ajakirja Raamatukogu logo

Väljaandjad:

Ilmub 6 korda aastas| English |
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7324, e-post Mihkel.Volt@nlib.ee

2017 nr. 1 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 1990 - DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

AVAVEERG
Uus seadus tuligi – Kairi Felt
1. jaanuaril 2017 hakkas sundeksemplari seaduse asemel kehtima säilituseksemplari seadus. Eesti Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt on seda meelt, et värske seadus täidab vanast seadusest tunduvalt tänapäevasemalt oma eesmärki: kokku koguda ning tulevastele põlvedele kasutatavana alles hoida meie rahvuskultuurile olulised väljaanded. Säilituseksemplari seaduse kehtestamisega kaasajastas Riigikogu meie senist sundeksemplaride kogumise korraldust ja muutis digitaalsed väljaanded Eestis sama oluliseks kui trükised, heliplaadid ning DVDd. Trükiste algmaterjali kogumine seaduse alusel võimaldab meil edaspidi loobuda uute Eesti trükiste digiteerimisest.

PÄEVATEEMA: SÄILITUSEKSEMPLAR!
Säilituseksemplari seadus aitab hoida meie kultuuri tänast omapära.
Mihkel Voldi küsimustele kultuuri digitaliseerumise, säilituseksemplari seaduse ja perioodikaväljaannete sisu avamise kohta vastavad intervjuus Rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann, kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt ning raamatukogusüsteemi peaspetsialist Riin Olonen.

Kuus vaadet vastsele seadusele.
Mihkel Voldi küsimustele säilituseksemplari seaduse kohta annavad usutluses vastuse Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop, Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Martin Hallik, Tartu Ülikooli Raamatukogu kogude direktor Kristina Pai, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ning Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.

ARENDUSTEGEVUS
Kirjastajaportaal – vajalik kirjastamisel ja väljaannete talletamisel – Made Viljur-Voit
Eesti Rahvusraamatukogu juhtiv spetsialist Made Viljur-Voit tutvustab artiklis kirjastajaportaali, mis avati eelmise aasta 1. detsembril. Rahvusraamatukogu kirjastajaportaal – uus e-teenuste keskkond Eesti kirjastajaile – võimaldab teavitada uuest väljaandest, taotleda väljaannetele rahvusvahelisi standardnumbreid, arhiveerida trükifaile ja e-raamatuid, hallata väljaannete autoriõigusi ja ligipääsupiiranguid ning vaadata statistikat oma väljaannete kasutamise kohta.

Raamatukogusõnastik – statistikat ja termineid – Piret Pärgma
Eesti Rahvusraamatukogu terminoloog ja kirjastamisspetsialist Piret Pärgma annab lühiülevaate Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna tööst eelmisel aastal. 2016. aasta oli väga tegus: raamatukogusõnastikku lisati 63 uut terminikirjet ning täiendati 160 terminikirjet. Toimkonnale teeb heameelt, et sõnastik leiab laialdast kasutamist. Mullu sooritati raamatukogusõnastikus 62 172 päringut.

KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU?
Ühine infosüsteem Eesti raamatukogudele – Riin Olonen
Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogusüsteemi peaspetsialist ja ELNET Konsortsiumi arendusjuht Riin Olonen räägib sellest, kuidas viimastel aastatel on raamatukogude ühise infosüsteemi idee Eestis taas aktiivsemalt arutluse alla jõudnud. Nimelt vähesed ressurssid raamatukogusektoris ja mitmed, sh haldusreformiga toimuvad muudatused raamatukoguvõrgus on selle teema uuesti fookusesse toonud.

PERSOON
Laine Peep: direktriss Meeli Müüripeal
19. detsembril esitles kirjastus Hea Lugu Tartus Ago Pärtelpoja raamatut Laine Peep: direktriss. Laine Peep (1932–2001) juhtis Tartu Ülikooli Raamatukogu aastail 1962–1990. Mäletamist ja kohta Eesti kultuuriloos väärib ta aga juba seetõttu, et ta suutis olude kiuste ja ligi 20 aastat kestnud võitluse tulemusel valmis ehitada ülikooli raamatukogu uue hoone.

LASTE JA NOORTE KULTUURIAASTA
Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 on käes! – Marju Kask
Eesti Lastekirjanduse Keskuse laste ja noorte kultuuriaasta 2017 projektijuht Marju Kask räägib sellest, et käesoleva kampaania-aasta eesmärgid on väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ning kultuuripublikut. Teema-aasta ettevõtmised toetavad meie ühist missiooni ja inspireerivad lapsi ja noori veelgi enam väärtustama ning kaasama. Kvaliteetsed kultuurikogemused rikastavad meid kõiki ja raamatukogud on selleks üks parimaid väljundeid.

Eesti lasteraamatul on kuldaeg: seda on rõõm tõdeda! – Viive Noor
GraafikViive Noor, kes on ka konkursi 5 kauneimat lasteraamatut 2016 žürii esinaine, tõdeb, et eesti lasteraamatuillustratsiooni iseloomustab käekirjade ja stiilide paljusus. Sel korral jõudsid kaunimate hulka Leelo Tungla Lumemees Ludvigi õnn, Jonas Tauli Öömõtted, Juhani Püttsepa Vanaema, kes muutus kutsikaks, Piret Raua Trööömmmpffff ehk Eli hääl ja Anti Saare Juturaamat.

KONVERENTSID & SEMINARID
Veebiseminaridest Rahvusraamatukogus –Kristina Rood
2016. aastal viis Rahvusraamatukogu koostöös koolitusfirmaga läbi kaks tasuta tunniajalist veebiseminari. Nende käigus tutvustati Rahvusraamatukogu kõige tähtsamaid andmekogusid: 17. oktoobril digitaalarhiivi DIGAR ja 7. novembril portaali DIGARi Eesti ajalehed. Veebiseminarid on järelvaadatavad Rahvusraamatukogu koolituskeskuse YouTube'i kanalil.

Vanaraamatu konverents Wrocławis – Kaire Lass, Ruth Hiie
Ülevaade mullu 29. septembrist 1. oktoobrini Wrocławis toimunud rahvusvahelisest konverentsist Early printed books and their owners – the current state of research, catalogues, perspectives, mille korraldas Ossolinski Rahvuslik Instituut ehk Ossolineum.

Luues maailma parimat raamatukogu – Külli Solo
Ülevaade mullu 26.–27. septembril Helsinki Linnaraamatukogu korraldatud konverentsist. Teatavasti avatakse 6. detsembril 2018. aastal Soome Vabariigi 100. sünnipäevaks Helsinki Linnaraamatukogu uus hoone. Seetõttu üritavad soomlased koguda maailma parima raamatukogu loomiseks tervest maailmast parimat praktikat. See taotlus oli ka Helsinkis aset leidnud konverentsi korraldamise põhjuseks.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING
Raamatukogu kui füüsiline ja virtuaalne ruum – Kate-Riin Kont
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus toimus eelmise aasta 30. novembril Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna seminar, teemaks seekord Raamatukogu kui füüsiline ja virtuaalne ruum.

Seminar 21. sajandi rahvaraamatukogu – Katre Riisalu
Kui 2015. aastal valmis raamatukogudeülene visioonidokument, siis 2016. a sügisel alustas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu loodud töörühm rahvusvahelisele praktikale tuginedes Eesti rahvaraamatukogude teenuse kvaliteedi hindamiseks soovituste koostamist. Dokumendi eesmärk on toetada raamatukogusid ja kohalikke omavalitsusi rahvaraamatukogude poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmisel. Artikkel annab lühiülevaate 19. detsembril Rahvusraamatukogus toimunud teemakohasest seminarist.

Maaraamatukoguhoidjate päev toimus 28. oktoobril Võrumaal Navi külas – Lea Rand
Ülevaade Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni ülemaalisest üritusest, mis leidis aset Lõuna-Eestis.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma mullustest koolituspäevadest – Tiina Talvet
Ülevaade Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühma liikmetele 2016. aastal korraldatud kahest koolituspäevast.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 27. aastaraamat – Reet Olevsoo
Mullu oktoobris toimunud raamatukogupäevade ajal nägi ilmavalgust Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat, mis kajastab 2015. aasta tegemisi Eesti raamatukogudes. Artiklis tutvustatakse aastaraamatut, mille koostasid ning toimetasid Krista Visas ja Heda Piiriste Pärnu Keskraamatukogust.

Raamatukogu aastasisukord 2016
Koostanud Elo Jakobson

 

ARHIIV
2016 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2015 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2014 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2013 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2012 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2011 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2