Saateks - Preface

Christina Warg. Katharina Fehre. Lyda Panck
Esimesed eestikeelsed kokaraamatud

Christina Warg. Katharina Fehre. Lyda Panck. Esimesed eestikeelsed kokaraamatud.
Kokaraamatu asemikud maarahvale. 18. saj lõpp - 19. saj 80ndad aastad
Kokaraamatud maarahvale. Esimesed eesti autorid. 19. saj viimane veerand
Jaan Koor. 19. saj lõpp - 20. saj algus
Kahekümnenda saj alguse kokaraamatud 1910-1917
Adeline Tannbaum. 20. saj I pool
Therese Vitismann. Hilda Ottenson. Elisabeth Sild. Olga Kesk.
20. saj 20-30ndad aastad
Teisi Eesti Vabariigi aegseid kokaraamatuid
Kodumajanduskalendrid ja
-ajakirjad

Joogid | Koogid
Hoidised | Taimetoidud
Kalatoidud | Muud toidud
Retseptid

Näitusel eksponeeritavad toidunõud on pärit Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Vabaõhumuuseumist ja erakogudest

NB! Kõik tekstis olevad illustratsioonid avanevad neile klikates suurematena.

Christina Warg

(1703 - 1769)
töötas pikka aega Stockholmis aadliperekonnas majapidajannana. Omandatud kogemuste põhjal avaldas ta 1755. aastal kokaraamatute klassikasse kuuluva teose Hjelpreda I hushållingen för unga fruentimber. Juba 18. sajandi teisel poolel ilmus teosest kümme kordustrükki ning raamatu menu jätkus järgmise sajandi alguses (tänapäeva Rootsis on raamatut klassikasarjas korduvalt välja antud ning retsepte ikka ja jälle erinevates kokaraamatutes publitseeritud). Enne maakeelde ümberpanekut jõudis raamat ilmuda saksa ja taani keeles.

Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele üllespandud on / [Christina Warg; tlk. Johann Lithander]. Tallinn, 1781 ([A. H. Lindfors]). [16], 699, [40] lk.
C. Wargi kokaraamatu tõlge eesti keelde. Raamatu tõlkis rootsi keelest Noarootsi ja Reigi pastor Johann Lithander (1742-1789). Soomes sündinud ja Turu ülikoolis õppinud J. Lithander tegutses rootsi koguduse pastorina algul Hiiumaal Reigis, siis Noarootsis.
986 retseptiga raamatu algusse on paigutatud üldised õpetusõnad. Sissejuhatuses räägitakse, milline õige kokk peab olema:  ... se kellel kokka ammet on, liigjomisse eest ennast hoiab, käed ja silmad pesseb, puhtad rided selga panneb, ja se eest hoolt kannab, et keik need riistad, misial kökis tema käe al on, ikka puhtaks harritakse ja petakse.

Edasi tuuakse näidismenüü aastaaegade jaoks, sisu on jaotatud 17 rubriiki: Keiksuggused Suppid; Keiksuggused Lihha Road; Keiksuggused linnud; Monned lihha Road mis weel tullewad jure panna; Keiksuggused Kalla Road; Keiksuggused Kalla-Soostid; Keiksuggused Road Rohho-aia Rohhudest; Keiksuggused Worstid; Keiksuggused Puddingid; Keiksuggused Kokid; Keiksuggused Pima Road; Keiksuggused Sjeleed; Keiksuggused marjad, mis Sukroga sissetehhakse; Keiksuggused Winad ja Weed, mis marjust woib tehha; Mis prulimisse jures tulleb tähhele panna; Keiksuggused pölletud winad ja Weed; Keiksuggused leiwad.

Torkab silma härjaliha rohke kasutamine, loom tarvitati pea tervikuna ära (Präss sült härja peast, Härja sabbad läätsedega, Nero-praad, Ragu Selja-üddist). Koduloomade ja -lindude kõrval leidub retsepte metsloomade ja -lindudega (Hasseritud tedred, Hallid räästad ang Sürpriis ehk hallräästad saiakuklis, Waarseritud ja Planeritud Tuid). Retseptides võib kohata tänapäeval unustusse vajunud naereid ja läätsi (Lamba lihha Ragu happo kore- ja nairidega, Parti Ragu läätsedega). Rikkalikult on esindatud kalaroad (Löhhi-kalla Kirsimarja Soostiga, Krilleritud angriast), ei puudu retseptid vähkide ja austritega (Merre-wähhid jodawa wina, ja Ädikaga sissetehha, Kalkuni raguu ööstritega). Raamatusse on võetud kaks tol ajal uudset kartulitoidu retsepti: Praetud ma-ounad Petersilli lehtega ja Ma-oune tuwida. Retsepte leidub nii hapukapsaga (Happo kapstad rösa korega) kui ka hapuoblikate ja piimohakatega. Raamat sisaldab hulgaliselt nõuandeid nii liha- kui ka aiasaaduste ületalve hoidmiseks (Lindo sissepanna, et naad heina Kuuni seiswad, Kuida hirwe- ehk Renntiiri-lihha hoitakse).

Eestikeelse retsepti pealkirja järel on sulgudes toodud saksakeelne nimi, raamatu lõpus on eesti- ja saksakeelne register, mis aitas härrastel toiduvalikus orienteeruda. Mõned retseptinimed on pandud kirja ligilähedase häälduse järgi, näiteks Katoo dö Selinott (vormiroog metspüüst).

18. sajandi mahukaimas eestikeelses tarbetekstis leidub ohtralt uudissõnu: käks (keeks), krääm (kreem), piskui (biskviit), taart (tort), wilee (filee), wrikadell (frikadell), klaseeritud (glasuuritud), kortlett (kotlet), omelet (omlett), pulljong (puljong), sjampion (šampinjon). Kõik terminid ei juurdunud eesti keelde nagu haseeritud (hakitud), katoo (kook), kulii (põhikaste), waars (täidis), wüllitud (täidetud) jpt.

Eesti Rahvusraamatukogus säilitataval, Eesti Kirjandusmuuseumilt kingiks saadud eksemplaril puuduvad tiitelleht ja lk. 459-608, eeslehtedel võib näha endiste omanike käsikirjalisi sissekandeid. Kataloogis on kasutatud TLÜ Akadeemilise Raamatukogu eksemplari tiitellehte. Köki ja Kokka Ramatut on teadaolevalt säilinud kaheksa eksemplari.

Schwedisches Koch-und Hausshaltungs-Buch … von Christina Warg. Greifswald : gedruckt und verlegt von A. F. Röse, 1789. [8], 638, [6] S.
1. tr. 1772, 2. tr. 1778, 4. tr. 1805.

C. Wargi kokaraamatu saksakeelse tõlke kolmas trükk. Raamat oli üldkasutatav baltisaksa ringkondades.



Katharina Fehre

(sünd. Krohss, 1766 - 1829)
töötas pärast kaupmehest abikaasa surma Riia tütarlaste linnakoolis õpetajana, 1822. aastal asus elama Pärnusse. Ta avaldas kaks kokaraamatut Livländisches Koch- und Wirthschaftsbuch (1816) ja Neuestes Koch- und Wirthschaftsbuch (1823). Esimene tõlgiti eesti (1824) ja mitukümmend aastat hiljem ka läti keelde (1851).

Livländisches Koch- und Wirthschaftsbuch für grosse und kleinere Haushaltungen / [Katharina Fehre]. 2. vermehrte und verbesserte Aufl. Riga : bei Deubner und Treuy, 1817. XX, 423 S.
1. tr. 1816, 3. tr. 1820, 4. tr. 1823, 5. tr. 1828, 6. tr. 1844, 7. tr. 1857.

Baltisakslaste hulgas populaarse K. Fehre kokaraamatu teine trükk. Esitrükk 1816. aastast pole säilinud. Juba J. F. Recke ja K. E. Napiersky teatmeteoses Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon (1827) on see tähistatud tärniga, s.t. pole leitud.

Neuestes Koch- und Wirthschaftsbuch von Catharina Fehre. Riga und Dorpat : in der Hartmannschen Buchhandlung, 1823. XVI, 351 S. - Paralleeltiitellehel pealk.: Livländisches Koch- und Wirtschaftsbuch für grosse und kleinere Haushaltungen. Zweiter Theil.

K. Fehre esikteose Livländisches Koch- und Wirtschaftsbuch teine osa, sellest väljaandest kordustrükke ei tehtud.

Uus Kögi- ja Kokka Ramat, mis öppetab keigetarwilissemad road pissokesse ja sure maiapiddamisse kohta teggema, ja keik mis senna jure tarwis, ja sedda möda, kui Lihwlandi kokka ja maiapiddamisse ramatust on luggeda, mis Saksakele on wäljaantud / [K. Fehre; tlk. C. M. Henning]. Tallinn : trükkitud Dullo kirjadega, 1824. VIII, 454, [30] lk.

K. Fehre kokaraamatu Livländisches Koch- und Wirthschaftsbuch tõlge eesti keelde. Raamatu tõlkis saksa keelest pastor ja viljakas usulise kirjanduse eestindaja Carl Matthias Henning (1774–1856).
909 retsepti sisaldav raamat on jaotatud 12 ossa: 1. Ettewalmistamissed; 2. Suppid; 3. Road rohhoaia rohtodest; 4. Worstid; 5. Tuwitud asjad ja kallertid; 6. Kallad; 7. Woitaignad ja pastetid; 8. Puddingid, jahho- ja munnaroad; 9. Pradid ja sallatid; 10. Keiksuggused kogid; 11. Wiimsed road. Sjeleed. Jeätanud ja minned mu jokid; 12. Sahwtid ja sissetehtud asjad: Õppetus lihha solata ja suitsetada.

Terminoloogiliselt kordab raamat paljus Köki ja Kokka Ramatut. Osa toorlaene on küll välja jäänud, pealkirju pole enam saksa keelde tõlgitud, lisandunud on uusi termineid (härjasilmad, rospühw, rullklops, röstepraad, pühwstiik, karbonad jne.). Huvitav leid on paisund koheva vormiroa kohta. Raamatust võib leida peeneid roogi nagu Jänesed ölimarjade ja sidronitega, Nored tuid parmesanjuusto ja risiga, Sampange-waht, Jeä-roog korest ja wanillist. Kartuliroogi on selles kokaraamatus juba rohkem, nii võib siit leida ka kartuli-klimbisupi, -pudru, -pudingi, -salati jm. Kurioosumina mõjuvad tänapäeva seisukohalt retseptid lõokeste valmistamiseks.
Leokesi walmistada. Üks wägga kallis pudding.

Uus Kögi- ja Kokka Ramat, mis öppetab keigetarwilissemad road pissokesse ja sure maiapiddamisse kohta teggema, ja keik mis senna jure tarwis, ja sedda möda, kui Lihwlandi kokka ja maiapiddamisse ramatust on luggeda, mis Saksakele on wäljaantud / [K. Fehre; tlk. C. M. Henning]. Tallinn : trükkitud Lindworse kirjadega, [ i.a]. VIII, 454, [30] lk.

1824. a. esitrüki trükilaoga eksemplar, millele on tehtud uus aastaarvuta tiitelleht. Sellist varianti on säilinud kaks eksemplari, teine asub Eesti Kirjandusmuuseumis.


Lyda Panck


elas ja töötas tõenäoliselt Tartus, päritolult baltisakslane. Avaldas saksakeelse kokaraamatu, mis tõlgiti ka eesti keelde. Mõlemast raamatust ilmus arvukalt kordustrükke.

Kasulinne Kögi- ja majapiddamisseramat, kedda wälja andnut on Liida Panck, makele seadnut F[erdinand] Eckfeldt. Tartu : E. J. Karow, 1864. 480, XXX, [1] lk. 1259 eks.
2. tr. 1877, 3. tr. 1885, 4. uuend. ja täiend. tr. 1896, 5. uuend. ja täiend. tr. 1901.

L. Pancki kokaraamatu Kochbuch für die deutschen Ostseeprovinzen Russlands (1844) tõlge eesti keelde. Eessõna kinnituse kohaselt oli raamat määratud “kodanlikele majapidamistele”, seega linnarahvale. Tartus viies trükis ilmunud kokaraamat sisaldab 1163 retsepti.

Terminoloogia on endiselt tugevasti saksapärane. Lisaks retseptidele on esitatud iga aastaaja kohta kolme nädala “köögisedelid” ning pidulaua menüüsid, näiteks “Buljon puddingeka. – Tuurkalla kallerti sees. – Rohhilissed erned kotulettiga. – Metskitse praad. – Üllespuhhutud õunakook (suhwlee)”. Esimest korda on eraldi rubriigina toodud seeneroad, suur valik on tõuralihast suppe, õpetatakse karukäppi praadima ja juustu valmistama. Varasematest rohkem tutvustatakse vene toiduretsepte: Külm supp linnodest ehk ka kallast wenne modu (Okroshka), Supp kallast, wenne modu (Uhha). Siit leiab ka Wastlapäwa leiwad, martsipani ja marmelaadi, laia piparkookide ja kringlite valiku, mitu sorti rukkileiba. Esmakordselt kohtame eestikeelses kokaraamatus sõnu stritzel, kissel, likkör, winägret.

Raamatu lõpus on majapidamisnõuanded, näiteks kuidas sinepit teha või seepi keeta, aga ka tinti valmistada. Hilisemates trükkides on sõnavara mõnevõrra uuendatud, näiteks tõuraliha asemel kasutatakse veiseliha.
Karrupraad. Karrukäppad pradida. Soost sinnepiga soja roade jurde.


Panck, Lyda
Kochbuch für die deutschen Ostseeprovinzen Russlands. 2. umgearb., vermehrte Aufl. Dorpat : J. Karow, 1862. XIV, 349 S.
1. tr. 1844, 3. tr. 1866, 4. tr. 1871, 5. tr. 1874, 6. tr. 1879, 7. tr. 1886, 8. tr. 1900.

Kasulisse Kögi- ja majapiddamisseramatu aluseks olnud L. Pancki saksakeelne väljaanne.

Eesti Rahvusraamatukogu 2007
Näituse koostasid Urve Sildre ja Helle Remmelt. Näitusega kaasnevad Jaana Kooli kujundatud trükikataloog ja kalender. Virtuaalnäituse koostas Urve Sildre, kujundas Andrus Igalaan.