| RRi avaleht | RRi digitaalkogud |
| Sissejuhatus | Euroopa ja Skandinaavia kaardid 16.-18.saj. | Liivimaa kaardid 17.saj. | Liivimaa kaardid 18.saj. |

LIIVIMAA KAARDID 16. saj.


LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO / Joanne Portantio auctore. - Mõõtkava erinev. - Antwerpen, 1573-1598. - Vasegravüür ; 22 x 24 cm. - (Theatrum Orbis Terrarum / Abraham Ortelius; 100)

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart on koostatud 1573. a. flaami kartograafi Johannes Portantiuse poolt ning ilmus esmakordselt Abraham Orteliuse poolt väljaantud atlases Theatrum Orbis Terrarum (1570-1612. a. anti seda välja 41 korda). Tegemist on esimese tänini säilinud Liivimaa kaardiga.

Kaardil on kujutatud Vana-Liivimaa tema ajaloolistes piirides, mis kaardi väljaandmisaega arvesse võttes tuleneb vananenud andmetest (poliitiline jaotus kaardil kujutab Liivi sõja eelset seisu). Erinevalt teistest kaasaegsetest kaartidest on siin Eesti territooriumi kontuurid enam-vähem õiged, kuid saari on kujutatud ebaloomulikult suurtena. Kaardil on kujutatud ka varasemate kaartidega võrreldes rohkem kohanimesid (ligi 50).

Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase Theatrum Orbis Terrarum (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse Liivimaa kaardiga). Orteliuse atlas oli kaasajal väga populaarne ning teda anti ajavahemikul 1570-1624. a. erinevate kirjastajate poolt välja vähemalt 42 korda erinevais Euroopa keeltes. Käesolev kaart kuulub ühte atlase prantsusekeelsesse väljaandesse, mis ilmusid aastatel 1574, 1578, 1581, 1585, 1587 ja 1598. a.
1577-1724. a. anti välja ka Orteliuse atlasel baseeruvaid taskuväljaandeid, mille pealkirjad algasid selliste sõnadega nagu Spieghel, Le Miroir, Epitome, Enchiridion, jne.


LIVONIAE PROVINCIAE AC EIUS Confinium Verus et elegans tÿpus / Jo. Portantius Cosmographus Delinea . - Ca 1:3 800 000 ;
MoscoviaeMaximi Amplissimi-Que Ducatus chorographica descriptio / Authore Anthonio Jankinsono Anglo. Ca 1:10 000 000.
Ioannes Deutecum, Lucas Deutecum, Ferunt. - Antwerpen : Vidua et Haeredes Gerardi de Iudaeis, 1593. - 2 kaarti ühel lehel : Vasegravüür ; 55 x 41 cm. - (Speculum Orbis Terrae / Cornelis de Jode)

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Antverpeni astronoomi ja matemaatiku Johannes Portantiuse poolt 1573. a. koostatud Liivimaa kaardi käesolev versioon ja Antonio Jankinsoni Moscovia kaart ilmusid Cornelis de Jode atlases Speculum Orbis Terrae 1593. a. Gerard Jode (1515-1591), Antverpeni kartograaf ja matemaatik töötas algul kaartide graveerijana, hiljem hakkas ise kaarte koostama ja välja andma. Ta koostas põhiliselt suuremõõtkavalisi kaarte ning täiendas ja andis välja teiste autorite töid. Tema silmapaistvaimaks tööks oli 1570. a. valminud kaheköiteline 65 kaarti sisaldav atlas Speculum Orbis Terrarum. Sellest atlasest on käesolevaks ajaks maailmas säilinud 12 eksemplari. Uue trüki atlasest andis 1593.a. välja tema poeg, kartograaf Cornelis Jode nime all Speculum Orbis Terrae.

G. Jode atlase kaardid on graveeritud osavate graveerijate vendade Jan ja Lucas van Deoticumi poolt, kes töötasid Antverpeni kirjastaja Christopher Plantinini teenistuses ning graveerisid paljude ajastu kuulsamate kartograafide, de Jode, Waghenaer’i, Orteliuse jt. kaarte.


Magni Dvcatvs Lithvaniae, Livoniae et Moscoviae Descriptio / Maciej Strubycz. - Köln, 1589. - 1 kaart : vasegravüür ; 39 x 32 cm. - (Polonia / Martin Kromer).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Maciej Strubycz (u. 1520-1589) oli Poola kartograaf, pärit Sileesiast. Ta õppis Königsbergi ülikoolis ning oli hiljem Preisi hertsog Albrechti, Poola kuninga Sigismund II Augusti ja Stephan Batory teenistuses. Ta koostas mitu Leedu ja Poola riigi idapiiride kaarti, kuid peale ülalnimetatu on kõik tema kaardid hävinud. Selle kaardi lõikas vaske Gerardus Mercator.


Tavola Nuova Di Prussia et Di Livonia / Jacopo Gastaldo. – [Ca 1:6 800 000]. - Venetia //Veneetsia// : Giordano Ziletti, 1574. - 1 kaart : vasegravüür ; 21 x 26 cm. - (La Geografia / di Claudio Ptolemeo Alessandrini; 14).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Klaudios Ptolemaios

Kuulus Vana-aja täheteadlane, matemaatik ja geograaf, kes elas Aleksandrias aastatel u 90-168 pKr. Tema elust on teateid väga vähe. Tema teostes avaldatud teadmised on tänapäeva seisukohalt lähtudes vigased, kuid nende mõju kestis Euroopas üle 1300 aasta. Ptolemaiose töödel on vigadest hoolimata olnud suur mõju teaduste arengule.
Ptolemaiose maine geograafina põhineb suures osas tema teosel “Geographike hyphegesis”(Juht maateadusesse), mis koosneb kaheksast raamatust. See sisaldab teadmisi kaartide koostamise võtetest, Euroopa, Aafrika ja Aasia kohanimede loendist, kus kohad on järjestatud nende geograafiliste koordinaatide järgi ning maailma ja üksikute maade kaartidest (erinevate allikate andmeil võis neid kaarte olla algselt 26-64). Kartograafina võtab Ptolemaios esmakordselt kasutusele koonilise kaardiprojektsiooni ning tema kaartidest alates võetakse algmeridiaanina laialdaselt kasutusele kaardivõrk, mille algmeridiaan läbib Kanaari saari. Tema kaartidele ja kohanimede loenditesse oli kantud koos geograafiliste koordinaatidega ligi 4000 kohanime ning 360 linna.
Esmakordselt anti tema raamat ladinakeelsena (Cosmographia) välja Vicenzas 1475. a. firenzelase Jacobus Angelus poolt ning see sai aluseks umbes 33-34 väljaandele järgneva saja aasta jooksul. Kaardid lisati raamatu teisele trükile (Bologna, 1477). Igas järgnevas raamatus täiendati autori poolt seal sisalduvaid kaarte ning iga väljaandega lisandus uusi aja tuntumate kartograafide poolt koostatud “Ptolemaiose laadis” kaarte.
Käesolev kaart on koostatud Itaalia kartograafi J. Gastaldi poolt ning ilmus esmakordselt 1548. a. Ptolemaiose Veneetsia väljaandes.

Iacopo Gastaldi (1500-1565), insener ja Veneetsia Vabariigi esimene kutseline kartograaf andis ajavahemikul 1544-1570 välja ligi sada kaarti, millele lisandusid tema teiste autorite kogumikes ilmunud kaardid. 1547.-1548. a. kohandas ta (lisades olulisi täiendusi) 31 Münsteri “modernset” kaarti Ptolemaiose Geographia Itaalia väljaandele (samu kaarte kasutati ka 1561., 1562. ja 1574. a. V. Valgrisi ja G. Ziletti Ptolemaiose väljaannetes). Gastaldi oli osav joonestaja ja joonistaja ning tal oli suur mõju Euroopa kartograafia arengule. Tema kaardid olid kaasaegsete hulgas nõutud ning tal oli mitu järgijat.


Livonia. – [Ca 1:9 700 000]. – [16./17. saj. vahetus]. - 1 kaart : vasegravüür ; 8 x 11 cm.

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb 16/17. sajandi vahetusel välja antud täpselt tuvastamata miniatlasest. Sellel ajajärgul anti välja mitme tuntud kartograafi (Ortelius, Hondius, Mercator jt.) atlaste miniväljaandeid. Kaardi iseloomulikeks joonteks on rannajoone kujutamine ligilähedaselt Portantiuse Liivimaa kaardil (ilmunud 1574. a.; esimene tänaseni säilinud Liivimaa kaart) oleva rannajoonega, kuid suured moonutused on jõgedevõrgus. Liivimaad on kaardil kujutatud Liivi sõja eelsetes piirides. Kuivõrd on tegemist taskuatlasega, on ülevaatlikkuse huvides piirdutud väheste kohanimedega ning kaardi kujundus on tagasihoidlik. Võimalik, et leht pärineb pärast Abraham Orteliuse surma eri kirjastajate poolt 1601. a. välja antud miniatlasest Epitome theatri orbis terrarum Abrahami Ortelii.


Livonia. – [Ca 1:9 700 000]. – [16./17. saj. vahetus]. - 1 kaart : vasegravüür ; 8 x 11 cm.

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Kaart pärineb 16/17. sajandi vahetusel välja antud täpselt tuvastamata miniatlasest. Sellel ajajärgul anti välja mitme tuntud kartograafi (Ortelius, Hondius, Mercator jt.) atlaste miniväljaandeid. Kaardi iseloomulikeks joonteks on rannajoone kujutamine ligilähedaselt Portantiuse Liivimaa kaardil (ilmunud 1574. a.; esimene tänaseni säilinud Liivimaa kaart) oleva rannajoonega, kuid suured moonutused on jõgedevõrgus. Liivimaad on kaardil kujutatud Liivi sõja eelsetes piirides. Kuivõrd on tegemist taskuatlasega, on ülevaatlikkuse huvides piirdutud väheste kohanimedega ning kaardi kujundus on tagasihoidlik. Võimalik, et leht pärineb pärast Abraham Orteliuse surma eri kirjastajate poolt 1601. a. välja antud miniatlasest Epitome theatri orbis terrarum Abrahami Ortelii.


Prussia ET Livonia Nova / Iacopo Gastaldo – [Ca 1:9 700 000]. - Venetia //Veneetsia// : Giovanni Baptista Pedrezano, 1548. - 1 kaart : vasegravüür ; 17 x 12 cm. - (La Geografia / di Claudio Ptolemeo Alessandrini ; 20).

Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR

Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.

Klaudios Ptolemaios

Kuulus Vana-aja täheteadlane, matemaatik ja geograaf, kes elas Aleksandrias aastatel u 90-168 pKr. Tema elust on teateid väga vähe. Tema teostes avaldatud teadmised on tänapäeva seisukohalt lähtudes vigased, kuid nende mõju kestis Euroopas üle 1300 aasta. Ptolemaiose töödel on vigadest hoolimata olnud suur mõju teaduste arengule.
Ptolemaiose maine geograafina põhineb suures osas tema teosel “Geographike hyphegesis”(Teejuht maateadusesse), mis koosneb kaheksast raamatust. See sisaldab teadmisi kaartide koostamise võtetest, Euroopa, Aafrika ja Aasia kohanimede loendist, kus kohad on järjestatud nende geograafiliste koordinaatide järgi ning maailma ja üksikute maade kaartidest (erinevate allikate andmeil võis neid kaarte olla algselt 26-64). Kartograafina võtab Ptolemaios esmakordselt kasutusele koonilise kaardiprojektsiooni ning tema kaartidest alates võetakse algmeridiaanina laialdaselt kasutusele kaardivõrk, mille algmeridiaan läbib Kanaari saari. Tema kaartidele ja kohanimede loenditesse oli kantud koos geograafiliste koordinaatidega ligi 4000 kohanime ning 360 linna.
Esmakordselt anti tema raamat ladinakeelsena (Cosmographia) välja Vicenzas 1475. a. firenzelase Jacobus Angelus poolt ning see sai aluseks umbes 33-34 väljaandele järgneva saja aasta jooksul. Kaardid lisati raamatu teisele trükile (Bologna, 1477). Igas järgnevas raamatus täiendati autori poolt seal sisalduvaid kaarte ning iga väljaandega lisandus uusi aja tuntumate kartograafide poolt koostatud “Ptolemaiose laadis” kaarte.
Käesolev kaart on koostatud Itaalia kartograafi J. Gastaldi poolt ning ilmunud 1548. a. G. Pedrezano poolt väljaantud raamatus “La Geografia”.

Iacopo Gastaldi (1500-1565), insener ja Veneetsia Vabariigi esimene kutseline kartograaf andis ajavahemikul 1544-1570 välja ligi sada kaarti, millele lisandusid tema teiste autorite kogumikes ilmunud kaardid. 1547.-1548. a. kohandas ta (lisades olulisi täiendusi) 31 Münsteri “modernset” kaarti Ptolemaiose Geographia Itaalia väljaandele (samu kaarte kasutati ka 1561., 1562. ja 1574. a. V. Valgrisi ja G. Ziletti Ptolemaiose väljaannetes). Gastaldi oli osav joonestaja ja joonistaja ning tal oli suur mõju Euroopa kartograafia arengule. Tema kaardid olid kaasaegsete hulgas nõutud ning tal oli mitu järgijat.


| Sissejuhatus | Euroopa ja Skandinaavia kaardid 16.-18.saj. | Liivimaa kaardid 17.saj. | Liivimaa kaardid 18.saj. |
| RRi avaleht | RRi digitaalkogud |