Sissejuhatus
BALTI TALURAHVAS
Muinasaeg
Orduaeg
Poola-rootsi aeg
Põhjasõda
Esimene vene aeg
Balti aadel
   

Etnograafilised uurimused

•• Georgi, Johann Gottlieb (1729-1802). Description de toutes les nations de l’empire de Russie. St : Petersbourg: aux dépens de Charles Guillaume Müller, 1776. Coll. 1. [4], 108 lk.

Saksa-vene uurimisreisija ja rahvateadlane Johann Gottlieb Georgi annab oma etnograafilises teoses ülevaate Vene impeeriumi rahvustest. Balti rahvaid (ka lätlasi) kirjeldab ta soome sugu rahvaste (nations finnoise) hulgas.

•• Levesque Pierre-Charles (1736-1812). Histoire des differents peuples soumis a la domination des russes,… A Paris: Chez de Bure l’ainé, 1783. T. 1. [4], LII, 537 lk.

Prantsuse ajaloolane Pierre-Charles Levesque kogus oma ajalooliste teoste jaoks ainest Venemaal, kuhu Katariina II ta kutsus. Tema ülevaade Vene impeeriumi erinevatest rahvustest on 2-köiteline, balti rahvaid tutvustatakse 1. köites.

•• Börger, Johann Ludwig (1730-1791). Versuch über die Alterthümer Lieflands und seiner Völker besonders der Letten. Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch, 1778. 104 lk., 1 l. kaart, 2 l. ill.

Königsbergist Liivimaale Ermistusse kirikuõpetajaks tulnud Johann Ludwig Börgeri arutlus Liivimaa pärisrahvastest, kirjutatud peamiselt kirjalikele allikmaterjalidele toetudes. Vasegravüüril on kujutatud Pärnu kreisi eesti talupoegi nende tüüpilises rõivastuses.

•• Kohl, Johann Georg (1808-1878). Die deutsch-russischen Ostseeprovinzen oder Natur- und Völkerleben in Kur-, Liv- und Esthland. Dresden und Leipzig: in der Arnoldischen Buchhandlung, 1841. 2 kd.
- Th. 1. XII, 452 lk., 1 l. kolor. kaart.
- Th. 2. VIII, 456 lk, 1 l. graveertiitelleht, 6 l. ill.

Saksamaalt Kuramaale koduõpetajaks saabunud J. G. Kohl kirjutas mitu Baltikumi-ainelist uurimust. Saksa-vene läänemereprovintside… 1. osa keskendub põhiliselt kohalike rahvuste elu-olule ja kommetele, 2. osas tutvustatakse Baltimaade suuremaid linnu. Illustratsioonidel on kujutatud balti rahvuste esindajaid nende iseloomulikus rõivastuses.

2. osa esikaane siseküljel baltisaksa ajaloolase Nicolai Stange eksliibris.

•• Pauly, Gustav Theodor (1817-1867). Description ethnographique des peuples. Saint Petersbourg: Bellizard, 1862. [290] lk., 63 l. ill., 1 topeltl. kaart.

Vene impeeriumi rahvaste etnograafiline kirjeldus. Sisaldab 63 värvilist litograafiat.

Poleemika pärisorjuse üle

•• Eisen von Schwarzenberg, Johann Georg (1717-1779). Eines Liefländischen Patrioten Beschreibung der Leibeigenschaft, wie solche in Liefland über die Bauern eingeführet ist. // Müller, G. Fr. Sammlung russischer Geschichte. St. Petersbourg, 1764, lk.491-527.

Torma pastor J. G. Eisen von Schwarzenberg leidis, et pärisorjus on kahjulik nii Liivimaa talupojale kui tema isandale. Ta kutsus mõisnikke üles andma maad talupojale päritavaks omandiks, kusjuures mõisnik saaks ülemomanikuna maade pealt teatud maksu. Tema seisukohad olid Balti aadlile äärmiselt vastumeelsed.

•• Jannau, Heinrich Johann von (1753-1821). Geschichte der Sklaverey, und Charakter der Bauern in Lief- und Ehstland. Ein Beytrag zur Verbesserung der Leibeigenschaft. Riga: Johann Friedrich Hartknoch, 1786. 310 lk.

H. J. Jannau kirjeldab pärisorjuse teket ja arengut Eesti- ja Liivimaal, toetudes kroonikaile jt. allikmaterjalidele. Analüüsides pärisorjast talupoja iseloomu, rõhutab Jannau kõige negatiivse seotust talupoja õigusetu seisundiga. Ehkki Jannau pooldab seaduste täiustamist ja talupojale parema hariduse andmist, ei nõua ta pärisorjuse kaotamist.

Esikaane siseküljel sissekirjutus: G. G. Ageluth 1790, tiitellehel: J. R. Aspelin.

•• Merkel, Garlieb Helwig (1769-1850). Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts. Ein Beitrag zur Völker- und Menschenkunde. Leipzig: bey Heinrich Gräff, 1797. [16], 378, [8] lk., 1 l. front.

Raamatus lätlastest esineb baltisaksa publitsist G. H. Merkel Liivimaa rõhutud talupoegade kaitsjana ning pärisorjuse vastasena. Soovitab reguleerida mõisnike õigusi, talurahva vabastamisel toimida järk-järgult.

Tiitellehel omaniku sissekirjutus: R. Treuer.

•• Petri, Johann Christoph (1762-1851). Ehstland und die Ehsten oder historisch-geographisch-statistisches Gemälde von Ehstland. Ein Seitenstück zu Merkel über die Letten. Gotha: in der Ettingerschen Buchhandlung, 1802. 3 kd.
- Th. 1. XX, 458, [2] lk, 1 l. front. 3 l. ill.
- Th. 2. [4], 498, [2] lk, 1 l. front., 3 l. ill.
- Th. 3. [4], 455, [2] lk., 1 l. front.

Saksimaal sündinud ja Põhja-Eestisse koduõpetajaks tulnud J. Chr. Petri kirjeldab peamiselt enda kogemustele toetudes Eesti talupoegade olukorda, suhtudes neisse sümpaatia ja kaastundega. Lisaks ülevaade Eestimaa kirikukorraldust, haridusoludest jmt.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval.

•• Fircks, Georg Friedrich von (1782-11843). Die Letten in Kurlaand oder Vertheidigung meines Vaterlandes gegen die Angriffe von G. Merkel in dessen Letten Kurlands Edlen gewidmet. Leipzig: in Commission bei J. B. Hirschfeld, 1804. X, 276 lk.

Kuramaalt pärit baltisaksa kirjamees G. Fr. von Fircks polemiseerib Liivimaa talupoegade olukorra üle ägedalt G. H. Merkeliga.

Raamatusse köidetud puhastel vahelehtedel ohtralt omaniku käsikirjalisi märkusi.

•• Tiebe, Hermann Friedrich (1769-1835). Lief- und Ehstlands Ehrenrettung gegen Herrn Merkel und Petri. Halle: bey Johann Jacob Gebauer, 1804. [10], VI, 316 lk, IX l. tab.

•• Tiebe, Hermann Friedrich (1769-1835). Nachtrag zu Lief- und Ehstlands Ehrenrettung oder die Todten Lieflands stehen gegen Herrn Merkel auf. Halle: bey Johann Jacob Gebauer, 1805. VIII, 216, [2] lk., 2 l. kaarte.

H. Fr. Tiebe, Saksamaalt Liivimaale koduõpetajaks tulnud kirjamees, esineb oma teostes balti aadli advokaadina ning ründab ägedalt Merkeli ja Petri pärisorjust kritiseerivaid teoseid, arvustades nende teoste nõrku kohti. Samas esitab ka ise naiivseid ja ekslikke andmeid talupoegade olukorra kohta.

•• Petri, Johann Christoph (1762-1851). Neue Pittoresken aus Norden, oder statistisch-historische Darstellungen aus Ehst- und Liefland. Erfurt: bei Friedrich Knick, 1805. VIII, 334, [2] lk. 1 l. front. , 2 l. ill.

Tallinna ja Eestimaa olusid kirjeldav teos, eriti sapine kohalike kirikutegelaste suhtes.

Tiitellehel Tallinna gümnaasiumi raamatukogu tempel.

•• Seume, Johann Gottfried (1763-1810). Mein Sommer 1805. S. l., 1806. XXVII, 262, [1] lk.

Saksa publitsist ja kirjanik J. G. Seume reisis läbi Venemaa Skandinaaviasse. Oma reisiraamatus Minu suvi 1805 arvustas ka pärisorjuslikku korda Liivimaal.

•• Petri, Johann Christoph (1762-1851). Neuestes Gemählde von Lief- und Ehstland, unter Katharina II und Alexander I in historischer, statistischer, politischer und merkantilischer Ansicht. Leipzig: in der Dyk’schen Buchhandlung, 1809. 2 kd.
- Bd. 1. [2], 544 lk., 1 l. front
- Bd. 2. IV, 646 lk., 1 l. front., 1 l. kolor. kaart.

Terava sulega publitsisti J. Chr. Petri Uued pildid Liivi- ja Eestimaalt… käsitleb võrdlemisi üksikasjalikult lätlaste ja eestlaste ning baltisakslaste eluolu, rahvakombeid, Venemaa valitsuskorraldust jm.

Tiitellehel tempel: Gymnasium zu Reval.

•• Merkel, Garlieb Helwig (1769-1850). Die freien Letten und Esthen. Eine Erinnerungs-Schrift zu dem am 6ten Januar 1820 in Riga gefeierten Freiheitfeste. Riga: bei C. J. G. Hartmann, 1820. XII, [2], 346 lk.

Balti talurahva vabastamisele pühendatud teoses antakse ülevaade pärisorjuse kujunemisest ja selle piiramise katseist Baltimaades.

Tiitellehel baltisaksa ajaloolase Karl Eduard Napiersky sissekirjutus: Dr. C. E. Napiersky.