| RRi avaleht | RRi digitaalkogud |
| Sissejuhatus | Euroopa ja Skandinaavia kaardid 16.-18.saj. | Liivimaa kaardid 16.saj. | Liivimaa kaardid 18.saj. |

LIIVIMAA KAARDID 17. saj.


LA LIVONIE DUCHÉ divisée en ses Principles Parties ESTEN, et LETTEN & c.; Avecq Privilege pour Vingt Ans / par le Sr. Sanson d’Abbeville. - Ca 1:1 000 000. - Paris : Pierre Mariette ; Sanson d’Abbeville, 1663 (ilmub alles peale 1676.a.). - Vasegravüür ; 52 x 40 cm. - (Cartes Générales de la Geographie ancienne et nouvelle, ou les empires, monarchies, royaumes, estats, republiques, et peuples, tant anciens que nouveaux de toutes les parties du monde sont exactement remarques & distingus ; 47)

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb atlasest “Cartes générales de la geographie ancienne et nouvelle” ning on koostatud prantsuse kartograafi Nicolas Sanson d’ Abbeville poolt.

Sanson’i perekond oli 17. sajandi prantsuse kartograafia tuntuim nimi. Pärit olid nad Abbévillest Põhja-Prantsusmaalt. Töökoja rajajaks oli Nicolas (1600-1667). Esimene atlas saja kaardiga ilmus 1658. a., teine atlas Cartes Générales de toutes les parties du Monde ilmus 1658. a., kuigi osad seal sisalduvad kaardid on dateeritud juba 1627. aastaga. See oli esimeseks prantsuse atlaseks, mis koosnes prantslaste poolt koostatud kaartidest. Peale oma atlase ilmusid Sanson’ide kaardid paljude teiste atlaste koosseisus, kokku umbes 300 kaarti.
Sanson oli tugevalt sõltuv teiste kartograafide töödest ning tema kaardid on läbipõimunud hollandikeelsetest kohanimedest.
Sansonid töötasid algul koos kirjastaja Melchior Tavernier’ga, 1648. a. alates tegid lepingu Tavernier’järglase, Pierre Mariette’iga (s. 1600), kes oli eeskätt kunstikaupmees ja trükkal.


NOVA TOTIUS LIVONIAE accurata Descriptio. - Ca 1:1 500 000. - Amsterdam : Joan Janssonius, 1642. - Vaselõige ; 50 x 37 cm. - (Jansson, Jan : Nouveau Theatre Du Monde ou Nouvel Atlas / 1 ; 31)

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Joan Jansson (1594-1664) oli ajajärgu üks kuulsamaid kaardikirjastajaid, kes andis välja põhiliselt teiste autorite teoseid. Tema töökoda kuulus algselt graveerijale ja kaardikirjastajale Jodocus Hondiusele (1563-1611), kes ostis G. Mercatori järglaste käest Mercatori kaartide trükiplaadid ja väljaandmisõigused 1604. a.

Appendix ehk Novus Atlas, kust pärineb käesolev kaart, ilmus esmakordselt 1638. a. Hendrik Hondiuse ja Joan Jansson’i koostööna.


LIVONIA vulgo Lyefland. - Ca 1:1 700 000. - Amsterdam : Joan Blaeu, 1662. - Vasegravüür ; 48 x 37 cm. - (Blaeu, Joan : Atlas Maior, Sive Cosmographia Blauiana / 2 ; 10)

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb atlasest Atlas Maior, Sive Cosmographia Blauiana ning on koostatud Joan Blaeu poolt.

Blaeu’d on kuulsaim Hollandi kartograafide perekond, kelle tegevus kestis peaaegu kogu sajandi. Willem Janszoon Blaeu (Blauw, Blaeuw)(1571-1638) oli kuulsaima taani astronoomi Tycho Brache (1546-1601) õpilane. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist Johannes Janssoniusega, lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. Algul kaheköitelist atlast Theatrum Orbis Terrarum, sive Atlas Novus (lühendnimega Atlas major) andsid Blaeu’d esmakordselt välja 1635. a. Järgnevalt ilmus atlas 1646-1655. a. kuueköitelisena ning 1664-1665. a. kaheteistköitelisena nimetuse all Geographia Blaviana.
Blaeu töökojas töötasid selle aja parimad graveerijad, illustraatorid ja trükkalid, mis tagas nende atlaste ja kaartide täpsuse, kunstipärasuse ja korrektse esituse.
Liivimaa kaart valmis 1641. a. Anders Bure tööde alusel ning seda kaarti kasutasid järgnevalt Merian, DeWit, Jansson, jt.


La Livonie avec les frontieres de Courlande et de Finlande / Dressé sur les meilleures Cartes levés sur les Lieux, et tout nouvellement rendue publiqué par Pierre van der Aa Avec Privilege. – [Ca 1:2 200 000]. - Leide //Leiden// : Pierre van der Aa, [u. 1674-1729]. - 1 kaart : vasegravüür ; 35 x 28 cm.

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Pieter van der Aa, Leideni kaardikirjastaja, andis 1714. a. välja kaks atlast: 137 kaardiga Atlas Nouveau et Curieux ning 98 kaardiga Atlas Nouvel. 1729. a. ilmus Galerie Agréable du monde. Kuigi arvuliselt ilmus kaarte palju, oli kätte jõudnud seisaku ajajärk, s.t. mingeid uuendusi ei toimunud ning kõik väljaantavad kaardid kujutasid endast oma eelkäijate kaartide kombinatsioone ja imitatsioone. Initsiatiiv oli nihkunud madalmaadest Prantsusmaale ning prantsuse teadus domineeris 17. sajandi teisest poolest alates ning kogu 18. sajandi vältel.


Livoniae et Curlandiae Tabula / per C. Weigelium. – [Ca 1:1 400 000]. - Norimbergae //Nürnberg//, [u. 1698-1726]. - 1 kaart : vasegravüür ; 38 x 32 cm.

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Christoph Weigel (1654-1726), kaardigraveerija, asus Nürnbergi 1698. a. ning andis koos Johann D. Köhleriga välja mitu atlast (Atlas Scholasticus et Itinerarius; Bequemer Schul- und Reisen-Atlas 1724; Atlas Manualis Scholasticus 1712; Orbis Antiquus 1720), kus ilmus ka see kaart.


Tabula Ducatuum Livoniae et Curlandiae / recentior. incisa editaque per Gerardum Valck. – [Ca 1:910 000]. - Amsterdam : Gerardus Valck, [u. 1673-1686]. - Vasegravüür ; 57 x 48 cm.

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Käesolev kaart on ilmunud mitmes atlases, - Nicolas Visscheri Atlas minor ; Homanni Atlas geographicus maior; Atlas selectus; Nova totius geographica telluris proiectio.

Tema koostaja, Gerard Val(c)k (1650-1726) oli Amsterdami kaardigraveerija ja -kirjastaja, kes 1683. a. ostis koos P. Schenkiga J. Blaeu töökoja ning atlase kirjastamise õigused ning asutas 1700. a. iseseisva firma.


Livonia : Cum Privilegio / Per Gerardum Mercatorem. – [Ca 1:1700000]. – Amstelodami // Amsterdam : Henricus Hondius, 1627 [ilmunud 1634]. – Vasegravüür ; 35 x 46 cm. – (Gerhardi Mercatoris et J. Hondii. Atlas. Ofte Afbeeldinghe vande gantsche Weerldt ; 23)

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kuulsa flaami kartograafi Gerardus Mercatori koostatud Liivimaa kaart, mis ilmus esmakordselt pärast autori surma 1595. a. G. Mercatori Atlases. Oma sisult sarnaneb see põhiliselt J. Portantiuse 1573. a. ilmunud Liivimaa kaardiga, kuid üksikasjus on G. Mercatori kaart täpsem. 1604. a. alates trükiti Mercatori Liivimaa kaarti paljudes J. Hondiuse poolt Amsterdamis väljaantud atlastes.
Käesolev kaart on ilmunud 1634. a. Amsterdamis Henricus Hondiuse ja Joan Janssoniuse Atlase flaamikeelses väljaandes. Kaardi pöördel on tekst Beschryvinghe van Lyflandt (lk. 49-50).

Gerardus Mercator (flaami keeles Gerard Kremer)(1512-1594) sündis Antverpeni lähedal Rupelmonde linnas käsitöölise perekonnas. 1530. a. asus ta õppima Leuveni ülikoolis - tolle aja tähtsaimas Madalmaade teadus- ja hariduskeskuses nn. seitsme vaba kunsti teaduskonnas. Louvainis sõbrunes ta astronoomia, kartograafia, geograafia ja kosmograafiaga tegeleva matemaatika- ja meditsiiniprofessori Gemma Frisiusega. Algul töötas Mercator tema abilisena, hiljem avas isikliku gloobuste ja astronoomiliste instrumentide valmistamise töökoja. 1544. a., Madalmaade rahutuste aegu arreteeriti ta süüdistatuna ketserluses. Vabanenud, emigreerus ta 1552. a. perekonnaga Saksamaale Duisburgi. Kaartide vähese nõudluse tõttu Kesk-Saksamaal tekkis tema tegevuses kartograafina kümne aasta pikkune paus. Kaarte hakkas ta koos oma poegadega taas koostama 1563. aastast alates.
Gerardus Mercatori elutöö, viieosaline maailmaatlas“Atlas sive cosmographicae meditationes de fabrica mundi et fabricati figura” ilmus täies ulatuses esmakordselt 1595. a. tema poja Rumboldi väljaantuna. atlase teise trüki andsid 1602. a. välja tema lapselapsed. 1604. a. müüdi kõik atlase vaskplaadid koos väljaandmisõigusega Amsterdami graveerijale ja kirjastajale Jodocus Hondiusele, kelle täiendatuna on atlast veel korduvalt välja antud Mercator-Hondiuse atlase nime all.


Livoniae descrip(tio). - [Ca 1:9 700 000]. - Amstelodami //Amsterdam// : Cornelius Nicolai, 1603. - 1 kaart : vasegravüür ; 9 x 12 cm. - (Tabularum Geographicarum Contractarum Libri Quinque / Petrus Bertius ; 428).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Madalmaade kartograaf Petrus Bertius (Pieter Bert) (1565-1629) andis miniatlase Tabularum geographicarum, kust pärineb käesolev kaart välja 1600. a. Selle atlase aluseks oli Petrius Kaeriuse graveeritud ning Barent Langenesi 1598. a. Middelburgh’is välja antud miniatlas Caert-Thresoor. Sama atlas ilmus ka 1599. ja 1609. a. Amsterdamis Cornelius Claeszi väljaandena. 1616. a. avaldas selle atlase täiendatud kujul J. Hondius. Langenesi originaalkaardid ilmusid uustrükina ka 1649. a. Visscheri väljaandena.


Livonia : Beschryvinghe van Lyflandt. – [Ca 1:4 3000 000]. – [Amsterdam (Arnheim?)] : Joannes Janssonius, [Ca 1630] - 1 kaart : vasegravüür ; 18 x 14 cm. - (Atlas minor Gerardi Mercatoris ; 139).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb tuntuima flaami kartograafi Gerardus Mercatori (1512-1594) nimel Madalmaade kartograafide Jodocus Hondiuse ning tema järglaste poolt välja antud atlasest Atlas minor.
Jodocus Hondius ostis G. Mercatori pärijate käest kaartide trükiplaadid ja väljaandmisõiguse 1604. a. ning tema ja ta pärijad andsid Mercatori nimel tema atlasi eri keeltes välja kuni 1637. aastani. Esimest korda anti Atlas minorit välja 1607. a. ning sellele järgnesid paljud kordusväljaanded.

Jodocus Hondius (1563-1611), graveerija ja kaardikirjastaja, alustas 1583. a. Londonis kaartide graveerijana. 1600. a. pöördus J. Hondius tagasi Amsterdami ning ostis 1604. a. G. Mercatori atlaste väljaandmisõiguse. Jodocus Hondius suri 1611. a. ning tegevust jätkasid tema järeltulijad. Töökotta asus tööle ka Henricus Hondiuse väimees Jan Jansson ning pärast Henricus Hondiuse surma läks töökoda tema kätte.

Jan (Joannes, Joan) Jansson(ius) (1596-1664) oli ajajärgu kuulsamaid kaardikirjastajaid, kes andis välja põhiliselt teiste autorite teoseid. Janssoni nimi säilis firma nimes (Janssonius-Waesbergii) ka tema järglaste, Johann Waesbergeri ja Elisee Meyerstraeti ajal kuni 1750. aastani.


Livonia : Livonia sive Liefland / Petrus Kaerius Caelavit – [Ca 1:3 400 000]. - Amstelodami//Amsterdam : I. E. Cloppenburgh, [ca 1630]. - 1 kaart : vasegravüür ; 24 x 17 cm. - (Gerardi Mercatoris atlas sive cosmographica meditationes de fabrica mundi et figura ; 123).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb atlasest Gerardi Mercatoris atlas sive cosmographicae meditationes de fabrica mundi et figura , mida tuntuima flaami kartograafi Gerardus Mercatori (1512-1594) nimel andsid välja Jodocus Hondius ja tema pärijad, kes ostsid 1604. a. G. Mercatori pärijate käest kaartide trükiplaadid ja väljaandmisõiguse. Mercatori nimel anti tema atlasi eri keeltes välja kuni 1637. aastani.

Jodocus Hondius (1563-1611), Madalmaade graveerija ja kaardikirjastaja, alustas 1583. a. Londonis kaartide graveerijana. Seal abiellus ta teise kartograafi, Pieter van den Keere (Kaeriuse) õega. 1600. a. pöördus J. Hondius tagasi Amsterdami ning ostis 1604. a. G. Mercatori atlaste väljaandmisõiguse. Jodocus Hondius suri 1611. a. ning tegevust jätkasid tema järeltulijad.

Pieter van den Keere (Petrus Kaerius) (1571-1646), Jodocus Hondiuse naisevend töötas 1593. aastani Londonis ja hiljem Amsterdamis nii iseseisvana graveerijana kui ka Hondiuse töökoja juures.


Carte de la Livonie ou Lifland. - Paris : Adam Olearius, 1659. – 1 kaart : vasegravüür ; 28 x 24 cm. - (Relation du voyage d’Adam Olearius en Moscovie, Tartarie et Perse : Tom I : part 1 ; 74).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb saksa matemaatiku Adam Oleariuse (Oelschläger) (1599-1671) reisikirjast Relation du voyage d’Adam Olearius en Moscovie, Tartarie et Perse. A. Olearius koostas oma reisikirjades ilmunud kaardid Venemaale tehtud reisi ajal koostatud skeemide järgi.


| Sissejuhatus | Euroopa ja Skandinaavia kaardid 16.-18.saj. | Liivimaa kaardid 16.saj. | Liivimaa kaardid 18.saj. |
| RRi avaleht | RRi digitaalkogud |