Varem eesti keeles avaldatud mahukad kokaraamatud olid tõlkelised, täis keerukaid retsepte. 19. sajandi 80ndatel aastatel muutus kokaraamat algupäraseks, pöördudes järjest laiema publiku poole. Hakati avaldama odavaid rahvaväljaandeid, ilmusid esimesed retseptiraamatud eri toiduliikide kohta.

Treufeldt, Karl
Lühikene õpetus söögide tegemisest ehk taluperenaese köögi-raamat / Välja annud Karl Treufeldt. Tartu : Schnakenburg, 1881. 44 lk. : ill. kaas. 2000 eks. 43
Esimene taluperenaistele mõeldud väljaanne sisaldab 64 nõuannet, neist enamik toiduretseptid. Eessõnas kirjutab autor varem ilmunud kokaraamatute kohta: “ ... need on meie talu-perenaistele liig suured, kelle juure nende jõud ei või ulatada, vaid jäävad üksnes rikkama rahva kasuks pruukida.” Raamatuke sisaldab lihtsaid suppe ja praade, lisaks suitsu-, maksa- ja verivorstid, käkid, munatoidud ja koogid ning salatid peedist, kurgist, kõrvitsast ja seentest. Antakse ka kohupiima, või ja süldi valmistamise, singi suitsutamise, magushapu leiva küpsetamise ning õlletegemise ja kohvi kõrvetamise õpetust.

Reivelt, Mai
Söökide valmistamise õpetus kõikidele Eesti perenaestele ja neile, kes nendeks tahavad saada / Toimetanud Mai Reivelt. Viljandi : F. Feldt, 1883. XII, 128 lk. : ill. (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetused; nr. 18 : Eesti Kirjavara). 2000 eks. 

M. Reivelt üritas luua eestikeelset köögisõnavara. Mõne leiutatud termini järel annab ta ka toidu rahvusvahelise nime: Tambitud elaja liha koogid (Beefsteak). Suppi nimetab ta leemeks, praed on küpsised, hautatud lihatoidud aga keedised (varasemates raamatutes frikasseed). Eestikeelseid vasteid on otsitud kotlettidele – lihakoogid ja frikadellidele - liha käkid. Autor õpetab kohvi keetma ja jooma, kamajahu valmistama, tutvustab paastuaja sööke, näiteks Leem heeringast ja seentest. Suvel, kibedal tööajal soovitab ta kerge vaevaga valmistatavaid toite, näidismenüüs on toodud näiteks wärske kapsa lehtest leem; weega keedetud kartohwlid, räime (silgu), heeringa ehk pekki kastmega, aga ka (kaera)kile ja kama.
Vaesed rüütlid

Adelbert, L.
Teadusline Koduse õlle-tegemise õpetus : See raamat on esimene selles teaduses Eesti keeles, sellepärast ka tarviline ja soovitav iga põllumehele ja iga pereisale / Väljaandnud L. Adelbert. Tallinn, 1886. 55 lk. : ill. (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetused; nr. 74 : Eesti Kirjavara). 2000 eks.

Reivelt, Mai
Kookide tegemise õpetus / Kirjutanud Mai Reivelt. [Vändra] : M. Tõnisson, [1887]. 32 lk. 3000 eks.
2.tr. 1893, 3. tr. 1899, 4. tr. 1905.
Esimene eri raamatuna ilmunud kookide tegemise õpetus 70 retseptiga, kust võib muu hulgas leida Pärliini pätsikesed, Eide koogi, Nooriku koogi, Vana ema ja Maia naise.

Tõnisson, Mats
Talurahva Köögi raamat : Õpetus, kudas perenaised ja söögitegijad tarvilikka toitusid ja jookisid võivad valmistada. [Vändra] : M. Tõnisson, [1889]. 95 lk. 5000 eks.
Tuntud kalendrikirjaniku Mats Tõnissoni (1853-1915) 131 nõuandega raamatukeses pakutav on väga lihtne ja valmistatav käepärastest vahenditest. Leibu on esitatud mitut sorti: jäme rukkileib kartulitega, magushapu püülileib, mage rukkipüüli leib, nisu- ja odraleib jne. Siit leiab oa- ja läätsesupi, hernepudru, kurkide, seente ja liha soolamise, õunte kuivatamise. Kookide peale ei ole palju ruumi raisatud, toodud on vaid kolm retsepti (hapupiima-, kartuli- ja pudrukook), suuremaid huvilisi juhatatakse varem ilmunud koogitegemise õpetuse juurde. Jookidest leiab tee, kohvi, õlle, mõdu, kalja, sõstratest ja jõhvikatest morsi ( tarkade jook) ning punasesõstra veini (marja viin).
Pudru koogid. Kookide kaste

Kartovli kokk ehk õpetus, kuda kartovlidest 125 rooga valmistada võib : Üks kasuline köögiraamat Eesti neidudele ja perenaistele / Kirjutanud neiu Helena. Rakvere, 1893. 95, [1] lk. 7000 eks.
Esimese eestikeelse kartulitoitude raamatu trükiarv oli oma aja kohta väga suur. Raamat äratas huvi, ajakirjanduses ilmusid tutvustused. 125 roa hulgas on muu seas viit sorti kartulisalateid, esindatud on kartulitort, -kringel, -sepik ja -leib ning isegi piparkoogilaadsed “Jõulupuu koogid”.

Tõnisson, Mats
Köögi raamat : Õpetus, kudas perenaised ja söögitegijad tarvilikka toitusid ja jookisid võivad valmistada. 3. tr. [Vändra] : M. Tõnisson, [1895]. 64 lk. 3000 eks.
1.tr. 1889, ilm. pealk. all: Talurahva Köögi raamat, 2. tr. 1892 (Eesti Rahvusraamatukogus puudub), 4. tr. 1898.

Spuhl-Rotalia, Jaan
Kodumaa marjad : Täielik õpetus Kodumaal kasvavaid marjasid ja puuviljasid kasvatada, sisse korjata, müügile viia ja alal hoida, neist veini, likööri, limonaadi, moosi, sahvti, marjasülti, siirupit, marmelaadi, kompoti, salatid, suppi, kookisi, teed, kohvi, äädikat jne. valmistada, nende tervisekasulisi ja tervisekahjulisi omadusi tunda ning neid arstiliselt tarvitada / Kõige paremate ainete ja oma praktikaliste katsete järele kirja pannud J. G. Spuhl-Rotalia. Viljandi, 1897. 414, [2] lk. : ill. 1200 eks.
2., täiend. tr. 1911.
Koolmeistri ja pomoloogi Jaan Spuhl-Rotalia (1859-1916) teatmeteos on esimene nii rohkelt hoidiseretsepte sisaldav eestikeelne trükis.

Aun, Elise
Kasuline Köögi ja Söögi raamat / Kokku säädnud Elise Aun. Weissenstein [Paide], [1900]. 96 lk. 5000 eks.
Luuletajana tuntud Elise Aun (1863-1932) teatab oma retseptikogu eessõnas: Noorele harjumata perenaesele olgu eelseisev raamatukene juhatajaks. See raamat on praktikalikult kkokku säetud ja õpetab toitvaid, maitsevaid roogasid lihtsamalt valmistama, toidu kraamist, mida ka maal suurema kuluta saada on. Kõik üleliigne ja ilmaaegune mängimine ja pillamine jumala andedega on kõrvale jäetud

Uudne on lõppu lisatud õpetus: Laua katmine ja tallitus laua juures.