ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2014 nr. 4 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 1996, 2004 - DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

AVAVEERG

Meie kutsealal algab uus ajajärk - Janne Andresoo
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori, Eesti raamatukoguhoidjate kutsestandardi koostamise töörühma esimehe mõtteid standardi koostamisest ja rakendamisest.  

RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSEST

Järgnegem kutsestandardi kutsele - Ilmar Vaaro
ERÜ koolituse toimkonna juht Ilmar Vaaro kirjutab kompetentsipõhise kutsestandardi „Raamatukoguhoidja, tase 6; Raamatukoguhoidja, tase 7; Raamatukoguhoidja, tase 8 ” väljatöötamisest ja sellest, mille poolest uus standard erineb senikehtinust. Kutsestandardi kinnitas Kultuuri kutsenõukogu 14. märtsil 2013. Täiesti uudsena koostas ERÜ kutsekomisjon hindamisstandardi. ERÜ kutsekomisjon uuendas dokumendi „Kutse andmise kord raamatukoguhoidja kutsetele”, milles kirjas nõuded (haridus, täienduskoolitus, töökogemus) 6., 7. ja 8. taseme kutse taotlejatele. Lisaks nõutavatele dokumentidele esitab nüüd kutse taotleja kirjaliku enesehindamise (6. taseme puhul) või enesehindamise ja õpimapi (7. ja 8. taseme puhul).

Raamatukoguhoidja kutse taotlemine - Krista Talvi
Raamatukoguhoidja kutset annab ERÜ. Kutset taotletakse dokumentide alusel. Kui kutse taotlejal puudub raamatukogunduslik või infoteadusalane haridus, peab tal olema läbitud raamatukoguhoijda kutsekoolitus. Valmimas on uus kutsekoolituse programm „Raamatukoguhoidja tase VI kutsekoolituse programm” (kokku 650 tundi, 25 ainepunkti).

Kutsealast sobivust aitab hinnata õpimapp - Aira Lepik
Raamatukoguhoidja 7. ja 8. taseme kutsestandardites (Kutsestandard, 2013; Kutsestandard, 2013a) on sedastatud dokumentide alusel kompetentside tõendamisel ühe võimaliku hindamismeetodina õpimapp. Kirjutises arutletakse õpimapi võimaluste üle kutsealaste kompetentside hindamisel, selgitatakse õpimapi olemust, käsitletakse õpimappi hindamismeetodina ning antakse ülevaade õpimapi koostamisest.

PANE TÄHELE!

Uut terminoloogias - Kelly Parker
ERÜ terminoloogiatoimkond jätkas tööd sõnastiku terminitega. Toodud on näited.

ARENDUSTEGEVUS

Mida ja miks me säilitame? - Priit Pirsko
Eesti riigiarhivaar otsib emotsionaalses essees vastust küsimusele, mis on kultuuripärand ja kuidas valida seda, mida me peaksime tulevastele põlvedele säilitama.

Veebiarhiveerimise konsortsiumi koosolek Pariisis - Tiiu Daniel, Jaanus Kõuts
Tiiu Daniel ja Jaanus Kõuts Eesti Rahvusraamatukogust osalesid 19.-23. maini ülemaailmsel veebiarhiveerijate kokkusaamisel.Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium on tõeliselt rahvusvaheline organisatsioon ühendades 49 liiget 5 mandrilt, esindatud on kõik veebiarhiveerimise maailma olulisemad tegijad ning hulk pisemaid ja värskemaid algatusi.

„Digitalgute ” kolm aastat - Margit Meltsas
„Digitalgute ” idee pärineb aastast 2012 kui esialgsest visioonist räägiti Mäluasutuste (raamatukogud, arhiivid, muuseumid) talveseminari töötoas. Eesti Rahvusraamatukogu määras aprillis 2012 Marika Meltsase projektis Rahvusraamatukogu esindama. „Digitalgud ” on äraarvamismäng ehk pildituvastustalgud, kus mäluasutus riputab internetti oma kogus oleva allkirjata foto. Kui inimene tunneb pildil oleva koha või inimese ära, siis kirjutab pildi juurde oma kommentaari. Igal aastal on fotode valiku kriteeriumiks olnud kokkulepitud teema. Mäluasutus, kes selle foto „Digitalgutele ” saatis, saab seda teavet kasutada foto kirjeldamiseks enda andmebaasis.

Säilitamisest ajas ja ruumis - Kristina Pai
Mäluasutuste talveseminaril Käärikul peetud ettekande konspekt. Säilitamise põhiküsimused on „mida? ” ja „kuidas? ” . Neist esimene, ehk „mida hoida? ” puudutab sisulist hankimist ja säilitamist. Nii sisulise (mida?) kui vormilise (kuidas?) säilitamise osas seisukohad pidevalt muutuvad.

MÄRKA INIMEST

Mis siis saab, kui keppi tagasi ei tooda? Spordivahendite laenutusteenusest - Triinu Seppam
Tallinna Keskraamatukogu alustas selle aasta 26. veebruaril oma lugejatele uue teenuse pakkumist – spordivahendite laenutusteenust. Tegemist on liikumisaasta projektiga, mille eesmärgiks on juhtida lugejate tähelepanu tervislikule eluviisile.

RAHVARAAMATUKOGU

Rahvaraamatukogud lähevad kaasa aja vaimuga. 2 Jätkub kokkuvõte 2013. aasta tööst - Ülle Talihärm, Margit Jõgi
Artikli teises osas tuleb juttu raamatukogust kui keskkonnast, millised olid raamatukogutöötajate koolitused ja arenguprogrammid, kuidas toimus raamatukogu tegevuste ja teenuste turundamine ja millised on 2014. aasta tegevussuunad.

Eredamad hetked kirjanikega - Ene Sööt
„Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” on kirjanike külaskäigud Eestimaa raamatukogudesse, mida korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, rahaliselt toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Kirjaniketuur toimub oktoobris-novembris, sageli satub see raamatukogupäevadega ühele ajale. Käesoleva aasta oktoobris tuuritavad Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes juba kümnendat korda. Teeme neist väikese kokkuvõtte Jõgevamaa näitel.

Põltsamaa raamatukogus 100 - Siiri Õunap
2014. aastal tähistatakse Põltsamaa raamatukogu 100. sünnipäeva. Sajandipikkusel teekonnal on palju muutunud.
Raamatukogu juubeliks ilmub Põltsamaa raamatukogude ajalugu käsitlev raamat „Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse”.

PERSOON

Aktiivne elu hoiab kaua noorena. Intervjuu Helve Rehepapiga - Ene Riet
Helve Rehepapp on töötanud raamatukogudes juba üle 60 aasta. Ta alustas 1952. aastal Kernu raamatukogus ja samal aastal asus õppima Tallinna Kultuurharidusala Kooli, mille esimese lennu lõpetas 1955. aastal. Keila Gümnaasiumi raamatukogus asus ta juhatajana tööle 1975. aastal ja töötab seal tänaseni. Helve on ERÜ aasta kooliraamatukoguhoidja 2013.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Lätlased on oma töö üle uhked - Liina Tamm
Muljeid 29.-30. aprillil 2014 peetud Läti Raamatukoguhoidjate Ühingu (edaspidi LRÜ) kongressist „Future Libraries: Infinite Possibilites” Riias, kus Eesti esindajaina osalesid Liina Tamm, Jaana Roos ja Helen Pärn.

SÕNUMID

Mälestame: Rein Koppelmann ( 28. aprill 1941 – 21. juuni 2014) – Eesti Rahvusraamatukogu kauaaegne direktor
Mälestame: Arda-Maria Kirsel (11. september 1926 – 13. august 2014) – Arda-Maria Kirseli elutööks oli UDK eestikeelsete liigitustabelite koostamine ja toimetamine, mis eestikeelsetena ilmusid 1999. aastal.

 

ARHIIV
2014 - 3, 2, 1
2013 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2012 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2011 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 -
6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2003 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2002
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2