Saateks - Preface

Kokaraamatu asemikud maarahvale
18. saj lõpp – 19. saj 80ndad aastad

Christina Warg. Katharina Fehre. Lyda Panck. Esimesed eestikeelsed kokaraamatud.
Kokaraamatu asemikud maarahvale. 18. saj lõpp - 19. saj 80ndad aastad
Kokaraamatud maarahvale. Esimesed eesti autorid. 19. saj viimane veerand
Jaan Koor. 19. saj lõpp - 20. saj algus
Kahekümnenda saj alguse kokaraamatud 1910-1917
Adeline Tannbaum. 20. saj I pool
Therese Vitismann. Hilda Ottenson. Elisabeth Sild. Olga Kesk.
20. saj 20-30ndad aastad
Teisi Eesti Vabariigi aegseid kokaraamatuid
Kodumajanduskalendrid ja
-ajakirjad

Joogid | Koogid
Hoidised | Taimetoidud
Kalatoidud | Muud toidud
Retseptid

Näitusel eksponeeritavad toidunõud on pärit Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Vabaõhumuuseumist ja erakogudest

NB! Kõik tekstis olevad illustratsioonid avanevad neile klikates suurematena.

Kuigi esimesed eestikeelsed kokaraamat ilmusid juba aastatel 1781 ja 1824, said nende kokaraamatute järgi valmistatud toite peale (mõisa)kokkade endi maitsta vaid väga vähesed eestlased. Maarahvale anti toidu alal nõu nn. õpetlikes raamatutes, kalendrisabades ja perioodilistes väljaannetes.

Arvelius, Friedrich Gustav
Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat. Ehk maggusad ja tullusad juttud ja öppetussed, kuida ma-rahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha. Tallinn : trükkitud Iwerseni ja Wemeri kirjadega, [1790]. 200, [4] lk. 10 000 eks.

Koduõpetaja ja hilisema Tallinna gümnaasiumi professori F. G. Arveliuse (1753-1806) mugandus saksa rahvavalgustaja R. Z. Beckeri rahvusvaheliselt populaarsest talurahva käsiraamatust Noth-und Hülfsbüchlein für Bauersleute (1788).

Raamatus antakse nõuandeid tervishoiu, põllumajanduse ja toiduainete alal. Juttu on sellest, kui wägga hea asi on ädikas, et liig söminne ja jominne wiib innimest hauda. Liha kohta öeldakse, et Lihha on kül kaunis süddame kinnitus ja üks hea toidus waese tallopoja rahwale, ja sepärrast olleks sowida, et iggaüks neist kaks kord näddalas lihha saaks süa. Tublit perenaist kirjeldatakse nii: “… omma lastele ei andnud temma mitte raswast lihha ja pudro kus jahho tükkid weel sees ollid. Temma teädis, et se mitte hea ei olle, kui lapsed wägga paljo söwad; et nad liast sömissest paksud pead ja köhhud sawad, …”.

Luce, Johann Wilhelm Ludwig von
Nou ja abbi, kui waesus ja nälg käe on
. Tallinn : trükkitud J. H. Gresseli kirjadega, 1818. 32 lk.
Pastor, kirjamees ja arst J. W. L. v. Luce (1756–1842) tutvustab talurahvale toidulisaks kõlblikke vitamiinirikkaid taimi, nagu nõgesed, köömned, hapuoblikad, jänesekapsad, maltsad, naadid jm. Luce motiiv polnud siiski mitte tutvustada tervislikku toitu, vaid eelkõige viidata abinõudele, kuidas nälga leevendada. Maltsad

Marahwa Näddala-Leht mis Otto Willem Masing 1821 wäljaandnud. Tartu : trükkitud Schünmanni kirjadega, 1821.
Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) väljaantud ajalehe esimese aastakäigu 39. numbris antakse nõu, Kuida ernid tümmaks keta, Kuida kalla keta, kel mudda maggu on. Nr. 48 ja 49 antakse ülevaade kartulite ajaloost, kiidetakse kartulit kui leivajätku.

Tarto ma-rahwa Kalender ehk Täht-ramat 1836 Ajastaja päle … Tartu : J. C. Schünmann, [tsens. 1835].
Kalendris antakse juhiseid, kuidas liha soolata ja suitsutada ning kuidas kartuleid säilitada: Üts hä wiis, karthowlit kawwemba aja pale hukkaminnemisse eest ärrä-hoita.


Kreutzwald, Friedrich Reinhold
Häda- ja Abi-raamatukene, ehk Lahearu küla õpetlik Rõõmu ja kurwastuse juttustus. Esimene jagu. Tartu : H. Laakmann, 1862. 122 lk. 2000 eks.
R. Z. Beckeri Noth- und Hülfsbüchlein für Bauersleute (1788) järjekordne mugandus sisaldab nõuandeid leivategemisest, juurviljade hoidmisest, kartulitest, lihast, õllest, puuvilja- ja meeviinast, äädikast, siirupist ja suhkrust.

Eisen, Matthias Johann
Kuldne maja varandus : Kasulikud õpetused ja nõu andmised majapidajatele, põllumeestele ning igale mehele. 1. raamat / Saksa keelest ümberpannud ja kokku säädinud M. J. Eisen. Pärnu : W. Borm, 1878. 167 lk.
Mitmekesise sisuga kogumikus võib leida õpetusi, Kuidas Ernid lühikese ajaga pehmeks keeta, Segast õlut selgeks teha, Suitsetatud liha sui läbi hoida jne.

Eesti Rahvusraamatukogu 2007
Näituse koostasid Urve Sildre ja Helle Remmelt. Näitusega kaasnevad Jaana Kooli kujundatud trükikataloog ja kalender. Virtuaalnäituse koostas Urve Sildre, kujundas Andrus Igalaan.