Europae octava tabula = EUR. VIII. TAB. - Ca. 1:5 900 000 .- Köln, 1578. - Vasegravüür ; 41 x 33 cm. - (Mercator, Gerardus : Tabulae Geographicae Cl. Ptolemaei ad mentem).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus	Klaudios Ptolemaios Kuulus Vana-aja täheteadlane, matemaatik ja geograaf, kes elas Aleksandrias aastatel u 90-168 pKr. Tema elust on teateid väga vähe. Tema teostes avaldatud teadmised on tänapäeva seisukohalt lähtudes vigased, kuid nende mõju kestis Euroopas üle 1300 aasta. Ptolemaiose töödel on vigadest hoolimata olnud suur mõju teaduste arengule. Ptolemaiose maine geograafina põhineb suures osas tema teosel “Geographike hyphegesis”(Juht maateadusesse), mis koosneb kaheksast raamatust. See sisaldab teadmisi kaartide koostamise võtetest, Euroopa, Aafrika ja Aasia kohanimede loendist, kus kohad on järjestatud nende geograafiliste koordinaatide järgi ning maailma ja üksikute maade kaartidest (erinevate allikate andmeil võis neid kaarte olla algselt 26-64). Kartograafina võtab Ptolemaiose esmakordselt kasutusele koonilise kaardiprojektsiooni ning tema kaartidest alates võetakse algmeridiaanina laialdaselt kasutusele kaardivõrk, mille algmeridiaan läbib Kanaari saari. Tema kaartidele ja kohanimede loenditesse oli kantud koos geograafiliste koordinaatidega ligi 4000 kohanime ning 360 linna. Esmakordselt anti tema raamat ladinakeelsena (La Cosmographia) välja Viinis 1475. a. firenzelase Jacobus Angelus poolt ning see sai aluseks umbes 15 väljaandele järgneva saja aasta jooksul. Kaardid lisati raamatu teisele trükile (Bologna, 1477). Igas järgnevas raamatus täiendati autori poolt seal sisalduvaid kaarte ning iga väljaandega lisandus uusi aja tuntumate kartograafide poolt koostatud “ptolemaiose laadis” kaarte. Käesolev kaart pärineb tuntuima flaami kartograafi Gerardus Mercatori poolt välja antud atlasest Tabulae Geographicae Cl. Ptolemaei ad mentem (ilmus 1578. a. ja 1584. a.
SCHONLANDIA XIII NOVA TABULA / Sebastian Münster. - Basel : Heinrich Petri, 1540. - Puulõige ; 35 x 26 cm. - (Geographia Universalis, Vetus et Nova / Complectens Claudii Ptolemaei Alexandrini Enarrationis Libros VIII. Succedunt tabulae Ptolemaicae, opera novo paratae modo ; 41)
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Kaart pärineb Sebastian Münsteri poolt 1540. a. välja antud “ptolemaiose kaartide” atlasest Geographia Universalis. Sebastian Münsteri (1489-1552), Baseli ülikooli matemaatika ja kosmograafia professori põhiteos on 1544. a. esmakordselt välja antud Cosmographia, mille autoriteet kestis üle sajandi. Tema esimene trükitöö oli 1525. a. välja antud Etzlaub’i kaart. Uusi kaarte andis ta edaspidi välja Solinuse ja Pomponiuse tööde väljaannetele koos oma kommentaaridega (1538.a.). Tema 1540. a. Ptolemaiuse Cosmographia väljaandele oli lisatud 12 uut kaarti, sama raamatu 1542. a. väljaandele 24 uut kaarti. Need uued kaardid olid liidetud ka tema enda Cosmographia esmatrükile. Sama raamat ilmus 1550. a. täiendatuna koos 52 uue kaardiga
SUECIA, DANIA ET NORVEGIA, Regna Europ¿ Septentrionalia / Juxta Archetypum Andre¿ Buraei de Boo, Secretarÿ Regÿ, et Supremi Regni Sueciae Architecti. – [1:4400 000]. - Amsterdam : W. et J. Blaeu, [ca 1635]. - Vasegravüür ; 42 x 53 cm. - (Novus Atlas : 1 / Willem J. Blaeu).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Kaart on koostatud Hollandi kartograafi Willem Janszoon Blaeu poolt Rootsi kartograafi Anders Bure andmete alusel ning ilmus atlases “Novus Atlas”. Blaeu’d on kuulsaim Hollandi kartograafide perekond, kelle tegevus kestis peaaegu kogu sajandi. Willem Janszoon Blaeu (Blauw, Blaeuw)(1571-1638) oli kuulsaima taani astronoomi Tycho Brache (1546-1601) õpilane. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist Johannes Janssoniusega, lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. Algul kaheköitelist atlast Theatrum Orbis Terrarum, sive Atlas Novus (lühendnimega Atlas major) andsid Blaeu’d esmakordselt välja 1635. a. Järgnevalt ilmus atlas 1646-1655. a. kuueköitelisena ning 1664-1665. a. kaheteistköitelisena nimetuse all Geographia Blauiana. Blaeu töökojas töötasid selle aja parimad graveerijad, illustraatorid ja trükkalid, mis tagas nende atlaste ja kaartide täpsuse, kunstipärasuse ja korrektse esituse. Anders Bure e. Andreas Bureuse e. Buraeuse (1571-1646) tööd on Skandinaavia kartograafia nurgakiviks. A. Burel oli matemaatiku, instrumentide valmistaja ja kartograafi koolitus. Ta oli Rootsi kuninga Gustav II Adolfi sekretär, Rootsi kuningriigi peaarhitekt ning kõrgem maamõõduametnik. Viimases ametis koostas ta Põhja-Rootsi maakondade kaardi ning 1626. aastal kuueosalise Skandinaavia kaardi Orbis Arctoi nova et accurata delineatio (sellest kaardist on teada umbes 20 eksemplari), mida oma Skandinaavia kaartide alusena kasutasid hollandi kartograafid ja kirjastajad Hondius ja Blaeu.
Nova et Accvrata Orbis Arctoi Tabvla Geographica. – [Ca 1:6 300 000]. - 1667. - Vasegravüür ; 36 x 25 cm. - (Suecia antiqua et hodierna / Erik Dahlberg).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Skandinaavia kartograafia alusepanija oli Rootsi riigi kõrgem maamõõduametnik Anders Bure (1571-1646). Pärast tema kuueosalise Rootsi kuningriigi kaardi ilmumist 1626. a. elavnesid kaardistustööd riigis (s-h. ka Liivimaal). 1688. a. otsustati välja anda uus kaart, mis oleks Bure kaardist samm edasi. Tingituna Rootsi riigi pidevast sõjategevusest olid kaardimaterjalid salajased ning vaid Erik Dahlberg sai õiguse neid atlase valmistamiseks kasutada. Atlasest ilmus siiski 1698. a. ainult üks eksemplar. Osa selle atlase materjale kasutas hiljem prantsuse kartograaf Delisle oma 1706. a. atlases. Alles 1735. a. lubati ilmutada osa Rootsi maakondade kaarte. Erik Dahlberg (1625-1703) oli rootsi sõjaväeinsener, kelle jooniste järgi kindlustati 17. sajandil ka Tallinn.
Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne ; sur la Mer Baltique : Pour servir a l’Intilligence des affaires des Couronnes du Nord ou se trouvent encore les Etats de la Couronne de Pologne l’Empire d’Allemagne, et les XVII Provinces de Pays Bas ; Avec des Routes de Paris dans tous ces Estats / Par N. de Fer. H. van Loon sculp. – [Ca 1:4 200 000]. - Paris : Nicolas de Fer, 1700. - 1 kaart : vasegravüür ; 35 x 43 cm. - (L’Atlas curieux ou Le Monde représenté dans les Cartes Generales et Particulieres du Ciel et de la Terre / 1). - Kaart koosneb kahest osast, siin on vaid idapoolne.
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Nicolas de Feri (1646-1720), prantsuse kartograafi raamatukaupmehest isa oli spetsialiseerunud kaartide värvimisele ja müügile. Kuigi N. de Fer ei olnud uuendusliku ega ajaloolise kartograafia looja, võttis ta oma kaartidel arvesse Prantsuse Teaduste Akadeemia geodeetiliste mõõtmiste uusimaid tulemusi. Tema tugevaim külg oli nn. ajakirjanduslik kartograafia, mida vajas tolle aja inimene, et olla kursis pidevate sõdade tagajärjel toimuvate muudatustega. Tema tuntuimal teosel Les Forces de l’Europe ou description des principales villes, avec leurs fortifications... (1690) oli suur menu ning sellest anti välja mitu kordustrükki (ning Mortier’, Allard’i ja Aa piraatväljaandeid) kuni 1746. aastani. Tema kaardid olid kaunistatud rikkaliku ornamendiga, kuid faktitäpsus jättis soovida.
Gemeine Beschreibung aller Mittnächtigen Ländern als Schweden, Gothen, Norvegien, Dennmarck, u. - Basel : Sebastian Henricpetri, 1598. - 1 kaart : puulõige ; 35 x 30 cm. - (Cosmographey Oder beschreibung Aller Länder herrschafftem und fürnemesten Stetten des gantzen Erdbodens / Sebastian Münster ; 14).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Sebastian Münster (1489-1552) tõi kartograafia arengusse sügavaid muutusi. Ta sündis 1489. a. Hessenis ning õppis algul Heidelbergis, hiljem Tübingenis. Münster kuulus algul frantsisklaste mungaordusse ning läks reformatsiooni ajal usuuuendusega kaasa nagu paljud teised selleaegsed humanistid. Lühikest aega enne Baselisse elama asumist õpetas ta Heidelbergi ülikoolis heebrea keelt, matemaatikat ja kosmograafiat. Oma 1528. a. avaldatud traktaadis Erklerung des newen Instruments der Sunnen kutsus ta saksa üliõpilasi, valitsejaid ja linnapäid üles saatma talle skeeme ja kaarte Saksamaa regioonide kohta. Tema tuntumad teosed on: Typus Cosmograph. Universalis, mida anti välja 1532., 1537. ja 1555. a., Geographia Universalis ja Cosmographia, mis ilmusid esmakordselt 1540. a. Viimane väljaanne oli illustreeritud 24 kaheleheküljelise ning rohkete teksti paigutatud puulõikes teostatud kaartidega (s-h. Nordeuropa), linnavaadetega, etnograafiliste olustikupiltidega jms. Münster oli esimene kartograaf, kes kujutas igat talle teada olevat maailmajagu eraldi kaardil. Kaardid ehtisid kõiki S. Münsteri avaldatud raamatuid.
Nova et Accuratissima Tabula Regionum ad Sinum Finnicum / Exactissimo Delineata ac Sumneo Studio recognito ab Henrico de Leth. - Amstelodami //Amsterdam// : Sub Ligno Piscatoris, [pärast 1742. a.]. - Vasegravüür ; 47 x 54 cm.
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Selle kaardi algvariandi andis välja Rootsi Kuninglik Maamõõdukontor Stockholmis 1742. a. Regiones ad sinum Finnicum accuratissime delineatae nime all. Kaardi koostaja Henrico de Leth oli Amsterdami graveerija ja kirjastaja. Nime Piscator kasutasid Visscherid, hollandi kaardigraveerijate ja -kirjastajate perekond, kes andis välja põhiliselt teiste autorite koostatud kaarte.
Partie Orientale Du Golfe De Finnland / per Tobiam Maijerum. – [Ca 1:1000000]. - Nürnberg : Homanniani Heredes, . 1751 [ilmus 1782]. - 1 leht kaheosalisest kaardist : vasegravüür ; 40 x 44 cm. - (Atlas Geographicus Maior / 1 ; 91).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Johann Baptist Homann (1663-1724), Nürnbergi graveerija ja kaardikirjastaja oli 17,/18. sajandi vahetuse tähelepanuväärseim saksa kartograaf. Oma töökoja asutas ta 1702. aastal. Kaartide koostamisel võttis ta arvesse eesrindlikke kartograafia teooriaid. Pärast J. B. Homanni surma läks firma juhtimine algul tema poja J. C. Homanni, hiljem väimeeste J. M. Hase, Tobias Maijeri jt. kätte, keda tuntakse Homanni pärijatena. Selle nime all töötas firma 19. sajandi alguseni.
Russlands oder Moskoviens Nord-West-Theil Waraus die Angränzung mit Schweden und Norwegen Wie auch eines Theils mit Polen verst¿ndlich zuersehen / G. Bodenehr. – [1:12 000 000]. - Augsburg, [pärast 1716. a.]. - 1 kaart : vasegravüür ; 21 x 15 cm. - (Atlas Curieux oder Neuer und Compendieuser Atlas ; 102).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Kaart pärineb Augsburgi kaardikirjastaja Johann Strindbecki (1665-1714) atlasest Atlas Curieux(1704-1737). J. Strindbecki ettevõtte võtsid hiljem üle kartograafid Bodenehrid, kes jätkasid sama atlase väljaandmist. Trükiplaatidelt kõrvaldati Strindbecki nimi ja asendati Bodenehri omaga.
Svecia, Dania et Norvegia. – [Ca 1:10 000 000]. - Wolfenbüttel : Konrad Braun, 1667. - 1 kaart : vasegravüür ; 24 x 20 cm. - (Philippi Cluverii Introductio in Universam Geographiam tam Veterem, quam Novam ; 17).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Kaart pärineb geograafi ja ajalookartograafi Philipp Clüveri atlasest Philippi Cluverii Introductio in Universam Geographiam tam Veterem, quam Novam. Philipp Clüver (1580-1623) koostas atlasi vanade meistrite kaartidest, kusjuures ise ta defineeris kaarti pildina, mis kujutab kunstipäraselt tasapinnal maad või tema osi.
Kaart van Sweden = Royaume de Suede / Daniel Delafeuille. Amsterdam : Erven van J. Ratelband, 1735. - 1 kaart : vasegravüür ; 26 x 18 cm. - (Geographisch-Toneel, Of uitgezochte Kaarten ; 26).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Daniel Delafeuille (1640-1709), Amsterdamis töötanud kullassepp, graveerija ja kirjastaja. Tema tuntuim töö on Atlas Portatif ou le Théatre de la Guerre en Europe 1701, mille trükkisid järglased alles pärast tema surma. D. Delafeuille andis välja sõjakaartidest koosneva atlase, kus oli selle aja sõdivaid riike kujutavate kaartide hulgas ka see kaart. 1730. a. müüdi Delafeuille’ i vara oksjonil. Nähtavasti sattus osa trükiplaate J. Ratelbandi valdusesse, kelle töökojas jätkati atlase väljaandmist (1735). Jan Ratelband (1715-1791) oli Amsterdami teoloog ja kirjastaja. Sellel kaardil kujutatud situatsioon oli ajast maha jäänud ning polnud arvestatud Bure, Blaeu jt. kartograafide uuemaid kaarte. Kaardi ümber on kujutatud 12 endise (enne Uusikaupunki rahu 1721. a.) Rootsi riigi linna (s-h. Narva ja Pärnu) kujuteldavaid põhiplaane.
Nordeuropa. Gotlandt oder Gothen. Cap. XIX. Beschreibung des Königreichs Dennmarck, sampt den Mitnächtigen Königreichen /Schweden. Gothen /Norwegen/ u. Und was sich darinn nach verlauffen hat. - Basel : Henrichus Petri, 1559. - 1 kaart : puulõige ; 10 x 14 cm. - (Cosmographey Oder beschreibung Aller Länder herrschafftem und fürnemesten Stetten des gantzen Erdbodens / Sebastian Münster ; 19).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Kaart pärineb Sebastian Münsteri 1544. a. esmakordselt ilmunud põhiteosest Cosmographia. Sebastian Münster (1489-1552), Baseli Ülikooli matemaatika ja kosmograafia professor tõi kartograafia arengusse sügavaid muutusi. Tema tuntumad teosed on: Typus cosmograph. universalis, mida anti välja 1532., 1537. ja 1555. a., Geographia universalis ja Cosmographia, mis ilmusid esmakordselt 1540. a. Viimane väljaanne oli illustreeritud 24 kaheleheküljelise ning rohkete teksti paigutatud puulõikes teostatud kaartidega (s-h. Nordeuropa), linnavaadetega, etnograafiliste olustikupiltidega jms. Münster oli esimene kartograaf, kes kujutas igat talle teada olevat maailmajagu eraldi kaardil. Kaardid ehtisid kõiki S. Münsteri avaldatud raamatuid. Münsteri Skandinaaviat kujutava kaardi algallikatena on kasutatud Jacob Ziegleri, Claudius Clavuse, Nicolaus Germanuse, Martin Waldzeemülleri ja Olaus Magnuse kaarte, kuid teksti paigutati ka teiste autorite kaarte.
Der Nordischen Königreiche Süd-Oost Theil Begreiffende Liefland, Ingermanland und Finnland zum Theil : Cum Gratia et Privilegio Sac. Caes. Majestatis / Joh. Strindbeck Jun. fec. et Excudit. – [Ca 1:4 800 000]. - Augspurg //Augsburg//, [enne 1717. a.] - 1 kaart : vasegravüür ; 23 x 16 cm. - (Atlas Curieux oder Neuer und Compendieuser Atlas).
Vaata kaarti RR arhiivis DIGAR Originaal Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus.	Kaart pärineb Augsburgi kaardikirjastaja Johann Strindbecki (1665-1714) atlasest Atlas Curieux (1704-1737). J. Strindbecki ettevõtte võtsid hiljem üle kartograafid Bodenehrid, kes jätkasid sama atlase väljaandmist. Trükiplaatidelt kõrvaldati Strindbecki nimi ja asendati Bodenehri omaga
| Sissejuhatus | Liivimaa kaardid 16.saj. | Liivimaa kaardid 17.saj. | Liivimaa kaardid 18.saj. | | RRi avaleht | RRi digitaalkogud |