ajakirja Raamatukogu logo Väljaandjad:
| English |
Ilmub 6 korda aastas
Aadress: 15189 Tallinn Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu, "Raamatukogu" toimetus
tel. (372) 630 7167 faks (372) 631 1410, e-post ajakiri@nlib.ee

2011 nr. 6 | Eesti artiklite andmebaas ISE |
| Ajakiri Raamatukogu 2004-2010 DIGARis | Ajakiri Raamatukogu 1923-1940 DIGARis |

AVAVEERG

Meie kodune kultuuriruum, meie vaimne tagala - Kristel Pappel
Essee muusikaraamatukogu olulisusest. Raamatukogu on nagu vaimne varamu, mis ühendab meie mõtteid ja arusaamu laiema (muusika)kultuuriruumiga, ning on hariduses möödapääsmatu.

EESTI MUUSIKAKOGUDE ÜHENDUS 20

Eesti Muusikakogude Ühendus 20: evolutsioon ja revolutsioon - Kaie Viigipuu-Kreintaal
Eesti muusikakogude omavahelist koostööd arendav ja erialahuve esindav organisatsioon EMKÜ loodi 12. novembril 1991. A astast 1994 sai EMKÜ-st rahvusvahelise muusikakogude liidu (IAML) Eesti sektsioon. Ühendusel on oma veebileht: www.luts.ee/emky. Alates 2005. aastast on EMKÜ aktiivselt tegelenud autoriõiguse probleemidega. 2008. aastal saavutasime muudatuse autoriõiguse seaduses, mille kohaselt võib nüüd helisalvestisi vabalt koju laenutada. Videosalvestiste laenutus on paraku senini piiratud.
Tulevikus võiks muusikaraamatukogul olla õigus e-raamatu sarnaselt soetada oma kogusse ka elekroonilisel kujul auviseid ning neid elektrooniliselt laenutada kas siis allalaadimise või voogedastuse teel, autoriõiguste omajad saaksid aga laenutushüvitist.
Eesti Muusikakogude Ühenduse 20. aastapäeva puhul peeti 27. oktoobril 2011 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis konverents. Ettekannetes käsitleti laia teemaderingi alates helikandjate ja muusikakogude ajaloost kuni muusikakogude praegusaja probleemide ja tulevikuunistusteni välja. Osa ettekannetest leiab käesolevas ajakirjanumbris kajastamist pikema artiklina.

Rahvaraamatukogude muusikakogud, nende hetkeseis ja areng
Muusikakogude ühenduse 15 liikmest seitse on rahvaraamatukogud ning need pole kindlasti ainsad muusikakogu omavad rahvaraamatukogud ja paikkonniti on ootused muusikakogule erinevad. Alljärgnevalt ülevaatlik pilk nelja väljaspool Tallinna aktiivselt tegutsevasse Eesti muusikakogusse.

Harju Maakonnaraamatukogu muusika- ja kunstikirjanduse saal - Merle Hansen
Harju Maakonnaraamatukogu muusikatuba tegutseb 1997. aastast. 14 tegutsemisaasta jooksul on väikesest muusikatoast arenenud mõnevõrra suurem muusika- ja kunstikirjanduse saal, mis sisaldab lisaks muusika- ja kunstiraamatutele ka perioodikat, noote, heli- ja videosalvestisi. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on meil järgmise aasta (2012) algul lootust kolida uude majja, Keila kooli ühte tiiba. Keila kooli kompleksis avati hiljuti ka Keila muusikakool. Lähedus kooli ja muusikakooliga annab edaspidi paremad koostöövõimalused ka raamatukogule.

Muusikanurgast kaasaegsete võimalusega muusikainfo pakkujani. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu muusikatuba - Rita Tammetalu
Meie muusikatuba on loodud 1999. aastal. Praegu toimib see erialakirjanduse osakonna ühe osana. Siia oleme koondanud avariiulitele üle 7500 muusika-alase teaviku. Muusikateavikute laenutused ja lugejate-kuulajate osakaal suurenevad iga aastaga. Võimalik, et selles on oma osa kohalikel oludel: meie maakonnakeskuses on uksed sulgenud viimane plaadipood. Kuna muusikatoa ratastel CD-tornid on kergesti ümberpaigutatavad, võimaldab see tuba kasutada ka muusikaürituste korraldamiseks. Headeks koostööpartneriteks on õppeasutused, muusikakollektiivid, teater, rahvamaja jpt.

Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakond on osa Pärnu kultuuri- ja muusikaelust - Ene Roost
1995. aastal avati Pärnu Keskraamatukogus muusikaosakond. Muusikaosakonna arengus on olulisemad etapid seotud tänapäevase infotehnoloogia kasutuselevõtuga. Osakonna internetivõimalused pakuvad lugejatele kõike, mida internet kodus võimaldab, sh kahes arvutis muusika kuulamist, selle allalaetuna kaasa ostmist, mis on kiire ja mugav. Raamatukogu muusikaosakonnast on saanud Pärnu muusikarahva kohtumispaik. Kogu k asutajaiks on nii muusikahuviline linnakodanik kui ka kohalik muusikaelu korraldaja. Õigus helisalvestisi koju laenutada, täienenud noodikogu ja vastvalminud uus raamatukoguhoone tõid 2008. aastal kaasa laenutuste arvu tõusu pea kahekordseks. Alates 2010 on meil oma muusikahuviliste e-list “Muusikakogu uudiskiri”.

Vankumatult linna kultuurielus. Muusikaosakond Tartu linnaraamatukogus - Meery Salu
Sel sügisel möödus 35 aastat esimesest muusikaüritusest Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnas pärast viieaastast plaatide komplekteerimist. See tähistab ka meie muusikaosakonna sündi. Fonoteegist ühes harukogus kasvas 1997. aastal välja arvestatav muusikaosakond. 2002. aasta lõpus alustasime videoteegi loomist ja 2003. aastal ka videote laenutamist. See teenus sai positiivse vastuvõtu alates esimestest minutitest. Videosalvestised, mida tavalistest videolaenutustest ei leia (väärtfilmid, muusikalised lavateosed), on raamatukogus tõestatult õigel kohal. Loogilisena kaasnes videoteegiga ka amatöörfilmifestivalide korraldamine aastatel 2005–2008. Tänapäeval saab inimene külastada raamatukogu ka kodus. ESTER võimaldab läbi interneti saada täieliku ülevaate kõikide infokandjate leidumusest ja tellida vajaliku teaviku igal kellaajal.

Aardeid eesti heliplaadi ajaloost - Katre Riisalu
Käesoleval aastal möödus 110 aastat esimese eesti heliplaadi ilmumisest. Selle kultuurilooliselt olulise tähtpäeva märkimiseks toimus aasta jooksul Rahvusraamatukogus mitu üritust. Aasta algul oli väljas mahukas ülevaatenäitus eesti heliplaadi ajaloost. Sügisel ilmus “Eesti vinüülplaatide diskograafia 1954–2010” ning ühtlasi avati kuuks ajaks huvilistele “Eesti vinüüli” suur väljapanek koos kuulamisvõimalustega. Näitusi ette valmistades ja Rahvusraamatukogu heliplaadikogu uurides leidis Katre Riisalu uusi põnevaid fakte. Neid fakte nii Eestis kui väljaspool ilmunud heliplaatide kohta ta artiklis tutvustabki.
1959. aastal Eesti Rahvusraamatukogus loodud muusikaosakonnas on praegu enam kui 8000 heliülesvõttega rikkalik avastamisrõõmu pakkuv kogu.

Mustrikeel. Auvised rahvaraamatukogus Tiina Kriisa
Üheks võimaluseks korrastada, säilitada ja taaskasutada teadmisi on kasutada probleemi ja selle lahenduse struktuurse kirjeldamise viisi – mustreid ja mustrikeelt. Artikli autor on uurinud mustrikeele kasutamist raamatukoguguprobleemide kirjeldamisel ja lahenduse leidmisel. Uurimuse “Auvised rahvaraamatukogus” kaasnevaks väljundiks on töö käigus näitena valminud mustreid sisaldav viki tasuta internetikeskkonnas Wikispaces.com (http://auvisemustrid.wikispaces.com/). Töö käigus valmis 31 omavahel viidetega seotud mustrit. Loodud mustrid ei suuda leida lahendusi kogu auvistega seotud problemaatikale ning see ei olnud ka eesmärk. Valminud mustrikeel tõestab mustrite meetodi rakendamise võimalikkust ja potentsiaali.

PERSOON

Miski siin maailmas ei ole asendamatu ega igavene, välja arvatud muusika. Intervjuu Pirjo Hakuniga - Heikki Poroila
Kauaaegne Tampere linnaraamatukogu muusikaosakonna juhataja Pirjo Hakuni jäi novembris 2011 pärast 45-aastast teenistust pensionile. Soome Raamatukoguühing määras talle oktoobris Mikko Mäkelä preemia ja muusikaraamatukogunduse ajakiri Intervalli 2/2011 on avaldanud temaga pika intervjuu läbikäidud teest. Pirjo Hakuni on olnud üks Soome-Eesti muusikaraamatukogude vaheliste suhete algatajaid ja hoidjaid, seepärast tutvustame tema antud intervjuud ka eesti lugejale. 1996. aastal töötas ta Eesti Rahvusraamatukogus, nõustades ja abistades siinseid kolleege.

PANE TÄHELE!

Raamatukoguvõrgustik on üks tugevamaid süsteeme Eestis - Ene Riet
Referaat kultuuriminister Rein Langi kõnest raamatukogupäevade avamisel 20. oktoobril Paides, kus olid muuhulgas kõne all Eesti raamatukoguvõrgustiku, eesti kirjanduse komplekteerimise ja rahvaraamatukogude uue riistvaraga varustamise küsimused.
Ministri kõnele vastas ERÜ pöördumisega, mille samuti avaldame.

ERÜ seisukoht kultuuriminister Rein Langi ettepanekute suhtes raamatukogude töökorralduse muutmiseks.
Pöördumises öeldakse: kuna vastused ministri tõstatatud küsimustele panevad paika Eesti raamatukogunduse, üksikute raamatukogude ja lõpuks ka iga raamatukoguhoidja tuleviku, siis soovib Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing lahenduste leidmisel kaasa kõnelda. Vajalik oleks laiapõhjaline diskussioon enne tegudele asumist.

INFOPÄDEVUS

Infopädevuse tutvustamisest ühiskonnas - Krista Lepik
Raamatukogudel on infoühiskonnas täita suur osa: võimaldada ligipääs mitte ainult oma suurepärastele kogudele, vaid pakkuda ka teadmisi-oskusi: kust saada igapäevaeluks vajalikku infot, kuidas seda kriitiliselt hinnata ja oskuslikult kasutada.

Infopädevus e-õppe teel. Tartu Ülikooli raamatukogu mudel - Kärt Miil, Vilve Seiler
Infopädevust peetakse oluliseks võtmepädevuseks, mis on vajalik tänapäeva ühiskonnas aktiivselt osalemiseks. Infopädevus kui ülekantav oskus võimaldab parandada ülikoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul ning aitab neil saada elukestvateks õppijateks . Raamatukogud üritavad üliõpilaste infopädevuse tõusule igati kaasa aidata.
Et teadvustada infopädevuse vajalikkust ülikoolis ning tõmmata sellele kui võimalikule õppeainele tähelepanu ning anda tudengitele võimalus süvendatult oma infopädevust arendada, otsustasime koostada kõigepealt infopädevuse baaskursuse ning kasutada edaspidi kõiki võimalusi infopädevuse õpetamise integreerimiseks õppeainetesse ja õppekavadesse. Tagasisidest on näha, et hea infootsingu oskus ei ole üliõpilaste hulgas tavaline, kuid kursuse läbinud tudengid oskasid seda pidada eeliseks uurimistööde kirjutamisel. 2009. aastal valmis kursus, mille sihtgrupiks on gümnaasiumide lõpuklasside õpilased. Kursuse õppematerjale on gümnaasiumiõpetajatega koostöös kohandatud, kuid kursuse teemad, struktuur, ülesanded ja tegevus on samad. Kursusel õpivad koos nii õpilased kui ka õpetajad.

Infotöötajate infootsingu eksperiment internetis - Kristiina Singer
TÜ Raamatukogus 2010. a oktoobris toimunud üle-eestilise infootsingu finaalvõistluse raames viidi läbi eksperiment uurimaks, kuidas infotöötajad internetist infot otsivad. Käesolev artikkel valgustab põhjalikumalt selle eksperimendi tagamaid ja tulemusi. Esitatakse ka k üsimuste ja otsingustrateegiate näiteid ning antakse s oovitusi edukaks info otsimiseks internetis.

Raamatukogunduskogemusi Venezuelast. Infopädevus ja infoteadus - Juan D. Machin Mastromatteo

Autor tutvustab Venezuela raamatukoguhoidjaid, raamatukogundust ja oma kogemusi sealses infokirjaoskuse programmis. DILL-i programmi raames Tallinna Ülikooli sattununa valis ta magistritöö teemaks infokäitumise ja sotsiaalsed võrgustikud.

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

Igaüks võib tulla ja olla - Nelli Orgmaa
VIII üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev peeti 21. septembril Tallinnas Haabersti vaba aja keskuses, kus asub ka Tallinna Keskraamatukogu Nurmenuku raamatukogu.
Kuulati ettekandeid ja kuulutati välja aasta lasteraamatukoguhoidja 2011, kelleks sai Tiina Lutter O. Lutsu nim Tartu Linnaraamatukogust.

Erialaraamatukogud Mõdrikul ja Rakveres - Merike Vilgo
Õppekäik Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli raamatukokku.

Külas Sisekaitseakadeemia raamatukogul - Katrin Gottlob
Erialaraamatukogude teabepäev 30. septembril kujunes inforohkeks.

Mida lugeja raamatukogult tegelikult ootab - Ene Riet
21. oktoobril kohtusid raamatukoguhoidjad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias IV teadus- ja erialaraamatukogude päeval.
Ettekandepäeval kuulutati välja ka ERÜ auhinna “Aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus 2011” saaja. Teadusraamatukogu aasta teo auhinna pälvis RR-i projektijuht ja ELNET Konsortsiumi IT-spetsialist Urmas Sinisalu.
Erialaraamatukogu aasta teo auhinna sai Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi raamatukoguhoidja Maio Vaniko.

Kohtume raamatukogus! - Ene Riet
21. raamatukogupäevad avati 20. oktoobril Paide kultuurikeskuses.Ettekandepäeval esines kõnega kultuuriminister Rein Lang. Tema julgeid ideid raamatukogude töö korrastamiseks võib lugeda leheküljelt 22 koos vastusena kirjutatud ERÜ pöördumisega. Edasi räägiti lugemisest, kirjutamisest ja emotsioonidest.
Päeva teisel poolel peetimälumäng, kus osales 13 võistkonda. Esikoha sai Raplamaa võistkond, teise koha Tartu Linnaraamatukogu ning kolmanda Kohtla-Järve Keskraamatukogu võistkond.

Raamatukoguhoidjate infootsingu 2011 võitis Ewa Roots (Urd) Tartu Linnaraamatukogust - Halliki Jürma, Ülo Treikelder
Seekordse raamatukogude infootsingu võitluse korraldajaks oli Tartu Linnaraamatukogu ja seega toimus Tartus loogiliselt ka infootsimise 2. voor ehk finaalvõistlus. Finaali valiti võistlema I vooru kümme paremat. Lõppvooru 15 küsimust olid keerulisemad ja ilmselt ka enam tähelepanu nõudvad.

2011. aasta parim kooliraamatukoguhoidja - Kristel Rannaääre
2011. aasta parimaks kooliraamatukoguhoidjaks tunnistati Põlva Ühisgümnaasiumi raamatukogu juhataja Tiia Ojanurm. Auhind koos Kultuurikapitali tunnustuspreemiaga anti üle teabepäeval 21. novembril.

Kultuur ja kultuurikandjad Virumaal - Irma Raatma
Kultuuriteemaline XI maaraamatukoguhoidjate päev peeti Sõmerul.
Päeva lõpuks kuulutati välja aasta maaraamatukoguhoidja. Aasta maaraamatukoguhoidjaks 2011valiti Piia SalundiSauga raamatukogust Pärnumaalt. 

SÕNUMID

Mälestame: Mees, kellel oli, mida jagada
Kaljo-Olev Veskimägi (15. juuli 1930 – 15. november 2011) – kauaaegne õppejõud, raamatukogude ajaloo uurija ja raamatukogunduse edendaja, Tallinna Ülikooli emeriitdotsent.
Mälestame: Helle Remmelt ( 30. august 1942 – 28. November 2011) – kauaaegne Rahvusraamatukogu arhiivkogu töötaja.

ARHIIV
2011 - 5, 4, 3, 2, 1
2010 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2009 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2008 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2007 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2006 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2005 - 6, 5, 4, 3, 2, 1

2004 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2003 -
6, 5, 4, 3, 2, 1

2002 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2001 - 6, 5, 4, 3, 2, 1
2000
- 6, 5, 4, 3, 2, 1
1999 - 6, 5, 4, 3, 2