Balti kroonikad ja ajalood

•• Henricus de Lettis. Codex Gymnasialis Revaliensis. S. l., [17. saj. lõpp]. 232 l. Käsikiri.

Tallinna Gümnaasiumile kuulunud Läti Henriku kroonika käsikiri.

Oma töös on seda käsikirja kasutanud tuntud balti ajaloolased Johann Gottfried Arndt, Eduard Pabst, Leonid Arbusow jt.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval ja sissekirjutus : Bibliothecae Gymn. Reval … emptionis annumeror. Ao 1734 (Saabus Tallinna gümnaasiumi raamatukokku 1734. aastal). Eduard Pabsti pliiatsiga tehtud ääremärkused.

•• Henricus de Lettis. Origines Livoniae sacrae et civiles, seu chronicon Livonicum vetus… / adiecit Ioan. Daniel Gruber. Francofurti et Lipsiae [Frankfurt ja Leipzig], 1740. [16], XVIII, 279, [25] lk.

Läti Henriku kroonika ladinakeelne esitrükk, trükki toimetanud Hannoveri kuurvürsti raamatukoguhoidja Johann Daniel Gruber (1686-1748).

Esikaane siseküljel baltisaksa ajaloolase Nicolai Stange eksliibris.

•• Arndt, Johann Gottfried (1713-1767). Der Liefländischen Chronik Erster Theil von Liefland unter seinen ersten Bischofen… Halle im Magdeburg: gedruckt bey Joh. Justinus Gebauer, 1747. [32], 220, [12] lk.

•• Arndt, Johann Gottfried (1713-1767). Der Liefländischen Chronik Andrer Theil, von Liefland unter seinen Herren Meistern… Halle im Magdeburgischen: gedruckt bey Johann Justinus Gebauer, 1753.

Kuressaare gümnaasiumi rektori, hilisema Riia lütseumi konrektori Johann Gottfried Arndti Liivimaa kroonika kujutab endast rohkete kommentaaridega varustatud Läti Henriku kroonika tõlget saksa keelde. Viidatakse ka teistele allikmaterjalidele..

Tiitellehel tempel: GM.

•• Bergmann, Gustav (1749-1814). Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: im Schwickertschen Verlage, 1776. [9], 196 lk., 1 l. front., 6 l. ill. : ill.

Ruhja pastori Gustav von Bergmanni lühike Liivimaa ajalugu kirjeldab ajavahemikku 12. sajandist kuni autori kaasajani. Lk. 8-52: ordumeistrite elulood.

Esikaane siseküljel sissekirjutus: Eigenthum der narvaschen Bürgerschaft Grosser Gilde (Narva Suure gildi omand).

•• Gadebusch, Friedrich Konrad (1719-1788). Livländische Jahrbücher. Riga: bey Johann Friederich Hartknoch, 1780. Th. 1. [1], 528, 670, [1] lk.

Liivimaa aastaraamatute 1. köide käsitleb aastaid 1030-1561. Fr. K. Gadebusch oli üks viljakamaid baltisaksa ajaloolasi ja enam kui 20 aastat Tartu justiitsbürgermeister.

Esikaane siseküljel baltisaksa ajaloolase Nicolai Stange eksliibris ning E. Focki heraldiline eksliibris.

•• Fragment einer Urkunde der ältesten Livländischen Geschichte in Versen, aus der Original-Handschrift zum Druck befördert… / versehen von Dr. Liborius Bergmann… Riga und Leipzig: in Commission der Hartmannschen Buchhandlung, 1817. [4], 220 lk.

13. sajandist pärit Liivimaa vanema riimkroonika esimene täielik väljaanne, trükiti 107 eksemplari. Väljaandja Riia Toomkiriku ja Peetri kiriku pastor Liborius Bergmann (1754-1823).

Tiitellehel Tartus elanud baltisaksa arsti ja mõisaomaniku Carl Johann von Seidlitzi (1798-1885) nimetempel: Dr. Carl Johann von Seidlitz Dorpat.

•• Bray, Francois Gabriel de (1765-1832). Essai critique sur l’histoire de la Livonie suivi d’un tableau de l’êtat actuel de cette province. A Dorpat: de l’imprimerie de J.C. Schünmann, 1817.
- T. 1. [12], XXXII, 345, [3] lk.
- T. 2. 357, [2] lk.

Prantsusmaal sündinud krahv Francois Gabriel de Brayd sidus Liivimaaga abielu Kokenhuseni omaniku vabahärra von Löwensterni tütrega. Tema 3-köitelise Kriitilise essee… kaks esimest köidet sisaldavad ülevaadet Liivimaa ajaloost, rõhuga varasemal ajalool.

Tiitellehel tempel: Bibliotheque Geographique.

•• Maydell, Friedrich Ludwig (1795-1846). Fünfzig bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Russlands nebst erklärenden Text. Dorpat: Kluge, 1839-1842. 2 vihikut (kokku köidetud).
- Lief. 1. 1839. [4], 8 lk., 10 l. ill.
- Lief. 2. 1842. 9-30lk. 11 l. ill.

Baltisaksa maalikunstnik ja graafik Fr. L. Maydell asutas esimese puulõike ateljee Eestis. On loonud 50 illustratsiooni Baltimaade ajaloo teemadel, neist 22 ilmusid ka trükitud kujul koos seletava tekstiga.

Lääne-Euroopa kroonikad ja ajalood

Taani

Saxo Grammaticus (enne 1158-1208-1220). Danica historia libris XVI… Francofurti ad Moenum [Frankfurt Maini ääres]: Ex officina typographica And. Wecheli, 1576. [8], 342, [24] lk.

Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika Gesta Danorum (Historia Danicum) koosneb 16 raamatust ja sisaldab Taani ajalugu aegade algusest kuni aastani 1185, siin leidub ka teateid muistsetest eestlastest.

Esikaane siseküljel Jos. Joh. Oberhueberi heraldiline eksliibris, eeslehel sissekirjutus: Ex libris Carthusiae in Schnals. Anno Domini 1620.

•• Langebek, Jakob (1710-1775). Scriptores rerum Danicarum medii aevi… Hafniae [Kopenhaagen]: Typis viduae Andr. Hartu. Godiche, per Frider. Christ. Godiche, 1772. T. 1. [16], 642, [1] lk., 7 l. ill., 2 l. tab.

Taani keskaja ajalooallikate kogumik, välja andnud taani ajaloolane, ürikute koguja ning kirjeldaja Jakob Langebek. Illustreeritud faksiimilitega keskaja ürikutest.

•• Holberg, Ludwig (1684-1754). Dänische Reichs-Historie. Flensburg und Altona: Bey den Gebrüdern Korte in Vollmacht, 1743. Th. 1. [22], 871, [1] lk., 1l. front. (L. Holbergi portr.)

Tuntud taani-norra kirjaniku, Kopenhaageni ülikooli professori Ludwig Holbergi 3-köiteline Taani riigi ajalugu ilmus esmakordselt 1732-1735. 1. köites on kirjeldatud aega kuni aastani 1513, muuhulgas ka sõjakäike Liivimaale 13. sajandi algul jmt.

Eeslehel tempel: Heinrich Heckscher.

Rootsi

•• Johannes Magnus (1488-1544). Gothorum Sveonumque historia, ex probatis antiquorum monumentis collecta… Basileae [Basel]: ex officina Isingrana, 1558. [16], 907, [101] lk. : ill.

Raamatu autor Johannes Magnus, viimane katoliku piiskop Rootsis, paistis oma Rootsi ajaloos silma fantaasialennuga, mõeldes Rootsi kuningate ritta välja uusi Erikuid ja Karle. Käsitleb ka suhteid naaberrahvaste liivlaste ja eestlastega. Puulõikes initsiaalid ja illustratsioonid.

Saksa

•• Waissel, Matthäus ( -1602). Chronica alter Preusscher, Eifflendischer und Curlendischer Historien… Königsberg: Gedruckt bey Georgen Osterbergern, 1599. [4], 286, [6] l.: ill.

Saksa ajaloolase ja vaimuliku Matthäus Waisseli Preisi-, Kura- ja Liivimaa kroonika käsitleb sündmusi neis maades kuni 1525. aastani. Fr. K. Gadebuschi andmetel on sellest teosest säilinud vähe eksemplare.

Tiitellehel sissekirjutus: M. Stephanus M…ler, Regiom., Pr.; esikaane siseküljel sissekirjutus: Diese Chronik wird unter die raren Bücher gezahlet in der Bibliotheca Rolostiana… jne. (siin on loetletud bibliograafiaid ja katalooge, kus Waisseli kroonika on arvatud haruldaste raamatute hulka). Eeslehel tempel: Bibliothek des “Vereins zur Kunde Oesels” (Saaremaa Muinasuurimise Seltsi raamatukogu).

•• Krantz, Albert (1448-1517). Wandalia Oder: Beschreibung Wendischer Geschicht, Darinnen der Wenden eigentlichen Ursprung… zerstöret. Daraus, was so wol in dieser Nächst: als auch… Wendischer und anderer Nationen in Dennemarcken, Schweden, Polen,… Reussen, Lieffland, Pommern … uber die tausend und mehr Jahr … zugetragen… Lübeck: bey und in vorlegung Laurenz Albrechts Buchhändelers, 1600. [10], 520, [20] lk.

Albert Krantz oli üks väljapaistvamaid humanistlikke ajaloolasi Saksamaal. Kirjutas Põhja-Euroopa poliitilisest ja kirikuajaloost, sealhulgas ka Baltimaadest. Külastas Tartut, Tallinna ja Riiat 1491. aastal. Krantzi teosed ilmusid alles pärast tema surma, Wandalia trükiti esmakordselt 1519 Kölnis.

Tiitellehel tempel: Tallinna Keskraamatukogu arhiivraamatukogu.

•• Dero Käyserlichen Freyen und des Heiligen Römischen Reiches Stadt Lübeck, Statuta und Stadt-Recht,… auffs newe wiederumb gedruckt. Lübeck: In verlegung Michel Volcken, 1657. [7], 84 l.: graveertiitelleht.

Lüübeki õigus, kehtis Tallinnas alates 1248. aastast, hiljem ka Haapsalus ja Rakveres.

•• Venator, Johann Caspar (17. saj.). Historischer Bericht von dem Marianisch-Teutschen Ritter-Orden,… Nürnberg: Gedruckt bey Andreas Knorzen, zu finden bey Georg Scheurern, 1680. [12], 15, [5] 508, [42] lk.: grav. tl., 27 l. ill.

Johann Caspar Venatori teos Saksa ordu ajaloost käsitleb ordu tegevust (ka Baltimaades) kuni 16. sajandi lõpuni. Illustreeritud vasegravüüridega.

Esikaane siseküljel parun Roderich Freytag-Loringhoveni eksliibris, eeslehel sissekirjutus: Roderich Freytag-Lorinhoven 1898.

•• Hartknoch, Christoph (1644-1687). Alt und neues Preussen Oder Preussischer Historien Zwey Theile, In derer erstem von dess Landes vorjäriger Gelegenheit und Nahmen… Franckfurt und Leipzig: In Verlegung Martin Hallervorden; Druckt Johann Andreae, 1684. [44], 668, [62] lk.: ill., graveertiitelleht, 2 l. kaarte, 19 l. ill.

Preisimaalt pärit ajaloolane Christoph Hartknoch kirjeldab oma Preisimaa ajaloos ka sündmusi naabermaades, eriti Saksa ordu tegevusega seotult. Vasegravüüridel Preisimaa linnade siluetid, Saksa ordu kõrgmeistrid, kaart Mare Balticum jmt.

Esikaane siseküljel D. F. Fehre eksliibris, eeslehel sissekirjutused: D. F. Fehre 1790; G. v. Samson 1806.

•• Schurzfleisch, Heinrich Leonhard ( -1723). Historia ensiferorum ordinis Teutonici Livonorum. Vitebergae [Wittenberg]: Sumptibus Io. Guil. Meyeri, et God. Zimmermanni; Ex officina Christiani Gerdesii, 1701. [20], 352, 80, [14] lk.

Ladinakeelne Saksa ordu ajalugu, autoriks ajalooprofessor Wittenbergist, hilisem Weimari vürsti bibliotekaar Heinrich Leonhard Schurzfleisch.

Esikaane siseküljel parun Roderich Freytag-Loringhoveni eksliibris, tiitellehel sissekirjutus: Roderich Freytag-Lorinhoven.

•• Wal, Wilhelm Eugen Joseph von (1736-1818). Histoire de l’Ordre Teutonique. A Paris: Chez la veuve Valade; et a Rheims: Ches Cazin, 1784. T. 3. [2], VIII, 455, [3] lk.

8-köitelise Saksa ordu ajaloo 3. köites on juttu ordu tegevusest 14. sajandil, ka Jüriöö ülestõusust ja saarlaste vastuhakust. Autor, saksa ajaloolane parun W. E. J. von Wal, kuulus ka ise rüütliordu ridadesse.