ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2012 nr. 3 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2010 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

AVAVEERG

Mõtleme veel… - Rutt Enok
Poleemika haripunkt rahvaraamatukogude, eriti komplekteerimise üle on möödas. On mõtete selgimise aeg. Raamatukoguhoidjatel on aeg esitada endale küsimus kuidas sõnastame oma arengukavades raamatukogu missiooni, visiooni ja eesmärgid ning mida on vaja muuta raamatukogus, et senised mittekasutajad kasutajaks saada.

RAHVARAAMATUKOGU

Läbi raskuste kumas lootuskiir. 2011. aasta tööst - Kai Idarand
Aastaaruannete põhjal koostatud ülevaade rahvaraamatukogude tööst 2011. aastal. 2011. aastal oli Eestis 557 rahvaraamatukogu ehk sama palju, kui eelnenud aasta lõpul. See on omamoodi saavutus, kui arvestada majanduses ikka veel valitsevat kriisi. Raamatukogud tegid kõik, et jätkuvalt rasketes majandustingimustes säilitada rahuldav teenus, pakkuda lugejatele vaimuvara ja inspiratsiooni, teavet ja tuge, kuigi see ei olnud kaugeltki kerge.

Kuus aastat koos tegutsemist - Kersti Burk
Tapa valla raamatukogud ühendati ühtse juhtimise alla 2006. aasta aprillis. Tapa Linnaraamatukogust sai Tapa valla keskraamatukogu, teeninduskeskustes olemasolevad või moodustatavad külaraamatukogud on keskraamatukogu haruraamatukogud. Artiklis analüüsitakse, kuidas ühendamine toimus, mis sellega muutus ja kas muutused on olnud positiivsed.

ARENDUSTEGEVUS

Uurimistöö rahvusvahelises keskkonnas on andnud Sirje Virkusele hindamatu kogemuse - Ene Riet
Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituudi õppejõud Sirje Virkus kaitses Manchesteri Metropoli Ülikooli informatsiooni ja kommunikatsiooni osakonnas 24. oktoobril 2011 doktoritöö infopädevuse arendamisest Euroopa kaugkoolitusülikoolides ja talle omistati filosoofiadoktori kraad. Intervjuus selgitab Sirje Virkus töö sisu ja kaitsmisega seotud küsimusi.

Raadiosagedus viib raamatukogu tulevikku - Vahur Afanasjev
Tänavu veebruari keskel hakkas Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu raamatuid laenutama uudsel viisil, võimaldades lugejatele kiiremat teenindust. Kuna detsimeetersagedusel raadiosagedustuvastust (UHF RFID) ei ole Eesti raamatukogudes varem kasutatud, võttis süsteemi juurutamine mõtte tekkimisest saati ligi kaks aastat aega. Koos raadiosagedustuvastusega ilmusid TLÜ akadeemilisse raamatukogusse iseteenindusautomaadid, millega lugeja saab teavikuid laenata, raamatuid tagastada ja tähtaegasid pikendada. Uudne lahendus võimaldab soovitud teavikuid laenata üheaegselt ilma ükshaaval teaviku vöötkoodi skaneerimata. Vastava toimingu järel väljastab automaat lugejale kviitungi teavikute nimekirja ja tähtaegadega.

E-RAAMATUKOGU

E-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkond ELLU - Triinu Seppam
ELLU on tarkvaralahendus, mis võimaldab Tallinna Keskraamatukogul epub-vormingus e-raamatuid osta ja laenutada ning lugejatel e-raamatuid siduskeskkonnas (on-line-keskkonnas) laenata ja lugeda. Artiklis kirjeldatakse ELLU tekkimise lugu ning iseloomustatakse tarkvara praeguseid ja tuleviku võimalusi.

Jonnist sündinud raamatukogu - Piia Salundi
Portaal e-raamatukogu.com pakub võimalust lugeda internetis kirjandust. Esimesed raamatud on e-raamatukogu nime all veebis 2010. aasta veebruarist. Koos raamatukogutöötaja Piia Salundiga annavad eesti autorite teostele digikuju praegu Šotimaal elav ja töötav Kerli Altmart ja Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadur Andrei Errapart. E-raamatukogu täiendavad nad oma vabast ajast ja entusiasmist.
Piia Salundi on aasta maaraamatukoguhoidja 2011 ja teda peetakse e-raamatukogu sissetoojaks Pärnumaal.

PANE TÄHELE!

Täiustatud erb-andmebaas - Kristel Veimann
Pärast aasta kestnud tööd tehti Rahvusraamatukogus 14. veebruaril 2012 avalikuks testimiseks kättesaadavaks andmebaasi erb eesti- ja ingliskeelse kasutajakeskkonnaga beetaversioon. Arendustegevus ei ole veel lõppenud – andmebaasi otsivõimalusi ja lisafunktsioone on plaanis täiustada.
Testandmebaas on aadressil: erb.nlib.ee.

RAAMATUKOGUDE HOONED

Põnev, loov, hariv ja hubane - Katrin Kaevats
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse magistrantidel oli 2011. aasta sügissemestril üheks ühiskondlike ruumide erialaprojektiks raamatukogu.

RAAMATULUGU

Mosaiigitükid vajavad uut moodi kokku panekut. Intervjuu Martin Klökeriga - Katrin Kaugver
Martin Klöker on üks noorema põlvkonna baltisaksa kirjakultuuri ja raamatuteaduse juhtivamaid uurijaid Saksamaal. Tema uurimistöö raskuspunktid on Euroopa varauusaegne kirjandus ja kultuur, sh Baltimaade kirjakultuur, juhutrükised ja regionaalne kirjandus. Tema monumentaalne kaheköiteline doktoritöö (Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Institutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit. Teil 1: Darstellung, Teil 2: Bibliographie der Revaler Literatur. Drucke von den Anfängen bis 1657. Tübingen 2005 (Frühe Neuzeit 112).) on Tallinna 17. sajandi kirjanduse alal olulisim viimaste aastakümnete teos.
Martin Klöker viibis Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kutsel märtsikuus Tallinnas, kus pidas Tallinna Ülikoolis avaliku loengu ja esines saksa keele õppetooli teadusseminaril.

ARVUSTUS

Lugemise kunstist, peamiselt Vana-Liivimaal - Sirje Lusmägi
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste uus allseeria „Raamat ja aeg” on jõudnud 2. väljaandeni. 2011. aastal ilmus raamatulooliste artiklite kogumik „Lugemise kunst”, koostaja Piret Lotman. Kogumik sisaldab uurimusi kümnelt autorilt; arhivistidelt, muuseumi- ja raamatukogutöötajailt ning õppejõududelt, enamus kirjutajaist on raamatuid uurinud ja avastanud ning kunagiste lugejate jälgi otsinud oma tööga seoses.

Ümarlaud kirjutamise painest - Ene Riet
28. veebruaril 2012 toimus Rahvusraamatukogu kuppelsaalis ümarlaud „Kirjutamise paine” koos Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria A „Raamat ja aeg” (Libri et memoria) teise väljaande „Lugemise kunst” (nr. 13) esitlusega.

ERIALAHARIDUS

Tähelepanu! Avatakse organisatsiooni infotöö magistriõppekava - Veiko Berendsen
Professionaalse infotöötaja eriala kujundamine on alles algusjärgus. Sügisest avaneb Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastel esimest korda võimalus minna sel alal edasi magistriõpingutega.

Erialahariduse tähtsusest - Ene Riet
19. aprillil peeti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias raamatukogunduse ettekandepäev, mille temaatika erialahariduse tähtsusest seostati akadeemia 60. sünnipäeva tähistamisega.

PERSOON – VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA 60

Külaselts hoiab koduküla elus. Intervjuu Hele Ellermaaga - Ene Riet
Kõrveküla raamatukogu ehk Tartu maakonna keskset raamatukogu 1999. aastast juhtiv Hele Ellermaa on lõpetanud raamatukogunduse eriala nii Viljandis (1976. aastal) kui ka Tallinnas (1988. aastal) ja on täiendanud ennast Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse alal. Kultuurielu edendajana Tartumaal pälvis ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali preemia ning Kõrveküla seltsielu edendajana 2007. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Hele Ellermaa on ERÜ aktiivne liige, kes on kaasa löönud ka juhatuse tegevuses. Praegu on ta ajakirja „Raamatukogu” toimetuskolleegiumi liige.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Lugemisest ja uurimistööst ajupesuni - Kristel Rannaääre
Ülevaade 16. aprillil toimunud järjekordsest ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni kevadisest teabepäevast.

Eesti kirjandus meedia haardes - Lea Rand
Ülevaade 19. märtsil peetud ERÜ maaraamatukogude sektsiooni kevadisest teabepäevast, kus räägiti palju eesti kirjandusest.

KONVERENTSID&SEMINARID

Juba lähiajal kaasatakse kasutajad kogude kirjeldamisse - Liisi Lembinen
Kokkuvõte mäluasutuste talveseminaril Otepääl 6.-7. märtsil 2012 räägitust. Talveseminari teemaks oli „Digitaalse kultuuripärandi kasutuskeskkond: mis mõtteis, mis tegemisel? ”

Hea ja halva keele piir hägustub - Inna Saaret
Ülevaade emakeelepäevast 14. märtsil, mida Rahvusraamatukogus tähistati kõnekoosolekuga, kus osales ka Eesti Vabariigi president Tooma-Hendrik Ilves.

SÕNUMID

Mälestame: Milvi Tedremaa (01. juuni 1937–08. mai 2012) – kauaaegne Eesti Medistsiiniraamatukogu direktor

 

ARHIIV
2012 - 2, 1
2011 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2