, Põltsamaa lossi omaniku Aleksei Bobrinski (1762-1813) nimetempel: Ex Lib. Alex. Bobr.

•• Oderborn, Paul. Des Grausamen Tyrannen Johannes Basilidis, sonst Iwan Wasilowitz genant,… Leben und Thaten… Erffurth: Verlegts Johann Christian Wohlfart, 1698. [16], 307, [13] lk., 1 l. front. (Ivan Julma portree).

Paul Oderborn pidas vaimulikuametit Leedus, Liivi- ja Kuramaal. Tema Ivan Julma eluloos on kirjeldatud ka Liivi sõja sündmusi.

Esikaane siseküljel sissekirjutus: 17 cop. Silb; v. Huene.

•• Hartnack, Daniel (1642-1708). Kurtzer Entwurff Liefländischer Geschichte… Hamburg: bey Conrad Neumann, 1700. [46], 252 lk., 1 l. kaart, 1 l. tab.

Saksa vaimuliku, pedagoogi ning kirjamehe Daniel Hartnacci Lühivisand Liivimaa ajaloost… on üks esimesi sellealaseid teoseid.

Tiitellehel omaniku sissekirjutus: Rickers.

•• Gebhardi, Ludwig Albrecht (1735-1802). Geschichte des Herzogthums Kurland und Semgallen, oder der Liefländischen Geschichte. Halle: bei Johann Jacob Gebauer, 1789. Abschn. 2. [2], 224 lk.

Lüneburgi kuurvürsti bibliotekaari ja historiograafi L. A. Gebhardi Kuramaa hertsogiriigi ja Semgallia ajaloo 2. osa käsitleb 16. ja 17. sajandi sündmusi neis maades.

Tiitellehel Tartus elanud baltisaksa arsti ja mõisaomaniku Carl Johann von Seidlitzi (1798-1885) nimetempel: Dr. Carl Johann von Seidlitz Dorpat.

•• Adelung, Friedrich (1768-1843). Siegmund Freiherr von Herberstein. Mit besonderer Ruecksicht auf seine Reisen in Russland geschildert. St. Petersburg: gedruckt bey N. Gretsch, 1818. XXX, 513, [1] lk., 1 l. front. (S.von Herbersteini portree), 1 l. ill.

Saksa keeleteadlase ning ajaloolase Friedrich Adelungi teos tuntud 16. sajandi saksa reisikirjanikust vabahärra von Herbersteinist, kelle Venemaa reisikirjas on tähtis koht Liivi sõja kirjeldusel.

Poola

•• Piasecki, Pavel (1579-1649). Chronica gestorum in Europa singularium. Cracoviae [Krakov]: In Officina Typographica Franciscii Caesarii, 1645. [4], 627, [21] lk.

Poola vaimuliku Pavel Piasecki peamiselt Poolat (ja Liivimaad kui Poola riigi osa) käsitlev ajalookroonika.

Tiitelleht, 8 lehte raamatu alguses ja 15 lehte lõpus käsitsi ümber kirjutatud.

Madalmaad

•• Russia seu Moscovia itemque Tartaria. Commentario topographico atque politico illustratae. Lugd. Batavorum [Leiden]: Ex officina Elzeviriana, 1630. [8], 345, [19] lk.: graveertiitelleht.

Üks esinduslikumaid trüki- ja kirjastusettevõtteid 17. sajandi Euroopas kuulus Elzevieride perekonnale ning tegutses Madalmaades. Elzevierid andsid välja ka nn. respublika ehk riikide sarja, mis kujutas endast riikide ja ka riikide gruppide statistilis-geograafilisi kirjeldusi koos ülevaatega nende riikide ajaloost. Venemaa ajaloost võib leida viiteid ka naabermaale Liivimaale ning naabrite keerulistele suhetele.

Tiitellehe pöördel tempel: Ex bibliot. Rigensis.

•• Laet, Johannes de (1593-1649). Respublika, sive status regni, Poloniae, Lituaniae, Prussiae, Livoniae… Lugd. Batavorum [Leyden]: ex officina Elzeviriana, 1642, [2], 192, 195-417, [13] lk.: graveertiitelleht

Poola, Leedu, Preisi- ja Liivimaa ühiskirjelduse autor oli suure eruditsiooniga viljakas kirjamees Johannes de Laet.

Tiitellehel sissekirjutus: R.J.E. Samson 1804 Riga.

Inglise

•• Atlas geographus: or, a compleat system of geography, ancient and modern… In the Savoy: Printed by John Nutt;… , 1711. Vol. 1. [2], XVI, 978 lk.: ill., 1 l. front., 7 l. ill., 21 l. kaarte.

Inglismaal välja antud ülevaade Euroopa riikidest tutvustab poliitilist hetkeolukorda, kuid värskelt Venemaa koosseisu arvatud Eesti- ja Liivimaa on siin siiski veel Rootsi osana kujutatud.

Esikaane siseküljel heraldiline eksliibris: A. J. Barusley.