ajakirja Raamatukogu logo

V äljaandjad:

Ilmub 6 korda aastas| English |
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7324, e-post Mihkel.Volt@nlib.ee

2017 nr. 5 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 1990 - DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

AVAVEERG

Kõigi jaoss om raamatut, naaratust ja hää sõna
Kauksi Ülle


Setokeelses pöördumises Eesti raamatukoguhoidjate poole osutab Obinitsas elav poetess Ülle Kauksi maaraamatukogude olulisusele nii Kagu-Eestis asuvas Setomaa vallas kui ka Eestis laiemalt. Ta on veendunud, et külaraamatukogudel on inimestele palju pakkuda ka praegu, mil Eestis viiakse ellu haldusreformi.


PÄEVATEEMA: „AEGLANE RAAMATUKOGU“

Aeglane raamatukoguhoidja informatsiooni kiirteel
Krista Lepik


Tartu Ülikooli info- ja dokumendihalduse, raamatukogundus- ja infokeskkondade rakenduskõrghariduse programmijuht ja infoteaduste lektor dr Krista Lepik räägib artiklis „aeglasest tööst“ ja „aeglasest raamatukogust“. Artikli alguses on juttu sotsiaalse aja tihenemise ja kiirenemisega seotud väljakutsetest ühiskonnas. Erinevate inimeste võimalused ja huvid rööptegutsemise osas võivad olla väga erinevad. Nii võib rööptegutsemine tulenevalt paiknemisest elukaarel ja tööpõllul olla ühele rõõm ja edasipürgimise vahend, kuid teisele rahulolematuse ning ajastressi allikas. Siit tekivad järgmised küsimused: kuidas saaks raamatukoguhoidja ise paremini hakkama rööptegutsemise pööristes ning kuidas saaksid raamatukoguhoidjad toetada inimesi, kes kuuluvad pidevas ajastressis olijate rühma? „Aeglaseks raamatukoguhoidjaks“ olemine on eeskätt raamatukoguhoidjat ennast, seejärel aga lugejat hoidev ja toetav mõtteviis ning käitumine.


Infoteadused teoorias ja praktikas on ilmunud!

Esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik valmis eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik annab üldise ülevaate infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele. Õpiku autorid on Tallinna Ülikooli infoteaduse akadeemilise suuna õppejõud Sirje Virkus, Aira Lepik, Elviine Uverskaja, Tiiu Reimo, Silvi Metsar, Raivo Ruusalepp, Aile Möldre ja Merle Laurits; toimetajateks Sirje Virkus, Tiiu Reimo ja Aira Lepik. Raamat ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas „Gigantum humeris“ ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ toel.


Aeglane raamatukogu – rahulik oaas kiirustavas maailmas
Krista Lepik


Sotsiaalse aja kiirenemine ja rööptegutsemine võivad pakkuda rahuldust mõnele inimesele, kuid teiste jaoks võib see põhjustada frustratsiooni – seega tekib küsimus, kuidas võiks „aeglane raamatukogu“ toetada ajahädas olevat kasutajat? Selles artiklis uurib dr Krista Lepik, mis iseloomustab „aeglast raamatukogu“ ning mida on „aeglasel“ raamatukogul pakkuda külastajatele. „Aeglase raamatukogu“ mõiste on erialakirjandusse toonud Mark Leggott, sõnastades kümme aastat tagasi oma Slow Library nimelises blogis „aeglase raamatukogu“ põhimõtted. Kui haridus- ja kogukonnakesksust võib leida varasematestki raamatukogude tegevust kajastavatest manifestidest (nt UNESCO rahvaraamatukogude manifest), siis Leggott rõhutab lisaks ka vastastikust õppimist, kohalikkust, meisterlikkust, kirge ja naudingut, püsides seega kindlalt nn „aeglase liikumise“ põhimõtete raamides.


ARENDUSTEGEVUS

Milline on raamatukogu mõju? Teenusekvaliteedi uuringust Rahvusraamatukogus. I osa
Kai Välbe


Teenusekvaliteet annab vastuse, kuidas klient kogeb teenust võrreldes oma ootustega. 2016. aastal viis Eesti Rahvusraamatukogu SERVQUAL-i meetodi abil läbi teenusekvaliteedi uuringu, mis aitas raamatukogul otsustada, millised kvaliteedinäitajad on vastajale olulised ning vajavad esmajärjekorras täiustamist.


PERSOON

Astrid – parandamatu optimist Türilt
Intervjuu Astrid Karpenderiga
Mihkel Volt


Astrid Karpender on Türi Raamatukogu uus direktor, kes on alustas sel ametipostil enne eelmisi jõulupühi. Käisime fotograaf Teet Malsroosiga teda Eesti kevadpealinnas usutlemas ning raamatukogu uudistamas. Tuli välja, et kevadel 90-aastaseks saanud raamatukogu on heas toonuses ja tulevikule orienteeritud.


LASTE JA NOORTE KULTUURIAASTA

Lapsed loovalt kirjutamas
Kätlin Vainola


Lastekirjanik Kätlin Vainola on Eesti Lastekirjanduse Keskuse loovkirjutamise huviringi juhendaja. Tema sõnul saab lastekirjanduse keskuses loovkirjutamisega tegeleda juba kolmandat aastat. „Kui loovkirjutamisega alustasime, ei osanud me arvata, kuidas töö käima läheb, sest sellist ringi ei olnud lastekirjanduse majas varem olnud. Me ei teadnud, kas iga nädal poolteist tundi on laste jaoks vähe või palju, kas leidubki lapsi, keda sõna „kirjutamine“ ära ei ehmata. Paistab, et meil on läinud hästi. Praegu käib koos kaks rühma – ühes vanemad ja teises nooremad koolilapsed,“ kirjeldab Kätlin Vainola olukorda.


EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Kogude toimkonna kolm päeva Peterburis
Kate-Riin Kont


ERÜ kogude toimkonna tänavune õppereis toimus 5.–9. juunil Peterburis, kus külastati Venemaa Rahvusraamatukogu, Ermitaa˛i raamatukogu, Vladimir Majakovski nimelist Linnaraamatukogu ja Peterburi Ülikooli Raamatukogu.


Erialaraamatukoguhoidjate õppereis Stockholmi
Ülle Kalvik


Artikkel räägib Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu erialaraamatukogude sektsiooni õppereisist Stockholmi erialaraamatukogudesse 14.–17. augustil. „Meie sektsioon koondab väga eripalgeliste raamatukogude esindajaid ning sellest lähtuvalt olid valitud ka reisil külastatavad kohad. Programm oli tihe: kahe päeva jooksul tutvusime Karolinska Ülikooli, Armeemuuseumi ning arhitektuuri ja disainikeskuse ArkDes raamatukogu, Rootsi Rahvusraamatukogu ja Hallwyli majamuuseumiga,“ põhjendab autor tänavuse õppereisi fookust.


Aastatel 2005–2017 on välja antud 1020 raamatukoguhoidja kutsetunnistust
Krista Talvi


Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsekomisjoni esimehe Krista Talvi sõnutsi saabus sellel aastal 15 kutse taotlemise avaldust: kutset „Raamatukoguhoidja, tase 6“ taotles 12 raamatukoguhoidjat ning kutset „Raamatukoguhoidja, tase 7“ taotles 3 raamatukoguhoidjat. Kutse „Raamatukoguhoidja, tase 6“ said Edith Alasi, Anu Keinaste, Jane Kiristaja, Stiina Koit, Marianna Petinova, Maarika Rakaselg, Airi Raudson, Anneli Rätsep, Ene Seppa, Kadri Spriit, Tuuli Tikko, Piret Toots. Kutse „Raamatukoguhoidja, tase 7“ said Liilia Kõiv, Annely Veevo, Krista Visas.

 

ARHIIV
2017 - 4, 3, 2, 1 2016 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2015 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2014 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2013 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2012 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2011 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2